Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2020 otsuse nr P26O-2020-53829 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks tuvastama kaebajal raske puue ja viivise väljamõistmiseks puude toetuse hilinenult väljamaksmise eest
Menetlusosalised
Kaebaja – X, seaduslik esindaja Y Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada asja menetlus nõudes mõista Sotsiaalkindlustusametilt välja viivis puude toetuse hilinenult väljamaksmise eest.
Jätta kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuetes rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.09.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) ema Y esitas 28.05.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA; vastustaja) taotluse tema alaealisel lapsel puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Vastustaja otsustas 26.06.2019 otsusega nr P26O-2019-155884 kaebajal puude raskusastet mitte tuvastada ja talle puudega lapse toetust mitte määrata.
Kaebaja esitas seadusliku esindaja kaudu 26.07.2019 vaide 26.06.2019 otsuse peale.
4.Vastustaja jättis 30.09.2019 vaideotsusega nr 8-3/21107-2 (õige nr on 8-3/21107-3) kaebaja vaide vastustaja 07.08.2019 otsuse nr P26-2019-171454 peale rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 06.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.06.2019 otsuse ja 30.09.2019 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema uus otsus. Samuti taotles Y vastustaja poolse pahatahtliku käitumise tuvastamist ja kahjuhüvitise väljamõistmist.
6.Vastustaja tunnistas 21.10.2019 vaideotsusega nr 8-3/21107-4 oma 30.09.2019 vaideotsuse kehtetuks ja jättis kaebaja vaide vastustaja 26.06.2019 otsuse peale rahuldamata.
7.Kohus võttis 06.12.2019 määrusega menetlusse kaebaja kaebuse vastustaja 26.06.2019 otsuse tervikuna ja 18.10.2019 (õige kuupäev on 21.10.2019) vaideotsuse osaliseks tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks.
8.Kohus eraldas 23.01.2020 määrusega Yi kaebuse eraldi menetlusse asja numbriga 3-20149.
9.Kohus lõpetas 27.02.2020 määrusega menetluse kaebaja nõudes tühistada vastustaja 30.09.2019 vaideotsus ja otsustas mitte jätkata menetlust nõudes tuvastada vastustaja 30.09.2019 vaideotsuse õigusvastasus.
10.Vastustaja tunnistas 14.04.2020 otsusega nr P26O-2020-53829 oma 26.06.2019 otsuse kehtetuks, tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 01.06.2019–02.07.2019 ja määras kaebajale puudega lapse toetuse nimetatud perioodiks summas 69,04 eurot kuus. Põhjendused:
10.1.Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed ning tervise infosüsteemis sisalduvad andmed, eriarsti Piret Visnapuu-Bernadti ja perearsti Signe Alliksoo poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed, vastustaja ekspertarsti Meris Tammiku arvamus, kliinilise psühholoogi Tiina Valvase 30.08.2019 koostatud rehabilitatsiooniplaani D-osa. Kaebajal tuvastati keskmine puude raskusaste, sest terviseseisundist tulenevalt vajab ta regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni (psüühikahäire) kõrvalekalle.
10.2.Rehabilitatsiooniplaani K00009013 D-osas on liikumise valdkonnas märgitud, et füsioterapeutilisel hindamisel on kaebaja liigutuslik areng eakohane, lihastoonus ja rühihoid on normaliseerunud, tasakaal ja kõnnimuster korrektne, füüsiliselt aktiivne, käib iseseisvalt jõusaalis. Liikumise valdkonnas on rehabilitatsiooni eesmärk loetud saavutatuks, antud soovitus jätkata treeningutega. 2013. a endokrinoloogi konsultatsioonil lühikese kasvu tõttu, 2(9)
3-19-1862
hormonaalseid häireid ei leitud. Silmaarsti konsultatsioon 2015. a, prille veel ei soovitatud. Hilisemalt nägemisprobleeme terviseandmetes kirjeldatud ei ole. Logopeedilise teenuse tulemusena on kaebaja enesekindlam keeleliste ülesannete lahendamisel, on saavutanud õigekirjaoskuse, saab paremini aru loetud tekstidest, oskab teksti vahendada ja kokku võtta. Toimetulek ATH-ga on rahuldav, suudab olla adekvaatne ja mõista tagajärgi, konflikte esineb vähem. Psühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt on vahendanud kliinilise psühholoogi 23.09.2019 läbi viidud uuringut, mille alusel sooritussituatsioonis on kaebaja motiveeritud ja süvenev, vaimse tegevuse tempo on rahulik, aeglane. Väsib vaimsel pingutusel kiiresti. Suulisest instruktsioonist saab aru raskusteta, töökorraldusi ise lugedes on aga loetust aru saamine raskendatud. Ümberlülitumisel aeglane, sooritussituatsioonis pingestub. Töömälu ja töötluskiiruse alltestides jääb eakohase normi keskmisest allapoole. Kognitiivne profiil on iseloomulik tähelepanuhäirele, väljenduvad raskused töömälu (auditiivne mälu) ja töötluskiiruse valdkondades. Kirjalike tööde tegemine võtab seetõttu rohkem aega, samuti leiavad kinnitust avalduvad spetsiifilised arenguhäired, mille avaldumine on tänu tulemuslikule sekkumisele leevenenud, kuid põhjustavad hariduslikke erivajadusi. Esinevad piirangud, mida on kirjeldatud vaimse soorituse osas, on kerged kuni mõõdukad, millest tulenevalt tuvastatud keskmine puue.
11.Kohus lõpetas 28.04.2020 määrusega menetluse kaebaja nõuetes tühistada vastustaja 26.06.2019 otsus ja 21.10.2019 vaideotsus ning otsustas mitte jätkata menetlust nimetatud otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kohus võttis sama määrusega menetlusse kaebaja nõuded tühistada vastustaja 14.04.2020 otsus, kohustada vastustajat tuvastama kaebajal raske puue ja mõista välja viivis puude toetuse hilinenult väljamaksmise eest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja ei ole rahul tuvastatud puude raskusastmega. Ebaõige on 14.04.2020 otsuses toodud seisukoht, et kaebaja vajab kõrvalabi vähemalt üks korda nädalas ja seda väljaspool oma elukohta. Vastustaja ei mõista, et selle diagnoosiga laps ei vaja kõrvalabi ainult koolis ja häire ei avaldu ainult koolis, vaid igapäevases elus igal pool, ka kodus. Viimati tuvastati kaebajal raske puue 31.05.2016 ja siis olid selle tuvastamise aluseks 2014. a psühhiaatri poolt pandud diagnoosid aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning segatüüpi spetsiifiline arenguhäire. Õiguslik alus ega diagnoosid ei ole muutunud, samuti ei ole psühhiaater ega psühholoog oma hinnanguid muutnud.
13.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
13.1.Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis asjas nr 3-12-981 leidnud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ja kõiki asjaolusid arvestatud. Vastustaja hinnangul ei saa kohus sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. Kohus saab ekspertarvamuses toodud hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et ekspertarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid ja arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks. Ka riigi sotsiaalpoliitiliste valikute kohtulik kontroll on piiratud.
13.2.Vastustaja on kaebajal puude määramisel võtnud aluseks ekspertarsti Meris Tammiku arvamuse, kes on omakorda ekspertarvamuse andmisel toetunud kaebaja taotlusele ja tervise infosüsteemis sisalduvatele andmetele. Ekspertarst leidis, et kaebajal on keskmine puue. Tema
3(9)
3-19-1862
seisukoha järgi leiab esitatud terviseandmetele tuginedes kinnitust, et kaebaja vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
13.3.Vastustaja 14.04.2020 otsus on õiguspärane. Puude raskusastme tuvastamise menetlus on läbi viidud õigusaktide alusel ja ettenähtud korda järgides. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud. Haldusakti andmisel on kaalutud kõiki asjaolusid.
13.4.Viivis on kaebaja seadusliku esindaja kontole välja makstud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tuvastatud puude raskusaste
14.Kaebaja on rahul sellega, et vastustaja tuvastas tal puude, kuid ei ole rahul tuvastatud puude raskusastmega, leides, et tal tulnuks tuvastada raske puue.
15.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 06.07.2020 otsuses asjas nr 3-19-2434 (p 9), et puude tuvastamisel puudub SKA-l kaalumisruum – kui täidetud on õigusaktides märgitud tingimused, tuleb puue määrata. Haldusmenetluses tuvastatud faktilisi asjaolusid saab halduskohus hinnata ja anda neile haldusorganist erineva õigusliku tähenduse (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Seega ei ole halduskohus SKA otsuse õiguspärasuse kontrollimisel seotud SKA või eksperdi tuvastatud faktiliste asjaoludega, vaid võib neid ümber hinnata. Sama on Tallinna Ringkonnakohus korranud ka 28.05.2020 otsuses asjas nr 3-19-2171 (hetkel jõustumata).
16.Neid seisukohti arvestades ei ole põhjendatud vastustaja väide, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohtu pädevuses on sisustada ja tõlgendada õigusnorme ning kontrollida, kas haldusorgan on haldusakti andmisel järginud õigusnormide sisu ja eesmärki. Puue ei ole meditsiiniline diagnoos, vaid õigusaktis defineeritud õigusmõiste ning kohtul on asja lahendamise käigus pädevus kontrollida, kas kaebaja vastab õigusnormis sätestatud tingimustele, st kas on täidetud õigusnormi faktiline koosseis. Faktiliste asjaolude tuvastamine on halduskohtu pädevuses, samuti on halduskohus pädevuses tuvastada, kas ekspertarvamuse andja on haldusmenetluses ekspertarvamuse koostamisel kasutanud tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti.
17.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Sama paragrahvi lg 11 järgi tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Puudel on järgmised raskusastmed: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; 3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. 4(9)
3-19-1862
Sama paragrahvi lg 2 järgi on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. PISTS § 23 lg 6 järgi võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.
18.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 06.07.2020 otsuses asjas nr 3-19-2434, et kõik lapsed vajavad ainuüksi oma vanuse tõttu pidevat abi, juhendamist ja järelevalvet, kuid see ei tähenda, et igasugune abi, juhendamine ja järelevalve on eakohane ja tavapärane (p 11). Mitte igasugune terviseseisundist tuleneva järelevalve vajadus ei too kaasa vähemalt raske puude tuvastamist. PISTS § 2 lg-t 11 tuleb mõista koostoimes lg-ga 1 ning puude raskusastme määramisel on määrav, kas järelevalve inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tõkestab ühiskonnaelus tervete inimestega võrdset osalemist. Seetõttu tuleb puude raskusastme määramisel silmas pidada, kui suures ulatuses kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet laps vajab. /.../ On ilmne, et seadusandja eesmärk ei olnud peaaegu iga tervisest tuleneva kõrvalekalde või funktsioonipiirangu korral näha ette lastele raske või sügava puude määramist. Seetõttu ei ole PISTS § 2 lg 11 sõnastus lapse puude raskusastme määramisel esmatähtis. Oluline on vanema või last kasvatava isiku pakutava hoolitsuse ja järelevalve intensiivsuse erinevus võrreldes teiste samaealiste ühiskonnaliikmetega (p 12).
19.Asjaoludest nähtuvalt taotleb kaebaja puude tuvastamist temal diagnoositud ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning segatüüpi spetsiifilise arenguhäire tõttu. Muid terviseprobleeme kaebaja ei väida.
20.Veebis oleva teabe kohaselt on ATH häirega lapsel raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskusi lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus.1 Need tunnused on ATH-ga laste puhul tugevalt väljendunud, avalduvad pidevalt, halvendavad lapse tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele mitmesuguseid probleeme. Lapse toimetulek sõltub suuresti nõudmistest, mida talle esitatakse erinevates elusituatsioonides. Ajani, mil laps tuleb toime talle esitatud nõudmiste täitmisega, on raskem märgata ATH olemasolu. Seetõttu võivad ATH tunnused silmatorkavaks muutuda alles koolieas, kui lapsel suureneb vajadus vaimseks pingutuseks. ATH ravi on pikaajaline ja kompleksne ning vajab lapse, lapsevanemate ning teiste lapsega kokkupuutuvate täiskasvanute pidevat koostööd. Lapse
Vt http://elf.ee/ath/mis-on-ath/.
5(9)
3-19-1862
toimetuleku parandamiseks on oluline järjepidev nõustamine ning õppimis-terapeutiliste ja kognitiivse orientatsiooniga sekkumistehnikate rakendamine.2 Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired on raskesti defineeritav, ebapiisava täpsusega määratletud häirete kategooria, mille puhul on segunenud spetsiifilised keele-/kõne-, õpivilumuste ja/või motoorsete funktsioonide häired. Mitte ükski nendest häiretest ei domineeri piisavalt, et olla omaette diagnoositav. Igale sellisele spetsiifilise vilumuse arengu pidurdumisele on iseloomulik mõningane kognitiivsete funktsioonide kahjustus3.
21.Eeltoodust nähtub, et ATH diagnoosiga lastel on probleeme tähelepanu koondamise ja keskendumisega, nad on püsimatud ja impulsiivsed. Seega vajavad nad võrreldes teiste samaealiste lastega enam abi, juhendamist ja järelevalvet. Samuti on usutav, et ATH on tugevamini väljendunud koolis käimise ajal, sest sel ajal suureneb lapse suhtlusringkond (klassikaaslased, õppejõud, trennikaaslased, sõbrad), talle esitatakse suuremaid nõudmisi ja suureneb vaimne pingutus. Segatüüpi spetsiifiline arenguhäire tähendab erinevaid keele-/kõne, õpivilumuste ja/või motoorsete funktsioonide häireid.
22.Samas tuleb tähele panna, et kuigi tegemist on psüühikahäiretega, ei ole nende diagnoosidega inimene vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Seda kinnitab ka dr Eve Põllu poolt 30.10.2018 väljastatud tõend nr 717244, mille kohaselt on kaebaja normintellektiga. See tähendab, et kaebajal on eakohane arusaamis- ja vastutusvõime. Saab lähtuda eeldusest, et lapse kasvades tema arusaamis- ja vastutusvõime suurenevad, ta suudab erinevates olukordades üha iseseisvamalt toime tulla ega vaja erinevalt väikelastest järjepidevat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. ATH-le on iseloomulik, et see võib lapse kasvades muutuda või kaduda. Samuti võib haigus taanduda või leeveneda ravi või teraapia tagajärjel. Täiskasvanueas püsib ATH vaid kolmandikel juhtudest5. Psüühilise arengu spetsiifilistele häiretele on iseloomulik, et lapse kasvades ja vanemaks saades häire pidevalt nõrgeneb6.
23.Seetõttu ei saa puude raskusastme korduvhindamisel lähtuda sellest, et isikul on varem tuvastatud raske puue. Igal puude raskusaste tuvastamisel tuleb lähtuda isiku selleks hetkeks väljakujunenud tervislikust olukorrast ning abi- ja järelevalvevajadusest. Pelgalt diagnoosi olemasolu või diagnooside rohkus ei anna veel alust puuet tuvastada, kui isik ei vaja nende tõttu regulaarset või pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet.
24.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja õigusnormide vastu eksinud, kui on tuvastanud kaebajal keskmise raskusastmega puude. Vastustaja hinnang on kooskõlas tõenditest nähtuva kaebaja tervisliku seisundiga ning vastab kaebaja abi- ja juhendamisvajadusele. Vastustaja ei ole jätnud hinnangut andes asjas oluliste asjaoludega arvestamata.
25.Kaebaja oli 28.05.2019 taotluse esitamise ajal 15-aastane (sünd. xx xx xxxx). 15-aastase isiku puhul võib eeldada, et ta saab vaatamata temal diagnoositud ATH häirele ja segatüüpi spetsiifilisele arenguhäirele hakkama söömise, hügieenitoimingute, riietumise ja liikumisega (PISTS § 2 lg 2) ega vaja selles osas igapäevast kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet (PISTS § 2 lg 11 p 2). 15-aastasel lapsel võivad esineda teismelisele omased suhtlemisprobleemid ja
ATH või segatüüpi spetsiifiline arenguhäire võivad neid probleeme veelgi enam raskendada, kuid ei ole eluliselt usutav, et sellises vanuses isik vajaks suhtlemisel pidevalt või igapäevaselt oma vanema abi ja järelevalvet. Ka teised teismelised lapsed peavad alluma vanema järelevalvele, seega tuleb kaebaja puhul arvestada, kas ta vajab seda teistest omaealistest oluliselt enam. Kuigi kaebaja võib oma häirete tõttu vajada koolitööde tegemisel suuremat abi kui eakaaslased, ei ole usutav ega tõendatud, nagu vajaks ta sellist abi igapäevaselt. 15-aastase lapse arusaamisvõimet arvestades puudub alus arvata, et ta vajaks pidevat järelevalvet enda või teiste inimeste elu, tervise või vara kaitse eesmärgil (PISTS § 2 lg 2). Kaebuses ei ole viidatud sellele, et kaebaja oleks ennastkahjustava käitumisviisiga (nt sügavas depressioonis, suitsiidiohtlik), agressiivne või kuritegeliku käitumisviisiga, mis eeldaks eakohasemast suuremat igapäevast pidevat järelevalvet.
26.Kaebajale 30.08.2019 koostatud rehabilitatsiooniplaanist7 nähtub, et talle osutati sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust elamise, suhtlemise ja vabaaja valdkondades. Kaebaja oli rehabilitatsiooniprotsessis osaledes koostööaldis ja motiveeritud, tal oli tahe säilitada olemasolevat toimetulekut läbi rehabilitatsiooniteenuste. Rehabilitatsioonieesmärk saavutati ja takistavaid asjaolusid ei esinenud. Rehabilitatsiooniplaani eesmärgiks oli mh see, et kaebaja lõpetab põhikooli rahuldavate tulemustega. Vaidemenetluses esitatud põhikooli lõputunnistuselt ja hinnetelehelt nähtub, et kaebaja lõpetas põhikooli rahuldavate tulemustega. Seega see eesmärk saavutati. Samuti nähtub rehabilitatsiooniplaanist, et kaebaja liigutuslik areng ja eneseteenindusoskused on eakohased. Lihastoonus ja rühihoid on normaliseerunud. Tasakaal ja kõnnimuster on korrektne. Kaebaja on füüsiliselt aktiivne ja käib iseseisvalt jõusaalis. Seega puuduvad kaebajal füüsisega seotud probleemid ning ta suudab iseseisvalt üleliigset energiat kulutada ja tekkinud pingeid maandada. Rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on kaebaja toimetulek ATH-ga rahuldav, kaebaja suudab järjest rohkem olla adekvaatne ja mõista tagajärgi. Peresuhted on head ja konflikte esineb vähem. Kaebaja on muutunud küpsemaks. Kaebajal on arusaam õppimise vajalikkusest ja eesmärk, kuhu tahab jõuda. Eeltoodu kinnitab kohtu seisukohta, et kaebaja arusaamis- ja vastutusvõime on vanusega suurenenud, samuti on paranenud võime temal esinevate psüühikahäiretega hakkama saamisel, mistõttu vajab ta varasemast vähem vanemlikku järelevalvet, abi ja juhendamist. Rehabilitatsiooniplaani järgi on kaebaja enesekindlam keeleliste ülesannete lahendamisel. Ta on saavutanud õigekirjaoskuse. Saab paremini aru loetud tekstidest, oskab teksti vahendada ja kokku võtta. Seega on kaebaja teinud edusamme ka segatüüpi spetsiifilise arenguhäire osas.
27.11.02.2020 ambulatoorsest epikriisist8 nähtub, et kaebajal on diagnoositud ATH ja segatüüpi spetsiifilised arenguhäired. Kaebaja käis 23.09.2019 kognitiivse funktsiooni uuringutel, millest selgus, et kaebaja on sooritussituatsioonis motiveeritud ja süvenev. Vaimse tegevuse tempo on rahulik, aeglane. Väsib vaimsel pingutusel suhteliselt kiiresti. Suulisest instruktsioonist saab aru raskusteta. Töökorraldusi ise lugedes on loetust arusaamine raskendatud. Ümberlülitamisel aeglane, sooritussituatsioonis pingestub. Testitulemused jäävad kognitiivsete funktsioonide allskaalade lõikes enamasti eakohase normi piiresse, töömälu ja töötluskiiruse alltestides aga eakohase normi keskmisest allapoole. Mitteverbaalne analüüsisünteesivõime ja ruumiline mõtlemine/konstrueerimine ning kategoriseerimisoskus ehk võime leida seoseid, teha järeldusi, on vanusenormi keskmisel tasemel. Abstraktse visuaalse materjali analüüsi-sünteesioskus (maatriksite alltest) on eakohasele keskmisele vastav. Raskendatus
Vastustaja esitatud dokument „60307030310 X D-osa“. Vastustaja esitatud dokument „tervikdokument-60307030310-11091508.S94422.8“.
7(9)
3-19-1862
ilmneb puuduva detaili leidmisel piltidelt (tähelepanu, tervikutaju, detailide märkamine) Töötluskiirus on aeglane, eanormi keskmisest nõrgem eelkõige uue motoorse vilumuse õppimisel. Visuaalsete stiimulite töötlemisel aga eakohasele keskmisele vastav. Töömälu alltestides aga on võime meelde jätta esitatud arvujadasid eakohasest keskmisest madalam. Raske on meelde jätta ka suuliselt esitatud tekstülesannet. Arvutamisel on raskendatud peast tehete sooritamine, suunamisel oskab abi kasutada. Kognitiivne profiil on iseloomulik tähelepanuhäirele. Väljenduvad raskused töömälu (auditiivne mälu) ja töötluskiiruse valdkondades. Kirjalike tööde tegemine võtab seetõttu rohkem aega. Õppimisel/õpetamisel kasutada pigem visuaalset mälu/tähelepanu. Vajadusel korrata instruktsiooni, ülesanne lahti seletada. Esinevad spetsiifilised õpiraskused nii funktsionaalse lugemise kui arvutamisvilumuse omandamise valdkondades. Vajab regulaarset abi õppetöös. Vajalik on rehabilitatsiooniplaani alusel psühhoteraapia, tegevusteraapia. Kognitiivse funktsiooni uuringu tulemused kinnitavad, et kognitiivne profiil on iseloomulik aktiivsus-tähelepanuhäirele, keskendumisvõime on häiritud eriti auditiivse info töötlemisel ja töötluskiiruse valdkonnas. Samuti leiavad kinnitust kaebajal avalduvad spetsiifilised arenguhäired (funktsionaalse lugemise häiritus, arvutamisvilumuste omandamise häiritus). Aktiivsus-tähelepanuhäire ja segatüüpi spetsiifilised arenguhäired toovad kaasa piiranguid igapäevaelus ning lisaabi vajaduse.
28.Kohtu hinnangul kinnitavad eelpool kirjeldatud rehabilitatsiooniplaan ja epikriis, et kaebajal on diagnoositud ATH ja segatüüpi spetsiifilise arenguhäire tõttu raskusi õppimisel, suhtlemisel ja vaimse töö tegemisel, mistõttu vajab ta regulaarset abi ja juhendamist, kuid kaebaja abivajadus ei ole pidev ja igapäevane, mis tähendaks raske puude olemasolu. Arvestades kaebaja vanust ja toimetulekut, vastavad tema regulaarne abi- ja juhendamisvajadus keskmisele puudele. Tingimus „vähemalt korra nädalas“ ei tähenda abi- ja juhendamisvajadust vaid ühel korral nädalas, selline vajadus võib esineda ka nt 3-4 korral nädalas. Tingimus „väljaspool oma elamiskohta“ näitab isiku abi- ja juhendamisvajadust talle tundmatus olukorras ja kohas. Sellises olukorras inimene peab oskama olukorrale vastavalt reageerida ja õigeid otsuseid langetada. Arvestades ATH-st tulenevaid häireid vaimses tegevuses, võib inimesel olla talle tundmatus olukorras raske iseseisvalt hakkama saada, mistõttu vajab ta kõrvalabi ja juhendamist. Kodune keskkond on inimesele tuttav ja harjumuspärane ning selles hakkama saamine ei eelda suuremat vaimset pingutust. Tõenditest nähtuvat kaebaja tervislikku olukorda ja toimetulekuoskust arvestades ei ole alust arvata, et kaebaja ei saaks hakkama talle tuttavates kodustes tingimustes. Kuna kaebaja käib iseseisvalt trennis, ei vaja ta ka väljaspool kodu igapäevast abi, juhendamist ja järelevalvet.
29.Seega ei võimalda kohtule esitatud tõendid järeldada, et vastustaja oleks eksinud kaebajal keskmise raskusastmega puude tuvastamisel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et ta vajaks igapäevast kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Vastustaja 14.04.2020 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
30.Kuna vastustaja 14.04.2020 otsus on õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat tuvastama kaebajal rasket puuet. Viivis
31.Kaebaja esitas nõude mõista vastustajalt välja viivis puude toetuse hilinenult väljamaksmise eest. Vastustaja kinnitas kaebuse vastuses, et on kaebajale viivise välja maksnud. Vastustaja esitas selle tõendamiseks 25.05.2020 maksekorralduse9 Yile kahju hüvitise summas 13,45 eurot maksmise kohta. Kuigi maksekorralduses viidatakse kahju hüvitisele, nähtub teistest vastustaja esitatud dokumentidest, et tegemist on viivisega puude
Vt vastustaja esitatud dokument „Maksekorraldus“.
8(9)
3-19-1862
toetuse hilinenult välja maksmise eest. Vastustaja 13.05.2020 memost10 nähtub, et kaebajale (tema emale) otsustati maksta viivist summas 13,45 eurot selle eest, et kaebajal tuvastati 14.04.2020 otsusega tagantjärele puue ja määrati puudega lapse toetus, mis maksti välja tagantjärele (16.04.2020). Viivise täpsem arvutus on toodud Exceli tabelis11, kus on välja toodud toetuse suurus, mis tagantjärele välja maksti ja millelt viivist arvutati, periood, mille võrra toetuse välja maksmisega viivitati, viivitatud päevade arv, viivise suurus ja summa.
32.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud viivise arvestuses vigu. Ka viivise protsent on arvestatud õigesti – Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadete järgi oli intressimäär 0,00%, millele lisandus 8% aastas (võlaõigusseaduse § 113 lg 1).
33.Seega on vastustaja teinud kaebaja taotletava toimingu, kaebaja on saavutanud viivise väljamaksmisel oma eesmärgi ja menetlus tuleb selles osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
34.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Otsus ja menetluskulude jaotus
35.Eeltoodud põhjendustel lõpetab kohus menetluse viivise väljamõistmise nõudes. Muus osas, s.o tühistamis- ja kohustamisnõudes, jääb kaebus rahuldamata.
36.Kuna kumbki pool ei ole kohtule menetluskulu dokumente esitanud, jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Vt vastustaja esitatud dokument „MEMO_X_viivis“. Vt vastustaja esitatud dokument „X 60307030310_viivis“.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.