lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-486/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-486/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1307
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-486

Määruse kuupäev

2. juuli 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 17.02.2020.a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/98-2 tühistamiseks ja vaide uueks lahendamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja - Nikolai Lebedev Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja rahuldamata.

taotlus

haldusasjade

liitmiseks

2.Tagastada kaebus.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Kaebaja Nikolai Lebedev esitas 15.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 17.02.2020.a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/98-2 ja saata asi tagasi vanglale uue otsuse tegemiseks. Kaebaja selgitas, et talle saadeti 17.12.2019 lihtkiri, mis jõudis vanglasse 19.12.2019. Vangla liigitas selle maksikirjaks ja väljastas kaebajale alles 02.01.2020. Samasugune lihtkiri saadeti 29.12.2019 ja anti kaebajale kätte 31.12.2019. Kaebaja on esitanud vanglale avaldusi ja vaide, et selgitada välja, miks tavaline lihtkiri ühe 0,65 eurose margiga on liigitatud maksikirjaks, kuid vangla ei ole oma viga tunnistanud ja on vaide tagastanud. Kaebaja leiab, et igas asjas on õigus vaidlustada toimingut ja tegevusetust. Kaebaja esitas vaide kooskõlas seadusega ning sellest tulenevalt pidi vangla selle võtma menetlusse ja lahendama. Kaebaja esitas koos kaebusega taotlused asjade liitmiseks ühte menetlusse, riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tegi kohtunõude vastusena saadud dokumentide alusel kindlaks järgmised asjaolud. - Kaebaja esitas 07.01.2020 teabenõude nr 2-3/67-1, milles ta soovis teada, miks talle 19.12.2019 vanglasse saabunud kiri väljastati alles 02.01.2020 ja miks kiri liigitati maksikirjaks.

- Vastustaja 14.01.2020 vastuse nr 2-3/67-2 kohaselt sai kaebaja kirja kätte vangla sisekorraeeskirjas ette nähtud aja jooksul, kuna vahepeal olid riigipühad. Vastustaja selgitas, et vangla ise ei liigita, kas tegemist on liht- või maksikirjaga, tempel lisatakse kirjale juba postkontoris. Vangla ei osanud öelda, miks kiri liigitati maksikirjaks. Vastusest tuleneb, et vangla käsitles avaldust märgukirjana. - Kaebaja esitas 15.01.2020 vanglale avalduse nr 2-3/174-1, milles leidis, et vangla ei ole eelmises vastuses vastanud tema kahele küsimusele – 19.12.2019 laekunud kirja kätteandmise kohta alles 02.01.2020 ja kirja maksikirjaks liigitamise kohta. Kaebaja ei näe ümbrikul maksikirja templit. Kaebaja leidis, et vangla on talle valetanud. - Vastustaja märkis 27.01.2020.a vastuses nr 2-3/174-2, et selgitused kaebaja küsimustele on esitatud 14.01.2020 vastuses. Kuna kaebaja sai kirja kätte seaduses ettenähtud aja jooksul, ei pidanud vastustaja vajalikuks midagi täiendavalt lisada. - Kaebaja esitas 12.02.2020 vaide, milles ta taotles 14.01.2020.a vastuse nr 2-3/67-2 tühistamist ja uue otsuse tegemist ehk tunnistada oma vead ja paluda kaebajalt andestust. - Vastustaja tagastas vaide 17.02.2020.a otsusega nr 1-11/98-2. Õigusaktidest ei tulene isikule subjektiivset õigust vaidlustada märgukirjale antud vastust põhjusel, et selle sisu ei meeldi ning isik ei ole rahul kontrollitud asjaoludega. Kuivõrd pöördumisest ei nähtu selget seost vangla tegevusel kaebaja märgukirjale vastamisel ning tema õiguslikult ja faktiliselt kahjustatud olukorra vahel, puudub kaebajal vaide esitamise õigus ja vaie kuulub tagastamisele. Kohtu seisukoht

3.Kaebaja palus liita haldusasjad, kuna ta on esitanud tühistamis- ja kohustamisnõuded seitsmele Tartu Vangla vaideotsusele, milles on üks ja sama vastustaja. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 seab haldusasjade liitmise tingimuseks, et liidetavad nõuded oleks võinud esitada ühes kaebuses ja kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. See tähendab, et haldusasjades esitatud nõuded peavad olema omavahel mingil moel seotud (HKMS § 19 lg 1). Kohtuasjade liitmist ei õigusta üksnes asjaolu, et asjade pooled on samad. Kaebaja ei ole täpsemalt välja toonud, milliseid asju ta liita soovib ja milline seos nende vahel esineb. Kohtuasjade liitmise tingimused ei ole täidetud.
4.Kohus tagastab kaebuse Tartu Vangla 17.02.2020.a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/98-2 tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtupraktikas leitakse, et eeltoodud sättega on vastuolus õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsus kohtuasjas 3-16-1247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21). Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas rikub vaide tagastamine tema õigusi lisaks sellele, et kaebaja hinnangul on tal õigus saada sisuline vaideotsus. Kaebuse esitamine üksnes vaideotsuse saavutamiseks lubatav ei ole.
5.Kohus selgitab kaebajale, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab küll kinnipeetavale kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, et vaidlustada vangla haldusaktid või toimingud

halduskohtus. Kuid see ei tähenda, et kinnipeetav peab tingimata saavutama vaideotsuse tegemise. VangS § 11 lg 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus loetakse läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui vangla on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide ebaõigesti tagastanud. Sellisel juhul võtab kohus vaide esemega seotud kaebuse läbivaatamisel seisukoha ka vaide tagastamise õiguspärasuse osas.

6.Kohus ei suuna kaebajat muutma kaebust ja esitama kohtule vaides esitatud nõudeid või vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet. Kohus ei saaks sellist kaebust menetlusse võtta, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Kaebaja taotles vaides 14.01.2020.a vastuse nr 2-3/67-2 tühistamist. Tegemist ei ole haldusaktiga, vaid vastusega märgukirjale, mis ei mõjuta otseselt kaebaja õigusi või kohustusi. Vangla on kaebajale vastanud ning kohtu hinnangul on antud selgituste sisu piisav. Vastustaja väide, et kiri anti kaebajale kätte õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul, on õige. Vaidlusalune kiri jõudis vanglasse 19.12.2019 (neljapäev). Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 näeb ette, et kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Arvestades nädalavahetusi ja seda, et 24. - 26. detsember on riigipühad, oli 02.01.2020 täpselt seitsmes tööpäev kirja saabumisest arvates. Kaebajale ei tulene subjektiivseid õigusi sellest, et tavaliselt annab vastustaja kirjad kätte oluliselt kiiremini. Vastustaja võis eksida selles, kas kirjal oli maksikirja tempel või mitte, kuid see eksimus ei oma õiguslikku tähendust, see ei mõjutanud asja lahendamist või kaebaja õigusi või kohustusi. Kirjade käitlemine ei sõltu sellest, kas tegemist on tavalise või maksikirjaga, vaid ümbriku tegelikust sisust (eelkõige sellest, kas tekib vajadus hinnata, kas ümbrik sisaldab keelatud esemeid). Kaebaja taotles vaides ka seda, et vastustaja tema ees vabandaks, kuid haldusorganile sellise kohustuse panemiseks kohtul volitusi ei ole.
7.Kui vastustaja tekitas kaebaja hinnangul talle kahju kirja üleandmisega või väitega, et tegemist on maksikirjaga, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohtueelse menetluse läbimist saab kaebaja soovi korral esitada samasisulise kaebuse kohtule. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et määruse punktis 6 toodud põhjustel ei saa sellise nõude eduväljavaateid pidada headeks.
8.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse vaide tagastamise otsuse tühistamise nõudes. Sel juhul langeb ära ka kaebeõigus vangla kohustamiseks vaiet uuesti läbi vaatama. Kohus tagastab kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.
9.Käesolev määrus on ühtlasi vastuseks kaebaja päringule, millise numbriga vaideotsuse tühistamist ta praeguses kohtuasjas taotles. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 11-13)

nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

11.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt osalenud paljudes haldus- ja kohtumenetlustes. Praeguses asjas on kaebaja osalenud määruse punktis 2 kirjeldatud haldusmenetluses ja esitanud kaebuse kohtule. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium