lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-704/19

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-704/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
908
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-704

Haldusasi

XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2020 otsuse nr 7001910234-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 12.06.2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.06.2020 määruse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-20-704 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni (edaspidi VF) kodanik. Kaebaja suundus 22.07.2019 Eesti C liiki viisa nr 100017251 alusel Venemaalt Eesti kaudu Soome, kus esitas 13.08.2019 rahvusvahelise kaitse taotluse. Soome Migratsiooniamet tegi 21.08.2019 Eestile vastuvõtmispalve kaebaja rahvusvahelise taotluse läbivaatamise eest vastutuse võtmiseks, mille Eesti 19.09.2019 rahuldas.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
PPA võttis 07.10.2019 kaebajalt vastu rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohaselt kaebaja tunneb ennast Vene riigi struktuuride poolt tagakiusatuna alljärgnevatel põhjendustel. Venemaal rikutakse igapäevaselt kaebaja kui inimese õigusi. Kaebajat alusetult jälgitakse. Provokatsioonid on jultunud, agressiivsed ja aastatega need üha „progresseeruvad“. Need asjaolud on püsivad, muutumatud, see segab kaebajat elamast.

3-20-704

3.PPA luges 16.03.2020 otsusega nr 7001910234-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ning lükkas taotluse VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Lisaks tegi PPA kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel ettekirjutuse Eestis lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga 7 päeva (otsuse resolutsiooni p 2) ning kohaldas 1 aasta pikkust sissesõidukeeldu (otsuse resolutsiooni p 3).
4.Kaebaja esitas 17.04.2020 halduskohtule kaebuse PPA tegevuse peale ja esialgse õiguskaitse taotluse. PPA otsuse kehtivus tuleks peatada kuni haldusasjas tehtava sisulise lahendi jõustumiseni. Vastasel juhul muutuks kaebaja õiguste kaitse keeruliseks ning kohtumenetluses osalemine võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada kaebajale võimalus Eestis viibida kuni kohtumenetluse lõpuni ja osaleda isiklikult enda asja arutamisel. Kaebaja kodakondsusjärgsesse riiki saatmine tooks kaasa tema väärkohtlemise.
5.Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ning 12.06.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotluse esitajat ei saa esimese astme kohtu otsuse tegemise järgselt enam käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana (vt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 31 lg 1 p 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2017 määrus asjas nr 3-3-1-54-16, p 16). Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtumenetluses esitatud psühholoogi hinnangust ja kogu asja materjalist ning kohtuistungil arutatust ilmneb kahtlusteta kaebaja vaimse tervise probleem, millel pole põhjuslikku seost rahvusvahelise kaitse andmist võimaldavate alustega. Kohtuistung on helisalvestatud ning apellatsiooniastmel on võimalik seda kuulata. Kaebaja nägemine pole räägitut arvestades enam oluline. Samas, kui apellatsioonikohus peaks soovima suulise kohtuistungi pidamist, on võimalik kaebajal Venemaalt lühiajalise viisaga kohtuistungile tulla, kui ei peaks piisama tema esindaja kohal viibimisest või osaleda Skype vm veebirakenduse teel. Kuna kaebaja suhtes ilmselgelt ei esine päritoluriigis ohtu elule ja tervisele ning teda pole ilmselgelt seal riigivõimu poolt taga kiusatud, ei ole esialgse õiguskaitse andmine põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.06.2020 määrus, millega kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ning rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja vaimse tervise hindamiseks ei ole piisav psühholoogi hinnang, vaid diagnoosi saab panna üksnes psühhiaater. Tegemist ei olnud kliinilise psühholoogiga ning seetõttu polnud psühholoog pädev kaebajale diagnoosi panema.
7.PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtul on kohustus hinnata kaebuse perspektiivikust ning seega kaebaja väidete usutavust. Halduskohus märkis, et psühholoogi hinnangust ja kogu asja materjalist ning kohtuistungil arutatust ilmneb kaebaja vaimse tervise probleem. Kohtule ei saa ette heita psühholoogi kui eksperdi hinnangu arvestamist. Lisaks nähtub määrusest, et kohus on jõudnud 2(3)

3-20-704 seisukohale arvestades kaebaja asjaolusid kogumis ning mitte üksnes psühholoogi hinnangut. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Antud kaasuses soovib kaebaja kaitset, sest ta on 90-ndate aastate algusest tunnetanud enda jälgimist, provokatsioone ja kordamist ehk teisikute loomist. Samuti usub kaebaja, et tema hääl on FSB tõttu aastatega kadunud ning ta ei räägi enam enda häälega. Mingit otsekontakti tal FSB-ga pole olnud. PPA ei ole tuvastanud päritoluriigi informatsioonist ega ühestki kaebaja väitest tegelikku võimalikku ohtu tema päritoluriigis.

8.PPA teatas 29.06.2020 e-kirjas, et kaebaja lahkus vabatahtlikult 26.06.2020 VF-i.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Praeguseks hetkeks puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on täitnud vabatahtlikult selle kohustuse, mille vastu ta esialgse õiguskaitse korras kaitset otsis.
10.Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tema suhtes tehtud PPA otsuse kehtivuse peatamist kuni haldusasjas tehtava sisulise lahendi jõustumiseni, kuna vastasel juhul muutuks kaebaja õiguste kaitse tarbetult keeruliseks, kohtumenetluses osalemine võimatuks ning tema kodakondsusjärgsesse riiki saatmine tooks kaasa tema väärkohtlemise. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks oli tagada isikule võimalus Eestis viibida kuni kohtumenetluse lõpuni ja osaleda isiklikult enda asja arutamisel.
11.PPA teatas ringkonnakohtule, et kaebaja lahkus Eestist vabatahtlikult 26.06.2020.
12.HKMS § 249 lg 1 näeb ette, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Taotluse lahendamisel hindab kohus kõigepealt esialgse õiguskaitse vajadust. Isik peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kaebaja soovis, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega tagatakse talle õigus Eestis viibida kuni kohtumenetluse lõpuni ja osaleda isiklikult enda asja arutamisel. Kuna kaebaja on Eestist vabatahtlikult lahkunud, puudub vajadus PPA 16.03.2020 otsuse nr 7001910234-1 kehtivuse peatamiseks.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.06.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja