Tarvi Suure kaebus Hugo Treffneri Gümnaasiumi tegevuse peale Kaebaja – Tarvi Suur, esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja – Tartu linn
Resolutsioon
1.Võtta vastu kaebusest osaline loobumine ning lõpetada menetlus tühistamisnõude osas.
2.Tagastada ülejäänud osas Tarvi Suure kaebus.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus toimetab määruse kätte menetlusosaliste esindajatele.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tarvi Suur esitas 17.06.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) keelata Hugo Treffneri Gümnaasiumil ja/või selle direktoril ja/või muudel organitel ja/või töötajatel otsuste ja/või toimingute tegemine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on Tarvi Suurel 12. klassi lõpupeol osalemise keelamine või seal osalemise takistamine; 2) tühistada Hugo Treffneri Gümnaasiumi või selle direktori või muude organite või töötajate otsused, mille eesmärgiks või tagajärjeks on Tarvi Suurel 12. klassi lõpupeol osalemise keelamine või seal osalemise takistamine.
2.Esialgse õiguskaitse korras taotles kaebaja keelata Hugo Treffneri Gümnaasiumil ja selle direktoril ja muudel organitel ja töötajatel otsuste või toimingute tegemine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kaebajal 12. klassi lõpupeol osalemise keelamine või seal osalemise takistamine. Samuti taotles kaebaja peatada kõigi selliste Hugo Treffneri Gümnaasiumi või selle direktori või muude organite või töötajate otsuste kehtivus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kaebajal 12. klassi lõpupeol osalemise keelamine või seal osalemise takistamine.
3.Kohus tegi 18.06.2021. a kohtunõude Hugo Treffneri Gümnaasiumile, kohustades esitama seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning teatama, kas kaebaja suhtes kavatsetakse anda haldusakt või teha toiminguid, mis takistab või keelab kaebajal osalemast 20.06.2021. a toimuval 12. klassi lõpupeol.
4.Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor teatas 18.06.2021. a kohtule, et Tarvi Suurel ei takistata ega keelata osalemist 20.06.2021. a toimuval lõpupeol. Sellekohast haldusakti ega direktori käskkirjalist korraldust välja ei anta.
5.Kohus jättis 18.06.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Praeguseks on tegemist seadusjõus kohtumäärusega, mis jõustus määruskaebust esitamata.
6.Kohus kohustas 21.06.2021. a kohtunõudega kaebaja esindajat kohtule teatama, kas ta jääb esitatud kaebuse juurde või soovib kaebusest loobuda.
7.Kaebaja esindaja esitas 28.06.2021. a vastuse kohtunõudele. Vastuses kinnitati, et kaebaja loobub kaebuses esitatud tühistamisnõudest, kuid keelamisnõude osas ei ole kaebusest loobumine vajalik ega põhjendatud. Hugo Treffneri Gümnaasiumi 18.06.2021. a vastusest nähtuvalt täitis Hugo Treffneri Gümnaasium nõude vabatahtlikult pärast seda, kui oli saanud teada halduskohtule esitatud kaebusest. Keelamisnõudega kohtusse pöördumine ja samasisulise esialgse õiguskaitse taotlemine oli põhjendatud ning kaebaja saavutas nendega oma eesmärgi. Kaebaja esindaja taotleb haldusasja menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulude jätmist Hugo Treffneri Gümnaasiumi kanda. Kaebaja esindaja taotleb mõista Hugo Treffneri Gümnaasiumilt Tarvi Suure kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud kogusummas 1 710 eurot.
8.Tartu linn esitas 07.07.2021. a omapoolse seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta. Vastustaja leiab, et menetluskulud peaksid jääma Tarvi Suure kanda, kuna vastava menetluse algatamine oli tema otsus ja antud olukorras ebavajalik. Kohtu seisukoht
9.Kohus selgitab esmalt, et vastustajaks käesolevas haldusasjas on Tartu linn, mitte Hugo Treffneri Gümnaasium.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 järgi on halduskohtumenetluses vastustajaks Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust (HKMS § 17 lg 2).
11.HKMS § 17 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt loetakse seega kohaliku omavalitsuse üksus ühtsena vastustajaks, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust. Hugo Treffneri Gümnaasium ei ole riigigümnaasium, vaid Tartu Linnavalitsuse hallatav munitsipaalkool, mis tegutseb Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas vastavalt Tartu Linnavalitsuse 08.12.2020. a määrusega nr 68 kehtestatud Hugo Treffneri Gümnaasiumi põhimääruse § 2 lg-le 1. Seetõttu tunnistab kohus vastustajaks käesolevas haldusasjas Tartu linna (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2), nagu on märgitud ka 18.06.2021. a esialgse õiguskaitse määruse resolutiivosasse. Asjaolu, et kohus pidas esialgse õiguskaitse taotluse viivitamatuks lahendamiseks vajalikuks küsida seisukohta Hugo Treffneri Gümnaasiumilt, ei muuda kohtu seisukohta vastustaja osas. Analoogsetes kohtuasjades on kohtud võtnud arvesse nii kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohti kui ka kooli direktori seisukohti (vt nt Tallinna Halduskohtu 26.08.2020. a otsus asjas nr 3-202
1264). Kohus selgitab edaspidi, et keelamiskaebuse esemeks olevate haldusaktide andjaks saaks olla üksnes kooli direktor.
12.Kohus ei ole Tarvi Suure kaebust menetlusse võtnud. Kaebus esitati Tartu Halduskohtule avaliku e-toimiku kaudu 17.06.2021. a, s.o neljapäeva hilisõhtul (kaebus allkirjastatud esindaja poolt kell 22.44). Lõpupidu, millel osalemise üle käis vaidlus, pidi toimuma pühapäeval, 20.06.2021. a. Nimetatud asjaolude tõttu lahendas kohus viivitamatult reedese tööpäeva, st 18.06.2021. a jooksul üksnes kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
13.Asja kiireloomulisusest tulenevalt ei olnud otstarbekas hakata esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhjalikult käsitlema, kas keelamiskaebuse aluseks olev kavandatav haldusakt või toiming võib riivata kaebaja õigusi ning kas haldusakt või toiming on halduskohtus vaidlustatav. Kohus pidas vajalikuks asjaolusid kontrollida ning kuna Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor kinnitas, et kaebaja suhtes ei ole antud ega kavatseta anda haldusakti, millega piiratakse või takistatakse kaebajal lõpupeol osaleda, siis tegi kohus esialgse õiguskaitse määruse, millega jättis kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, kuna kaebajal puudus selleks vajadus. HKMS § 120 lg 1 p 6 järgi otsustab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise, kui see on vajalik enne eelmenetlust. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul vajalik ning mõistlik otsustada esialgse õiguskaitse küsimus enne eelmenetlust, see tähendab enne kaebuse menetlusse võtmist.
14.Kaebaja esindaja tühistamisnõudest.
kinnitas
28.06.2021.
a
vastuses
kohtule,
et
loobub
esitatud
15.HKMS § 49 lg 3 p 5 kohaselt ei loeta kaebuse muutmiseks liitkaebusest mõne nõude väljajätmist, asendamata seda uue nõudega. HKMS § 49 lg 4 järgi kohaldatakse HKMS § 49 lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul kaebusest loobumise sätteid. Kuna kohtule esitati 17.06.2021. a liitkaebus kahe nõudega, s.o keelamis- ja tühistamisnõuetega ning kaebaja soovib loobuda tühistamisnõudest, siis võtab kohus vastu loobumise ja lõpetab menetluse tühistamisnõude osas HKMS § 155 lg 4 alusel.
16.Kohus leiab, et kaebus kuulub ülejäänud osas (keelamisnõudes) tagastamisele, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole ilmselgelt rikutud.
17.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 37 on sätestatud igaühe õigus haridusele. Halduskohtu arusaamisel on kohtulik kaitse isikule tagatud põhiõiguse järku õiguste riive korral.
18.Kohtupraktikas on lubatavaks peetud halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatavaks haldusaktiks vandetõlgi eksami komisjoni otsuseid (RKHK 28.02.2005. a otsus asjas nr 3-3-1-8704) ning pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni otsuseid (halduskolleegiumi 30.05.2000. a otsus asjas nr 3-3-1-20-00, p 1). Riigikohus on märkinud, et taoliste eksamite tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29), mistõttu peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium pidanud võimalikuks tühistamiskaebusega vaidlustada gümnaasiumi riigieksami (kirjand) tulemust (05.03.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-97-08, p 10), kuna isikule, kes ei ole mõnda valitud riigieksamitest positiivse tulemusega sooritanud, gümnaasiumilõputunnistust ei anta, siis toob mitterahuldav eksamitulemus kaasa gümnaasiumi lõpetamata jätmise, millega võidakse riivata mitmeid isiku põhiõigusi (nt PS §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning põhiseaduse §-s 19
sätestatud õigust vabale eneseteostusele). Kokkuvõtvalt on Riigikohtu seisukoht olnud, et halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel (04.03.2013. a otsus nr 3-3-1-68-12, p 16).
19.Kohus leiab, et käesolevas asja vaidluse all olnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktori otsus
12.klassi lõpupeol osalemise piiramise kohta, mida ei antud, ei võinuks mõjutada kaebaja võimalust haridustee jätkamisel. Vastav otsus ei oleks kaasa toonud õigusliku tähendusega tagajärgi (vt Tartu Halduskohtu 22.01.2020. a määrus asjas nr 3-20-70).
20.Kaebaja sai gümnaasiumi lõputunnistuse 20.06.2021. a toimunud aktusel (algusega kell 12.00) ning 20.06.2021. a lõpupeo toimumise ajal (algusega kell 19.00) oli kaebaja seega juba Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlane. Kaebaja oli õppekava täitnud ning tema haridustee Hugo Treffneri Gümnaasiumis oli lõpupeo ajaks lõppenud.
21.Kui lugeda 12. klassi lõpupidu siiski õppekavaväliseks tegevuseks, siis nõustub kohus Tartu linna 07.07.2021. a seisukohaga, et keeld osaleda õppekavavälises tegevuses on mõjutusmeede põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 58 lg 3 p 11 tähenduses.
22.Halduskohtus ei ole viidatud kohtupraktika järgi vaidlustatavad kõik mõjutusmeetmed, mis on sätestatud PGS § 58 lg-s 3, vaid üksnes need, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise. Seetõttu võiks kaebusega halduskohtusse pöörduda ilmselt üksnes PGS § 58 lg 3 p-s 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise puhul, s.o kui kool keelab ajutiselt osaleda õppetöös ja paneb kohustuse saavutada sellel perioodil nõutavad õpitulemused. Kohtupraktikas on samuti aktsepteeritud õigust vaidlustada halduskohtus õpilase koolist väljaarvamist PGS § 28 alusel (vt nt Tartu Halduskohtu 16.08.2018. a otsus asjas nr 3-18-1629 ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2020. a otsus asjas nr 3-20-1264).
23.Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 järgi on keelamiskaebuse aluseks kaebaja väidetav subjektiivse õiguse rikkumine. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
24.Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et kuivõrd Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktori otsus ei saanuks rikkuda kaebaja õigust haridusele, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
25.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 4.
26.Kaebaja seisukohale, et keelamisnõude osas peaks kohalduma analoogia alusel HKMS § 152 lg 1 p 4 ning menetluskulud peaksid jääma vastustaja kanda HKMS § 108 lg 6 kohaselt, märgib kohus järgmist.
27.PGS § 58 lg 4 järgi otsustab PGS § 58 lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu. PGS § 58 lg 3 p-s 11 nimetatud mõjutusmeetme kohaldajaks oleks seaduse kohaselt olnud seega kooli direktor.
28.Kohtule koos kaebusega esitatud e-kirjavahetusest loeb kohus välja kooli direktori soovi saavutada kaebaja isaga kokkulepe ning arutada erimeelsusi. Üheselt polegi kohtule selge, kas vaidlus on tekkinud kooli ja täisealise õpilase (TsÜS § 8 lg 2 ls 1) või hoopis kooli ja lapsevanema (kaebaja isa) vahel. Kaebuses on kirjeldatud asjaolusid, mis puudutavad lapsevanema ja kooli direktori erimeelsusi. Kaebuse nõuded on esitatud aga selgelt üksnes Tarvi Suure väidetavate õiguste riive tõttu, mitte lapsevanema õiguste rikkumise motiivil. Paraku ei ole ühestki kirjalikust tõendist välja loetav õpilase enda tahe. Kohtule on kõik menetlusdokumendid esitatud volitatud esindaja vahendusel ning e-kirjavahetus on toimunud üksnes lapsevanema ja direktori vahel. Kohus leiab, et olukorras, kus kooli direktor on pakkunud võimalust leida probleemile lahendus, oleks täisealine gümnaasiumiõpilane ise pidanud näitama üles head tahet ja direktoriga vestlema, eelduslikult juba pärast 09.06.2021. a vestlust huvijuhiga, et selgitada välja, kas tõepoolest piirab kool tal lõpupeol osalemist. Kohus on veendunud, et juhul, kui kaebaja oleks ise näidanud üles huvi lahendada vaidlus kohtuväliselt, oleks kaebaja saanud ilma takistuseta osaleda lõpupeol. Asjaolu, et kaebaja (isa) valis lahenduseks pöörduda kaebusega halduskohtu poole kindlustamaks lõpupeol osalemise võimalus, ei õigusta menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, sest kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tegi seega vahetult lõpupeol osalemisega seonduva otsustuse kaebaja kahjuks (vrdl HKMS § 108 lg 1 ls 1). Seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda.
29.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot ei tagastata HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus 18.06.2021. a määrusega rahuldamata, siis jääb ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 kohaselt. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud HKMS § 108 lg 7 alusel. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tervikuna tema enda kanda ja vastustaja võimalikke menetluskulusid kaebajalt välja ei mõisteta.
30.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 43 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
31.Määruse peale võib esitada määruskaebuse (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.