Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 19. juuni 2020, Tallinn 3-20-560
Haldusasi
Kuusalu valla kaebus Maa-ameti kohustamiseks Kuusalu vallas Salmistu külas asuva Kurru katastriüksuse registreerimiseks maakatastris.
Menetlusosalised
Kaebaja: Kuusalu vald Esindaja: Meeli Vaarik Vastutaja: Maa-amet Esindaja: Toomas Kutti
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kuusalu valla kaebus osaliselt ning kohustada Maa-ametit Salmistu külas asuva Kurru maaüksuse maakatastris registreerimiseks või vastava kande tegemisest keeldumise otsuse tegemiseks või vastava alusel esinemisel menetluse peatamise kohta uue põhjendatud otsuse tegemiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumisest haldusasjas 3-19-1297. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 20. juulil 2020 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Harju maavanema 29. novembri 2015 korraldusega nr 2463-k, mida muudeti 12. juuli 2016 korraldusega1763-k, anti Kuusalu valla munitsipaalomandisse Salmistu külas asuv Kurru maaüksus, mis paikneb Uuetoa (35201:002:1820) ja Annukse (35201:002:1751) kinnistute merepoolse piiri ning mere kaldajoone vahel. Kuusalu Vallavalitsus esitas 6. detsembri 2019 kirjaga nr 8-4/3799 Maa-ametile taotluse Kurru maaüksuse registreerimiseks maakatastris.
-1-
2.Maa-amet esitas Kuusalu vallale 20. jaanuaril 2020 dokumendi „Nõue menetluses nr 19121033867“, millises teatas sisuliselt, et Kurru maaüksuse maakatastris registreerimist takistab pooleliolev kohtumenetlus. Kuusalu vald esitas seepeale vaide, mille Maa-amet 28. veebruari 2020 korraldusega 1-17/20/518 käesoleva kohtumenetluse seisukohast asjassepuutuvas osas rahuldamata jättis. Vaideotsuses märgib Maa-amet, et katastrikande tegemise menetlus peatati keskkonnaministri 14. augusti 2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ (edaspidi „KeMm 2018/30“) § 30 lõike 3 alusel, kuna Kurru maaüksuse moodustamine on otseses puutumuses Uuetoa maaüksusega, mille omanikud on kohtus vaidlustanud Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmise Uuetoa kinnistuga piirnevas osas (haldusasi nr 3-19-1297). Veel on vaideotsuses märgitud, et Kurru maaüksuse registreerimise menetluse peatamiseks esineb ka KeMm 2018/30 § 30 lg 3 punktis 3 sätestatud alus, kuna eelnevalt on vaja läbi viia maakorraldusseaduse § 15 lõikes 5 sätestatud piiri kindlaksmääramise toiming Annukse ja Uuetoa kinnistutega ühises piirilõigus, pidades silmas et Annukse maaüksuse omanik leiab, et see maaüksus ulatub mereni, millise seisukoha õigsuse korrale ei ole soovitud piirides Kurru maaüksuse moodustamine võimalik.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.Kuusalu vald esitas 26. märtsil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maa-ameti kohustamist Kurru maaüksuse maakatastris registreerimiseks. Kaebaja leiab, et menetluse peatamine on põhjendamatu ning takistab õigusvastaselt kaebajal maa omanikuks saamist, samas kui Kurru maaüksus on vajalik selleks, et tagada avalikkusele piki randa liikumisvõimalus Salmistu sadama ja Tipu maaüksuse vahel.
4.Kaebaja leiab, et haldusasja nr 3-19-1297 menetlus Kurru maaüksuse maakatastris registreerimist ei takista, sest esiteks ei ole kohus kohaldanud esialgset õiguskaitset ning teiseks oleks isegi maa munitsipaalomandisse andmise korralduse tühistamise korral võimalik maareform n-ö tagasi pöörata vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi „AÕSRS“) § 112 lõikele 3. Kaebaja rõhutab ka, et Kurru maaüksuse ja Uuetoa katastriüksuse vahelise piiri osas on jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-498 ning märgib, et haldusasja 3-19-1297 menetluses on Maa-amet ja Kuusalu vald mõlemad seisukohal, et Uuetoa ja Kurru maaüksuse piir on õigesti määratud.
5.Kaebaja hinnangul ei saa Kurru maaüksuse registreerimise menetluse peatamise aluseks olla ka Kurru maaüksuse ja Annukse kinnistu vahelise piiri täpsustamine, kuna Maa-amet on selle piiri kindlaks teinud juba 2006. aastal seonduvalt maa riigi omandisse jätmise menetlusega. Mis puudutab seda, et Annukse kinnistu omanik keeldus Kurru maaüksuse piiriprotokolli allkirjastamisest, siis selgitab kaebaja, et Kurru maaüksuse mõõdistamisel lähtuti varasemalt maakatastris registreeritud naaberkatastriüksuste piiripunktide koordinaatidest, ent piiriprotokollile tuli võtta piirinaabrite kooskõlastused ainult sellepärast, et oli vaja taastada teadmata põhjusel teisaldatud Annukse ja Uuetoa katastriüksuse piirimärgid, mis taastati maakatastris registreeritud koordinaatide järgi. Kaebaja märgib, et nii Annukse kui ka Uuetoa katastriüksuste omanikud on kaitsnud oma huve erastamise menetluse käigus ning katastriüksuste moodustamisel piiride ja piirimärkide kättenäitamisel maastikul vaidlusi ei esitanud, samas ei saa piirimärkide maastikult teisaldamine olla aluseks, et juba üle kahekümne aasta tagasi lõpetatud ostueesõigusega erastamise menetlus vaadatakse uuesti läbi.
6.Viidates maakatastriseaduse (edaspidi „MKatS“) § 8 lõikele 3 leiab kaebaja, et menetluse peatamine ei ole ühelgi juhul lubatud pärast katastrikande tegemisest keeldumise otsuse -2-
tegemiseks ette nähtud 30-päevase tähtaja möödumist, ent käesoleval juhul peatas Maa-amet menetluse hiljem.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Maa-amet palub Kuusalu valla kaebuse rahuldamata jätta, leides, et Kurru maaüksuse maakatastris registreerimise menetluse peatamine on põhjendatud, kuna selle katastriüksuse registreerimisel omab tähtsust nii Annukse kui ka Uuetoa kinnisasjade piiride õiguspärasus. Vastustaja hinnangul annab KeMm 2018/30 katastripidajale õiguse katastrikande tegemise menetlus poolelioleva kohtumenetluse tõttu peatada sõltumata esialgse õiguskaitse kohaldamisest kohtumenetluses ning menetluse peatamise vastu ei räägi vastu ka AÕSRS § 112 lg 3. Siinkohal rõhutab vastustaja, et kaebaja ei ole põhjendanud, miks on Kurru maaüksusele kinnistu moodustamisega vaja kiirustada olukorras, kus see võib piirneva kinnisasja omanikule, kes ei ole Kurru maaüksuse piiridega nõustunud, kaasa tuua täiendavaid takistusi oma õiguste kaitsmisel.
8.Seonduvalt Annukse kinnisasja ja Kurru maaüksuse vahelise piiriga selgitab vastustaja, et nende kahe maatüki vahelisel alal ei leitud looduses piirimärke ja seetõttu tegi piiri kindlaks maamõõtja, ent Annukse kinnisasja omanik märkis piiridega tutvumisel, et ei nõustu maamõõtja poolt märgitud piiriga, mistõttu tuleb piir kindlaks määrata vastavalt maakorraldusseaduse § 15 lõikele 5. Vastustaja kordab vaideotsuses märgitut, et Kurru maaüksuse piiriprotokolli ei allkirjastanud Annukse kinnisasja omanik põhjendusel, et Annukse maaüksus ulatub talle teadaolevalt mereni, millest tulenevalt esineb teatav vastuolu ja ebaselgus, kas Kurru maaüksust sellisel kujul on võimalik Annukse katastriüksuse mere poolse piiri ja mere kaldajoone vahelisele alale registreerida. Vastustaja leiab, et seetõttu tuleks Annukse kinnisasja ja Kurru maaüksuse vaheline piir teha kindlaks Kurru maaüksuse katastrikande menetluse raames, ent kuna katastrikande menetlus on otseses seoses ka Uuetoa kinnisasjaga, mis on KeMm 2018/30 § 30 lg 3 punkti 1 alusel peatatud kuni kohtumenetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-19-1297, siis ei ole Annukse katastriüksuse piiride kindlakstegemist võimalik läbi viia enne, kui on langenud ära menetluse peatamise alus. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Annukse katastriüksuse piiri on kindlaks tehtud juba 2006. aasal, selgitades, et Kuusalu vallale esitati Kurru maaüksuse riigi omandisse jätmise taotlus koos asendiplaaniga, millel oli toodud üksnes piiriettepanek nr AT0609040034.
9.Vastustaja ei pea asjakohaseks kaebaja väidet, mis puudutab menetluse peatamist pärast katastrikande keeldumise otsuse põhjendamiseks antud tähtaega, kuna antud juhul ei ole katastripidaja keelduvat otsust teinud. Vastustaja leiab, et MKatS § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja mööda laskmine ei pane katastripidajale kohustust teha sisuliselt õigusvastane otsus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian et Kuusalu valla kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohustada Maa-ametit Kurru maaüksuse maakatastris registreerimiseks või vastava kande tegemisest keeldumise otsuse tegemiseks või vastava aluse esinemisel menetluse peatamise kohta uue põhjendatud otsuse tegemiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumisest haldusasjas 3-19-1297.
11.Sisuliselt taandub käesolev vaidlus küsimusele, kas Kurru maaüksuse maakatastris registreerimise menetluse peatamine on õiguspärane. Vastustaja tugineb menetluse peatamise alusena KeMm 2018/30 § 30 lg 3 punktidele 1 ja 3, mille kohaselt võib katastripidaja menetluse -3-
peatada, kui pooleli on kohtumenetlus, mille lahend on kandeotsuse tegemisel puudutatud katastriüksuse suhtes määrava tähtsusega või kui esineb muu mõjuv põhjus. Esmalt tuleb tähelepanu pöörata viidatud paragrahvi lõikele 4, kus on sätestatud, et katastripidaja teavitab viivitamatult menetlusosalist menetluse peatamisest. Haldusmenetluse peatamise näol on tegemist erilise menetlustoiminguga, mida tuleb põhjendada sarnaselt haldusaktile ning mis on üldjuhul ka eraldi vaidlustatav, kuna menetluse peatamine võib menetlusosalise õigusi rikkuda menetluse lõpptulemusest sõltumata. Liiati otsustab haldusorgan menetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel, mis tähendab KeMm 2018/30 § 30 lõike 4 kontekstis seda, et menetluse peatamisest teavitamisel peab katastripidaja menetluse peatamist põhjendama, näidates ära kaalutlused, millest ta menetluse peatamise otsustamisel lähtus. Käesoleval juhul saab Kurru maaüksuse maakatastris registreerimise menetluse peatamise otsusena käsitada vastustaja
20.jaanuari 2020 dokumenti „Nõue menetluses 19121033867“. Tuleb tõdeda, et see dokument ei vasta ka elementaarsetele vormi- ja põhjendamisnõuetele. Seda, et kaebaja taotluse alusel toimuv kandemenetlus on peatatud, ei ole nimetatud dokumendist isegi sõnaselgelt märgitud, vaid sellest annab aimu üksnes viide KeMm 2018/30 § 30 lõikele 3 ning asjaolule, et pooleli on mingisugune kohtumenetlus, kusjuures pole märgitud, millisest menetlusest on jutt või mis põhjustel on katastripidaja leidnud, et katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise otsuse tegemise asemel on otstarbekas menetlus peatada. Menetluse peatamise põhjendused on vastustaja välja toonud alles vaideotsuses, olles seejuures lisaks 20. jaanuari 2020 dokumendis viidatud põhjusele (käimasolev kohtumenetluses – KeMm 2018/30 § 30 lg 1) tuginenud ka vajadusele enne Kurru maaüksuse maakatastrisse kandmist läbi viia Annukse kinnistu piiride kindlaks tegemise menetlust vastavalt maakorraldusseaduse § 15 lõikele 5. Pole mistahes kahtlust selles, et Kurru maaüksuse maakatastris registreerimise menetluse peatamise põhjused olid juba algselt need, mis on esile toodud vaideotsuses, mistõttu tuleb kaebaja esitatud kohustamisnõude lahendamisel käsitada vaideotsuses esitatud põhjendusi menetluse peatamise otsuse põhjendustena ning hinnata neist lähtudes, kas menetluse peatamine oli (ja on jätkuvalt) õiguspärane.
12.Esmalt on poolte vahel põhimõtteline erimeelsus küsimuses, kas menetluse peatamine on võimalik pärast MKatS § 8 lõikes 3 sätestatud 30-päevase tähtaja möödumist. Kaebaja on sisuliselt seisukohal, et avalduse esitamisest 30 päeva möödumisel ei ole katastripidajal enam õigust kande tegemisest keeldumise otsuse tegemiseks ning ta peab igal juhul avaldusega taotletava kande tegema. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Eelviidatud sättes on määratud katastripidajale menetlustähtaeg, mille rikkumine ei kitsenda katastripidaja volitusi kande tegemise üle otsustamisel. Vastasel korral võib tekkida – nagu vastustaja õigesti esile toob – olukord, kus katastripidaja on sunnitud pelgalt tähtaja möödalaskmise tõttu tegema kande ka sellistes olukordades, kus kande tegemiseks puudub mistahes õiguslik alus või kus kandeavaldusele ei ole lisatud kõiki nõutavaid dokumente või kus need dokumendid on vigased. Selline lahendus oleks ilmselges vastuolus MKatS § 11 lõikes 1 sätestatud katastri pidamise eesmärgiga tagada kinnisasja piiri ja ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteet. MKatS § 8 lõikest 3 tuleneb küll avaldajale subjektiivne õigus nõuda kandeavalduse kohta otsuse tegemist 30 päeva jooksul, ent selle tähtaja rikkumine ei too kaasa kandeavalduse n-ö automaatset rahuldamist. Menetluse peatamise korral, mille võimalikkust käsitlen edaspidi, tuleb vastustajal samuti MKatS § 8 lõikes 3 sätestatust juhinduda. Viidatud sätte valguses tuleb KeMm 2018/30 § 30 lõiget 4 tõlgendada nii, et otsusest kandemenetlus peatada, tuleb taotlejat teavitada 30 päeva jooksul. Sedagi kohustust on vastustaja rikkunud, ent see ei too iseenesest kaasa menetluse peatamise lubamatust.
-4-
13.On tõsi, et MKatS-i sätted kandemenetluse peatamist ei reguleeri. Haldusorgani õigus otsustada kaalutlusõiguse alusel menetluse peatamine, tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõikest 2, mis kohustab haldusorganit haldusmenetluse läbi viimiseks eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusmenetluse peatamine on eeltoodud sättega kooskõlas, kui menetluse jätkamine või otsuse tegemisega kiirustamine võib eelduslikult kaasa tuua ebaõige otsustamise (vt. ka Riigikohtu otsused kohtuasjades 3-3-1-56-08 ja 3-3-1-62-08). Maakatastri kandemenetluse puhul on konkreetsed menetluse peatamise alused sätestatud KeMm 2018/30 § 30 lõikes 3. Kuigi need alused, iseäranis viidatud lõike punktis 3 sätestatud alus (muu mõjuv põhjus) on sõnastatud väga avaralt, ei tähenda see sugugi, et katastripidaja võiks menetluse peatada suvaliselt. KeMm 2018/30 § 30 lõike 3 punktides 1-3 loetletud asjaolud, st kohtumenetlus, katastrimõõdistamise kontrollimise menetlus või muud asjaolud õigustavad menetluse peatamist vaid juhul kui neist tulenevalt võivad edaspidi selguda õiguspärase kande tegemiseks määrava tähtsusega asjaolud ning enne nende asjaolude selginemist ei ole kande tegemine erinevaid huve silmas pidades otstarbekas. Menetluse peatamist ei saa põhimõtteliselt õigustada haldusorgani töökorraldusliku mugavusega, küll aga sooviga vältida nii taotlejale kui muudele isikutele tekkivaid ebameeldivusi, sh. täiendavate vaidluste tekkimist või täiendavat segadust erinevate isikute õiguste ja kohustuste sisu ja mahu osas.
14.Leian, et käesoleval juhul oli Kurru maaüksuse maakatastris registreerimise menetluse peatamine põhjendatud KeMm 2018/30 lg 3 punkti 1 alusel ehk poolelioleva kohtumenetluse tõttu haldusasjas 3-19-1297. Selles kohtuasjas on vaidlustatud korraldus, millega Kurru maaüksus munitsipaalomandisse anti ehk teisisõnu käesolevas kohtuasjas vaidluse all oleva katastrikande tegemise aluseks olev haldusakt. Haldusasjas 3-19-1297 esitatud kaebuse rahuldamise korral langeb Kurru maaüksuse maakatastrisse registreerimise alus ära. On tõsi, et haldusakt kehtib selle vaidlustamisest sõltumata ning seega mingisugust vääramatut takistust Kurru maaüksuse registreerimiseks maakatastris ja sellele järgnevate toimingute tegemiseks ei ole. Juhul aga kui need toimingud teha, tekiks haldusasja 3-19-1297 esemeks oleva kaebuse rahuldamise korral tõenäoliselt eeskätt Uuetoa kinnistu omanikul vajadus oma õiguste kaitseks täiendavaid samme astuda ja kulutusi teha, mida aga Kurru maaüksuse registreerimise menetluse peatamisega vältida saab. Iseenesest on kaebajal mõistagi õigus, et Kurru maaüksuse maakatastris registreerimine ei oleks pöördumatu, ent selle tagasipööramine eeldab igal juhul täiendavaid menetlusi, millega kaasnevad erinevatele isikutele täiendavad kulud ja ebameeldivused.
15.Kuidagi ei takista menetluse peatamist KeMm 2018/30 § 30 lõike 1 alusel asjaolu, et menetluse peatamise aluseks oleva kohtumenetluse raames ei ole kohus kohaldanud esialgset õiguskaitset. Kui kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks eelviidatud sätte kohaldamise eelduseks, puuduks sel sättel igasugune otstarve ja sisu. See säte ongi nimelt mõeldud nende olukordade jaoks, kus kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Seejuures nähtub haldusasja 3-19-1297 toimikust (mis on käesoleva menetluse pooltele kättesaadav), et seal vastavat taotlust ei esitatud, mistõttu ei ole kohus esialgse õiguskaitse vajalikkust hinnanud. Kurru maaüksuse registreerimise menetluse peatamise seisukohast asjassepuutumatu on ka see, et haldusasjas 3-19-1297 on Maa-amet seisukohal, et Uuetoa kinnistu omanike kaebus on põhjendamatu. Käesolevas asjas vaidluse all oleva menetluse peatamise otsustamisel ei ole Maaamet kuidagi võtnud seisukohta, et Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmine oleks õigusvastane. Sellise seisukoha võtmine ei oleks ka Maa-ameti pädevuses. Kandemenetlus on peatatud põhjusel, et Uuetoa kinnistu omanikud on taotletava kande aluseks oleva haldusakti vaidlustanud ning põhimõtteliselt on võimalik, et vastav kohtumenetlus lõpeb kaebuse rahuldamise ja maa munitsipaalomandisse andmise otsuse tühistamisega. Käesolevaks ajaks on -5-
tehtud asjas esimese astme kohtuotsus, millega jäeti kaebus rahuldamata, ent see kohtuotsus ei ole jõustunud.
16.Käimasoleva kohtumenetluse tõttu haldusmenetluse peatamine on suurel määral otstarbekuse küsimus, mille puhul tuleb arvesse võtta nii selle menetluse peatamise negatiivseid tagajärgi kui võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis järgnevad menetlustoimingute tegemisele juhul kui kohtumenetluse tulemusena haldusakt tühistatakse. Möönan, et vastustaja ei ole ei
20.jaanuari 2020 dokumendis ega vaideotsuses sõnaselgelt välja toodud, kas või kuidas on menetluse peatamise otsustamisel kaalutud kaebaja huve. Sellegipoolest on käesoleval juhul ilmne, et olulisi kaalutlusvigu ei ole vastustaja teinud, kuna kaebaja huvi katastrikande tegemise vastu – mis kajastub ühemõtteliselt juba maa munitsipaalomandisse andmise taotluses ja milleks on vajadus tagada Salmistus mereranna avalik kasutus – ei saa olla sedavõrd kaalukas, et seaks kahtluse alla kandemenetluse peatamise lubatavuse kuni kande tegemise aluseks oleva haldusakti saatuse lõpliku selgumiseni. Õige on kaebaja seisukoht, et mereranna avalik kasutuse tagamine on avalikes huvides ning ka õige on ka see, et kõige paremini on see tagatud, kui ranna-ala on munitsipaal- või riigi omandis. Samas tuleb tähele panna, et vaidlusaluses kohas on Uuetoa ja Annukse kinnistud moodustatud juba 1998. aastal ning võib eeldada, et asjaomase ranna avalik kasutus on olnud ühtmoodi võimalik või võimatu sellest ajast alates. Võimalik, et Uuetoa ja Annukse kinnistute omanikud teevad lubamatuid takistusi ranna-ala avalikuks kasutamiseks, ent olukord, kus enam kui 20 aastat on õiguslik olukord olnud ühesugune, ei saa väita, et on tekkinud eriti kaalukas avalik huvi munitsipaalomandisse antud maa registreerimiseks maakatastris ja kinnistu moodustamiseks olukorras, kus maa munitsipaalomandisse andmise korraldus on kohtus vaidlustatud. Suurel määral on avalikud huvid ranna-ala avalikuks kasutamiseks tagatud ka kallasraja avalikku kasutamist reguleerivate sätetega. Eelnev ei tähenda kuidagi seda, et maa munitsipaalomandisse andmine ei oleks olnud põhjendatud (see pole ka käesoleva vaidluse ese), kuna on ilmselge, et vallal on avalikku kasutust oluliselt lihtsam tagada valla maal, küll on aga see oluline menetluse peatamise võimalike mõjude kontekstis. Arvestades juba pikka aega valitsenud olukorda ning kallasraja avalikku kasutamist puudutavaid sätteid on ilmselge, et puudub ülekaalukas avalik huvi munitsipaalomandisse antud maa maakatastris registreerimisega kiirustamiseks olukorras, kus on võimalik, et maa munitsipaalomandisse andmise otsus tühistatakse.
17.Mis puudutab kaebaja väidet, et käimasolev kohtumenetlus seonduv üksnes selle osaga Kurru maaüksusest, mis piirneb Uuetoa kinnistuga, siis selles osas tuleb vaid märkida – nagu ka vastustaja õigesti esile toob – et Kurru maaüksus on munitsipaalomandisse antud ühe tükina ning kaebaja on ka taotlenud ka selle registreerimist ühe katastriüksusena, mistõttu ei oleks võimalik selle registreerimine osaliselt. Seetõttu tingib haldusasja 3-19-1297 menetlus kandemenetluse peatamise tervikuna.
18.Erinevalt eeltoodust ei pea ma aga põhjendatuks vastustaja argumente, mis puudutavad menetluse peatamise vajalikkust seonduvalt Annukse kinnistu piiride kindlaks määramisega. Annukse kinnistuga piirnevas osas ei ole teadaolevalt Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmist vaidlustatud. Asjaolu, et Annukse kinnistu omanik on Kurru maaüksuse katastrimõõdistamise käigus toimunud piiride kättenäitamisel avaldanud, et ei nõustu piiridega ning leiab, et Annukse maaüksus ulatub mereni, ei õigusta Kurru maaüksuse maakatastris registreerimisega viivitamist. Tegelikult ei kajasta Annukse kinnistu omaniku selline väide mitte erimeelsust kahe kinnistu vahelise piiri täpse kulgemise osas, vaid sisuliselt väidab ta sellega, et munitsipaalomandisse antud maad ei ole olemas, kuna Annukse kinnistu ulatub merepiirini. Asjaolu, kas munitsipaalomandisse antav maa on olemas ehk kas antud juhul Annukse kinnistu ja -6-
mere vahele jääb üldse mingisugune reformimata riigimaa, mida on võimalik munitsipaalomandisse anda, tuli kindlaks teha maa munitsipaalomandisse andmise otsusega. Kõnealuses otsuse aluseks on asjaolu, et Annukse kinnistu ei ulatu mereni, vaid koordinaatide järgi identifitseeritavate katastriüksuse piiripunktide vahele jääva joone ja mere vahele jääb kinnisasja moodustamist võimaldav maatükk. See asjaolu võib olla tuvastatud õigesti või valesti, ent selle vaidlustamiseks oleks Annukse kinnistu omanikul tulnud vaidlustada maa munitsipaalomandisse andmise korraldus. Kui asuda seisukohale, et Kurru maaüksuse registreerimise menetluses saab katastripidaja asuda hindama seda, kas Annukse kinnistu ja mere vahele jääb üldse mingit maad või mitte, tähendaks see sisuliselt seda, et maa munitsipaalomandisse