Piire Uustalu OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17. aprilli 2020. a otsuste nr 12-6/20/300 ja 12-6/20/301 tühistamiseks ning toetustaotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Piire Uustalu OÜ, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Angelika Tõnsing
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Piire Uustalu OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. jaanuaril 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 9. detsembri 2019. a otsusega nr 12-6/19/947 osaliselt ja suunas väljamaksmisele kliima- ja keskkonnatoetuse 1 149 taotlejale, sh Piire Uustalu OÜ-le (kaebaja) summas 8 368 eurot ja 16 senti.
2.PRIA määras 9. detsembri 2019. a otsusega nr 12-6/19/956 osaliselt ja suunas väljamaksmisele ühtse pindalatoetuse 1 386 taotlejale, sh kaebajale summas 8 547 eurot ja 48 senti.
3.PRIA jättis 6. veebruari 2020. a otsusega nr 12-6/20/201 rahuldamata kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse, nõudis kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 6 063 eurot ja 29 senti, kohustas kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul ning otsustas tasaarvestada tagasimaksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega.
4.Kaebaja esitas PRIA-le 8. jaanuaril 2020 vaide kaebajat puudutavas osas PRIA 9. detsembri 2019. a otsuste nr 12-6/19/947 ja 12-6/19/956 kehtetuks tunnistamiseks ning uute otsuste tegemiseks.
5.PRIA rahuldas 13. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/21-5 kaebaja vaide osaliselt ning otsustas tunnistada PRIA 9. detsembri 2019. a otsused nr 12-6/19/947 ja 12-6/19/956 kaebajat puudutavas osas kehtetuks ja teha uued otsused.
6.PRIA tunnistas 17. aprilli 2020. a otsusega nr 12-6/20/300 PRIA 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/956 kaebaja osas kehtetuks ning määras osaliselt kaebajale ühtse pindalatoetuse summas 18 158 eurot ja 92 senti ja suunas toetuse täiendavalt väljamaksmisele summas 9 611 eurot ja 44 senti.
7.PRIA tunnistas 17. aprilli 2020. a otsusega nr 12-6/20/301 PRIA 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/947 kaebaja osas kehtetuks ning määras kaebajale osaliselt kliima- ja keskkonnatoetuse summas 8 383 eurot ja 42 senti ja suunas toetuse täiendavalt väljamaksmisele summas 15 eurot ja 26 senti.
8.PRIA tunnistas 17. aprilli 2020. a otsusega nr 12-6/20/303 kehtetuks PRIA 6. veebruari 2020. a otsuse nr 12-6/20/201, määras osaliselt kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 9 373 eurot ja 28 senti, nõudis kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 6 063 eurot 29 senti, otsustas tasaarvestada alusetult saadud toetussumma toetusmaksega, millele kaebajal on õigus seoses esitatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusega, ning suunas kaebajale väljamaksmisele toetuse summas 3 309 eurot ja 99 senti.
9.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 13. mail 2020 kaebuse PRIA 17. aprilli 2020. a otsuste nr 12-6/20/300, 12-6/20/301 ja 12-6/20/303 tühistamiseks ning uute haldusaktide andmiseks kohustamiseks.
10.Tartu Halduskohus tagastas 25. mai 2020. a määrusega kaebuse PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/303 tühistamise ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse PRIA 17. aprilli 2020. a otsuste nr 122
3-20-894
6/20/300 ja 12-6/20/301 tühistamise ning ühtse pindalatoetuse ja kliima- ja keskkonnatoetuse taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. Ühtlasi andis kohus vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks ja tagastas kaebajale enamtasutud riigilõivu.
11.Piire Uustalu OÜ esitas 26. mail 2020 PRIA-le vaide PRIA 17. aprilli 2020. a otsuse nr 126/303 peale. PRIA jättis 1. juuni 2020. a otsusega nr 12-4/20/130-1 rahuldamata Piire Uustalu OÜ vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja tagastas vaide. Tartu Halduskohus tagastas 5. juuni 2020. a määrusega haldusasjas nr 3-20-1088 eelnimetatud PRIA otsuse peale esitatud kaebuse ja jättis taotluse haldusasjade nr 3-20-894 ja 3-20-1088 liitmiseks rahuldamata. Kohus nõustus PRIA-ga, et vaide esitamise tähtaeg oli ületatud ning tähtaja ennistamise aluseid ei esinenud. Tartu Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse
1.septembri 2020. a määrusega haldusasjas nr 3-20-1088 rahuldamata.
