Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla vastu 08.07.2019 saabunud kirja kontrollimisega põhjustatud kahju 500 euro hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - Andrus Liivandi Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Kristo Kulo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.08.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla võttis 08.07.2019 ära kinnipeetav Andrus Liivandile (edaspidi kaebaja) saadetud kirja. Kirja äravõtmise kohta vormistati samal kuupäeval akt nr A1697 (tl 5). Aktis on öeldud, et kiri sisaldas ruudulist A4 lehte, millele oli käsitsi eesti keeles kirjutatud, ja prinditud mustvalget pilti, mille tagaküljel nurkades olid laigud. Kirja saatja aadress puudus. Akti tagaküljel on teabe- ja uurimisosakonna märge kirja kontrollimise kohta 09.07.2019. Aktile on märgitud, et kaebaja sai kirja kätte 10.07.2019.
2.Kaebaja esitas 31.07.2019 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/158-1, tl 39). Taotluse kohaselt on vastustaja tekitanud kaebajale mittevaralise kahju sellega, et sekkus kirja sisusse ja rikkus põhiõigusi. Kirjale tehti tekstikontroll ja see oli avatud kujul mitme ametniku käes. Sõnumi saladuse rikkumine ning era- ja perekonnaellu õigusvastane sekkumine on käsitletav kannatuste ja ebameeldivuste tekitamisena.
3.Tartu Vangla jättis 23.10.2019.a otsusega nr 1-13/158-4 (tl 50) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Saadetist kontrolliti eesmärgiga tuvastada selles narkootilise või psühhotroopse ainega immutatud pabereid. Kommunikatsiooniprotsess ja sõnumi saladuse kaitseala lõppes kirja avamisega kaebaja juuresolekul. Vastab tõele, et kinnipeetavale saabunud kirja kontrollimisel ei ole lubatud tutvuda kirja sisuga, kuid on paratamatu, et kontrolli teostaja kirisaadetist näeb. Eesti keeles kirjutatud teksti äratundmiseks ei pea isik kirja lugema. Vangla leidis, et ta ei ole kaebajale 08.07.2019 saabunud postisaadetise kontrolli teostades õigusvastaselt käitunud.
4.Kaebaja esitas 15.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus mitmeid täiendavaid avaldusi. Kohtuotsuse tegemise seisuga on menetluses kaebaja nõue 08.07.2019 saabunud kirja kontrollimisega põhjustatud mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks. Kaebajale ei tutvustatud 08.07.2019 kirja äravõtmisel ühtegi toimingut põhjendavat dokumenti ega ühtegi õigusakti, mille alusel kirja sisu (sõnum) ära võetakse. Kaebajale öeldi, et kiri läheb täiendavasse kontrolli. Kaebaja palus tagada sõnumi saladuse ja panna kiri suletud ümbrikusse, vastustaja seda ei teinud. Kirja tagastamise aktis on märgitud, et kiri oli kirjutatud eesti keeles. Seega oli vangla teostanud tekstikontrolli ja tutvunud sõnumi sisuga. Kiri oli 08.-10.07.2019 avatud kujul mitme vanglaametniku valduses. Kirja kontrollimine toimus ilma kaebaja juuresolekuta. Tagastamisel olid kiri, ümbrik ja pilt läbipaistvas minigrip-kotis. Kaebaja arvates peab täiendavasse kontrolli suunatud kiri liikuma suletud ümbrikus ning selle igakordne avamine ja kirja kontrollimine peab toimuma tema juuresolekul. Vastustaja on tekitanud kaebajale mittevaralise kahju, sekkudes kaebaja eraellu ja rikkudes sõnumi saladust. Kaebaja kutsuti 10.07.2019. üksuse juhi kabinetti allkirjastama eseme äravõtmise akti, millelt kaebaja sai teada, et sõnum oli eestikeelne s.o enne, kui kaebaja ise polnud veel kirja käes hoidnudki. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista hüvitise kannatuste ja ebameeldivuste tekitamise eest.
5.Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vanglale esitatud taotluses soovis kaebaja sõnumi saladuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja kirja sisu kontrolliga tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste hüvitamist. Kuigi vanglale ja halduskohtule esitatud taotlustes on väidetav kahju põhjustatud sama tegevusega, ei ole tegemist samasisuliste taotlustega, kuna taotluste lahendamisel tõendamist vajavad asjaolud on erinevad. Vangla on saanud kontrollida üksnes võimaliku sõnumi saladuse rikkumisega seonduvaid asjaolusid. Vastustaja hinnangul ei ole kaebajal õigust halduskohtus nõuda temale kirja sisu kontrolliga tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitise määramist, kuna selle osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Vastustaja viitas ka kohtueelses menetluses tehtud otsusele (vt otsuse punkti 3). Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande1 kohaselt on mõned era- ja perekonnaelu tahud põhiseaduses kaitstud spetsiifiliste põhiõigustega, nende hulka kuulub sõnumi saladus (PS § 43). PS § 26 kui üldsätet tuleb kohaldada juhul, kui kaitsmist vajav erasfääri kuuluv hüve ei ole kaitstud mõne erisättega. Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada vastavat erisätet ja PS § 26 kui üldisem säte peab taanduma. Seega tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda eelkõige sõnumi saladuse võimalikust rikkumisest ning kohus eraelu puutumatuse võimalikku riivet eraldi ei käsitle.
8.PS § 43 järgi on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Isikuliselt on õigus sõnumi saladusele igaüheõigus, mis laieneb ka kinnipeetavale. Esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid. Esmajoones laieneb sõnumi saladus teabele selle edastamise protsessis, sh postisaadetise toimetamisel adressaadini. Kui sõnum on kohale toimetatud, on saajal üldjuhul võimalus valida, kas ja kuidas sõnumit kolmandate isikute eest kaitsta. Riigikohus on selgitanud, et isiku õigust sõnumi saladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirja avamisel ja kontrollimisel vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul. Kirja sisuga tutvumine on ka adressaadi juuresolekul võimalik PS § 43 järgides (Riigikohtu lahend 3-4-1-3-09, p 16).
9.VangS § 29 lg 1 ja 2 alusel avatakse kinnipeetavale saadetud kirjad (välja arvatud seaduses sätestatud erandid) vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetava kirjavahetuse sisu võib kontrollida jälitustoimingute ja salajase koostöö tegemiseks ette nähtud alustel ja korras. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 4 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained.
10.Kaebaja toob kahjunõude alusena välja kaks asjaolu: esiteks liikus kiri täiendava kontrollimise menetluse raames vanglas avatuna ja teiseks tutvus vastustaja kaebaja väitel kirja sisuga. Kaebaja selgituste põhjal avati kiri tema juuresolekul, talle öeldi, et kiri läheb täiendavasse kontrolli, tema nähes kirja uuesti kinnisesse ümbrikusse ei suletud ning kui ta kirja kätte sai, siis olid kiri ja ümbrik läbipaistvas kilekotis. Vastustaja on selgitanud, et vanglas on pikemat aega tõsiseks probleemiks narkootiline aine „SPICE“, mida saadetakse vanglasse posti teel saabuvates kirjades paberilehtedele immutatuna. Narkootilist ainet on võimalik tuvastada üksnes UV lambi valguses. Ametnikele on antud juhis, et kahtlased kirjad tuleb suunata teabe- ja uurimisosakonda täiendava kontrolli teostamiseks. Kahtlust äratava kirja korral tuleb ära võtta kogu kirisaadetis, koostada äravõtmise akt ning toimetada see teabe- ja uurimisosakonda (tl 61). Vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebaja väitele, et kiri liikus vangla siseselt avatuna.
11.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et vanglaametnik tutvus kirja sisuga ehk luges kirja. Vastustaja ei ole seda asjaolu õigeks võtnud. Kaebaja tugineb sellele, et aktis on öeldud, et kiri
Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/
oli eesti keeles. Kohus nõustub, et eeltoodust ei piisa tõendamaks, et ametnik kirja läbi luges. Vastustaja kinnitusel on akti koostanud ametnik eestlane. Kohus peab usutavaks, et eesti rahvusest isik hoomab ka käsikirjas või trükitud teksti (näiteks laual lebavat kirja, ajalehte vms) lihtsalt nähes ehk ilma sõnu välja lugemata, et see on eesti keeles. VangS § 29 lg 1 tuleneb, et kirja kontrollimiseks ümbrik avatakse ning esemed, sh kiri võetakse ümbrikust välja. Teisiti ei saa otsida väikesi keelatud esemeid, mis võivad paikneda lehtede vahel. See tähendab, et seadusandja möönab olukorda, kus vanglaametnik näeb kirja ja saab paratamatult ka pealiskaudseid andmeid kirja kohta, näiteks selle kohta, mis keeles see võib olla. Kaebaja ei ole välja toonud muid asjaolusid, millest võiks järeldada, et ametnik tutvus kirja sisuga.