andmise otsuse tegemisel tähtsust omav asjaolu (reformimata riigimaa olemasolu) tuvastatakse alles pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist. Selline käsitlus oleks ebaloogiline ja võtaks maa munitsipaalomandisse andmise otsuselt haldusaktile iseloomuliku õigusjõu. Seeläbi lükkuks maa munitsipaalomandisse andmisel vastutus selle eest, et munitsipaalomandisse antav maa ei ole juba kellegi teise oma, põhjendamatult selle otsuse tegijalt katastripidajale. Sellises olukorras, nagu käesoleval juhul, ei ole Annukse kinnistu piiridega seonduva erimeelsuse kontekstis vajalik Kurru maaüksuse registreerimise menetluse peatamine, vaid kuivõrd nii Annukse katastriüksus kui Kurru maaüksus on moodustatud katastrimõõdistamise teel ehk defineeritud läbi koordinaatidega iseloomustatud piiripunktide, siis saab katastripidaja kontrollida, kas katastris registreeritud Annukse katastriüksuse piiriandmeid (koordinaate) ja Kurru maaüksuse mõõdistamisel paika pandud piiripunktide koordinaadid võimaldavad Kurru maaüksuse n-ö mahutada Annukse kinnistu ja mere vahele. Kui jah, tuleb Kurru maaüksus registreerida ning erimeelsused Annukse kinnitu omaniku ja maa munitsipaalomandisse andja või saaja vahel lahendatakse edaspidi. Kui piiriandmed aga on omavahel sedavõrd vastuolus, et kande tegemine ei ole võimalik, tuleb kande tegemisest keelduda MKatS § 8 lg 2 alusel. Mis puudutab vastustaja väidet, et on eelnevalt on vaja läbi viia maakorraldusseaduse § 15 lg 5 sätestatud kinnisasja piiri kindlaks tegemise menetlus, siis tuleb tähele panna, et see säte käsitleb kahe kinnisasja vahelise piiri kulgemist, mis oma olemuselt eeldab kahe kinnisasja olemasolu. Kõnealune menetlus ei ole ette nähtud munitsipaalomandisse antava maa piiride kindlaks määramiseks ja ühelgi juhul ei saa maakorraldusseaduse § 15 lõikes 5 sätestatud menetluse tulemuseks olla tõdemus, et munitsipaalomandisse antud maad Annukse kinnistu ja mere vahel reaalselt ei jäägi. Täpse piiri kindlaks määramine võib toimuda vaidluse korral edaspidi, ent see ei takista Kurru maaüksuse registreerimist, pigem on see maaüksuse registreerimine maakorraldusseaduse § 15 lg 5 sätestatud menetluse kohaldamise eelduseks, kuna vastasel korral ei ole Annukse kinnistu ja mere vahelisel alal kahte kinnisasja, mille vahelist piiri selle sätte alusel üldse kindlaks määrata saaks.
19.Eeltoodust tulenevalt leian, et Kurru maaüksuse maakatastris registreerimise menetluse peatamine oli põhjendatud ning kuna menetluse peatamise alus – nimelt käimasolev menetlus haldusasja 3-20-1297 – ei ole ära langenud, tuleb nõue sellisel kujul, nagu see kaebuses esitatud on, rahuldamata jätta. Kuivõrd aga teisena välja toodud asjaolu – erimeelsused Annukse kinnistu piiride osas – minu hinnangul Kurru maaüksuse registreerimise menetluse peatamist ei õigusta, tuleb kaebaja eesmärgi huvides (milleks on maaüksuse registreerimine võimalikult kiiresti) rahuldada kaebus osaliselt, kohustades Maa-ametit kande või kande tegemisest keeldumise otsuse tegemiseks 30 päeva jooksul haldusasjas 3-20-1297 lõpplahendi jõustumisest. Kui selle tähtaja jooksul ilmneb mõni täiendav menetluse peatamise alus, tuleb vastustajal menetluse peatamine kaalutlusõiguse alusel uuesti otsustada ning nõuetekohaseid põhjendusi sisaldavast otsusest kaebajale teatada.
20.HkMS § 108 lg 1 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja ei ole antud juhul menetluskulude välja -7-
mõistmist taotlenud. Kaebaja on kaebuses seda teinud, ent täpsustanud 2. juuni 2020 menetlusdokumendis, et Kuusalu vallal menetluskulud puuduvad. Seega menetluskulude välja mõistmise küsimust ei tõusetu ning poolte võimalikud kulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-8-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.