Piire Uustalu OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 tühistamiseks ning uue haldusakti andmiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Piire Uustalu OÜ kaebus.
2.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist.
3.Jätta Piire Uustalu OÜ taotlus haldusasjade nr 3-20-894 ja 3-20-1088 liitmiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 9. detsembri 2019. a otsusega nr 12-6/19/947 osaliselt ja suunas väljamaksmisele kliima- ja keskkonnatoetuse 1 149 taotlejale, sh Piire Uustalu OÜ-le (kaebaja) summas 8 368 eurot ja 16 senti.
2.PRIA määras 9. detsembri 2019. a otsusega nr 12-6/19/956 osaliselt ja suunas väljamaksmisele ühtse pindalatoetuse 1 386 taotlejale, sh kaebajale summas 8 547 eurot ja 48 senti.
3.Kaebaja esitas PRIA-le 8. jaanuaril 2020 vaide kaebajat puudutavas osas PRIA 9. detsembri 2019. a otsuste nr 12-6/19/947 ja 12-6/19/956 kehtetuks tunnistamiseks ning uute otsuste tegemiseks.
3-20-1088
4.PRIA jättis 6. veebruari 2020. a otsusega nr 12-6/20/201 rahuldamata kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse, nõudis kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 6 063 eurot ja 29 senti, kohustas kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul ning otsustas tasaarvestada tagasimaksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega.
5.PRIA rahuldas 13. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/21-5 kaebaja vaide osaliselt ning otsustas tunnistada PRIA 9. detsembri 2019. a otsused nr 12-6/19/947 ja 12-6/19/956 kaebajat puudutavas osas kehtetuks ja teha uued otsused.
6.PRIA tunnistas 17. aprilli 2020. a otsusega nr 12-6/20/300 PRIA 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/956 kaebaja osas kehtetuks ning määras osaliselt kaebajale ühtse pindalatoetuse summas 18 158 eurot ja 92 senti ja suunas toetuse täiendavalt väljamaksmisele summas 9 611 eurot ja 44 senti.
7.PRIA tunnistas 17. aprilli 2020. a otsusega nr 12-6/20/301 PRIA 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/947 kaebaja osas kehtetuks ning määras kaebajale osaliselt kliima- ja keskkonnatoetuse summas 8 383 eurot ja 42 senti ja suunas toetuse täiendavalt väljamaksmisele summas 15 eurot ja 26 senti.
8.PRIA tunnistas 17. aprilli 2020. a otsusega nr 12-6/20/303 kehtetuks PRIA 6. veebruari 2020. a otsuse nr 12-6/20/201, määras osaliselt kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 9 373 eurot ja 28 senti, nõudis kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 6 063 eurot 29 senti, otsustas tasaarvestada alusetult saadud toetussumma toetusmaksega, millele kaebajal on õigus seoses esitatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusega, ning suunas kaebajale väljamaksmisele toetuse summas 3 309 eurot ja 99 senti.
9.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 13. mail 2020 kaebuse PRIA 17. aprilli 2020. a otsuste nr 12-6/20/300, 12-6/20/301 ja 12-6/20/303 tühistamiseks ning uute haldusaktide andmiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-20-894).
10.Tartu Halduskohus võttis 25. mai 2020. a määrusega asjas nr 3-20-894 kaebuse PRIA
17.aprilli 2020. a otsuste nr 12-6/20/300 ja 12-6/20/301 osas menetlusse. Kohus leidis, et viimati nimetatud otsuste osas saab kohustusliku kohtueelse menetluse kaebaja 8. jaanuari 2020. a vaidest ja PRIA 13. aprilli 2020. a vaideotsusest nr 12-4/20/21-5 tulenevalt läbituks lugeda. Sama määrusega tagastas kohus 25. mai 2020. a määrusega asjas nr 3-20-894 eelnimetatud kaebuse PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 tühistamise ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kohus selgitas, et PRIA tegi 17. aprillil 2020 uue otsuse nr 12-6/20/303 kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse osas, kuid selle tegi PRIA omaalgatuslikult vaideotsusega nr 12-4/20/21-5 tuvastatud asjaoludest lähtudes. Kaebaja ei ole PRIA-le esitanud vaiet 6. veebruari 2020. a otsuse nr 12-6/20/201 peale ning eelnimetatud otsus ei olnud seega ka PRIA 13. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/21-5 esemeks. Samuti ei ole kaebaja esitanud vaiet PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 peale.
11.Kaebaja esitas PRIA-le 26. mail 2020 vaide PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Ühtlasi palus kaebaja ennistada vaide
3-20-1088 esitamise tähtaeg. Kaebaja põhjendab, et pöördus kohtusse enne vaide esitamise tähtaja lõppu, leides, et põhjendatud oleks samasisuline vaidlus ühendada üheks vaidluseks. Kohus leidis, et sisuliselt võib kohtueelse menetluse läbituks lugeda kõigi PRIA 17. aprilli 2020. a otsuste puhul, kuid tagastas kaebuse otsuse nr 12-6/20/303 osas, tuginedes PRIA seisukohale, et kaebaja ei ole vaidemenetlust läbinud. Kuigi kaebaja ei vaidlustanud 8. jaanuari 2020. a vaidega mahepõllumajanduse toetuse otsust, siis seda üksnes tehnilistel põhjustel ning kuna PRIA
13.aprillil 2020 koostatud vaideotsus nr 12-4/20/21-5 viibis põhjendamatult.
12.PRIA jättis 1. juuni 2020. a otsusega nr 12-4/20/130-1 rahuldamata kaebaja taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ning tagastas kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel. PRIA põhjendab, et PRIA 17. aprilli 2020. a otsus nr 12-6/20/303 on kaebajale elektrooniliselt kätte toimetatud 21. aprillil 2020 ning eelnimetatud otsuse peale vaide esitamise tähtpäev oli HMS §-st 75 tulenevalt 21. mai 2020. Seega on kaebaja ületanud vaide esitamise tähtaega. PRIA hinnangul ei esine alust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus ei ole märkinud, et PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 osas võib kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugeda. Vaidlustatud otsuses sisalduvast vaidlustamisviitest tulenes üheselt, et otsust on võimalik vaidlustada üksnes vaide esitamisega PRIA-le. Arusaamatuks jääb kaebaja märgitu, et 8. jaanuaril 2020 ei vaidlustatud mahepõllumajanduse toetuse otsust üksnes tehnilistel põhjustel ja kuna vaideotsus põhjendamatult viibis. Kaebaja ei saanud 8. jaanuari 2020. a vaidega vaidlustada mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsust, kuna PRIA tegi otsuse 6. veebruaril 2020. Kuigi kõikides otsustes tingis toetuse osalise määramise riigimaade kasutusõiguse puudumine, ei saanud kaebaja eeldada, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsuse vaidlustamiseks piisab ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse otsuste peale vaide esitamisest.
13.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 4. juunil 2020 kaebuse PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks anda uus haldusakt. Kaebaja kordab 26. mai 2020. a vaides esitatud seisukohti ning lisab, et esitas vaide vaid viis päeva pärast vaide esitamise tähtaja lõppu ning koheselt pärast Tartu Halduskohtu 25. mai 2020. a kohtumäärust asjas nr 3-20-894. Kaebaja märgib, et juhul kui ühes asjas tuvastatakse haldusorgani selgelt ekslik seisukoht, siis on võimalik menetlus uuendada kõigis antud küsimusega seotud menetlustes. Lisaks palub kaebaja ühendada esitatud kaebus haldusasjaga nr 3-20-894 üheks kohtuasjaks.
KOHTU SEISUKOHT
14.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg-s 1.
15.Kaebaja esitas PRIA-le 26. mail 2020 vaide PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 peale. Koos vaidega esitas kaebaja ka vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse. PRIA jättis 1. juuni 2020. a otsusega nr 12-4/20/130-1 kaebaja taotluse vaide esitamise tähtaja
3-20-1088 ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kaebaja vaide. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on tagastatud, on lubatav siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Seega peab kohus hindama, kas PRIA 1. juuni 2020. a otsus nr 12-4/20/130-1 on õiguspärane. Kui kohus leiab, et PRIA tagastas vaide ebaõigesti, siis tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue lugeda täidetuks, vastupidisel juhul esineb aga alus kaebuse tagastamiseks.
16.HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
17.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kuna kaebaja on andnud PRIA-le nõusoleku otsuste teatavakstegemiseks elektroonilise kättetoimetamisega ning PRIA saatis kaebaja e-posti aadressile 21. aprillil 2020 teate PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 resolutsioonist ja vaidlustamise korrast, andes ühtlasi teada, et otsus on kättesaadav elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu, on vaidlustatud otsus kaebajale kätte toimetatud
21.aprillil 2020 (ELÜPS § 10 lg 2 ja lg 3 p 2). PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 peale vaide esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema 22. aprillil 2020 ning möödus
21.mail 2020. Kaebaja esitas vaide 26. mail 2020. Seega on PRIA 1. juuni 2020. a otsuses nr 12-4/20/130-1 õigesti leidnud, et kaebaja ei esitanud vaiet tähtaegselt.
18.HMS §-st 77 ja § 34 lg-st 1 tulenevalt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel vaide esitamise tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ei saanud isik aru haldusakti vaidlustamise vajadusest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja põhjendused vaide esitamise tähtaja ennistamist.
19.Kohus ei asunud 25. mai 2020. a määruses asjas nr 3-20-894 seisukohale, et PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 osas saab sisuliselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugeda. Vastupidiselt, kohus leidis, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust selles osas läbinud (vt määruse punkti 10). Kohus ei tuginenud kaebuse osalisel tagastamisel üksnes PRIA seisukohale, vaid kujundas oma seisukoha õigusaktidele ja haldusmenetluse materjalidele tuginedes (vt Tartu Halduskohtu 25. mai 2020. a määrus asjas nr 3-20-894, p-d 13-17).
20.Kaebaja küll esitas 13. mail 2020 kohtule kaebuse mh PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 peale enne eelnimetatud otsuse peale vaide esitamise tähtaja lõppu, kuid eeltoodut ei saa pidada vaide esitamise tähtaja ületamist õigustavaks. Esitades kaebuse otse kohtule ja jättes vaide esitamata, võttis kaebaja ise teadliku riski, et kaebuse tagastamise korral ei pruugi kohtueelse menetluse läbimine tähtaegselt olla enam võimalik. Vaide esitamise tähtaja ületamist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja esitas PRIA-le vaide üksnes viis päeva tähtaega ületades ning koheselt, s.o üks päev pärast Tartu Halduskohtu 25. mai 2020. a määrust asjas nr 3-20-894, milles kohus selgitas, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus PRIA
3-20-1088
17.aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 osas läbimata. Arvestades, et PRIA on vaidlusaluses otsuses selgelt välja toonud edasikaebamise korra ja tähtajad, pidi kaebaja juba enne 13. mail 2020 kohtusse pöördumist ja kohtu 25. mai 2020. a asjas nr 3-20-894 määruse saamist teadma, et enne mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsuse vaidlustamist kohtus tuleb tal eelnevalt läbida PRIA-s vaidemenetlus. Asjaolu, et kliima- ja keskkonnatoetuse, ühtse pindalatoetuse ning mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsused on seotud samade asjaoludega, ei tähenda, et piisab vaid kahe esimese otsuse vaidemenetluses vaidlustamiseks.
21.Kohtule jääb sarnaselt PRIA-ga arusaamatuks kaebaja väide, mille kohaselt ei vaidlustanud ta 8. jaanuari 2020. a vaidega mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsust üksnes tehnilistel põhjustel. Arvestades, et PRIA tegi eelnimetatud otsuse 6. veebruaril 2020, siis ei saanudki kaebaja 8. jaanuaril 2020 otsust vaidlustada. Kohtule esitatud materjalidest ei selgu, kuidas takistas vaide esitamist PRIA 13. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/21-5 väidetav viibimine. Kaebaja pidi teadma, et vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul ning ta ei saanud jääda ootama teiste PRIA otsustega seonduvat vaideotsust. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud edasikaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolas ning seetõttu tähtaja ennistamise aluseid ei esine.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA jättis õigesti kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse mõjuva põhjuse puudumise tõttu rahuldamata. Kuna HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata, on kaebaja vaie ka õiguspäraselt tagastatud.
23.Kuna PRIA 1. juuni 2020. a otsus nr 12-4/20/130-1 on õiguspärane, siis ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda ning kohus tagastab Piire Uustalu OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
24.Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist.
25.Kaebaja on esitanud ka taotluse haldusasjade nr 3-20-894 ja 3-20-1088 liitmiseks. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuivõrd kohus tagastab käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-20-1088 esitatud kaebuse ning sellega haldusasja menetlus Tartu Halduskohtus lõppeb, ei ole põhjendatud haldusasja liitmine haldusasjaga, milles menetlus veel jätkub. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-20-894 ja 3-20-1088 liitmiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.