12.Praeguses asjas on omavahel konfliktis kaks vastustaja kohustust. Ühelt poolt on vastustajal kohustus tagada vangla julgeolek, sh takistada keelatud ainete pääsemist vanglasse. Teiselt poolt tuleb austada ja kaitsta sõnumi saladust. Probleem tekib olukorras, kus sõnumi saladuse kaitsealasse kuuluv ese ja võimalik keelatud ese on omavahel lahutamatult seotud ehk keelatud aine võib paikneda paberilehes, millele kiri oli kirjutatud. Õigusaktid sellist olukorda täpsemalt ei reguleeri. Kohtu hinnangul saab VangS § 41 lg 1 tuletada vangla kohustuse rakendada täpsemalt reguleerimata olukorras mõistlikult vajalikke abinõusid selleks, et isikutel ei tekiks kahju. Vastustajale saab ette heita, et ta ei hoidnud ära olukorda, kus sõnumi saladuse rikkumine oli võimalik. Puudub põhjendus, miks pidid kirja avatuna käsitsema muud isikud peale ametniku, kes keelatud ainete olemasolu vahetult kontrollis. Kahtlust äratanud ümbriku ja selle sisu oleks saanud pärast avamist ja täiendavasse kontrolli suunamist sulgeda kinnisesse ümbrikusse, avada selle üksnes kontrollitoimingute tegemiseks ning sulgeda seejärel uuesti. Kohus ei võta lõplikku seisukohta, kas keelatud ainete olemasolu kontrollimine oleks pidanud toimuma kaebaja juuresolekul, kuid isegi ilma selleta oleks seda saanud toimetada ja dokumenteerida läbipaistvamalt ja usaldusväärsemalt. Kokkuvõttes võib öelda, et praeguse vaidluse asjaoludel ei ole vastustaja sõnumi saladust rikkunud, kuid õigusvastaseks saab pidada ka olukorda, kus sõnumi saladus võis olla ohus.
13.Kohus ei nõustu vastustajaga, et kommunikatsiooniprotsess ja sõnumi saladuse kaitseala lõppes kirja avamisega kaebaja juuresolekul. Kirja ei antud kaebaja valdusse ning kaebajal puudus kontroll selle üle, kas ja kuidas sõnumi saladust kaitsta.
14.See, et vaidlusaluse kirja puhul võis sõnumi saladus olla ohus, ei ole siiski piisav, et möönda rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimist kaebajal. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2). See, et kaebaja oli mures sõnumi saladuse võimaliku rikkumise pärast ning tal puudus võimalus veenduda, et seda ei tehtud, ei saanud põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega valu ja kannatusi, et põhjendatud oleks mittevaralise kahju hüvitamine rahas. Üksnes ohu olemasolu ei ole kahju tekkimise alusena piisav, kui kardetud risk tegelikult ei realiseerunud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
15.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole kohtule esitatud kahju hüvitamise
nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja tugines nii vanglale kui kohtule esitatud avaldustes samadele asjaoludele - kirja avatuna liikumisele ja väitele, et vastustaja tutvus kirja sisuga. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja viidanud nii PS § 26 (eraelu puutumatus) kui ka § 43 (sõnumi saladus), samuti nimetas kaebaja, et talle tekitati kannatusi ja ebameeldivusi. Seega ei ole õige, et kaebaja on kaebuses lisanud uusi kahju tekkimise aluseid. Kohus näitas eespool, et sõnumi saladuse rikkumine on erisäte eraelu puutumatuse rikkumise suhtes. Samamoodi võib öelda, et need mõlemad on erisätted keelule põhjustada kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1). Millise põhiõiguse rikkumist RVastS § 9 lg 1 tähenduses kujutavad endast kahjunõude alusena välja toodud asjaolud, on õiguslik hinnang. Praeguse kohtuasja asjaoludel ei oma määravat tähtsust, millisele RVastS § 9 lg 1 sätestatud alusele kaebaja kohtueelses menetluses tugines. Menetluskulud. Selgitused
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente. Kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
17.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui menetlusosaline seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.