lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1397/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1397/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
30.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1022
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2019, Tartu

Haldusasja number

3-20-1397

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised Menetlustoiming

Taotleja – X Esialgse õiguskaitse ja eeltõendamismenetluse taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas Tartu Halduskohtule 26. juulil 2020 esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt leiab X, et teda on ebainimlikult koheldud tema kinnipidamisel Tartu Vangla vastuvõtuosakonna kambrites nr 1192, 1191 ja 1166. Taotleja leiab, et need kambrid ei vasta Euroopa Inimõiguste Konventsiooni nõuetele ning pole mõeldud kasutamiseks tavakambritena. Taotleja palub kohut kohustada Tartu Vanglat esialgse õiguskaitse korras tegema nimetatud kambritest pilte, et tagada tema õiguskaitse edasistes kohtuasjades seoses piinamise ning ebainimliku kohtlemisega.
2.Tartu Vangla teatas vastuseks kohtunõudele 29. juulil 2020, et X on esitanud erinevaid pöördumisi ja kahjunõude seoses kinnipidamistingimustega kambrites 1192, 1191 ja 1166, kuid ei ole esitanud vaiet seoses kinnipidamistingimustega neis kambrites. Vastuses märgitakse ka, et X on taotlenud kambritest fotode tegemist 29. mai 2020. a pöördumises, mille Tartu Vangla registreeris 1. juunil 2020 numbriga 6-24/3225-1. Sellele pöördumisele vastas Tartu Vangla 26. juunil 2020 vastuskirjaga nr 6-24/3225-2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.
5.Praegusel juhul ei ole X esitanud kohtule kaebust, vaid üksnes esmase õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avalduse, mis ei sisalda kaebust, vaid üksnes viitab soovile oma väidetavalt rikutud õigusi edaspidistes menetlustes kaitsta. Tartu Vangla 29. juuli 2020. a vastusest kohtunõudele ilmneb ka, et X ei ole esitanud taotluses kirjeldatud küsimuses vaideid, st puudub käimasolev vaidemenetlus. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on täitmata – taotlus ei seondu kohtule esitatud kaebusega ning käimas ei ole vaidemenetlust. Taotlus ei sisalda ka esialgse õiguskaitse taotlusele omaseid tunnuseid vastavalt HKMS §-s 250 sätestatule, sh ei ole välja toodud millist esialgse õiguskaitse abinõu ta palub kohaldada. Esialgse õiguskaitse taotlusena esitatud avaldus tuleb seega jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Eeltõendamismenetluse alustamise taotluse lahendamine
6.X soovib taotluses ka, et kohus kohustaks Tartu Vanglat esialgse õiguskaitse korras tegema kambritest nr 1192, 1191 ja 1166 pilte, et tagada tema õiguskaitse edasistes kohtuasjades seoses piinamise ning ebainimliku kohtlemisega. Taotluse kohaselt soovib X piltide tegemiseks kohustamist, et ei saaks väita nagu teda poleks neis kambrites hoitud ja et need vastavad tavakambrite nõuetele. Kohus mõistab seda taotlusena eeltõendamismenetluse alustamiseks.
7.HKMS § 56 lg 3 kohaselt võib kohus halduskohtumenetluses menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. TsMS § 244 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Erialakirjanduses on rõhutatud, et eeltõendamismenetluse saab läbi viia siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, aga ka tõendi saamiseks1. Samas on märgitud ka seda, et taotleja väited ei tohi olla hüpoteetilised, vaid peavad rajanema usutavalt põhjendatud asjaoludel. Muuhulgas ka oht tõendite kaduma mineku või nende kasutamise raskenemise osas peab olema reaalne ja usutav2.
8.Eeltoodud normidest tulenevad alused, mille olemasolul on eeltõendamismenetluse alustamine põhjendatud. Neist normidest ja viidatud õiguskirjandusest tulenevalt on eeltõendamismenetluse alustamine põhjendatud vastava vajaduse olemasolul.

K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 232. V. Kõve jt. Tsiviilkohtumentluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinnn 2017, lk 1340.

Praegusel juhul on taotleja sooviks kohustada Tartu Vanglat tegema fotosid kambritest, milles tema kinnipidamist ta peab õigusvastaseks ning ta märgib, et soovib alustada vastavaid õigusvaidlusi. Praeguseks ei ole taotleja esitanud ei vaiet vanglale ega kaebust kohtule. Taotlusest kohtule ning eelnevalt Tartu Vanglale esitatud taotlusest ilmneb, et X soovib fotode tegemist loetletud kambritest, et hilisemas kohtumenetluses tõendada nende nõuetele mittevastavust ja sobimatust ööpäevaringselt hoidmiseks. Samuti seda, et teda on neis kambrites hoitud. Kohtu hinnangul ei ole taotluses välja toodus asjaolud sellised, mille tõendamiseks oleks vajalik fotode tegemine eeltõendamismenetluse raames. Isikute vanglasisene paigutamine (sh millises kambris kinnipeetav mingil ajal viibib) on kohtule varasematest kohtumenetlustest teadaolevalt vangla poolt dokumenteeritud ning väljakujunenud praktika näitab, et selle asjaolu tõendamiseks ei ole vajalikud fotod kinnipeetavast kambris või selle juures. Kambri ehituslikud iseärasused ja sisustus ning seal kinnipeetavatele kohalduvad tingimused ei ole üldjuhul ajaliselt väga kiiresti muutuvad asjaolud ning fotode tegemine ning kambreid iseloomustava dokumentatsiooni väljanõudmine on kohtu hinnangul võimalik ka siis, kui isik on asunud oma kaebeõigust vaide- ja kohtumenetluses realiseerima. Tegemist ei ole tõenditega, mis võiksid kaotsi minna, oluliselt muutuda või mille saamine ning kasutamine poleks hiljem võimalik või oleks raskendatud. Taotleja ei ole nimetanud asjaolusid seoses tema kinnipidamisega nimetatud kambrites, mille tõendamiseks tuleks koguda tõendeid kiireloomuliselt. Eeltõendamismenetlus ei tohi kujuneda ei kohtu ega vastustaja jaoks põhjendamatult koormavaks ning on põhjendatud vaid juhul kui selleks on eelpool kirjeldatud moel vajadus ja täidetud viidatud normides sätestatud eeldused. Kohus mõistab HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1 ls 1 koosmõjus regulatsiooni selliselt, et kui kohtu hinnangul ei ole eeltõendamismenetlus vajalik ja otstarbekas, ei ole alust selle läbiviimiseks isegi juhul, kui vastustaja sellega nõustuks. Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks Tartu Vangla kui võimaliku tulevase kohtuasja vastustaja seisukohta küsida. Kui taotleja esitab eelpool kirjeldatud küsimuses vaide Tartu Vanglale või ka kahju hüvitamise nõude, on vanglal haldusorganina uurimispõhimõttest tulenev kohustus asjaolud välja selgitada ja tõendid koguda.

9.Praegusel juhul puudub vajadus juba enne kohtu- ja kohustuslikku vaidemenetlust tõendeid koguda ja tagada. Seetõttu jätab kohus fotode tegemiseks kohustamise taotluse rahuldamata.
10.Vastavalt TsMS § 247 lg-le 4 võib eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri sellise määruse edasikaebevõimalust. Kuna HKMS § 56 lg-st 3 tulenevalt kohaldub TsMS § 247 ka halduskohtumenetluses, tuleb eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määrust pidada ka halduskohtumenetluses määruskaebusega vaidlustatavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja