lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1103/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1103/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1103

Määruse kuupäev

8. juuni 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu seoses riskihindamise ja ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustusega

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Fartõgin Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja Vladimir Fartõgin esitas 05.05.2020 Tartu Vanglale avalduse (tl 10), milles ta ei nõustu tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tema kohta koostatud iseloomustuse ja selles viidatud riskihindamise tulemusega. Tartu Vangla käsitles avaldust selgitustaotlusena. Vangla andis 25.05.2020.a vastuses nr 23/1695-2 (tl 9) kaebajale selgitusi riskihindamise õigusliku aluse ja läbiviimise, sh arvesse võetavate asjaolude kohta.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 26.05.2020 vaide. Tartu Vangla tagastas vaide 01.06.2020.a otsusega nr 111/344-2 (tl 8, edaspidi vaideotsus). Vangla märkis, et riskihindamine ei ole haldusakt ja seda ei saa vaidemenetluse raames vaidlustada.
3.Kaebaja esitas 04.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuses esinevad järgmised nõuded: - tühistada Tartu Vangla 25.05.2020.a otsus nr 2-3/1695-2, - kohustada Tartu Vanglat iseloomustuse koostamisel mitte osutama selles uue kuriteo sooritamise riskile kehtetuks tunnistatud programmi alusel, - tunnistada Tartu Vangla 01.06.2020.a vastus nr 1-11/344-2 (s.o vaideotsus) õigusvastaseks.

Kaebaja leidis, et vanglas kasutusel olev riskihindamise programm on kehtetu ning viitas Riigikohtu 07.03.2019.a määrusele asjas nr 1-09-14104, p 26 ja 27. Vaideotsus on kaebajale takistuseks kohtusse pöördumisel.

4.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse. 07.04.2021 esitatakse uuesti materjalid kohtusse kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kaebajal on kahtlusi, kas kontaktisikul on isikuomaduste, haldusoskuste, ametialase ettevalmistuse ja kogemuse seisukohast võimalik hoiduda õigusrikkumise sooritamisest iseloomustuse koostamisel. Kaebaja palub keelata Tartu Vanglal järgmise iseloomustuse koostamisel märkida iseloomustuses arusaamatut metodoloogiat.
5.Kohtute infosüsteemi andmetel tegi Tartu Maakohus 28.01.2020 kohtuasjas 1-10-2947 määruse jätta kaebaja karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tugines kaebaja vabastamise vastu rääkivate asjaoludena sellele, et kaebaja poolt toime pandud kuriteo asjaolud olid rasked ning kaebajal puudub vabaduses elu- ja töökoht. Tartu Ringkonnakohus jättis 17.02.2020 kaebaja määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et maakohus ei ole tuginenud vangla esitatud riskiprotsentidele. Määrused jõustusid 23.04.2020. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja vaidlustab esiteks Tartu Vanglas toimunud riskihindamist ning teiseks iseloomustust, mis esitati maakohtule kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ja mille koostamisel on vangla riskihindamisele tuginenud. Kuna riskihindamist ja eelnimetatud iseloomustust ei ole määruse punktides 8-9 toodud põhjendustel võimalik halduskohtus vaidlustada, siis ei pea kohus vajalikuks täpsustada, millist liiki nõudeid tuleks kaebajal esitada ja milliste haldusaktide või toimingute vastu peaksid need olema suunatud.
7.Kohus ei käsitle iseseisva nõudena vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet. Kaebaja on selle nõude esitamise põhjusena märkinud, et vaide tagastamine on talle takistuseks kohtusse pöördumisel. Kaebajal on õigus selles, et tühistamis-, kohustamis- või keelamisnõuet ei ole tal lubatud esitada kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata (VangS § 11 lg 5). Kuid seda, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, hindab kohus kaebuse menetlusse võtmisel alati, olenemata sellekohase taotluse esitamisest. Kohus käsitleb kaebaja avaldusi seoses vaide tagastamisega kaebaja põhjendustena, miks kaebus on tema hinnangul lubatav. Praeguses asjas ei oleks kaebaja nõuded allpool toodud põhjendustel lubatavad olenemata sellest, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud või mitte. Seetõttu ei oma tähendust, kas vangla tagastas vaide õiguspäraselt, ning kohus seda küsimust ei lahenda.
8.Riskihindamise vaidlustamise (kaebajal tühistamisnõude) osas tagastab kohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamist (riskihindamist) reguleerib justiitsministri määrus „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi

(vt näiteks Riigikohtu 10.04.2019.a kohtumäärus asjas 3-18-111). Kaebajal puudub õigus riskihinnangut vaidlustada. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta), siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka riskihindamisele.

9.Iseloomustuse vaidlustamisel (kaebajal kohustamisnõue) tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 ja § 432. KrMS § 426 lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KrMS § 432 lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla küll kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse, kuid tegemist on ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Väljaspool seda menetlust ei ole iseloomustusel mingit tähendust. Iseloomustus ei ole ka selle menetluse raames iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument. Tegemist on dokumendiga, mis kajastab asja otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. KrMS § 383 lg 1 kohaselt on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav.
10.Esialgse õiguskaitse abinõuga soovis kaebaja mõjutada tema järgmises tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses iseloomustuse koostamist. Kohus näitas eespool, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord, see toimub maakohtus kriminaalmenetluse seadustiku sätete järgi ning halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluses esitatud tõendite kohtulik hindamine. Sel juhul ei saa halduskohus teha vanglale ettekirjutusi ka selles menetluses iseloomustuse koostamisele tulevikus. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
11.Kohus selgitab kaebajale, et tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses iseloomustuse koostamist või sisu ei saa mõjutada halduskohtule esitatava kaebusega. Kaebaja saab kõik oma seisukohad esitada otse maakohtule. Kohus ei jaga kaebaja arvamust, et maakohus ei suuda anda iseloomustuses toodud kaebaja ohtlikkusele või uue kuriteo sooritamise tõenäosusele kohast kaalu või hinnangut. Kaebaja viitas ise Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele asjas nr 1-09-14104, mis on riskihindamise põhjendatuse osas väga kriitiline. Kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel on maakohus riskihindamisest pärinevate tõenäosuste või hinnangute kasutamisest hoidunud.
12.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium