Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla vastu seoses venekeelse raadio- või muusikakanali lisamisega
Menetlusosalised
Kaebaja Andrus Liivandi Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Andrus Liivandi esitas 30.10.2019 Tartu Vanglale taotluse võimaldada kuulata täiendavat vene raadio- või muusikakanalit (tl 5). Kaebaja tugines sellele, et tal on võimalik kuulata kolme eesti ja ühte vene raadiokanalit ning kahte saksa muusikakanalit. See on diskrimineeriv venekeelse taustaga kinnipeetavate suhtes.
2.Tartu Vangla vastas 01.11.2019 nr 2-3/2725-2 (tl 6), et kinnipeetaval puudub õigus valida, milliseid kanaleid vanglas kuulata saab. Kuna vanglal ei ole kohustust kaebaja soovitud raadiokanalit lisada, siis liigitatakse kaebaja avaldus märgukirjaks. Kaebaja saab kuulata kolme eestikeelset ja ühte venekeelset kanalit (Raadio 4), vastustaja peab seda piisavaks.
3.Kaebaja esitas 08.11.2019 vaide (tl 7), milles ta palus tunnistada kehtetuks punktis 2 nimetatud otsuse ja rahuldada punktis 1 toodud taotluse. Vastustaja tagastas vaide 13.11.2019 (tl 8) põhjendusel, et märgukirjale antud vastuse peale ei saa vaiet esitada. Vastustaja leidis, et olukorda ei saa pidada diskrimineerivaks.
4.Kaebaja esitas 18.11.2019 vastustajale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et vastustaja ei lisa raadiojaamade valikusse täiendavat vene raadiojaama või telekanalite valikusse vene muusikakanalit. Vastustaja jättis 10.01.2020.a otsusega nr 1-13/238-2 (tl 11) taotluse rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja tugineb tema väärikuse alandamisele. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud.
Kaebajale on tagatud võimalus jälgida raadio- ja televisioonisaateid, sh ühte venekeelset raadiojaama. Vanglal ei ole kohustust võimaldada rohkemate kanalite jälgimist.
5.Kaebaja esitas 17.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 12.01.2020 täiendava avalduse. Kaebaja märkis, et ta on venekeelse taustaga (vene keelt kõnelev ja vene koolis õppinud). Kaebaja esitas kohtule järgmised nõuded ja taotlused.
5.1.Tühistada vastustaja 01.11.2019.a otsus nr 2-3/2725-2 ja 13.11.2019.a vaideotsus nr 111/385-2. Kohustada vastustajat lisama vähemalt üks vene raadiokanal või muusikakanal.
5.2.Tühistada vastustaja 10.01.2020.a otsus nr 1-13/238-2 ja mõista vastustajalt välja hüvitis 500 eurot kahju eest, mis on tekitatud infoallikate ja valikute piiramisega (venekeelsed kanalid).
5.3.Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks taotluse tõlgendamine märgukirjana ning vastustaja keeldumine lisada võrdõiglaselt üks vene raadio- või muusikakanal.
6.Vastustaja teatas kohtuasjas 3-19-1554, et kaebaja on ümber paigutatud Tallinna vanglasse (tl 15-16). Kohtu seisukoht
7.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja soovib saavutada seda, et tal oleks võimalik kuulata Tartu vanglas lisaks praegustele veel ühte venekeelset raadio- või muusikakanalit. Kaebaja ei viibi enam Tartu vanglas. Vastustaja otsustused Tartu vanglas jälgitavate raadio- või telekanalite osas ei avalda praegu mingit mõju kaebaja õigustele ning vastustaja ei saa anda kaebaja suhtes haldusakte või teha toiminguid. Reeglina hindab kohus kaebeõiguse olemasolu kaebuse esitamise aja seisuga. Kohustamisnõude puhul on õigustatud kaebeõiguse hindamine ka pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude põhjal. Kohustamisnõue on suunatud tulevikku. Kui nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu võimalik, siis ei ole ka kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud.
8.Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotleb väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas
kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
9.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja hinnangul peaks hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest olema 500 eurot, seega on tegemist väheintensiivse riivega. See, et kaebajal puudus võimalus kuulata täiendavat vene raadio- või muusikakanalit, ei kujuta endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Sel juhul ei ole mittevaralise kahju hüvitamine võimalik. Tegemist ei saa olla ka kaebaja muude RVastS § 9 lg 1 nimetatud põhiõiguste sellise rikkumisega, mis tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise rahas. Hüvitamisnõude rahuldamine on äärmiselt ebatõenäoline.
10.Kohus tagastab kaebuse tühistamisnõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohustamisnõude rahuldamine (kaebaja soovitud kanalite lisamine) ei ole kaebaja ümberpaigutamise tõttu võimalik. Sel juhul ei riku kaebaja õigusi ka 01.11.2019.a otsus nr 23/2725-2, millega vastustaja jättis kaebaja taotluse täiendava kanali lisamiseks rahuldamata. Kaebajal puudub selle otsuse vaidlustamise õigus HKMS § 44 lg 1 alusel. Kohus märgib, et nõustub kaebajaga selles, et tema taotlust tõlgendati valesti märgukirjana. Eeltoodu omab aga tähendust ainult selle hindamisel, kas kaebaja on täitnud RVastS § 6 lg 3 tingimused kohustamiskaebuse esitamiseks ehk esitanud enne kohtusse pöördumist toimingu tegemise taotluse pädevale haldusorganile. Kuna kaebajal ei ole kaebeõigust tema ümberpaigutamise tõttu, siis ei oma hinnangu andmine kaebaja avaldusele ja selle suhtes tehtud vastustaja lahendile enam tähendust.
11.Vaideotsusele ja kahju hüvitamise taotluse suhtes tehtud vastustaja otsusele ei ole kaebajal iseseisvaid etteheiteid. Kuna kaebaja põhinõuded ehk kohustamis- ja hüvitamisnõuded on ära langenud, siis ei ole kaebajal HKMS § 45 lg 4 alusel kaebeõigust ka kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuste vaidlustamiseks. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse kõigis esitatud nõuetes ehk tervikuna.
12.Kaebaja taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Kaebaja taotlus ei ole lubatav, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve saab toimuda ainult õigusakti (seaduse või määruse), mitte aga haldusorgani otsustuste suhtes. Seega jääb kaebaja sellekohane taotlus läbi vaatamata. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
riigilõivu tasumisest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.