Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 31.08.2021, Tartu 3-21-1338 Tarvi Suure kaebus Hugo Treffneri Gümnaasiumi tegevuse peale Tartu Halduskohtu 13.07.2021. a määrus Tarvi Suure määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Tarvi Suur Volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja Tartu linn Lepinguline esindaja Anneli Apuhtin
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.07.2021. a määrus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tarvi Suur esitas 17.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) keelata Hugo Treffneri Gümnaasiumil ja/või selle direktoril ja/või muudel organitel ja/või töötajatel otsuste ja/või toimingute tegemine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on Tarvi Suurel
12.klassi lõpupeol osalemise keelamine või seal osalemise takistamine; 2) tühistada Hugo Treffneri Gümnaasiumi või selle direktori või muude organite või töötajate otsused, mille eesmärgiks või tagajärjeks on Tarvi Suurel 12. klassi lõpupeol osalemise keelamine või seal osalemise takistamine.
2.Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Hugo Treffneri Gümnaasiumil ja selle direktoril ja muudel organitel ja töötajatel otsuste või toimingute tegemine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kaebajal 12. klassi lõpupeol osalemise keelamine või seal osalemise takistamine. Samuti taotles kaebaja peatada kõigi
selliste Hugo Treffneri Gümnaasiumi või selle direktori või muude organite või töötajate otsuste kehtivus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kaebajal 12. klassi lõpupeol osalemise keelamine või seal osalemise takistamine.
3.Halduskohus saatis 18.06.2021 Hugo Treffneri Gümnaasiumile kohtunõude, kohustades kooli esitama seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning teatama, kas kaebaja suhtes kavatsetakse anda haldusakt või teha toiminguid, mis takistab või keelab kaebajal osalemast 20.06.2021. a toimuval 12. klassi lõpupeol.
4.Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor teatas 18.06.2021 esitatud vastuses, et kaebajal ei takistata ega keelata osalemist 20.06.2021. a toimuval lõpupeol. Sellekohast haldusakti ega direktori käskkirjalist korraldust välja ei anta.
5.Halduskohus jättis 18.06.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Halduskohus kohustas 21.06.2021 kohtunõudega kaebaja esindajat kohtule teatama, kas ta jääb esitatud kaebuse juurde või soovib kaebusest loobuda.
7.Kaebaja esindaja kinnitas 28.06.2021 kohtule antud vastuses, et kaebaja loobub kaebuses esitatud tühistamisnõudest, kuid keelamisnõude osas ei ole kaebusest loobumine vajalik ega põhjendatud. Hugo Treffneri Gümnaasiumi 18.06.2021. a vastusest nähtuvalt täitis Hugo Treffneri Gümnaasium nõude vabatahtlikult pärast seda, kui oli saanud teada halduskohtule esitatud kaebusest. Keelamisnõudega kohtusse pöördumine ja samasisulise esialgse õiguskaitse taotlemine oli põhjendatud ning kaebaja saavutas nendega oma eesmärgi. Kaebaja esindaja taotles haldusasja menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulude jätmist Hugo Treffneri Gümnaasiumi kanda. Kaebaja esindaja palus Hugo Treffneri Gümnaasiumilt välja mõista kaebaja kantud menetluskulud kogusummas 1 710 eurot.
8.Tartu linn esitas 07.07.2021 omapoolse seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta. Vastustaja leidis, et menetluskulud peaksid jääma kaebaja kanda, kuna vastava menetluse algatamine oli tema otsus ja antud olukorras ebavajalik.
9.Tartu Halduskohus võttis 13.07.2021. a määrusega vastu kaebusest osalise loobumise ja lõpetas menetluse tühistamisnõude osas (resolutsiooni p 1), tagastas keelamisnõude osas kaebuse (resolutsiooni p 2) ning jättis menetluskulud kaebaja kanda (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja kinnitas 28.06.2021. a vastuses, et loobub esitatud tühistamisnõudest. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse tühistamisnõude osas HKMS § 155 lg 4 alusel. 2) Kuivõrd Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktori otsus ei oleks saanud rikkuda kaebaja õigust haridusele, siis kuulub kaebus ülejäänud osas (keelamisnõue) tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 37 on sätestatud igaühe õigus haridusele. Halduskohtu arusaamisel on kohtulik kaitse isikule tagatud põhiõiguse järku õiguste riive korral. Riigikohtu praktika kohaselt on halduskohtus vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel (04.03.2013. a otsus nr 3-3-1-68-12, p 16). Praeguses asjas vaidluse all olnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktori otsus 12. klassi lõpupeol osalemise piiramise kohta, mida ei antud, ei oleks mõjutanud kaebaja
võimalust haridustee jätkamisel. Vastav otsus ei oleks kaasa toonud õigusliku tähendusega tagajärgi (vt Tartu Halduskohtu 22.01.2020. a määrus asjas nr 3-20-70). Kaebaja sai gümnaasiumi lõputunnistuse 20.06.2021 toimunud aktusel (algusega kell 12.00) ning 20.06.2021 lõpupeo toimumise ajal (algusega kell 19.00) oli kaebaja seega juba Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlane. Kaebaja oli õppekava täitnud ning tema haridustee Hugo Treffneri Gümnaasiumis oli lõpupeo ajaks lõppenud. Kui lugeda 12. klassi lõpupidu siiski õppekavaväliseks tegevuseks, siis nõustub kohus Tartu linna 07.07.2021. a seisukohaga, et keeld osaleda õppekavavälises tegevuses on mõjutusmeede põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 58 lg 3 p 11 tähenduses. Halduskohtus ei ole vaidlustatavad kõik mõjutusmeetmed, mis on sätestatud PGS § 58 lg-s 3, vaid üksnes need, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise. Seetõttu võiks kaebusega halduskohtusse pöörduda ilmselt üksnes PGS § 58 lg 3 p-s 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise puhul, s.o kui kool keelab ajutiselt osaleda õppetöös ja paneb kohustuse saavutada sellel perioodil nõutavad õpitulemused. Kohtupraktikas on samuti aktsepteeritud õigust vaidlustada halduskohtus õpilase koolist väljaarvamist PGS § 28 alusel (nt Tartu Halduskohtu 16.08.2018. a otsus asjas nr 3-18-1629 ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2020. a otsus asjas nr 3-20-1264). 3) Vastuseks kaebaja seisukohale, et keelamisnõude osas peaks kohalduma analoogia alusel HKMS § 152 lg 1 p 4 ning menetluskulud peaksid jääma HKMS § 108 lg 6 kohaselt vastustaja kanda, märkis kohus järgmist. PGS § 58 lg 3 p-s 11 nimetatud mõjutusmeetme kohaldajaks oleks seaduse kohaselt olnud kooli direktor. Kohtule koos kaebusega esitatud e-kirjavahetusest loeb kohus välja kooli direktori soovi saavutada kaebaja isaga kokkulepe ning arutada erimeelsusi. Kohtule ei ole üheselt selge, kas vaidlus on tekkinud kooli ja täisealise õpilase (TsÜS § 8 lg 2 ls 1) või hoopis kooli ja lapsevanema (kaebaja isa) vahel. Kaebuses on kirjeldatud asjaolusid, mis puudutavad lapsevanema ja kooli direktori erimeelsusi. Kaebuse nõuded on esitatud aga selgelt üksnes kaebaja väidetavate õiguste riive tõttu, mitte lapsevanema õiguste rikkumise motiivil. Paraku ei ole ühestki kirjalikust tõendist välja loetav õpilase enda tahe. Kohtule on kõik menetlusdokumendid esitatud volitatud esindaja vahendusel ning ekirjavahetus on toimunud üksnes lapsevanema ja direktori vahel. Olukorras, kus kooli direktor on pakkunud võimalust leida probleemile lahendus, oleks täisealine gümnaasiumiõpilane ise pidanud näitama üles head tahet ja direktoriga vestlema, eelduslikult juba pärast 09.06.2021. a vestlust huvijuhiga, et selgitada välja, kas kool tõepoolest piirab tal lõpupeol osalemist. Kohus on veendunud, et juhul, kui kaebaja oleks ise näidanud üles huvi lahendada vaidlus kohtuväliselt, oleks kaebaja saanud ilma takistuseta osaleda lõpupeol. Asjaolu, et kaebaja (isa) valis lahenduseks pöörduda kaebusega halduskohtu poole kindlustamaks lõpupeol osalemise võimalus, ei õigusta menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, sest kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tegi seega vahetult lõpupeol osalemisega seonduva otsustuse kaebaja kahjuks (vrd HKMS § 108 lg 1 ls 1). 4) Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot ei tagastata HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel. Kuna kohus jättis 18.06.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, siis jääb ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja kanda. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud HKMS § 108 lg 7 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 4. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tervikuna tema enda kanda ja vastustaja võimalikke menetluskulusid kaebajalt välja ei mõisteta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kaebaja esitas 15.07.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.07.2021. a määruse osas, milles kaebus tagastati ja jäeti menetluskulud kaebaja kanda ning teha uus määrus, millega lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, jätta menetluskulud vastustaja kanda ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja viimase poolt halduskohtus kantud menetluskulud 1680 eurot ja määruskaebuse koostamisega seotud menetluskulud 810 eurot. Määruskaebuse põhjendused: 1) Ekslik on halduskohtu seisukoht, mille järgi HTG kavandatud kaebaja lõpupeol osalemise keeld ei oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ning ei ole vaidlustatav halduskohtus. Halduskohtu sellekohased põhjendused on väärad. Halduskohtu väide, mille kohaselt kohtulik kaitse on isikule tagatud vaid „põhiõiguste järku õiguste riive korral”, on meelevaldne ning vastuolus põhiseadusega. PS § 15 lg 1 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, sõltumata sellest, kas need õigused on „põhiõiguste järku” või mitte. Kohus jättis ka selgitamata, mida ta „põhiõiguse järku õiguse” all üldse silmas peab. Kaebaja selgitas kaebuses, et juhul, kui kool korraldab gümnaasiumi lõpupeo, siis kujutab mõnel õpilasel seal osalemise keelamine endast intensiivset sekkumist õpilase põhiõigustesse, sealhulgas õigusesse võrdsele kohtlemise (PS § 12), õigusesse au ja hea nime kaitsele (PS § 17), õigusesse vabale eneseteostusele (PS § 19). Halduskohus ei ole kaebaja nimetatud väitele vastanud ega selgitanud, miks ta sellega ei nõustu. Õpilasel lõpupeol osalemise keelamine rikub ilmselgelt tema võrdsuspõhiõigust (PS § 12), mitte võimaldades tal võrdsetel alustel osa saada maksumaksja raha eest läbi viidud ning olemuslikult kõigile koolilõpetajatele mõeldud üritusest. Samuti rikub see tema õigust au ja hea nime kaitsele. Lõpupeol kui vahest kogu stuudiumi kõige olulisemal õppekavavälisel üritusel mitteosalemine torkab silma ja selle põhjused tulevad varem või hiljem välja. Lõpupeol mitteosalemine seetõttu, et kool on selle õpilasele keelanud, on selgelt õpilast häbistav ning tema au ja hea nime teotav (PS § 17). Viimaks on lõpupeol osalemine selgelt seotud ka vaba eneseteostuse ehk inimväärikuse väljendusega (PS § 19). Selle õiguse tuumaks on tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib, antud juhul vabadus osaleda kõigile koolilõpetajatele mõeldud lõpupeol. 2) Halduskohtu analüüs küsimuses, kas lõpupeol osalemise keeld oleks rikkunud kaebaja õigust haridusele, ei ole asjakohane. Kaebaja ei ole kaebuses sellisele õigusele tuginenud ning tema hinnangul ei ole see asja lahendamisel oluline. Samal põhjusel on ebaoluline küsimus, kas kaebajat saab antud keelu kontekstis pidada õpilaseks või vilistlaseks ning kas vaidlusalust keeldu võiks lugeda PGS § 58 lg 3 punktis 11 sätestatud mõjutusmeetmeks (ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest). Eelviidatud põhiseaduslikest õigustest (võrdsuspõhiõigus, õigus au ja hea nime kaitsele, õigus vabale eneseteostusele) mitte ühegi kohaldatavus ja olulisus antud asjas ei sõltu sellest, kas kaebajat lugeda talle rakendatud keelu kontekstis õpilaseks või vilistlaseks. 3) HTG põhimääruse § 17 lg 1 p 4 on antud juhul kohaldatav, sest antud sätte mõtte kohaselt puudutab see kõiki õppekavaväliseid tegevusi, millel osalemise aluseks on see, et isik on või on olnud HTG õpilane. Kuna lõpupidu on tõenäoliselt ainus õppekavaväline tegevus, millel osalemise ajaks on õpilased formaalselt kooli juba lõpetanud, siis teistsuguse tõlgenduse kohaselt tuleks HTG põhimääruse § 17 lg 1 p 4 tõlgendada selliselt, et õpilasel on õigus võtta osa õppekavavälistest tegevustest, välja arvatud lõpupidu. Selline tõlgendus ei ole ratsionaalne. 4) Kaebaja hinnangul ei ole PGS § 58 lg 3 p 11 kohaldatav. PGS § 58 lg 1 järgi rakendatakse mõjutusmeetmeid „eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist kooli”. Sellist mõju ei saa olla ühelgi meetmel, mille rakendamine toimub pärast kooli lõpetamist. Juhuks, kui ringkonnakohus peab PGS § 58 lg 3 p 11 siiski kohaldatavaks, märgib kaebaja, et halduskohtu seisukoht, mille järgi selline meede ei ole halduskohtus vaidlustatav, on ilmselgelt väär.
Riigikohus ei ole mitte üheski halduskohtu poolt viidatud lahendis leidnud, et sellised meetmed ei ole halduskohtus vaidlustatavad. Halduskohus on valesti mõistnud Riigikohtu poolt 04.03.2013 kohtuasjas nr 3-3-1-68-12 tehtud otsuse p 16. Halduskohus näib olevat sellest lausest järeldanud, et mistahes haridusalane otsustus, mis selles lauses toodud tingimustele ei vasta, ei ole halduskohtus vaidlustatav. Seda ei ole Riigikohus tegelikult öelnud, piirdudes vaid seisukohaga küsimuses, millised otsustused kindlasti on halduskohtus vaidlustatavad. Lisaks jääb mulje, et halduskohus on pidanud „haridusalasteks otsustusteks” mistahes koolides tehtavaid otsustusi, sealhulgas kõiki PGS § 58 lg 3 kohaseid mõjutusmeetmeid. Selline seisukoht ei ole õige. Ka praegusel juhul on küsitav, milles seisneb kaebaja lõpupeol osalemise keelus „haridusalasus”. 5) Halduskohus seadis kahtluse alla, kas vaidlus on tekkinud HTG ja kaebaja või hoopis HTG ja kaebaja isa vahel, ning märkis, et ühestki kirjalikust dokumendist ei ole välja loetav õpilase enda tahe. Kohtu vastav arutlus ei ole loogiliselt jälgitav. Vaidluse objektiks oli kaebaja õigus ja võimalus osaleda gümnaasiumi lõpetamise pidulikul tähistamisel. Selle vaidluse sisu ja olemust ei muuda mitte kuidagi see, kas ja millises ulatuses on kaebaja sel teemal suhelnud kooliga ise või on tema nimel suhelnud kooliga tema isa või muu isik tema nimel. 6) Halduskohtu määrusest ei selgu, millel põhineb kohtu veendumus, et juhul, kui kaebaja oleks ise näidanud üles huvi lahendada vaidlus kohtuväliselt, oleks kaebaja saanud ilma takistuseta osaleda lõpupeol, ning millist õiguslikku tähendust see asjas peaks omama. Isik, keda on informeeritud tema suhtes õigusvastase otsuse langetamisest ja seejärel selle langetamise kavatsusest, võib realiseerida oma õigust pöörduda otse kohtu poole sõltumata sellest, kas ta on püüdnud asja muul viisil lahendada. Kaebajal ei olnud välismaal viibimise tõttu isegi teoreetiliselt võimalik algatada neljasilmavestlusi HTG direktoriga, mis kohtu veendumusel oleksid teda ähvardava keelu maha võtnud. Kaebaja oli välismaal viibimisest informeerinud oma klassijuhatajat. HTG direktori 17.06.2021 sõnum kaebaja isale annab selgelt mõista, et kaebaja välismaal viibimisest oli teadlik ka HTG direktor. Seega on halduskohtu etteheited kaebajale selles, et too HTG õigusvastaste kavatsuste tõttu oma välismaa-reisi ei katkestanud, direktoriga kontakti ei otsinud ja/või asjale lahendusi ei pakkunud, täiesti alusetud. 7) Keelamiskaebuse põhjendatuse hindamisel ei ole oluline see, kas kaebaja tegi kõik endast sõltuva, et tema õigusi piirava haldusakti andmist või toimingu tegemist vältida. Oluline on see, kas see haldusakt või toiming piirab kaebaja õigusi, kas on piisavad tõendid selle kohta, et vastav haldusakt võidakse anda või toiming sooritada ning kas selle vaidlustamine alles pärast selle andmist oleks efektiivne. Vaidlust ei ole selles, et 18.06.2021 pidi toimuma HTG õppenõukogu koosolek, pärast mida pidi HTG direktor lõplikult otsustama, kas keelata kaebajal lõpupeol osalemine või mitte. Eelnevalt oli kaebajat korduvalt (09.06.2021 huvijuht suuliselt; 15.06.2021 HTG direktor kirjalikult) juba teavitatud sellest, et vastav otsus ongi tehtud. Alles pärast korduvaid päringuid ning Tartu Linnavalitsusega konsulteerimist oli HTG direktor sunnitud möönma, et tegelikult asjaomast kirjalikult vormistatud otsust veel ei ole. Samas ei jäta HTG direktori poolt kaebaja isale saadetud sõnumid vähimatki kahtlust, et selle otsuse langetamine on väga tõenäoline, kuna õppenõukogu arvamus oli selle poolt. Mitte ühestki HTG direktori sõnumist ei nähtu, milles oleks pidanud seisnema kaebaja ja/või tema isa „järeleandmine” või „samm tagasi”, mille abil oleks olnud võimalik keeldu vältida. Ainus HTG direktori selgelt väljendatud keelust loobumise eeltingimus oli kaebaja isa neljasilmavestlusele ilmumine 18.06.2021. See polnud kaebaja isal aga võimalik. Vaidlus puudub selles, et ajaliselt ei olnud kaebajal võimalik ära oodata „neljasilmavestluse” tulemusi, õppenõukogu täiendavaid seisukohti ja/või HTG direktori lõplikku otsust 18.06.2021. Lõpliku lahenduse selgumisel reedel lõunaks või pärastlõunaks olukorras, kus lõpupidu toimus pühapäeval, oleks muutnud võimatuks motiveeritud esialgse õiguskaitse taotlust sisaldava kaebuse koostamise, veelgi enam aga selle kohtu poolt lahendamise enne kohtu tööpäeva lõppemist reedel 18.06.2021. Eeltoodut arvestades on ilmne, et olukorras, kus kaebaja soovis gümnaasiumi lõpupeol osaleda,
oli tema kohtusse pöördumine keelamiskaebuse ja temal lõpupeol osalemist tagava esialgse õiguskaitse taotlusega igati põhjendatud ja vajalik. 8) Kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest teadasaamisel otsustas HTG kaebajal lõpupeol osalemise keelamisest loobuda. HTG 18.06.2021 kohtule esitatud vastus ei viita sellele, et keelamisest oleks loobutud juba enne kaebaja poolt kohtusse pöördumisest teada saamist ja/või mingitel muudel põhjustel. Isegi juhul, kui oleksid eksisteerinud mingisugused muud põhjused, ei mõjuta need asja lahendamist, sest kaebaja ei olnud neist teadlik ega saanudki olla teadlik enne kohtusse pöördumist. Kaebaja saavutas keelamisnõudega kohtusse pöördumise ja samasisulise esialgse õiguskaitse taotlemisega oma eesmärgi, milleks oli 20.06.2021 lõpupeol osalemine HTG õigusvastase keelu ja/või sellega ähvardamise kiuste. Seega on põhjendatud kohaldada analoogia alusel keelamisnõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4. 9) Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega tegi kohus „vahetult lõpupeol osalemisega seonduva otsustuse kaebaja kahjuks”, mistõttu jäävad menetluskulud tema enda kanda. Halduskohtu väide on selgelt väär. Kohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust kaebaja kahjuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel olukorras, kus vajadus selle järele on pärast taotluse esitamist ja selle mõjul ära langenud, on ainetu rääkida taotluse lahendamisest kellegi kahjuks või kasuks. Kuna taotluse ese on sisuliselt ära langenud, siis on menetluslikult ainus võimalus jätta taotlus rahuldamata, mis aga HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestatud või sellega analoogses olukorras ei tähendada „otsust kaebaja kahjuks”, vaid HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud olukorda, kus asjaomase taotlusega seotud kulud jäävad vastustaja kanda.
11.Tartu linn palub määruskaebuse kohta esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda, sest Tartu Halduskohtu 13.07.2021 määrus on õiguspärane ning kaebuse tagastamine ning menetluskulude kaebaja kanda jätmine on igati põhjendatud. Vastustaja seisukohad on järgnevad: 1) Kaebaja on määruskaebuses esitanud huvijuhiga toimunud suulise vestluse, mis ei pruukinud olla just täpselt nii, nagu määruskaebuses väidetakse. Huvijuhi laiem sõnum kaebajale oli see, et kaebajale lõpeb kool aktusega ja lõpuõhtule ta oodatud ei ole, sest ta ei ole olnud koostööaldis kooliajal. Nimelt kutsus koolijuhtkonda kuuluv huvijuht kaebaja kooli, avaldades nii koolipoolset soovi temaga rääkida üleskerkinud probleemidest. Sellest arutelust aga ei tulnud midagi välja ja nii on ka huvijuhi hinnang – ei ole olnud koostööaldis kooliajal. Kool proovis lahendada tekkinud probleemi seal, kus see tekkis – samal tasandil, nagu on kirjas kooli kodukorras. Sel hetkel õpilase staatuses olnud kaebaja ei adunud, milline on õpilasele kohane suhtluse stiil kooli pedagoogilise kollektiivi liikmetega, siis ei saa ka kooli hinnang olla muu, kui huvijuhi poolt väljaöeldu. Edaspidi proovis kool otsida kompromissi koduga ja direktori käskkirja mõjutusvahendina ei soovitud vormistada, lahendust püüti leida viimase hetkeni. Muuhulgas informeeriti mõjutusvahendi mitterakendamisest kaebaja isa enne kaebuse halduskohtule esitamist. Koolil oli soov lahendada olukord kaebajale positiivselt, sellest johtuvalt saatis direktor kaebaja isale kirjaliku kutse tulla kooli vestlema. Kooli direktor oli ka eelnevalt isa teavitanud, et tööpäevadel ja tööajal on ta valmis igati selle teemaga tegelema. Isa teavituse järgi ei olnud tal võimalik vestlema tulla. Samas ei leidnud isa ka võimalust direktorile tööpäeval ja tööajal helistada. Samas leidis isa aega saatmaks töövälisel ajal e-kirju ja direktori mobiilile õhtusel ajal sõnumit, milles nõudis vastust järgmise päeva hommikul kella 7.00-ks. Isaga kavandataval vestlusel soovis direktor rääkida kaebaja käitumisest koolis, et anda isale täpsem ülevaade pedagoogilisest vaatevinklist, kus kooli arvates on kaebaja käitumises puudujääke ja kus tema käitumine ei ole olnud treffneristile kohane. Kool ei ole mitte üksnes haridusasutus, vaid ka kasvatusasutus. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid on koolile pandud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning riikliku (kohustusliku) õppekava raames. Kui kooli pedagoogilise kollektiivi liikmete arvates on õpilane eksinud, on kooli kohustus nii õpilasele
kui ka vanemale sellest märku anda. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärkidena on seatud muuhulgas, et kooli lõpetanud neiud ja noormehed suhtuksid heasoovlikult kaasinimestesse, sooviksid ja oskaksid teha koostööd, oleksid teadlikud oma kodanikukohustustest ja – vastutusest, juhinduksid oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest. Kuivõrd kaebaja on õpetajate arvamuse järgi koolis oluliselt eksinud oma käitumises, siis seetõttu polnud ta ka oodatud lõpupeole. 2) Vastustaja juhib tähelepanu, et kool väljendus kaebaja lõpupeole osalemise küsimuses läbivalt tagasihoidlikult, väljend "Tarvi Suur ei ole oodatud lõpupeole" on pigem pehme, kui solvav, alandav või agressiivne. Ühtlasi selgitas koolidirektor, et lõpupeo näol on tegemist tänuüritusega, mis on mõeldud neile, kes suhtuvad teineteisesse hoolivalt ja austavalt. Seega on nii esialgses kaebuses kui määruskaebuses kaebaja sõnakasutus oluliselt järsem püüdes jätta mulje justkui oleks kool olnud jäik ning vältinud konflikti lahendamist. 3) Igale mõistlikule inimesele on selge, et külalisi kutsutakse peole ja eriti tänuüritusena korraldatavale peole. Peole kutsutakse isikuid, kellega on suhted meeldivad ja kelle suhtes ollakse veendunud, et kutsutud käituvad kõigiga lugupidavalt, enda peole kutsumise nõudmine ähvardades kohtumenetlusega ei paranda kuidagi suhteid ega suurenda usaldust nõudja heast tahtest. Seega on kohatud määruskaebuses viidatud kaebaja õiguste rikkumised, mis peaksid eeldama kohtulikku kaitset saavutamaks õigust osaleda tänuüritusena korraldataval peol. Isiku põhiõiguste teostamisele käesoleval juhul oleks pidanud eelnema ka kaebaja teisi koolipere liikmeid austav ja neist lugupidav käitumine ning teiste (õpetajad ja kaasõpilased) põhiõiguste ja kohustuste täitmist arvestav suhtlus. Õpetajad peavad koolis tagama sisekliima, mis toetab hariduse omandamist, väärikate noorte inimeste kasvamist ning seetõttu peab valitsema teatav formaalne suhtlusstiil. Provotseeriv ja konfliktne õhustik ei sobi õppeprotsessi ega peomeeleolusse. Seetõttu tuleb pidada määruskaebuses väljatoodud põhiõiguste rikkumisi otsituteks. Kaebaja varasema käitumise arutamine ja huvijuhi ning direktoriga silmast-silma kohtumise vältimine olukorra selgitamiseks ei ole tegevused, mis oleks ülemäära koormavad, kui lõpuüritusel osalemise soov oli siiras ja heatahtlik. 4) Kool ei ole sekkunud õpilase põhiõigustesse ega ole ühelgi moel neid rikkunud ega õpilasi diskrimineerinud. Lõpupeo ajal ei ole tegemist enam õpilastega, vaid vilistlastega. Vilistlasele on väljastatud gümnaasiumi lõputunnistus ning ta on selleks ajaks direktori käskkirjaga (arvestades õppenõukogu koosoleku otsust) kustutatud kooli õpilaste nimekirjast. Määruskaebuses toodud väide koolide rahastamisest ei ole asjakohane. Maksumaksjate arvelt munitsipaalkoolidele ette nähtud vahendid on muuhulgas ette nähtud selleks, et koolid saaksid korraldada õpilastele õppekavaväliseid tegevusi. Värskete lõpetajate lõpupidu ei ole õpilastele mõeldud õppekavaväline ettevõtmine, vaid tänuüritus vilistlastele, kellega on gümnaasiumiõppe ajal hästi läbi saadud ja kes suhtuvad teineteisesse hoolivalt ning teineteist austavalt. Kui õpilane on koolis eksinud kooli kodukorra vastu, on kooli kohustus eelkõige kasvatuslikku aspekti silmas pidades sellest ka nii õpilasele kui vanemale märku anda. 5) Määruskaebuse p-s 13 toodud võrdlus justkui kooli eesmärk oleks keelamine ja seda tehakse suvalistel alustel on meelevaldne ning üritab kohtu tähelepanu tegelikust probleemist kõrvale juhtida. Kool ei ole ülemääraseid piiranguid kunagi kehtestanud, ka käesoleval juhul sooviti otsesuhtluses lahendusi leida. 6) Asjaolu, et kool ei vormistanud haldusotsust kaebaja peole saamise küsimuses tulenes sellest, et kool oli kuni viimase hetkeni valmis kaebaja ja tema isaga arutelu tulemusena oma seisukohta muutma ning positiivse tulemuse korral kaebaja peole kutsuma. 7) Probleemi ei põhjustanud kooli pedagoogiline kollektiiv, juhtkond ega direktor, vaid õpilase käitumine koolis. Kooli kodukorras on kirjas põhimõte (lg 7) - probleemid ja arusaamatused lahendatakse samal tasandil, kus need tekkisid. Kaebaja, olles täisealine noor inimene, teades, et koolil on etteheiteid tema käitumisele, ei teinud ise midagi selleks, et neid direktoriga arutada.
8) Kaebaja oli oma välismaal viibimisest teada andnud klassijuhatajale, mis ei tähenda, et ka direktor oleks sellest teadlik olnud. Direktor sai kaebaja välismaal viibimisest teada, kuid juhuslikult, vahetult enne 17.06.2021 saadetud kirja isale. Direktor ei teadnud kirja saatmise hetkel, et ka isa on välismaal, sest ei isa ega ka kaebaja ei teavitanud direktorit välisreisist. Viimne ei olnud küll neile kuidagi kohustuslik, kuid selle aspekti mitteteadmist ei saa direktorile ka ette heita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 203 lõikele 2 ning § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas halduskohtul oli õigus tagastada kaebaja keelamisnõue kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Nimelt leidis halduskohus, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi lõpupeol osalemise võimalik keeld ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, mistõttu ei ole see halduskohtus keelamisnõudega vaidlustatav.
14.HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVastS § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse esitamise esmaseks eelduseks see, et arvatav haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi.
15.Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et 12. klassi lõpupeol osalemise keeld ei saanud kaebaja õigusi rikkuda, kuna see ei saanud mõjutada kaebaja võimalusi haridustee jätkamisel ega oleks seega kaasa toonud õigusliku tähendusega tagajärgi. Kui aga lugeda 12. klassi lõpupidu kooli õppekavaväliseks tegevuseks, siis on tegemist PGS § 58 lg 3 p 11 tähenduses mõjutusmeetmega, mis oleks samuti vaidlustatav vaid siis, kui see takistaks juurdepääsu hariduse omandamisele või tingiks haridustaseme omandamise lõpetamise.
16.Ringkonnakohus nõustub esmalt halduskohtuga selles, et kuivõrd kaebaja sai gümnaasiumi lõputunnistuse 20.06.2021 päeval toimunud aktusel, oli ta õhtuse lõpupeo toimumise ajal juba gümnaasiumi vilistlane. Seega oli tema gümnaasiumihariduse omandamisele suunatud õigussuhe gümnaasiumiga lõpupeo korraldamise ajaks lõppenud ning lõpupeol osalemine ei saanud kuidagi mõjutada kaebaja võimalust haridustee jätkamiseks.
17.PGS § 19 lg 2 sätestab, et koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest. PGS § 6 p 1 järgi lähtuvad koolide pidajad ja koolid õppe korraldamisel muu hulgas põhimõttest, et haridus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest. Kuigi viidatud sätetest tuleneb, et gümnaasium peab tagama kõigile õpilastele võrdse ja mittediskrimineeriva võimaluse osaleda muu hulgas ka kooli korraldatud õppekavavälises tegevuses, ei olnud kaebaja lõpupeo korraldamise ajal enam kooli õpilane. Seega ei saa lõpupidu pidada ka PGS § 19 lg 2 mõistes kooli õppekavaväliseks tegevuseks ning sellele ei kohaldu ka PGS § 6 p-s 1 ette nähtud põhimõtted. Samal põhjusel ei ole gümnaasiumil võimalik rakendada gümnaasiumi vilistlaste suhtes PGS §-s 58 sätestatud mõjutusmeetmeid.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et lõpupeol osalemise keeld või võimatus ei saanud ka kaebaja muid võimalikke subjektiivseid õigusi rikkuda. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi, põhiõigusi ja vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi (RKHK 20.12.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 22). Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigustloovale aktile, haldusaktile ega halduslepingule, millest tulenes tema subjektiivne õigus osaleda 12. klassi lõpupeol. Kaebaja viited PS §-dele 12, 17 ja 19 ei ole asjakohased, sest ükski neist kaebajale sellist subjektiivset õigust ei loo. Gümnaasiumil puudub seadusest tulenev ülesanne ja kohustus kooli vilistlastele lõpupeo korraldamiseks. Seega ei saa lõpupeole kutsumata jätmine riivata ühegi vilistlase õigust vabale eneseteostusele (§ 19) või teotada vilistlase head nime (17). PS §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõiguse võimalikku rikkumist saaks keelamiskaebuse esitamisega tõrjuda vaid eeldusel, et isikul on vastav subjektiivne õigus olemas. Käesoleval juhul kaebajal lõpupeol osalemiseks subjektiivset õigust ei olnud.
19.Riigikohus on leidnud, et keelamiskaebust ei või esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (RKHK 18.02.2021. a määrus asjas nr 3-19-1837, p 12). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ja kooli vaheline suhtlus ei kinnita, et gümnaasiumil esines reaalne kavatsus kaebaja lõpupeole tulemist keelata ning et gümnaasiumi käsutuses olnuks selleks ka seaduslikud hoovad. Seega oli võimalik „oht“ kaebaja õigustele hüpoteetiline, mitte tegelik. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsustus tagastada keelamiskaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu on õiguspärane. Kuivõrd halduskohus tagastas keelamiskaebuse õigel seaduslikul alusel, puudus halduskohtul alus keelamisnõudes menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus jättis kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lõikele 4 tuginedes õigesti kaebaja enda kanda.
20.Ringkonnakohus leiab, et õige on ka halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kaebaja kanda jätmine. Halduskohus märkis õigesti, et kuna kohus jättis 18.06.2021. a määrusega taotluse rahuldamata, tuli jätta riigilõiv HKMS § 108 lõike 1 alusel kaebaja kanda. Ringkonnakohus ei pea veenvaks kaebaja väidet, mille kohaselt ei takistanud gümnaasium kaebajal lõpupeol osalemist sellekohase haldusakti andmisega vaid tänu sellele, et kaebaja pöördus oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebaja pöördus lepingulise esindaja vahendusel kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtusse 17.06.2021 kell 22:45 (tl 5). Kaebaja isa teavitas gümnaasiumi halduskohtusse pöördumise kavatsusest juba 16.06.2021. a e-kirjas (tl 11p) ning esialgse õiguskaitse abinõu taotlemisest 17.06.2021. a kell 08:18 saadetud e-kirjas (tl 12). 16.06.2021 käis gümnaasiumi direktor ka haridusosakonna juristi vastuvõtul (tl 10). Seega ei olnud kaebaja kohtusse pöördumine vastustaja jaoks ootamatu. Ringkonnakohus peab usutavaks, et gümnaasiumi otsustus kaebaja suhtes käskkirja mitte kohaldada oli kujunenud veel enne kaebaja kohtusse pöördumist.
21.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja palub ringkonnakohtul vastustajalt välja mõista ringkonnakohtus kantud õigusabikulud summas 810 eurot, mis on kantud seoses määruskaebuse koostamisega (tl 37). Kuna kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata, puudub
ringkonnakohtul HKMS § 108 lõikele 1 tuginedes alus kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude taotlust esitanud, seega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.