12.Vastustaja esitas kohtule 21. juunil 2020 vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
13.Tartu Halduskohus otsustas 28. septembri 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
14.1.Maade kasutamise õiguslik alus on ainus vaidlusalune küsimus käesolevas asjas. Asjakohased põllud asuvad täielikult või osaliselt katastriüksustel, mille omanikuna on kinnistusraamatusse sisse kantud Eesti Vabariik ja seatud kasutusvaldus Osaühing Roela SUURTALU (juhatuse liikmeks Jaan Neelokse) ja/või Jaan Neelokse kasuks. PRIA on ekslikult asunud seisukohale, et taotlejal puudub nende maade kasutamiseks õiguslik alus. Jaan Neeloksel oli kasutusvaldus asjakohastele maaüksustele ning need anti suuliste rendilepingute alusel kaebaja kasutusse. Kaebaja kasutas vaidluse seisukohalt asjakohast maad seega heauskselt õiguslikul alusel. Toetuste mõttes on kaebaja kasutanud maid taotlemise aasta 15. juuni seisuga õiguslikul alusel (suuline rendileping) ja on kehtestatud maaharimise nõudeid sisuliselt täinud.
14.2.Asjaolu, et Osaühing Roela SUURTALU või FIE Jaan Neelokse ning Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingute ning maareformi seaduse (MaaRS) § 341 lg 51 punkt 5 järgi ei olnud eelnimetatud isikutel õigust kasutusvaldusesse saadud maad edasi rentida või kasutusse anda, ei oma tähtsust. Igasugune vaidlus kasutusvalduse aluse maa edasirentimise osas ei puuduta antud juhul toetuse taotlemisega seotud asjaolusid, vaid on kasutusvalduse seadja ning valdaja omavahelise suhte esemeks. Suulise rendilepingu sõlmimisel võib maa rentnik olla heauskne. Tähtust ei oma ka see, et Piire Uustalu OÜ juhatuse liikmeks oli Jaan Neelokse. Kasutusvalduse lepingu kohaselt ei ole maa allkasutusse andmine lepingu tühisuse aluseks, vaid see punkt annab pooltele õiguse nõuda lepingu lõpetamist. Toetuse mittemääramine maa eest, mida kaebaja kasutas, on kõiki asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt range.
15.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
15.1.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 13 lg 1 ja maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus" (määrus nr 32) § 3 lg 1 kohaselt võivad ühtset pindalatoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise
3-20-894
aasta 15. juuni seisuga. Kaebaja ei saa toetuse taotlemisel aset leidnud rikkumist põhjendada sellega, et ta on toetuse saamise tingimusena sätestatud põllumajanduslikke tegevusi teinud. ELÜPS tähenduses ei saa mõistet „kasutab“ mõista üksnes maatüki tegeliku kasutamise tähenduses, jättes kasutuse õigusliku aluse üldse tähelepanuta. Põllumajandusmaa kasutamisena eeltoodud sätete tähenduses tuleb mõista maa õiguspärast kasutamist omandiõiguse alusel või mõnest muus asjaõigusest tulenevalt või võlaõiguslikul alusel. Antud juhul on aset leidnud ebaseaduslik maakasutus, mille ärahoidmine on kõigile taotlejatele ühetaoliselt esitatud maa õiguslikul alusel kasutamise nõude peamiseks eesmärgiks. Maakasutuse faktilised asjaolud ei oma seetõttu selle asja lahendamisel määravat tähtsust.
15.2.Kaebaja taotluses on märgitud, et põlde nr 2, 5, 5B ja 6, mis asusid vaidlusaluses osas riigimaal, kasutas kaebaja väidetavalt suulise rendilepingu alusel. Põldude nr 3, 14 ja 15, mis asusid osaliselt samuti riigimaal, kasutusõigust ei ole kaebaja asjakohases ulatuses tõendanud. Põld nr 14 ei vasta tervikuna ning põllud nr 2, 3, 5, 5B, 6 ja 15 osaliselt otsetoetuste saamiseks esitatud tingimustele. Toetust ei ole võimalik määrata sellise maa kohta, mida taotleja küll kasutab, ent mille kasutamiseks puudub tal nõuetekohane õiguslik alus. Õigusaktidest tulenevalt ei saa riigi omandis olevale maale suulise lepingu alusel üldse kasutusõigust tekkida. Olukorras, kus riigi omandis olevat maad ei ole isikule riigivaraseaduses sätestatud korra kohaselt kasutada antud, puudub isikul sellise maa kasutusõigus. Vaidlusalused katastriüksused anti teiste isikute (Osaühing Roela SUURTALU ja Jaan Neelokse) kasutusse. Kasutusvaldajad on võtnud kohustuse mitte anda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks, mistõttu on vaidlusaluste maade kasutusõigus ainult neil. MaaRS § 341 lõike 51 punkt 5 sätestab maa kasutusvaldusesse andmise ühe kohustusliku tingimusena maa edasi rentimise keelu. Õigus vaidlusalust maad edasi rentida või teisele isikule kasutada anda ei saa tuleneda ka sellest, et Piire Uustalu OÜ juhatuse liikmeks on Jaan Neelokse. Nii kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse kui ka tehinguga on sätestatud, et kasutusvaldusesse antud maa puhul ei või kasutusvaldaja õigusi ja kohustusi teostada teine isik. Ehkki eraomandis oleva maa puhul võidakse sõlmida vormivabasid, sh suuliseid rendilepingud, ei kehti see ühelgi juhul riigi omandis oleva maa kasutusse andmise kohta. Õigusaktidest tulenevalt ei saa riigi omandis olevale maale suulise lepingu alusel kasutusõigust tekkida.
15.3.Võimaliku heausksusega on PRIA arvestanud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) artiklis 19a sätestatud halduskaristuse rakendamisel. PRIA arvestas vaidemenetluses, et kuivõrd kaebaja seaduslik esindaja Jaan Neelokse on vaidlusalustele põldudel toetust taotlenud teadmisel ja eeldusel, et tema ning temaga seotud ettevõtte Osaühing Roela SUURTALU kasuks oli seatud kasutusvaldus, mis andis justkui ka kaebajale õiguse toetuste taotlemiseks, luges PRIA vaidlusalustele põldudele toetuse taotlemise mittesüüliseks ega rakendanud halduskaristust. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et need maad olid toetusõiguslikud ning PRIA peaks vaidlusalustele põldudele toetust maksma. Toetuse saamiseks sätestatud tingimuste täitmata jätmise õiguslik tagajärg on toetuste mittemaksmine asjakohases ulatuses. Tegemist ei ole karistusega.
KOHTU SEISUKOHT
16.Vaidluse all on PRIA 17. aprilli 2020. a otsuste nr 12-6/20/300 ja 12-6/20/301 õiguspärasus osas, millega PRIA määras osaliselt kaebajale ühtse pindalatoetuse ja kliima- ja keskkonnatoetuse ning jättis osade põldude puhul toetuse määramata seetõttu, et taotlejal puudus õiguslik alus maade kasutamiseks. Kaebaja vaidlustab nimetatud otsuseid üksnes osas, milles PRIA ei lugenud suulise rendilepingu alusel kasutatud maid toetusõiguslikeks.
3-20-894
17.Vaidlusalused põllud nr 2, 3, 5, 5b, 6, 14 ja 15, millele kaebaja ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust taotles, asuvad täielikult või osaliselt katastriüksustel, mille omanikuna on kinnistusraamatusse sisse kantud Eesti Vabariik ja seatud kasutusvaldus Osaühing Roela SUURTALU või Jaan Neelokse kasuks. Seega on praeguses asjas kaebuse sõnastust ja kaebaja eesmärki arvesse võttes vaidluse all see, kas teise isiku kasutusvaldusesse antud riigimaa edasirentimine väidetava suulise rendilepinguga andis kaebajale õigusliku aluse asjakohase maa kasutamiseks ning kas see maa-ala oli seetõttu toetusõiguslik või mitte.
18.Otsetoetus ELÜPS mõttes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 alusel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatav toetus, mille hulka kuuluvad ka ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ELÜPS § 11 lg 1 p-d 1 ja 2). ELÜPS § 12 lg1 näeb ette, et otsetoetust võib taotleda füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega sama artikli punktis b nimetatud põllumajanduslikus majapidamises (edaspidi käesolevas jaos taotleja). ELÜPS § 13 lg 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust võib taotleda isik, kelle puhul on täidetud ELÜPS §-des 12–14 sätestatud nõuded ning kes järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 43 nimetatud kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid (ELÜPS § 15 lg 1).
19.Seega peab ELÜPS § 12 lg-st 1 ja § 13 lg-st 1 tulenevalt taotleja olema füüsiline või juriidiline isik, või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, omama vähemalt 1 ha suurust sobilikus seisundis põllumajandusmaad ning kasutama põllumajandusmaad seaduses ettenähtud aja seisuga. Mõiste „kasutama“ tähendab eelviidatud normide tähenduses maakasutusõigust, mida omakorda sisustatakse kohtupraktika kohaselt läbi maa omandiõiguse või läbi maa kasutamiseks sõlmitud lepingust tuleneva õiguse (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1656, p 16).
20.Määruse nr 32 § 3 lg 1 ja § 152 lg 1 p 4 kohaselt peab taotlus sisaldama andmeid taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada, iga põllu maakasutuse õigusliku aluse kohta. Taotleja peab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga omama maa kasutamiseks õiguslikku alust, mistõttu ei kuulu nimetatud tingimusele mittevastav maa toetusõigusliku pindala hulka.
21.Kaebajale renditi väidetavalt suulise rendilepingu alusel põldude nr 2, 3, 5, 5b, 6, 14 ja 15 koosseisu kuuluvaid riigimaid, mis olid antud Osaühing Roela SUURTALU ja Jaan Neelokse kasutusvaldusesse. Jaan Neelokse on Osaühing Roela SUURTALU ja ka kaebaja juhatuse liige. MaaRS § 341 lg 51 p 5 kohaselt peab maale kasutusvalduse seadmise leping sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks ning üheks maale kasutusvalduse seadmise lepingu kohustuslikuks tingimusteks on maa kasutusvaldusesse saaja kohustus mitte anda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks. Ka MaaRS § 341 lg 31 viimases lauses on ette nähtud, et kasutusvaldusesse antud maad ei või anda rendile ega teisele isikule kasutamiseks. Maa kasutusvaldusesse andmise korraldus ja kasutusvalduse seadmise leping ning asjaõigusleping sõlmitakse kirjalikus vormis (vt ka MaaRS § 341 lg 5). Kohtule esitatud maavanema korraldustes (tl-d 24-25, p 3.2) ja ka maa kasutusvalduse seadmise
3-20-894
lepingus (tl-d 22-23, p 4.8) on selgelt rõhutatud, et maa kasutusvaldusesse saaja kohustub mitte andma maad rendile või teise isikule kasutamiseks. Seega oli toetustaotluse esitamise ja taotluse lahendamise ajal seadusega keelatud kasutusvaldusesse antud riigimaa edasi rentimine kolmandale isikule, samuti oli keelatud kasutusvaldusesse antud riigile kuuluva maa osas kasutusvaldaja õigusi ja kohustusi üle anda teisele isikule.
22.Eeltoodut kinnitab ka 29. mail 2020. a jõustunud maareformi seaduse muudatus (§ 341 lg 62). MaaRS § 341 lg 62 teeb erandi MaaRS § 341 lg 31 viimases lauses ja § 341 lg 51 p-s 5 sätestatud reeglist. MaaRS § 341 lg 62 näeb ette, et füüsilisest isikust kasutusvaldaja asemel võib kasutusvaldusesse antud maad kasutusvaldajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel kasutada isik, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist sellel maal ning on kasutusvaldaja sugulane või abikaasa või juriidiline isik, mille kogu aktsia- või osakapitalist või häälte koguarvust kuulub enamus kasutusvaldajale, tema sugulasele või abikaasale. Kasutusvaldaja teavitab kasutusvalduse seadjat maa kasutusse andmisest ja edastab lepingu kuu aja jooksul pärast selle sõlmimist. Enne 29. maid 2020 ei olnud kasutusvalduse seadmise lepingu alusel kasutusvaldusesse antud maa teise isiku kasutusse andmine seega lubatav. Kui kasutusvaldusesse antud maa rendile andmine oleks maareformi seaduse järgi olnud ka varasemalt lubatud, siis ei oleks maareformi seadusesse eelnimetatud täiendava sätte lisamiseks olnud üldse vajadust. Pealegi nähtub MaaRS § 341 lg-st 62, et äriühingu kasutusvaldusesse antud riigimaa edasirentimine on ka uue MaaRS redaktsiooni järgi jätkuvalt keelatud, lubatud on üksnes füüsilisest isikust kasutusvaldajale antud maa kirjaliku lepingu alusel sättes nimetatud isikute ringile kasutada andmine.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 näeb ette, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohtu hinnangul on eelviidatud MaaRS § 341 lg 31 ja lg 51 p 5 mõtteks see, et riigi omandis oleva maa kasutusvaldusesse andmise korral ei ole selle edasi rentimine või muul viisil teise isiku kasutusse andmine lubatav ning selline tagajärg ei tohi saabuda. Kasutusvaldusesse antud maa peab jääma üksnes kasutusvalduse saaja kasutusse. Kuna kaebaja väidetud suulise rendilepingu esemeks olnud maa oli antud rendileandja kasutusvaldusesse, siis ei olnud selle maa rendile andmine lubatav ja seda keeldu rikkuv tehing on TsÜS § 87 alusel tühine. MaaRS § 341 lg 51 p 5 mõttega on vastuolus ka eraõigusliku tehingu (rendilepingu) lubamine suulises vormis ning maa omaniku teadmata ja nõusolekuta. Sarnasele seisukohale riigi omandis oleva maa suulise rendilepingu alusel kasutamiseks andmise mittelubatavuse kohta on asunud ka Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-17-1656.
24.Lisaks peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kui praegusel juhul ei oleks tegemist kasutusvalduses oleva riigimaa rendile andmisega, vaid riik oleks selle maa esmalt andnud kasutuslepingu alusel hilisema rendileandja kasutusse (riik rendib maad isikule), ei oleks samuti maa allrendile andmine ilma maa omaniku nõusolekuta ja eelneva teavituseta lubatav. Nimelt näeb RVS § 15 lg-st 5, et kasutuslepingu korral võib kasutaja anda vara kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on riigivara valitseja kirjalik nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt. Kinnisasja allkasutuslepingu registreerib ja avalikustab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistris, välja arvatud juhul, kui avaliku teabe seaduse alusel ei tule lepingut või selle osa avalikustada. Nimetatud säte viitab, et ka kasutuslepingu aluse maa teisele isikule kasutada andmine eeldab samuti ühelt poolt kirjalikku vormi ning teiseks peab maa omanik ehk riik olema kolmanda isiku allkasutuslepingu sõlmimisest ja tingimusest enne lepingu sõlmimist teadlik ja andma selleks oma nõusoleku.
3-20-894
25.Eelnevast tulenevalt puudus kaebajal väidetavate suuliste rendilepingute alusel põldude nr 2, 3, 5, 5b, 6, 14 ja 15 kasutamiseks õiguslik alus osas, mille omanikuna oli kinnistusraamatusse sisse kantud Eesti Vabariik ja seatud kasutusvaldus Osaühing Roela SUURTALU või Jaan Neelokse kasuks.
26.Kaebaja on viidanud ka sellele, et ta oli heauskne maa kasutaja ja seetõttu on PRIA otsused õigusvastased. Määruse nr 32 § 151 lg 2 kohaselt esitab taotleja andmed selle kohta, et on teadlik toetuse saamiseks esitatud tingimustest. Toetuse saamise nõuetele vastavust kinnitades võtab taotleja kohustuse veenduda, et maa kasutamine toimub õiguslikul alusel. Kaebaja pidi olema teadlik suulise rendilepingu esemeks olnud maa riigile kuulumisest, kasutusvalduse seadmisest ning rendile andmise keelust. Kaebajal oli vajadusel võimalik maa kuuluvust kontrollida kinnistusraamatust ning riigivara koormavate lepingute olemasolu riigi kinnisvararegistrist. Kaebaja heausksuse toetuse taotlemise eelduseks oleva maa kasutusõiguse olemasolu kohta välistab see, et maa rendileandjaks või rendileandjaks olnud äriühingu juhatuse liikmeks ning rentniku (kaebaja) juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel sama isik (Jaan Neelokse). Piire Uustalu OÜ ainsaks juhatuse liikmeks olevale Jaan Neeloksele pidi seega riigilt kasutusvaldusesse saadud maade edasirentimise ja maa teisele isikule kasutusse andmise keeld teada olema. Seega ei saanud kaebaja olla teadmatuses, et kasutusvalduses oleva maa edasi rentimine temale ei ole suulise rendilepinguga lubatav. Samuti pidi kaebaja mõistma, et maakasutusõiguse puudumise tõttu ei ole need maad toetusõiguslikud.
27.Kuna poolte vahel on vaidlus üksnes eelnimetatud põldude aluse maa kasutusõiguse üle ning kohus leidis, et suulise rendilepingu alusel ei saanud kasutusvaldusesse antud maade kasutusõigus kaebajale üle minna, siis on PRIA õigesti käsitanud neid alasid mittetoetusõiguslikena. Seega on PRIA otsused vaidlustatud osas õiguspärased ning kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022. a otsus Resolutsioon
1.Jätta Piire Uustalu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.12.2020. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.