lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1261/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 16.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1261/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1037
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1261

Määruse kuupäev

16. juuli 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X. (X.X.) esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1.Vabastada X.X. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte X.X.le ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 1. juulil 2020 Viru Vangla kinnipeetava X.X. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja selgitas, et 9. juulil 2020 avanes tal tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus. Selleks kuupäevaks edastas vangla dokumendid (sh iseloomustuse) maakohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Viru Vangla 22. juuni 2020. a käskkirjaga nr 6-3/407-1 karistati taotlejat distsiplinaarkorras 7-päevase kartserikaristusega 3-kuulise katseajaga selle eest, et taotleja ei lubanud ennast enne tööle minekut läbi otsida. Taotleja selgitas, et keeldus läbiotsimisest oma tervise kaitseks, sest valvur keeldus pärast teiste kinnipeetavate mustade sokkide kontrollimist käsi desinfitseerimast. Valvur käskis seepeale taotlejal sektorisse tagasi minna. Vangla käsitas seda intsidenti tööst keeldumisena. Taotleja esitas 25. juunil 2020 selle käskkirja peale vaide. Justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lõike 2 punkti 10 kohaselt märgitakse iseloomustusse, mis vangla koostab tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kohtu jaoks, andmed kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta. Vangla koostas taotleja kohta iseloomustuse 12. juunil 2020 ega maininud selles kõnealust käskkirja. Siiski annab justiitsministri määruse nr 28 § 12 vanglale võimaluse eraldi teavitada kohut distsiplinaarmenetlusest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika järgi on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seega võib kõnealuse käskkirja kehtivus taotleja jaoks kaasa tuua pöördumatud tagajärjed. Taotleja palus, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras kõnealuse käskkirja kehtivuse kuni vaidlustamise lõpuni. Samuti palus taotleja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-1261

2.Viru Vangla palus 6. juuli 2020. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla viitas, et karistusseadustiku (KarS) § 76 lõige 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust nähtub, et kohus arvestab ennetähtaegse vabastamise otsustamisel mitmete erinevate asjaoludega ning käitumine vangistuse jooksul (sh kehtivad distsiplinaarkaristused) on vaid üks osa kaalutlustest. Samuti hindab kohus vangistuse jooksul käitumist kogumis koos kõigi teiste oluliste asjaoludega, mitte ainult läbi distsiplinaarkaristuste. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et kehtiv distsiplinaarkaristus võib negatiivselt mõjutada tema ennetähtaegset vabastamist. Taotlejal on juba üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud keelatud eseme valdamise eest 30. augustil 2019. Iseloomustus saadeti kohtusse 12. juunil 2020 ja vaidlusalust distsiplinaarkaristust ei ole seal käsitletud. Samas on ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatud ka ilma kõnealuse juhtumita kõrge riskina ning Viru Vangla hinnangul on taotleja kõrgohtlik avalikkusele. Seega ei toeta Viru Vangla taotleja tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et taotlejale määratud distsiplinaarkaristust ei olegi enam võimalik täitmisele pöörata. Vangistusseaduse § 65 lõike 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. Seega tuleb arvestada, et kõnealusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamisega võib olla sisuliselt tegemist põhivaidluse äraotsustamisega. Üldpõhimõtte kohaselt tuleks kohtul esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse äraotsustamist vältida. Kaebuse perspektiiv on väike ning avalik huvi kinnipeetava rikkumisele reageerimiseks kaalub üles kinnipeetava huvi ennetähtaegse vabastamise menetluses osaleda ilma viimase distsiplinaarkaristuseta. Lisaks on eelnevalt selgitatud, et kõnealusel juhul on taotleja ennetähtaegse vabastamise menetluse raames kõnealusel rikkumisel tõenäoliselt vähetähtis osa.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 22. juuni 2020. a käskkirja nr 6-3/407-1 kehtivuse. Selle käskkirjaga määrati taotlejale 7-ööpäevane kartserikaristus ning lükati karistuse täideviimine edasi tingimusel, et taotleja ei pane 3-kuulise katseaja jooksul toime uut rikkumist. Taotleja on kõnealuse käskkirja peale esitanud vaide.
5.Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõiked 1, 2 ja 5).
6.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
7.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas nr 1-14-1818 on Viru Vangla 9. juulil 2020 edastanud maakohtule materjalid taotleja tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse

3-20-1261 otsustamiseks. Nende materjalide hulgas ei ole Viru Vangla 22. juuni 2020. a käskkirja nr 6-3/407-1. Ka maakohtule edastatud 12. juunil 2020 koostatud iseloomustuses ei ole kõnealust käskkirja kajastatud. Vangla ei ole ka hiljem kõnealuse käskkirja kohta maakohtule teavet edastanud. Taotleja tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks on maakohus määranud kohtuistungi 27. juuliks 2020. Istungile kutsutud isikute hulgas ei ole Viru Vangla esindajat. Viru Vangla ei ole ka praeguses asjas 6. juulil 2020 esitatud seisukohas väitnud, et plaaniks kõnealusest käskkirjast maakohut teavitada. Seega ei ole Viru Vangla maakohtule edastanud teavet kõnealuse käskkirja kohta ning eelnevat arvestades ei pea kohus ka kuigi tõenäoliseks, et vangla seda teeks.

8.Kui vangla siiski peaks maakohut 22. juuni 2020. a käskkirjast nr 6-3/407-1 teavitama, ei tähenda see vältimatult, et käskkirja olemasolu välistab igal juhul taotleja võimaluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla on õigesti osutanud KarS § 76 lõikele 4, mille kohaselt arvestab maakohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla on õigesti märkinud, et kehtivad distsiplinaarkaristused on vaid üheks asjaoluks, mida maakohtul tuleb hinnata. Maakohus arvestab ka paljusid muid asjaolusid. Lisaks saab taotleja maakohtule selgitada 22. juuni 2020. a käskkirja nr 6-3/407-1 aluseks olevaid asjaolusid ja oma käitumise tagamaid. Maakohus saab neid selgitusi arvestada. Miski ei viita sellele, et 22. juuni 2020. a käskkirja nr 6-3/407-1 olemasolu tingiks vältimatult taotleja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise. Seega pole mõistlikku põhjust arvata, et ainuüksi selle käskkirja olemasolu võiks taotlejale kaasa tuua pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
9.Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja