Otsuse avalikult teatavaks 7. juuli 2020, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-19-2334
Haldusasi
AS Rake kaebus Saue Vallavalitsuse 06.11.2019 korralduse nr 1315, millega väljastati kasutusluba tootmishoone ja biopuhasti kasutusele võtmiseks aadressile Saue vald, Kohatu küla, Lauda kinnistu, tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: AS Rake Kaebaja esindajad: v.adv Piret Blankin ja v.adv abi Angela Kase Vastustaja: Saue vald Vastustaja esindaja: Kristi Saar Kolmas isik: CHW Osaühing Kolmanda isiku esindajad: v.adv Kristjan Tamm ja v.adv. Heili Püümann
3.Mõista AS-lt Rake CHW Osaühing kasuks välja menetluskulud summas 1170 (üks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot.
4.Kolmandal isikul tuleb teatada hiljemalt 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest kaebajale andmed (arveldusarve number), kuhu menetluskulud tuleb kanda.
Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. augustil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse
vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue Vallavalitsus väljastas oma 06.11.2019 korraldusega nr 1315 kasutusloa CHW Osaühingule (registrikood 11877166) tootmishoone ning biopuhasti kasutusele võtmiseks aadressil Saue vald, Kohatu küla, Lauda (29701:005:0111) kinnistul.
2.12.12.2019 saabus Tallinna Halduskohtule AS Rake kaebus Saue Vallavalitsuse 06.11.2019 korralduse nr 1315 tühistamiseks.
3.12.03.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 27.05.2020 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras menetlustähtajad.
4.1.Kaebaja on seisukohal, et kasutusluba ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, see on oluliste kaalutlusvigadega ega vasta vorminõuetele ning on seetõttu materiaalselt ja formaalselt õigusvastane ning kasutusloa aluseks olev haldusakt koos kasutusloaga tuleb tühistada.
4.2.Kasutusluba on materiaalselt õigusvastane Kaebaja on seisukohal, et ehitusloas märgitud tingimused (tl 27-32p) ja ehitusloa ehitusprojekt (tl 33-66) erinesid kasutusloal (tl 107-117) märgitud tingimustest ja kasutusloaga esitatud dokumentatsioonist olulisel määral, sest: 1) ehitusloas on Lauda tehase ehitisealuseks pinnaks märgitud 1732,7m2 (põhjapindala 70m x 24,8m) ja kõrguseks 9m (seejuures lubatud korruste arv on 1). Kasutusloas on Lauda tehase ehitusaluseks pinnaks märgitud 1 349,4m2 (põhjapindalaga 61,1m x 24,6m) ja kõrguseks samuti 9m, ent korruste arvuks on märgitud 2 korrust. Järelikult on ehitatud ehitusloaga lubatust hoopis erineva kuju ja korruselisusega hoone; 2) ehitusloas on Lauda tehase kanalisatsiooni liigiks määratud mahuti, kasutusloas aga puhasti. Puudub mõistlik vaidlus küsimuses, et reovee mahuti ja reovee biopuhasti on kaks täiesti erineva sisu ja tehnoloogilise lahendusega kanalisatsiooni lahenduse liiki (https://www.puhastid.ee/millal-kasutada-mahutit-millal-septikut-voi-biopuhastit-2/). Järelikult ei hõlmanud ehitusloa reguleerimisese biopuhasti ehitust, seega oleks tulnud EhS Lisa 1 tuginedes biopuhasti ehituseks eelnevalt esitada ehitusteatis. Ehitusteatis oleks olnud õiguslik alus selleks, et ehitusloas märgitud kogumismahuti asemel oleks saanud õiguspäraselt ehitada biopuhasti. Biopuhasti rajamiseks Lauda kinnistule aga ehitusteatise menetlust läbitud ei ole. Järelikult on biopuhasti Lauda kinnistule rajatud õigusvastaselt; 3) ehitusloas on märgitud, et Lauda tehase ventilatsiooni liik on loomulik ventilatsioon, kasutusloas on märgitud, et välja on ehitatud soojustagastusega ventilatsioon;
4) ehitusloas märgitud Lauda tehase tootmispindade 1 ja 2 andmed erinevad olulisel määral sellest, millised Lauda tehase tootmispinnad tegelikult välja on ehitatud. See omakorda kinnitab, et välja on ehitatud ehitusloaga lubatust hoopis erinev hoone; 5) Ehitusloa ehitusprojektist nähtub, et Lauda tehase tuleohutus on lahendatud kaebaja tehase tarbeks tema poolt rajatud tuletõrje veemahuti baasil. Tegelikult rajati aga oma kinnistule 54m3 suurune maa-alune tuletõrjevee mahuti. Järelikult ei hõlmanud ehitusloa reguleerimisese Lauda kinnistule 54m3 maa-aluse tuletõrjevee mahuti ehitust ning EhS Lisa 1 alusel oleks selle rajamiseks tulnud esitada ehitusteatis. Seda kinnitab ka kasutusluba, millest nähtub, et „vallavalitsus tegi kohustuse paigaldada Lauda kinnistule sertifitseeritud tuletõrjevee mahuti suurusega 54m3“. Valla korraldus millegi paigaldamiseks ei asenda seaduses ette nähtud ehitusteatise menetlust. Tuletõrje veevõtumahuti rajamiseks Lauda kinnistule ehitusteatise menetlust läbi viidud ei ole. Järelikult on tuletõrjevee mahuti Lauda kinnistule rajatud õigusvastaselt. Kõiki eeltoodud ehitusprojekti muudatusi kumulatiivselt kogumis hinnates saab järeldada ainult seda, et kasutusluba on materiaalselt õigusvastane. Vald oleks pidanud koheselt, kui Lauda kinnistu omanikud esitasid vallale Lauda tehase kasutusloa taotluse ja vallale said teatavaks sedavõrd mitmed ja olulised ehitusprojekti muudatused, muutma Lauda tehase ehitusluba. Teisisõnu esmalt tunnistama senise ehitusloa kehtetuks (EhS § 46 lg 1 p 1 alusel) ja menetlema uue ehitusloa, mis arvestab ja on kooskõlas Lauda tehase uute ehitise tehniliste andmetega ning arvestab eelmise ehitusloa reguleerimisesemesse mitte kuulunud ehitistega (biopuhasti ja tuletõrjevee mahuti Lauda kinnistul). Vald ei ole seda teinud.
4.3.Kasutusluba on formaalselt õigusvastane Kaebaja on seisukohal, et vald on olulisel määral rikkunud kasutusloa menetluses kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet (HMS § 4 lg 2 ja § 6), sest: 1) jättis korduvalt vastamata kaebaja seisukohtadele ja järelpärimistele, sealhulgas ei selgitanud, miks kaebaja seisukohti ei arvestata; 2) varjas kaebaja (ja teiste menetlusosaliste) eest infot, mis oleks võinud aidata kaasa kaebaja ja Lauda kinnistu omanike vaheliste erimeelsuste lahendamisele, sealhulgas ei teavitanud Lauda kinnistu omanike kaebaja poolt pakutud kompromissist; 3) jättis kasutusloa menetluses arvestamata kaebaja õigustega ning hindamata asjaolu, kas Lauda tehas võib suurendada kaebaja tehase riskitaset ja seega ohtu suurenemise tõenäosust kogu piirkonnale; 4) vald on kasutusloa väljastanud vastuolus kehtiva seadusega hoolimata sellest, et kaebaja juhtis valla sellele valla tähelepanu. Riigikohus on selgitanud (vt asi nr 3-3-1-15-16, p 32), et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Kaebaja hinnangul on vald jätnud kaalumata asjaolu, kas kasutusloa andmine Lauda tehasele võis kaasa tuua kaebaja kui kolmanda isiku õiguste ülemäärase riive või rikkumise. Seejuures on vald ise möönnud, et näiteks ebaselgus juurdepääsu küsimuses võib olla takistuseks kasutusloa väljastamisel. Samas just valla enda vastuoluline halduspraktika on tekitanud olukorra, kus Lauda kinnistu omanikud rikuvad süsteemselt juba mitu aastat kaebaja õigusi kasutades erateed, mille kasutamiseks neil õigust ei ole. Ent kaebaja õiguste rikkumine ei seisne käesolevas vaidluses vaid kaebaja eratee ebaseaduslikuks kasutuses, kuigi Riigikohus on sedastanud, et ka tsiviilõiguslike normide rikkumine omab kasutusloa andmisel tähtsust (vt asi nr 3-3-1-62-03, p 14). Vald on kasutusloa menetluses jätnud hindamata Lauda tehase mõju kaebaja tehase riskitsoonile ja seega kogu piirkonna ohutusele (vt tl 70-73) ning arvestamata kaebaja õigusega olla Lauda tehase kasutusloa menetlusse sisuliselt kaasatud.
Kaalutlusõiguse rikkumise tulemusena on vald jõudnud väära kaalutlusotsuseni ning väljastanud Lauda tehase kasutusloa. Kusjuures väljastanud selle ilma kasutusloa andmist sisuliselt põhjendamata. HMS § 56 lg 1 esimene lause sätestab, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 3 täpsustab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Eeltoodud HMS sätteid täpsustab EhS § 54 lg 7, mille I lause sätestab, et kui kasutusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. Kasutusluba ise ei sisalda mitte ühtegi põhjendust, miks kaebaja (või teiste menetlusosaliste) arvamustega ei ole arvestatud, kuigi selleks ajaks olid menetlusosalised saanud oma arvamust avaldada juba kahel korral. Kasutusloast tuleneb vaid valla konstateering, et „Saue Vallavalitsus on esitatud arvamusi hinnanud ja andnud omapoolsed selgitused“. Vähesel määra on vald üritanud põhjendada kasutusloas Lauda tehasele juurdepääsu küsimusega seonduvat, ent see on vaid üks paljudest kasutusloa eelnõule esitatud vastuväidetest. Ka need põhjendused, mida vald kasutusloas seoses Lauda kinnistule juurdepääsuküsimuse lahendamisega toob, on aga selgelt vastuolulised. Selleks ajaks, kui kaebaja tehas ja seda teenindav eratee ehitati, oli Lauda kinnistul asunud laut seisnud kasutuseta juba aastakümneid. Asjaolu, et Lauda kinnistul asuv hoone oli aastakümneid tagasi ja teise riigikorra ajal kasutusel põllumajandushoonena, mida võisid teenindada põllumajandusmasinad, ei tähenda ega põhjenda seda, et täna võiks mööda kaebajale kuuluvat erateed mööda sõita sama massiga veokid. Eratee kasutus saab toimuda ainult eratee omanikuga kokkuleppel. Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 alusel omavalitsuslik ülesanne tagada, et kinnistutele ligi pääseks, kaebaja on seda vallale ka selgitanud. Kogu juurdepääsu vaidluse põhjuseks on asjaolu, et vald ja Lauda kinnistu omanikud taganesid kaebajaga sõlmitud kokkuleppest ilma, et oleks kaebajat sellest teavitanud. Vastupidi Lauda kinnistu omanike tegevus on kaebajale kinnitanud, et kokkulepped kehtivad. Kaebaja ootab varasemast kokkuleppest kinni pidamist ja on selle pakkunud vallale ka kompromissina välja, ent vald ei ole seda kaalunud ega Lauda kinnistu omanikega arutanud. Kuigi kasutusloa eelnõule oli lisatud nimekiri ärakuulamisel tehtud ettepanekutest ja vastuväidetest (vt tl 94-97p), siis ei ole vald ka kasutusloa eelnõus ega nimekirjas põhjendanud, miks esitatud arvamustega ei arvestata. Kaebaja hinnangul on vaidlusaluse kasutusloa põhjendamise kohustus iseäranis oluline, kuna tänaseks puudub selgus küsimuses, kas Lauda tehase ehitusluba oli õiguspärane. Kaebaja hinnangul oli Lauda tehase ehitusluba selgelt õigusvastane juba ainuüksi seetõttu, et kaebajat ei kaasatud Lauda tehase ehitusloa menetlusse ja seda olukorras, kus Lauda tehase ehitusloa reguleerimisese hõlmas juurdepääsuna kaebaja erateed ja tulekustutusvee lahendusena kaebaja kinnistutel asuvat ja kaebaja omandis olevat tuletõrjevee mahutit. Riigikohus on toonitanud (vt asi nr 3-3-1-85-10, p 26), et põhjendamiskohustus täidab ka haldusorgani enesekontrolli eesmärki - kas otsustamisel on jõutud õigele seisukohale. Lisaks võimaldab põhjendamine halduskohtul haldusakti tõhusalt kontrollida. Valla käitumine, kus ta jätab kasutusloas põhjendamata, miks ta ei arvesta menetluse vältel tehtud arvamustega, viitab selgelt asjaolule, et kogu kaasamise ja ärakuulamise menetlus oli formaalsus. Vald oli otsustanud kasutusloa igal juhul väljastada sõltumatult mistahes arvamustest või menetlusõiguste rikkumisest. See on aga ilmselge haldusmenetluse põhimõtete rikkumine ja võib viidata valla korruptiivsele käitumisele. Kuna vaidlusaluses kasutusloas on samaaegselt formaalse õigusvastasusega ka materiaalselt õigust valesti kohaldatud, tuleb kasutusluba tühistada.
4.4.Juurdepääs Lauda kinnistule kuulub vaidlusaluse kasutusloa reguleerimisesemesse Juurdepääsutee küsimus kuulub vaidlusaluse kasutusloa reguleerimisesemesse EhS § 55 lg 9 kohaselt, kuna juurdepääsu tee asukoht ning selle kasutamine on seotud ehitise kasutamisega kaasnevate keskkonnamõjudega. Kasutusloaga kaasnevate keskkonnamõjude osas ei ole antud juhul kohane arvestada ainult nende mõjudega, mis avalduvad Lauda kinnistul. Lisaks tuleb arvestada ka keskkonnamõjudega, mis kaasnevad CHW Osaühingu tehase kasutamisega väljaspool Lauda kinnistut. Alljärgnevalt on toodud lähemad selgitused selle kohta, kuidas CHW Osaühingu tehase kasutamisega suurenevad kasutatavate kemikaalide keskkonda sattumise riskid ehk tekib täiendav keskkonnamõju. Lisaks sellele kaasnevad juurdepääsuga kaebaja kinnistutel paratamatud keskkonnahäiringud, ennekõike müra ja õhusaaste. Juurdepääsuga kaasneva keskkonnamõju ulatuse väljaselgitamine oli EhS § 55 lg 9 kohaselt kasutusloa andmise reguleerimisesemeks ning sellega seotud argumendid seega antud haldusasjas asjakohased. Juurdepääsuteede kuulumist ehitusalaste haldusaktide reguleerimisalasse neist lähtuvate keskkonnahäiringute tõttu on kinnitanud ka Riigikohus. Asjas 3-14-52416 rõhutas Riigikohus, et ehitusloa andmisel tuleb arvestada kavandatava ehitise ja selle kasutamisega kaasnevaid mõjutusi tervikuna ning seetõttu tuleb igal juhul arvestada ka juurdepääsuteega ning selle mõjudega teistele kinnistutele (vt otsuse p 23). Samas asjas viitas Riigikohus, et juurdepääsuteega kaasnevaid häiringuid ning nende leevandamise võimalusi tuleks kaaluda ka kasutusloa menetluses (vt otsuse p 24). Seega on Lauda kinnistule juurdepääsuga seotud küsimused Riigikohtu praktika kohaselt vaidlusaluse kasutusloa reguleerimisesemes. Kohtuliku kontrolli käigus tuleks välja selgitada, kas juurdepääsu ning sellega kaasnevate häiringute küsimust kaaluti piisavalt ja nõuetekohaselt. Kaebaja hinnangul ei ole seda tehtud.
4.5.Vastustaja jättis õigusvastaselt arvestamata, et kasutusloa andmisega kaasneb kemikaalide kasutamisega seotud keskkonnariskide suurenemine Kaebaja tehase rajamisel 2006. a viidi läbi keskkonnamõjude hindamine (vt tl 7-21p). Keskkonnamõju hindamise kohaselt oli peamiseks võimalikuks keskkonnamõjuks tehase käitamisel kasutatavate kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumid, mille kohta anti KMH osana riskihinnang (vt tl 7-21p KSH lk-d 26-28). Riskihinnang välistas küll suurõnnetuse ning hädaolukorra tekke, ent KMH aruanne ei välistanud kemikaali vabanemist selle lekkimise või väljavoolamise tulemusena ning õnnetust, mis on põhjustatud kemikaali vabanemisest. Ained, mis võivad põhjustada kahjulikke tagajärgi, sh keskkonnale, on tootmisprotsessis kasutatavad MDI isotsüanaat ning polüool, mis on inimeste tervisele (ning keskkonnale) kahjuliku ja ärritava toimega. KMH aruanne, selle osaks olnud riskihinnang ning kaebajale vastustaja poolt väljastatud kasutusluba lähtusid eeldusest, et kaebajal on täielik kontroll tootmishoones ning seda ümbritseval, kaebajale kuuluval kinnistul (mis määrati KMH aruande kohaselt koos hoonega riskitsooni kuuluvaks) toimuva üle. Vastav eeldus ei ole pärast vaidlusaluse kasutusloa väljastamist ning selle alusel Lauda kinnistul asuva tootmishoone kasutusele võtmist enam tõene. Kaebaja tootmishoone kõrvalt, vähem kui 5 m kaugusel tootmishoone seinast asub tee, mida CHW kasutab oma tootmishoone teenindamiseks, sh raskeveokitega toorme ning toodangu veoks. Raskeveokite liiklus ning sellega kaasnev liiklusõnnetuste oht (mis võivad kahjustada nii kaebaja tehast, ohtlike kemikaalide mahuteid kui kemikaale kaebaja territooriumile toimetavaid veokeid) suurendavad märgatavalt KMH aruandes kirjeldatud keskkonnariske, mis tulenevad kaebaja tehases tootmisprotsessis kasutatavate kemikaalide keskkonda sattumisest. Seejuures ei ole need riskitegurid enam kaebaja otsese ega kaudse kontrolli all. Kasutusloa väljastamisega suurenenud keskkonnariskid ei ole seejuures olulised mitte vaid üldiste huvide (keskkonnakaitse) seisukohast, vaid ka kaebaja õiguste seisukohast. Õnnetusriski
suurenemine ja sellega seotud keskkonnariskid annavad vallale aluse muuta kaebajale väljastatud kasutusluba või seada sellele täiendavaid kõrvaltingimusi. Välistatud ei ole ka kasutusloa muutmise taotlemine kolmandate isikute poolt, kellel võib olla õigustatud huvi selle suhtes, et kaebaja tehase käitamisega kaasnevad riskid oleksid võimalikult suures ulatuses vähendatud (eelkõige piirkonna elanikud, samuti CHW Osaühingu oma töötajate tervise kaitse huvides). Seetõttu riivab vaidlusaluse kasutusloaga kaasnevate keskkonnariskide suuremine kaebajale kuuluval kinnistul otseselt kaebaja õiguseid. Vald pidanuks keskkonnariskide suurenemise ning kaebaja õiguste riivega vaidlusaluse kasutusloa väljastamisel arvestama, aga ta ei teinud seda. Õnnetusjuhtumite riski ja sellega kaasneva keskkonnariski suurenemise ning kaebaja õiguste riive kui asja otsustamisel oluliste asjaolude olemuse ja ulatuse välja selgitamata jätmine kujutab endast olulist kaalutlusviga.
4.6.Vastustaja ei selgitanud nõuetekohaselt välja heitvee käitlemisega seotud keskkonnariske Vastavalt vaidlusalusele kasutusloale on hoones tekkiva reovee puhastamine ette nähtud kinnistul asuvas biopuhastis. Kaebaja on juba varasemalt esile tõstnud, et vastava biopuhasti osas kasutusloa andmine oli õigusvastane, kuna ehitusloas oli reovee käitlemiseks ette nähtud oluliselt erinev lahendus (reovee kogumismahuti). Lisaks sellele, et biopuhasti rajamine oli vastuolus ehitusloa ning selle aluseks olnud ehitusprojektiga, on vald jätnud nõuetekohaselt välja selgitamata heitvee käitlemisega seotud keskkonnariskid, mis antud juhul on märkimisväärsed. Vastavalt biopuhasti paigaldamisjuhisele (tl 172-188p, lk 6), peaks reovee käitlemise süsteem olema lühidalt järgmine: tootmishoones tekkiv reovesi juhitakse isevoolselt biopuhastisse, sealt juhitakse puhastatud heitvesi juba isevoolselt olemasolevasse kraavi. Samas nii kanalisatsioonipaigaldise teostusjoonisel (tl 189) kui ka kasutusloa taotlusega koos esitatud eelprojekti tehnovõrkude koondplaanil (tl 190) pole märgitud ei kraavi, kuhu puhastatud heitvett juhitaks ega ka torustikku, mis heitvett suublasse juhiks. Lauda kinnistu osal, kuhu biopuhasti paigaldati (tootmishoonest kirdes) puudub looduses kraav, kuhu heitvett vastavalt paigaldamisjuhisele juhtida oleks võimalik. Kasutusloa andmise aluseks olnud dokumentidest järeldub seega üheselt, et biopuhastist väljuvat heitvett ei juhita mitte kraavi, vaid immutatakse kinnistul pinnasesse. Arvestada tuleb, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga (tl 191), kus igasugune reostus levib kiiresti põhjaveekihtidesse. Vastavalt kaebaja tegevuse suhtes läbi viidud KMH aruandele lk 9 katab piirkonnas levivaid, kohati karstunud lubjakive vaid 0,1...3 m paksune moreenikiht, põhjaveetase on pinnalähedane (vaid 1...3 m maapinnast). Seega kaasnevad CHW tehase heitvee pinnasesse immutamisega märkimisväärsed keskkonnariskid. Lisaks kaasnevad riskid asjaoluga, et biopuhasti on paigutatud suhteliselt sügavale pinnasesse. Vastavalt biopuhasti paigaldamisjuhisele paigaldati kanalisatsioonitorustik keskmiselt 0,7 m sügavusele, ent biopuhasti ise koos selle stabiilsust tagava betoonplaadi või liipritega tuli puhasti tootjapoolse paigaldusjuhendi poolt paigutada kokku ca 2,2 m sügavusele pinnasesse (tl 172-188p). Seetõttu ei ole välistatud, et puhasti paigaldati juba allapoole filtreeriva mõjuga moreenpinnast, karstunud lubjakivikihti. See suurendab veelgi tegevusega kaasnevat põhjavee reostumise riski. Lauda kinnistu tootmishoone heitvee pinnasesse juhtimisega kaasnevad keskkonnariskid on olulised ka kaebaja seisukohalt, seda kahel põhjusel. Esiteks on kaebajale Tootevälja kinnistul heitvee pinnasesse juhtimiseks väljastatud vee erikasutusluba (L.VV/328197), milles on ette nähtud seirekohustus. Kui Lauda kinnistul toimuv reoveekäitlus toob kaasa põhjavee kvaliteedi halvenemise (mida antud juhul ei saa välistada), toob see endaga kaasa ka kaebaja vee erikasutusloa ülevaatamise keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel. Viimane võib päädida loa muutmisega kaebajale koormaval viisil või isegi
keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisega Keskkonnaameti poolt (KeÜS § 62 lg 2 p 1 alusel). Teiseks ohustab põhjavee kvaliteedi halvenemine ka kaebaja jaoks vajaliku puhta joogi- ja tarbevee kättesaadavust. Vastavalt kaebaja tegevuse suhtes koostatud KMH aruandele olid Kohatu küla veeprobleemid niigi kõige tõsisemad varasemas Kernu vallas. Seega ei ole tegemist hüpoteetilise, teoreetilise mõjuga kaebaja ja teiste isikute õigustele, vaid igasuguse täiendava reostuskoormuse lisandumine piirkonda oleks pidanud kasutusloa väljastamisel pälvima valla hoolsat tähelepanu. Kahetsusväärsel kombel ei nähtu asja materjalidest, et vald oleks reoveekäitlusele kasutusloa väljastamisel tähelepanu pööranud. Ilmselge ebakõla projektdokumentatsiooni erinevate osade vahel ning keskkonna teadaolev tundlikkus häiringute suhtes oleks pidanud vallal oma ülesannete hoolsa täitmise korral tekitama arusaama, et reoveekäitluse keskkonnariske kui olulisi asjaolusid peab lähemalt uurima ning sellega seonduvaid huve kaaluma ja tasakaalustama. Reoveekäitluse mõjude ning nendest tingitud kaebaja huvide riive välja selgitamata ning arvestamata jätmine kujutab endast olulist kaalutlusviga.
4.7.Keskkonnariskide arvestamata jätmine on vastuolus ettevaatuspõhimõttega Vastustaja tegevusetus keskkonnariskide (õnnetuse tagajärjel kemikaalide keskkonda sattumise ohu suurenemine ning reovee käitlusest lähtuvad riskid) väljaselgitamisel ei kujuta endast ainult HMS sätestatud kaalutlusnõuete ja uurimiskohustuse rikkumist. Vähendamist vajavate keskkonnahäiringute tekkimise võimalikkuse ehk keskkonnariski KeÜS § 4 tähenduses väljaselgitamata jätmine kujutab endast ka keskkonda puudutavate otsuste seisukohalt keskse põhimõtte – ettevaatuspõhimõtte – rikkumist. Eesti õiguses on ettevaatuspõhimõte kõige selgemalt väljendatud KeÜS §-s 11. Selle sätte kohaselt väljendub põhimõte kahes aspektis. Esiteks tuleb keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuseid tehes selgitada välja tegevuste mõju keskkonnale (lg 2). Vastavate andmete põhjal tuleb aga tuvastatud keskkonnariske ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada (lg 1). Teiseks Riigikohus on rõhutanud, et just tegevuste võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamine on keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel võtmetähtsusega ülesandeks, kusjuures vajadusel tuleb haldusorganil selleks tõendeid koguda omal algatusel. Mõjusid välja selgitamata ei ole otsustajal võimalik seada keskkonnariski võimalikult suurel määral vähendavaid tingimusi (vt asi nr 3-17-796, p 14). Sarnaselt kaalutlusõiguse teostamise reeglite rikkumisega on ka ettevaatuspõhimõtte rikkumine oluliseks eksimuseks, mille tagajärjel ei ole võimalik veenduda lõppotsuse õiguspärasuses. Euroopa Kohus on oma praktikas ettevaatuspõhimõtet kui ka EL õiguse aluspõhimõtet kohaldades korduvalt sedastanud, et tegemist on aluspõhimõttega, mida tuleb järgida ka liikmesriikidel üksikotsuseid tehes (vt nt asi C-212/18, p 57). Antud juhul on vastustaja rikkunud ettevaatuspõhimõtet selgelt ja olulisel määral, jättes kasutusloa andmisega kaasnevate riskide olemuse ja ulatuse täielikult välja selgitamata. Tulenevalt rikkumise olulisest tuleks vaidlusalune otsus tühistada.
4.8.Valla uued seisukohad on selgelt pahatahtlikud Kuigi juurdepääsu küsimuse lahendamine ei ole käesoleva kaebuse ainus ega põhiline argument, on siiski oluline selgitada valla väidet, et juurdepääsu lahendamine pole avalik huvi ja seetõttu vald ei panusta sellesse. Valla seisukoht on arusaamatu. Vald on teadlik sellest, et lisaks CHW Osaühingul tehasele puudub piirkonnas juurdepääs avalikult kasutatavale teele ka vähemalt neljal kinnistul (Sassi, Tiigi, Otto ja Kasemetsa). Uus juurdepääs ei lahendaks seega mitte ainult CHW Osaühingu tehase juurdepääsu küsimust, vaid ka nende vähemalt nelja kinnistu juurdepääsu küsimuse. Teisisõnu tegemist on märkimisväärselt laiemat isikute ringi puudutava küsimusega ehk siis antud juhul esineb uue juurdepääsu rajamiseks ülekaalukas avalik huvi. Selle ignoreerimine näitab valla pealiskaudset suhtumist kohalikule omavalitsusele seadusega määratud ülesannetesse.
Varem öeldu kinnitas täiendavalt, et vaidlusaluse kasutusloa seisukohast olulist tähtsust omavad argumendid, milleks on potentsiaalne oht majandus-, keskkonna- ja tervisekahju tekkeks, ei ole vaid kaebaja väide. Teadupärast tuli kaebaja tehase ehituse käigus keskkonnamõju hindamise kohustus kaebajale valla ja ilmselt Keskkonnaameti poolt. Seega, sellist nõuet ei oleks kaebajale esitatud, kui poleks olnud põhjendatud kahtlust, et kaebaja tehase tootmistegevusega võivad eeltoodud riskid kaasneda. Kaebaja keskkonnamõju hinnang tuvastaski, millised ohud tehasega kaasnevad ja milline on neist ohtudest lähtuvalt tehase tootmistegevuseks vajalik riskitsoon. Vastupidist väita oleks selgelt meelevaldne.
4.9.HKMS § 24 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt võib kohus arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani, kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab või kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis. Keskkonnaameti põhimääruse § 5 lg 2 sätestab Keskkonnaameti ülesanded, muuhulgas annab Keskkonnaamet seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses seisukoha planeeringutele ja projektidele. Vaidlusalusel kasutusloal puudub kaebajale teadaolevalt Keskkonnaameti kooskõlastus, ilmselt ei ole seda valla poolt EhS § 42 lg 7 p 1 alusel Keskkonnaametile isegi kooskõlastamiseks esitatud. Ent eelnevalt selgitatud asjaolude pinnalt oli Keskkonnaameti kaasamine vaieldamatult vajalik ja asjakohane. Vald ei ole seda teinud ja see omakorda on toonud kaasa olukorra, mis mõjutab olulisel määral negatiivselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Järelikult on kaebuse õiglase lahenduse seisukohast määrava tähtsusega Keskkonnaameti kaasamine ja Keskkonnaameti hinnang vaidlusalusele kasutusloale ja sellega kaasnevatele mõjudele muuhulgas ka kaebaja kinnistutele ja tehasele. Sellest lähtuvalt teeb kaebaja kohtule ettepaneku Keskkonnaameti kaasamiseks haldusorganina.
4.10.Kaebaja palub hüvitada menetluskulud kokku summas 5152,50 eurot (sh riigilõiv) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 149-154p).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja on seisukohal, et Saue Vallavalitsuse 06.11.2019 korraldus nr 1315 on õiguspärane, st on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.
5.1.Kasutusloa materiaalne õigusvastasus EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Selleks, et kontrollida millist ehitist on ehitusloaga ehitada lubatud, tuleb vaadata ehitusloa andmise aluseks olevat projekti. Ehitisregistris ehitusloa juures märgitud ehitise tehnilised näitajad on ehitusloa taotleja poolt märgitud tehnilised andmed, mida ei saa võtta aluseks hindamaks millist hoonet ehitusloaga ehitada lubati. Arvatavasti on kaebaja kaebuse esitamisel aluseks võtnud just viimatinimetatud andmed. Vastustaja parandaks segaduse vältimiseks taotleja poolt ehitisregistrisse (edaspidi Ehr) ekslikud sisestatud andmed, kuid kahjuks ei võimalda seda Ehr-i tehniline lahendus. Vastustaja on kasutusloa menetlemise käigus kontrollinud muuhulgas ehitise vastavust ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ja ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt, sh kõrvalekallete olemasolu, ulatust ja olulisust, samuti ehitusloa muutmise vajadust ja võimalikkust ning on seisukohal, et valminud ehitis vastab ehitusprojektile. Ehitusloa ehitusprojekti seletuskirja punktis 3.2.1 on märgitud, et hoone maapealsete korruste arv on kaks. Nii on ka ehitusloa aluseks olevas ehitusprojekti arhitektuuri osa punktis 4.2
märgitud. Arvestades eeltoodut, kajastas juba ehitusloa saanud ehitusprojekt ehitataval hoonel kahte maapealset korrust. Vastuseks tootmishoone ventilatsiooni liigi ja kanalisatsiooni muutmisele märgime, et kütte ja ventilatsiooni osa eelprojekti punktis 14.3 on selgitatud, et laohoonesse rajatakse mehaaniline väljatõmbesüsteem. Ehitusloa aluseks olevas kütte ja ventilatsiooni projekti punktis 14.3 on toodud, et hoone varustatakse eraldi mehaanilise ventilatsioonisüsteemiga. Seega vastab hoones rajatud ventilatsioon ehitusloa taotluse aluseks olevale ehitusprojektile. Veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa eelprojekti punkti 3.2 kohaselt lahendatakse kinnistu kanalisatsioon projekteeritava 5+5 m3 biopuhasti baasil. Sama on sätestatud ka kasutusloa käigus esitatud projektis. Lisaks selgitame, et ehitisregistri andmetest nähtuvalt on 29.05.2019 esitatud ehitisregistri kaudu biopuhasti rajamiseks ehitusteatis, lisaks on 17.06.2019 on biopuhastile taotletud kasutusluba. Kasutusluba biopuhastile väljastati eraldi menetluse alusel koos tootmishoone kasutusloaga. Tuleohutuse tagamise lahendus on kajastatud ehitusloa projekti punktis 4.9 järgmiselt: „Hoonetele on kindlustatud tuletõrjeautode juurdepääs. Tuletõrjevesi saadakse tuletõrjehüdrandist, mis asub Jõe naaberkrundil, hoonest ~180 m kaugusel. Tuletõrjehüdrant peab vastama Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“, mis vastavalt kehtivale normile näeb ette kustutusvee normhulgaks 20 l/s. * Enne hoone kasutuselevõttu tuleb kontrollida kustutusvee normhulga vastavust. Juhul kui kustutusvee normhulk pole tagatud, tuleb kinnistule paigaldada vastavad kustutusvee mahutid, mis tagavad nõuetekohase kustutusvee normhulga.“ Arvestades eeltoodut, on ehitusprojekti kohaselt tuleohutuse tagamiseks võimalik rajada kustutusvee mahutid ka Lauda kinnistule, seega on tuletõrje veemahuti rajamine Lauda kinnistule kooskõlas ehitusprojektiga. Kaebajale kuuluv veehoidla osas oleks tulnud pooltel kokkuleppele jõuda ja lisaks oleksid pooled pidanud veehoidla nõuetega kooskõlla viima, hetkel see nõuetele ei vasta. Ehitusloa projekti seletuskiri-arhitektuuri osa punktis 2.8 on hoone ehitusaluseks pinnaks märgitud 1733 m2. Tänaseks on terve hoone aluspinnaks 1349,4 m2. Tegemisist ei ole lubatust erineva kujuga hoonega. Lähtuvalt eeltoodust leiab vastustaja, et väljastatud kasutusluba on materiaalselt õiguspärane ja puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks
5.2.Kaalutlusõiguse ja uurimispõhimõtte rikkumine Vastustaja on kasutusloa menetluse käigus selgitanud välja olulise tähtsusega asjaolud ja teostanud välja selgitatud asjaolude pinnalt kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestanud kõiki asjaolusid ning kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja ei nõustu kaebuses välja toodud etteheidetega, mille kohaselt on vastustaja olulisel määral rikkunud kasutusloa menetluses kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet, seda järgmistel põhjendustel. EhS § 54 lõike 5 kohaselt on pädev asutus kohustatud kaasama kasutusloa taotluse menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Vastavalt sama sätte lõike 6 punktile 2 esitab pädev asutus kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada. Seega kohustab seadus vastustajat kaasama menetlusse kõik puudutatud isikuid ja küsima nende arvamust. See, mis vormis haldusorgan arvamust küsib, on jäetud haldusorgan enda otsustada. Vastustaja on kaasanud kõik puudutatud isikud menetlusse ja andnud neile võimaluse esitada omapoolseid selgitusi. Selgitame, et juhul, kui üks osapooltest ei soovi teise(te) osapoolega ühe laua taha istuda, siis ei saa haldusorgan teda selleks sundida.
Vastustaja võimaldas 17.06.2019 EhS § 54 lg 6 punkti 2 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 alusel menetlusosalistele suulises vormis anda Lauda kinnistul asuva tootmishoone kasutusloa menetluse kohta oma arvamusi ja vastuväiteid. Märgime, et kõik asjaosalised olid valla poolt kohale kutsutud just nimetatud kuupäevaks. Alles kokkulepitud kuupäeval ja kellaajal selgus, et Lauda kinnistu esindaja ei tulnud kohale. 17.06.2019 esitasid oma arvamuse ja vastuväited kasutusloa menetluses Kalju kinnistu omanik Algis Molis ja Tiigi kinnistu omanik Andrus Tina ning Jõe kinnistu omaniku esindaja Angela Kase. 18.06.2019 võttis vallaga ühendust Lauda kinnistu esindaja Vahur Herm, kes selgitas, et ei saanud 17.06.2019 toimunud arutelul osaleda. Tagamaks poolte võrdse kohtlemise, kuulas vastustaja Lauda kinnistu esindaja selgitused ära 19.06.2019. Seetõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja teadis juba 17.06.2019, et Lauda kinnistu omanike ärakuulamine toimub ülejärgmisel päeval, 19.06.2019, ent vaikis sellest 17.06.2019 toimunud kohtumisel. Arutelu tulemuste protokollid on kõigile osapooltele edastatud. Kaebaja edastas 17.06.2019 toimunud arutelu protokollile oma täiendused, mis on võetud protokolli juurde ja seega protokolli lahutamatu osa. Selgitame, et kui osapoolel on protokolli osas märkuseid ja täiendusi, siis asjakohased märkused ja täiendused lisatakse protokolli juurde, mitteasjakohased täiendused tagastatakse esitajale ja põhjendatakse märkuste arvestamata jätmist. Esitatud täienduste ja märkuste puhul ei toimu protokollide ümber kirjutamisi. Arvestades eeltoodut, oli kaebajal olemas kogu teave toimunud aruteludest, mistõttu ei saa väita, et vastustaja varjas kaebaja eest infot, mis oleks võinud aidata kaasa kaebaja ja Lauda kinnistu omanike vaheliste erimeelsuste lahendamisele. EhS § 50 lõige 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Saue Vallavalitsus on 06.11.2019 korraldust andes kaalunud ning kontrollinud kasutusloa aluseks oleva ehitusprojekti ja kuulanud ära asjasse puutuvad isikud ning leiab, et kasutusloa andmisest keeldumiseks EhS § 55 sätestatud alused puuduvad. Kasutusloa väljastamisega tootmishoone ning biopuhasti kasutusele võtmiseks aadressil Saue vald, Kohatu küla, Lauda (29701:005:0111) kinnistul, möönis vastustaja, et Lauda kinnistule rajatud tootmishoone ei oma täiendavat mõju kaebaja tehase riskitsoonile, vastasel korral ei oleks vastustaja vaidlustatud kasutusluba väljastanud. Arvestades eeltoodut on väljastatud kasutusuba (tootmishoone ning biopuhasti kasutusele võtmiseks aadressil Saue vald, Kohatu küla, Lauda kinnistul) ka formaalselt õiguspärane ja puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks.
5.3.Juurdepääsuteed puudutavad selgitused Vastustaja leiab, et kaebuses välja toodud juurdepääsu teed puudutavad selgitused ja põhjendused ei ole antud vaidluses asjakohased. Antud asjas vaidlustatud kasutusloa eesmärk ei olnud reguleerida juurdepääsu küsimust. EhS § 50 lõike 1 esimese lause kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega ei kuulu kasutusloa väljastamise esemesse juurdepääsuküsimuse lahendamine üle naaberkinnistu. Juurdepääsu korraldamist üle võõra kinnisasja reguleerib AÕS § 156 ning kokkuleppe mittesaavutamise korral on võimalik pöörduda maakohtu poole (AÕS § 156 lg 1). Arvestades eeltoodut palub vastustaja kohtul mitte arvestada juurdepääsutee osas antud põhjendusi ja selgitusi. Selguse huvides märgime, et Lauda kinnistu omanik on olnud algusest peale kursis kaebaja ettepanekuga rajada juurdepääs kinnistu äärde. Seda saab kolmas isik vajadusel ka ise kinnitada. Miski ei keela osapooltel omavahel kokku saada ja tekkinud erimeelsusi juurdepääsu osas lahendada. Vastustaja arvates ongi see kõige efektiivsem ja suure tõenäosusega tulemust tagav lahendus erimeelsuste lahendamisel.
Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ega ole rikkunud haldusmenetluse norme, mistõttu on väljastatud kasutusluba põhjendatud ja seaduslik. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja see tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtukulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kolmas isik palub jätta kaebuse Saue Vallavalitsuse 06.11.2019 korralduse nr 1315 (millega väljastati kasutusluba tootmishoone ja biopuhasti kasutusele võtmiseks aadressile Saue vald, Kohatu küla, Lauda) tühistamiseks rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
6.1.Kolmas isik toetab ja nõustub kõigi vastustaja poolt esitatud argumentidega ja tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea põhjendatuks juba avaldatud seisukohti ja argumente korrata. Siiski soovib kolmas isik juhtida kohtu tähelepanu täiendavalt kahele tähtsust omavale asjaolule.
6.2.Juurdepääsutee küsimuste lahendamine on tsiviilõiguslik küsimus – juurdepääsu küsimuse lahendamine ei ole kasutusloa reguleerimisesemeks
6.2.1.Kokkuvõtvalt võib väita, et kaebaja põhiliseks etteheiteks kasutusloale (ning selle menetlusele) on asjaolu, et kasutusloa esemeks olevale tootmishoonele hakkab juurdepääs kulgema üle kaebaja kinnistute. Täpsemalt on probleemiks küsimus, kas tulevikus hakkab juurdepääs Lauda kinnistul asuvale tootmishoonele kulgema mööda ajaloolist juurdepääsuteed (mis kulgeb kaebaja tehase lähedusest ja mis on faktiliselt olemas ja mille suhtes kehtib talumiskohustus AÕS § 155 lg 1 mõttes) või mööda juurdepääsuteed, mis kulgeb mööda kaebaja kinnistu välispiiri (mida sooviks kaebaja). Nimetatud asjaolu tõendavad üheselt peetud läbirääkimised. Läbirääkimiste käigus oli kaebaja ainsaks sooviks olemasoleva ja talumiskohustusega kaetud juurdepääsutee uude asukohta ümberpaigutamine, st olemasolevast talumiskohustusest vabanemine. Eelnev nähtub nii kaebaja poolt 19.02.2020 edastatud kompromissiettepanekust (tl 143-144p) kui ka hiljem antud teemal peetud kirjavahetusest (tl 145-146p). Kokkuvõtvalt on nii kaebaja kaebus tervikuna kui ka kompromissiläbirääkimised suunatud olemasoleva ajaloolise juurdepääsutee asukoha (AÕS § 155) asendamisele uue juurdepääsuteega, mis paikneb kaebajale sobilikumas kohas. Seega soovib kaebaja käesoleval juhul lahendada kasutusloamenetluses juurdepääsuküsimusi (tsiviilõiguslike küsimusi).
6.2.2.Kolmas isik peab vajalikuks toonitada, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramine Lauda kinnistule ei ole põhimõtteliselt käesoleva haldusasja esemeks. Kaebaja püüab antud juhul lahendada halduskohtumenetluses tsiviilõigusliku küsimust. Kasutusloa esemeks on kontrollida, kas valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ja kas ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1). Teisisõnu, kohalik omavalitsus kontrollib kasutusloa väljaandmise käigus (avalik-õiguslikus suhtes) konkreetse, kasutusloa esemeks oleva ehitise ohutust. On tõsi, et puudutatud isikutele kaasnevad negatiivsed mõjud kuuluvad kaalumisele, kuid sellised mõjud peavad tulenema antud ehitisest endast. Lisaks on kasutusloa menetluses tegemist väga kõrge sekkumisstandardiga, mis ei anna täidesaatvale võimule pädevust asuda kohtuvõimu asemel lahendama eraisikute vahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi. Kasutusloa reguleerimise esemeks ei ole kontrollida, kas kõik konkreetse ehitise opereerimiseks vajalikud tsiviilõiguslikud küsimused on lahendatud. Juurdepääsutee olemasolu, kulgemise ja määramise küsimus on täiesti eraldiseisev tsiviilõiguslik küsimus (AÕS § 155 lg 1 ja 156 lg 1), mis tuleb vajadusel lahendada tsiviilkohtus. Eelnevat seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika, selgitades sarnases haldusasjas (Riigikohtu lahend nr 3-15-1590), et tsiviilõiguslike nõusolekute puudumine ei ole aluseks kasutusloa väljastamata jätmisele ning teiselt poolt – kasutusluba ei asenda kinnisasja omaniku nõusolekut.
Eelnevat lühidalt kokku võttes soovib kaebaja halduskohtumenetluses lahendada tsiviilõiguslikke küsimusi, mis ei kuulu kasutusloa reguleerimisesemesse. Seega on kaebaja põhiline etteheide kasutusloa õiguspärasuse üle käivas kohtumenetluses asjakohatu.
6.3.Kaebaja tehas ei kujuta endast avalik-õiguslikus mõttes ohtlikku ehitist/ettevõtet
6.3.1.Kaebaja on käesolevas haldusasjas korduvalt selgitanud, et tema tehas kujutab endast ohtlikku ettevõtet ning kaebaja kinnistud (Tootevälja ja Jõe) paiknevad „ohutsoonis“. Antud väide on ebaõige ja esitatud eesmärgil välistada kaebaja kinnistu ümbruses igasugune võimalik ehitustegevus ja liiklus.
6.3.2.Avalik-õiguslikus mõttes on ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete piiritlemise aluseks KemS § 20 jj. KemS § 21 lg 3 näeb ette, et ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on Ckategooria ettevõte. KemS § 21 lg 4 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõte käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. Kõnealused ettevõtted on kantud avalikku nimekirja (ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted) ja/või kajastuvad Maa-ameti kaardirakenduselt „ohtlikud ettevõtted ja ohtlike ettevõtete ohuala“ (tl 147). Kaebaja kinnisasju ega tootmisüksust ei leia suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirjast ning ohuala ei kajastu ka Maa-ameti kaardirakenduselt. Seega on kaebaja väide ebaõige.
6.3.3.Kaebaja on selgitanud, et AS Rake tehase „ohutsoon“ või „riskitsoon“ tuleneb toostatud KSH uuringust. Olgu märgitud, et KSH kujutab endast strateegilist dokumenti, milles hinnatakse konkreetse kavandatud tegevuse keskkonnamõju. KeHJS § 32 lg 1 näeb ette, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. Teisisõnu, KSH kujutab endast oma olemuselt planeeritud tegevusega (näiteks ehitamisega, st konkreetse ehitisega) kaasneva keskkonnamõju hindamiseks koostatavat aruannet. KSH on alusuuring (sisend), mis on eelduseks järgmiste haldusaktide andmisele (ehitusluba, veeluba vms). KSH ise ei too endaga iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi. Juhul, kui KSH käigus oleks tuvastatud, et kaebaja tehas kujutab endast ohtlikku ettevõtet, siis oleks KSH aruande tulemusena kaebaja tehas ka avalik-õiguslikus mõttes ohtlikuks ettevõtteks nimetatud. Sellisel juhul kaasneksid antud avalik-õigusliku seisundiga kaebajale ka täiendavad kohustused. Sellist olukorda aga ei esine. Seega on kolmas isik seisukohal, et koostatud KSH aruanne tõendab just kaebaja poolt väidetule vastupidist asjaolu: kaebaja tehas ei kujuta endast ohtlikku ettevõtet.
6.3.4.Avalike andmete põhjal on kaebaja põhitegevusalaks plastist ehitustoodete tootmine ja lisategevusalaks toodete hulgimüük. AS Rake majandusaasta aruandest (2018) nähtub, et ettevõtte tegevuse põhirõhk on välisfassaadide soojustus ja renoveerimispaneeli RAKETERM arendamine, tootmine ja paigaldamine. Jääb arusaamatuks, kuidas eelnev tegevus saab kujutada endast ohtlikku tegevust. Olgu ka mainitud, et sisuliselt iga tootmishoone püstitamiseks koostatud KSH-s on märgitud konkreetse hoone nö riskitsoon (tuues näiteks tootmispiirkonnad Lasnamäel). Kaebaja mõttekäigu korral peaks olema antud piirkonda ehitamine (ja ka liiklus) sisuliselt välistatud. Eelnevat lühidalt kokku võttes on kaebaja argument tehase „riskitsoonist vms“ üheselt ebaõige ja asjakohatu.
6.4.Kolmas isik esitas ka taotluse käesolevas haldusmenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja palub kantud menetluskulud kaebajalt välja mõista.
Kolmandale isikule on osutatud käesolevas haldusmenetluses õigusabi 6,5 töötunni ulatuses, millest kolm töötundi kulus kaebajaga kompromissläbirääkimiste pidamisele ning kolm ja pool tundi käesoleva seisukoha koostamisele. Kolmandale isikule on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot tund (lisandub käibemaks), millest tulenevalt palub kolmas isik mõista välja menetluses kantud õigusabikulud summas 1170 eurot (975 eurot millele lisandub käibemaks) (õigusabiarved, tl 148 ja selle pöördel). Kolmas isik kinnitab, et kõik kulud on kantud seonduvalt käesoleva halduskohtumenetlusega ja on tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebuse esitaja esitas 04.06.2020 kohtule taotluse kaasata menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaamet. Vastustaja ega kolmas isik ei ole selles oma seisukohta avaldanud vaatamata sellele, et kohtu 27.05.2020 määruse kohaselt oli võimalik poolte poolt esitatavatele taotlustele ja seisukohtadele omapoolseid täiendavaid seisukohti esitada kuni 11.06.2020. Kohus leiab, et kaebaja taotlus Keskkonnaameti kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 24 lg 1 sätestab, et halduskohus võib arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani: 1) kes teostab vastustaja üle järelevalvet; 2) kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab; 3) kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis; 4) kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja lahendamisele. Kaebaja tugines oma taotluses viidatud sätte p 2 ja 3. Kohus leiab esmalt, et õige ei ole kaebaja seisukoht selles, et antud kasutusloa väljastamine puudutab kuidagi Keskkonnaameti ülesandeid. Ka kaebaja ise ei ole oma taotluses ära näidanud, milliseid konkreetseid seadusega sätestatud ülesandeid vaidlusalune kasutusluba peaks puudutama. Sellest tulenevalt on taotlus selles osas põhjendamatu. Ka ei ole kohtule ära tuntav, et vaidlusalune kasutusluba puudutaks kuidagi Keskkonnaameti ülesandeid. Kasutusloa väljastamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et Keskkonnaamet oleks tulnud kasutusloa menetlusse kaasata lähtudes Keskkonnaameti põhimääruse § 5 lg 2, mis sätestab Keskkonnameti ülesanded, muuhulgas annab Keskkonnaamet seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses seisukoha planeeringutele ja projektidele. Käesolevas asjas vaidlustatud kasutusloaga ei ole esiteks reguleeritud kaebaja kinnistul asuva eratee kasutamist, mille kasutamisega on kaebaja seostanud enda ettevõtte suhtes KMH menetluses tehtud riskihinnangu väidetava muutumisega. Lisaks ei saa kõrval kinnistule rajatud toomishoonele kasutusloa väljastamine mõjutada kaebaja ettevõttest väidetavalt tulenevat riskitsooni. Mis puudutab aga biopuhasti rajamist, siis ei näe seadus ette, et biopuhasti rajamisel tuleb kasutusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kaebaja ei ole ka ise viidanud, millisel seadusest tuleneval alusel oleks tulnud vastav kasutusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga ja milles vastav vajadus seisneb. Nimelt esitab pädev asutus kasutusloa menetluses kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega (EhS § 54 lg 6 p 1). Käesoleval juhul sellist seadusest tulenevat kohustust ega ka vajadust kohtule ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse Keskkonnaameti käesoleva haldusasja menetlusse kaasamata.
8.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
9.Õiguslik regulatsioon Ehitusloa väljastamisel antakse luba ehitise ehitamiseks vastavalt ehitusprojektile (vt ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 1; vt ka majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 ,,Nõuded ehitusprojektile“ § 4). EhS § 50 lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 54 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Kasutusloa andmisest keeldumise alused sätestab EhS § 55, mille kohaselt keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui: 1) ehitis ei vasta nõuetele; 2) ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik; 3) ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele; 4) pädev asutus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse; 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist; 6) ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik; 7) audit on tegemata; 8) käesoleva seadustiku § 54 lõike 6 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata; 9) ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada, või 10) kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist. EhS § 46 lg 1 p 1 sätestab, et pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad.
9.Kohus märgib esmalt, et kasutusloa vaidlustamine on lubatud üksnes juhul, kui see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Populaarkaebuse esitamine kasutusloale ei ole lubatud. See tähendab, et rikutud peab olema selliseid kaebaja õigusi, mis on seaduses sätestatud. Avalikes huvides kasutusloa vaidlustamine ei ole lubatav. Kohus leiab, et enamus kaebuses välja toodud väidetest kasutusloa väidetavast õigusvastasusest ei ole kuidagi puutumises kaebuse esitaja subjektiivsete õigustega, millest tulenevalt ei saa kaebaja neile oma tühistamisnõude esitamisel tugineda. Kohus peatub kaebaja väidetel alljärgnevalt.
9.1.Kaebaja leiab esmalt, et ehitusloas märgitud tingimused ja ehitusloa ehitusprojekt erinevad kasutusloal märgitud tingimustest ja kasutusloaga esitatud dokumentatsioonist olulisel määral, sest muutunud on nii põhja pindala kui korruste arv, millest tulenevalt on ehitatud ehitusloaga
lubatust hoopis erineva kujuga hoone. Kaebaja märgib, et tootmispindade 1 ja 2 andmed erinevad olulisel määral sellest, millised Lauda tehase tootmispinnad tegelikult välja ehitati. Vaidlust ei ole selles, et ehitusloas on Lauda tehase ehitisealuseks pinnaks märgitud 1732,7m2 (põhjapindala 70m x 24,8m) ja kõrguseks 9m (lubatud korruste arv on 1). Kasutusloas on Lauda tehase ehitusaluseks pinnaks märgitud 1 349,4m2 (põhjapindalaga 61,1m x 24,6m) ja kõrguseks samuti 9m (korruste arv 2). Seega ei ole muutunud hoone kõrgus ning hoone alune pindala on vähenenud. Kohtule jääb selgusetuks, kuidas ja milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi vastav asjaolu rikub. Kohtule ei nähtu, et vastav muudatus saaks kuidagi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses selgitanud ega välja toonud, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hoone kõrgus jäi samaks ning põhjapindala veidi vähenes, kuid ühe korruse asemel ehitati kaks korrust, ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks niivõrd olulise muudatusega, millisel juhul oleks tulnud tingimata muuta ehitusluba. Lisaks tuli ehitusluba vaadata koos selle aluseks oleva ehitusprojektiga. Ehitusprojektist nähtub, et kavandatud oli juba algselt kaks korrust, millest tulenevalt ei ole tehtud olulisi muudatusi. Kasutusluba on ka kooskõlas projekteerimistingimustega (vt Kernu Vallavalitsuse 08.05.2017 korraldus nr 151 ning Kernu Vallavalitsuse 12.06.2107 korraldus nr 187, millest viimasega muudeti esialgseid projekteerimistingimusi ning määrati hoone lubatavaks kõrguseks maapinnalt katuseharjani 9 m ja korruste arvuks kaks korrust). Järelikult ei ole ka kasutusluba eeltoodud põhjusel õigusvastane ning vastustajal puudus kohustus keelduda EhS § 55 p 3 ja p 5 alusel kasutusloa väljastamisest.
9.2.Teiseks väidab kaebaja, et ehitusloas on Lauda tehase kanalisatsiooni liigiks märgitud mahuti, kasutusloas aga puhasti, mis on täiesti erineva sisu ja tehnoloogilise lahendusega kanalisatsiooni lahenduse liiki. Sellest tulenevalt oleks kaebaja arvates tulnud biopuhasti ehituseks esitada ehitusteatis. Kohus märgib esmalt, et kuigi ehitusloa koondvaatele on märgitud kanalisatsiooni liigiks „lokaalne, mahuti,“ siis on ehitusloa taotluse juures asuvast projektdokumentatsioonist üheselt ja selgelt aru saadav, et tegemist on biopuhastiga (vt www.ehr.ee Lauda kinnistu, Kohatu dokumentatsioon). Kaebaja on sellest olnud ka teadlik, kuivõrd haldusasjas nr 3-19-457 esitas kaebaja ise koos kaebusega kohtule vastavad dokumendid (vt KIS haldusasi nr 3-19-457 AS Rake 11.03.2019 menetlusdokumendi lisa 4 tehnovõrkude koondplaan). Ehitusluba tuleb vaadata koosmõjus selle aluseks oleva projektdokumentatsiooniga. Kaebaja heitis veel vastustajale ette, et biopuhasti osas ei ole esitatud ehitusteatist. Ehitisregistrist nähtub, et biopuhasti ehitamiseks on esitatud ehitusteatis nr 1911201/07173, mis on väljastatud 29.05.2019. Biopuhastile on väljastatud Saue Vallavalitsuse 06.11.2019 korralduse nr 1315 alusel 11.11.2019 kasutusluba nr 1912371/18932 (vt www.ehr.ee Lauda kinnistu, Kohatud küla). Järelikult ei ole asjakohased kaebaja väited selles, et biopuhasti on rajatud Lauda kinnistule õigusvastaselt. Kohus leiab, et biopuhasti rajamine iseenesest ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väiteid sellest, et biopuhasti rajamine võib kaasa tuua põhjavee reostuse ja sellest tulenevalt kaebajale väljastatud vee-erikasutusloa muutmise menetluse käsitleb kohus allpool.
9.3.Kolmandaks märgib kaebaja, et ehitusloa kohaselt on Lauda tehase ventilatsiooni liik loomulik ventilatsioon, kuid kasutusloa kohaselt on välja ehitatud soojustagastusega ventilatsioon. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, kuidas ja milliseid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi vastav asjaolu rikub. Kaebaja ei ole ka kaebuses ühtegi sellist õigust nimetanud. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et vastav muudatus toob kaasa ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja uue ehitusloa väljastamise või varasema ehitusloa muutmise enne
kasutusloa väljastamist. Kohus kordab, et kaebaja ei saa esitada kasutusloale populaarkaebust. Kaebaja väitele ventilatsioonisüsteemi liigi muudatuse osas on vastustaja andnud oma selgitused ka 06.11.2019 kirjas nr 5-5/3696-15 (tl 103-104), mis on kohtu arvates ammendavad ning kohus ei pea vajalikuks neid korrata.
9.4.Järgmiseks viitas kaebaja, et ehitusprojektist nähtub, et Lauda tehase tuleohutus on lahendatud kaebaja tehase tarbeks kaebaja poolt rajatud tuletõrje veemahuti baasil, millest tulenevalt ei hõlmanud ehitusluba Lauda kinnistule 54m3 suuruse maa-aluse tuletõrje veemahuti ehitust. Kaebaja leiab, et veemahuti paigaldamine eeldas ehitusteatise esitamist. Valla vastav korraldus ei saa asendada ehitusteatise menetlust, millest tulenevalt on kasutusluba õigusvastane. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et 03.06.2019 ehituse ülevaatuse aktiga kohustati CHW Osaühingut paigaldama kinnistule sertifitseeritud tuletõrjeveemahuti mahtuvusega 54 m3, teha vastavad muudatused ehitusprojektis ja asendiplaanil, esitada mahuti kohta teostusdokumentatsioon (teostusjoonis, sertifikaat, paigaldusjuhend, akt mahuti täitmise kohta), märgistada tuletõrjeveevõtu koht nõuetekohaselt. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määrati 15.09.2019. Ehitisregistrist nähtub, et vastavad muudatused on ehitusprojekti sisse viidud 11.09.2019 ning puudused kõrvaldanud – vt eelprojekt 0752017_EP_v04_Lauda_201909-12 joonis nr AS-4-02 asendiplaan ja vastustajale esitatud 12.09.2019 (vt www.ehr.ee Lauda Kohatu küla Saue vald). Kohtule nähtub esitatud andmetest, et antud juhul on vastustaja käsitlenud tuletõrjeveemahutit kui tootmishoone ehitusprojekti osa, selleks ei ole eraldi projekti koostatud. Vastustajal on õigus kasutusloa menetluses teha ettekirjutisi ehitusprojekti täiendamiseks (vt ka HMS § 15). Järelikult ei tulnud veemahuti paigaldamiseks esitada ka eraldi ehitusteatist nagu leiab kaebaja. Kohus märgib ka siinkohal, et kaebaja ei ole suutnud ära näidata, kuidas rikub kaebaja subjektiivseid õigusi asjaolu, et vastustaja kohustas lähtudes Päästeameti märkustest kolmandat isikud paigaldama oma kinnistule tuletõrje veemahuti ning vastavad muudatused ehitusprojekti sisse viima ning väljastas kasutusloa parandatud ehitusprojekti alusel valminud ehitisele sh tuletõrjevee mahutile. Kohtule ei nähtu, et vastav asjaolu saaks rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Tuletõrje veemahuti asub kolmanda isiku kinnistul maa all. Kohtule ei ole ära tuntav, kuidas see saaks kaebaja subjektiivseid õigusi puudutada. Vastupidi - kaebaja olukord muutus sellest soodsamaks, kuivõrd algselt oli tuletõrje veevõtu koht lahendatud kaebaja poolt rajatud tuletõrje veemahuti baasil. Ehitusprojekti tehtud muudatusega ning väljastatud kasutusloaga lahendati see aga kolmanda isiku kinnistu siseselt, mis ei saa kuidagi kaebaja õigusi riivata. Vastustaja on selles osas andnud omapoolsed selgitused ka kasutusloa menetluses (vt Saue Vallavalitsuse 06.11.2019 kiri nr 5-5/3696-15 (tl 103-104).
9.5.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kõiki eelpool nimetatud muudatusi arvestades tuli vastustajal igal juhul muuta ehitusluba või ehitusluba kehtetuks tunnistada ning väljastada uus ehitusluba. Tegemist ei ole niivõrd oluliste ehitise tingimuste muutumisega. Muutnud ei ole ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused ega ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad (vt EhS § 46 lg 1 p 1). Seega oli vastustajal õigus vastavad muudatused aktsepteerida ka kasutusloa menetluses, mida vastustaja ongi kasutusloa väljastamisega teinud.
10.Teiseks heidab kaebaja vastustajale ette ära kuulamisõiguse ja põhjendamiskohustuse rikkumist, kaalutlusõiguse teostamata jätmist ning uurimiskohustuse rikkumist.
10.1.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebaja ära kuulamine kasutusloa menetluses on olnud üksnes formaalne. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on saanud oma seisukohti kasutusloa menetluses esitada nii suuliselt kui kirjalikult. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja on oma seisukohad esitanud vastustajale suuliselt 17.06.2019 (vt tl 76-77p). Oma kirjalikud seisukohad on kaebaja esitanud
vastustajale kasutusloa menetluses (tl 78 ja 98-101) ning neile on vastatud valla poolt 06.11.2019 (tl 102-104). Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kaebuse esitaja on olnud ära kuulatud. Kaebaja seisukohti on kaalutud ning neile esitatud sisulised vastused. Asjaolu, et kõiki vastavaid argumente ei ole korratud vaidlustatud korralduses ei tähenda seda, et neid ei oleks kaalutud. Ehitusseadustik ei kohusta kasutusloas endas kõiki vastuväiteid analüüsima, vaid nende arvestamata jätmist tuleb põhjendada (EhS § 54 lg 7). Vastustaja on seda kohustust järginud vastates kaebaja märkustele, millega ei arvestatud eraldi kirjaga. Vastavale asjaolule on 06.11.2019 korralduses nr 1315 ka selgelt viidatud. Asjaolu, et kaebaja vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei muuda vastustaja seisukohti õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja seisukoht nagu oleks olnud tema ära kuulamine üksnes formaalne, ei ole õige ega too kaasa kasutusloa õigusvastasust.
10.2.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta selles, et vastustaja on jätnud kaalumata asjaolu, kas kasutusloa andmine Lauda tehasele võis kaasa tuua kaebaja õiguste ülemäärase riive või rikkumise. Kaebaja leidis esmalt, et vastustaja on jätnud kaalumata juurdepääsutee küsimuse. Kohus leiab, et ei ehitusloa ega kasutusloa väljastamise esemesse ei kuulu juurdepääsu küsimuse lahendamine üle naaberkinnistu. Tegemist ei ole ehitise kasutamisega kaasnevate keskkonnamõjudega EhS § 55 p 9 tähenduses nagu leiab kaebaja. Juurdepääsu korraldamist üle võõra kinnisasja reguleerib AÕS § 156 ning kokkuleppe mittesaavutamise korral on võimalik pöörduda maakohtu poole (AÕS § 156 lg 1). Vastavat asjaolu on kaebuse esitajale selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 24.09.2019 määruses nr 3-19-457. Lisaks on kasutuskorras võimalik kokku leppida ka korrashoiukohustuse jagunemise ning selle tasu osas. Detailplaneering või projekteerimistingimused ning nende alusel väljastatud ehitus- ja kasutusluba ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole ükski nimetatud aktidest seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 otsus asjas nr 3-11-2290, p 16). Kuivõrd vastustaja on vaidlustatud korralduses selgitanud, et puudub avalik huvi Lauda kinnistule juurdepääsutee määramiseks, siis vastustajal puudus huvi määrata eratee avalikult kasutatavaks, sh seada sundvaldus. Sellist soovi ei ole avaldanud ka kaebaja ega kolmas isik. Järelikult tuleb vaidlus juurdepääsu küsimuses üle olemasoleva tee lahendada tsiviilkorras. Veel leidis kaebaja, et vastustaja jättis hindamata asjaolu, et kasutusloa andmisega kaasneb kaebaja tootmishoones kemikaalide kasutamisega seotud keskkonnariskide suurenemine. Sellest tulenevalt tuli aga kasutusloa andmisest keelduda EhS § 55 p 9 alusel. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kaebaja tehas ei kujuta endast ohtlikku ettevõtet kemikaaliseaduse (KemS) tähenduses (vt KemS § 21 lg 3 ja lg 4). Kaebuse esitaja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus nõustub siinkohal kolmanda isiku vastavate seisukohtadega (otsuse punkt 6.3 ja selle alapunktid) ega pea vajalikuks neid korrata. Kuivõrd tegemist ei ole ohtliku ettevõttega, siis on asjakohatud ka kaebaja väited selle kohta, et vastavad asjaolud on jäänud vastustajal kasutusloa menetluses analüüsimata ja kaalumata. Lisaks rõhutab kohus, et kaebaja on sidunud vastava väidetava keskkonnariski kaebaja kinnistul asuva eratee kasutamisega ning sellest tuleneva võimaliku liiklusõnnetuse ohuga. Nagu kohus juba eelpool märkis, ei tulene kolmandale isikule kasutusloast õigust kasutada kaebaja erateed, millest tulenevalt on vastava seose loomine ebaõige ning põhjendamatu. Vastustaja ei pidanud vaidlustatud kasutusloa väljastamisel hakkama hindama, kas kaebaja eratee kasutamise tagajärjel võiks kaebaja tootmishoones käideldatavate kemikaalide kasutamine olla edaspidiselt suurema keskkonnariskiga lähtuvalt väidetavast liiklusõnnetuse ohust või mitte. Selliseid väiteid ei ole kaebaja välja toonud ka kasutusloa taotluse menetluse käigus, millest tulenevalt leiab kohus, et tegemist on ilmselgelt tagantjärgi otsitud väidetega.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidluslause kasutusloa väljastamisel ei pidanud vastustaja hindama ja esitama kaalutlusi õnnetusjuhtumite riski ja sellega väidetavalt kaasneva keskkonnariski suurenemise osas kaebaja suhtes.
10.3.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole kasutusloa menetluses selgitanud nõuetekohaselt välja heitvee käsitlemisega seotud keskkonnariske. Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 järgi olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Samuti ei ole vaidlust selles, et antud juhul ei tulnud anda hinnangut ka KeHJS § 6 lg 4 alusel. Seega ei pidanud vastustaja kasutusloa menetluse raames eraldi keskkonnamõjude hindamist läbi viima. Küll aga tuli vastustajal kontrollida, kas ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Kohus leiab, et vastustaja on vastava kohustuse täitnud. Kaebaja ei ole välja toonud, millise õigusaktiga on biopuhasti rajamine käesoleval juhul vastuolus ning milliseid seaduse nõudeid on sellega rikutud. Kaebaja väited sellest, et kui Lauda kinnistul toimuv reoveekäitlus toob kaasa põhjavee kvaliteedi languse, siis toob see kaasa ka kaebajale väljastatud vee-erikasutusloa (L.VV/328197) ülevaatamise ning võib päädida loa muutmisega kaebajale kahjulikus suunas on oletuslikud ja otsitud ning tõendamata. Isegi kui kaebajale väljastatud vee-erikasutusluba vaadatakse üle, tuleb Keskkonnametil kaebaja vee-erikasutusloa üle vaatamisel analüüsida kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid sh seda, kas põhjavee kvaliteet on mõjutatud kaebaja tegevuse tõttu või omab selle suhtes mingit mõju ka Lauda kinnistule paigaldatud biopuhasti. Kui selline haldusmenetlus peaks algatatama, siis saab kaebaja oma õigusi kaitsta vastavas menetluses. Vastavate küsimuste analüüsimine ei ole kasutusloa menetluse esemeks ning vastustaja ei pidanud kasutusloa taotluse menetlemisel hakkama analüüsima kaebaja poolt alles kohtumenetluses välja toodud vastavaid väiteid. Kaebaja on kasutusloa menetlusse olnud kaasatud, kuid menetluse kestel ei ole ta kordagi viidanud vastavale ohule (vt tl 71-73, 77-78), millest tulenevalt ei pidanud vastustaja ka vastavaid asjaolusid kaaluma ega sellekohaseid põhjendusi vaidlustatud haldusaktis esitama. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et biopuhasti paigaldamise näol on tegemist sellise keskkonnariskiga tegevusega, millisel juhul tuleb igal juhul lähtuda ettevaatusprintsiibist KeÜS § 11 tähenduses ning vastustaja oleks pidanud hakkama omal algatusel selle kohta täiendavaid tõendeid koguma. Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud ettevaatuspõhimõtet ning vaidlustatud kasutusluba ei ole ka sel põhjusel õigusvastane. Vastustaja on kontrollinud ehitise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ja ehitusloale ning ehitusteatisele ega ole tuvastanud aluseid kasutusloa väljastamisest keeldumiseks. Ka kaebaja ei ole tõendanud ega ära näidanud, et ehitis ei vasta seaduse nõuetele. Selliseid aluseid ei tuvastanud ka kohus. Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaalutlusõigust.
11.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
12.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Kolmas isik oli vastustaja poolel, millest tulenevalt tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kolmas isik palub mõista välja menetluses kantud õigusabikulud 6,5 tunni eest summas 1170 eurot (975 eurot millele lisandub käibemaks) (tl 148 ja selle pöördel). Kohus leiab arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule esitatud seisukohti, et eeltoodud tundide arv põhjendatud. Samuti jääb tunni hind 150 eurot tund keskmise tunni hinna piiresse.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud on tervikuna põhjendatud ja tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.