Tiit Nüssiku kaebus Tartu Vangla 20. jaanuari 2020. a käskkirja nr 6-2/54 ja 22. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/54-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Tiit Nüssik Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Kristo Kulo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tiit Nüssiku kaebus.
2.Tühistada Tartu Vangla 20. jaanuari 2020. a käskkiri nr 6-2/54 ja 22. jaanuari 2020. a vaideotsus nr 1-11/54-2.
3.Mõista Tartu Vanglalt Tiit Nüssiku kasuks välja menetluskulud 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. juulil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla tunnistas 20. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 6-2/54 kinnipeetav T. Nüssiku süüdi Tartu Vangla kodukorra p-i 8.4.4 süülises rikkumises ja karistas kinnipeetavat kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega (dtl 17-20). Täitmisele pööramine lükati edasi kahe kuulise katseajaga tingimusel, et T. Nüssik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käskkirja kohaselt hoidis T. Nüssik 20. detsembri 2019. a hommikuse loenduse ajal kambris nr 416 rikutud kleebistega televiisorit. Sellega rikkus kinnipeetav Tartu Vangla kodukorda, mille kohaselt on kinnipeetaval kohustus turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda.
2.Tartu Vangla jättis 22. jaanuari 2020. a vaideotsusega nr 1-11/54-2 kaebaja vaide (dtl 4344) täies ulatuses rahuldamata (dtl 21-22). Vangla leidis, et distsiplinaarkaristuse määramisel ei ületatud menetlustähtaega.
3.T. Nüssik esitas 18. veebruaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et esitab tuvastamis- ja tühistamiskaebuse seoses sellega, et kaebajat on karistatud kartseriga kolmeks ööpäevaks tingimisi kahekuulise katseajaga (dtl 1-3). T. Nüssik taotles ka 22. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/54-2 tühistamist ja seda, et ta tunnistataks õigeks.
4.Tartu Halduskohus jättis 19. veebruari 2020. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja (dtl 26-27).
5.Kaebaja esitas 24. veebruaril 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muuhulgas märkis, et avaldus riigilõivu tasumiseks on esitatud vanglale (dtl 28). Riigilõivu tasumist kinnitav tõend saabus kohtusse 28. veebruaril 2020.
6.Tartu Halduskohus võttis 4. märtsi 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 40-41).
7.Tartu Vangla esitas 23. märtsil 2020 vastuse kaebusele (dtl 64-66).
8.Tartu Halduskohus otsustas 7. aprilli 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendava tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks.
9.Tartu Vangla edastas 7. aprillil 2020 täiendavad dokumendid ning selgitas ühtlasi, et kuigi vaidlusaluses käskkirjas on viidatud T. Tubli 20. veebruari 2020. a täiendavatele ütlustele, on menetleja käskkirjas kuupäeva märkimisel teinud ilmselge vea. Kuivõrd käskkiri on välja antud
20.jaanuaril 2020. a, on ka T. Tubli seletused võetud enne käskkirja välja andmist. Seletused on võetud e-kirja näol. Oma esialgse vastusega edastas vastustaja kohtule ka T. Tubli
20.jaanuari 2020. a e-kirja, millele käskkirja koostaja on tegelikkuses tuginenud.
10.Kaebaja esitas 3. mail 2020 vastuväited vastustaja seisukohtadele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 20. jaanuari 2020. a käskkirja nr 6-2/54 ja 22. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/54-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
3-20-322
11.1.Julgeolekutöötaja T. Tubli ja tema kaastöölised kuritarvitavad oma ametivõimu, loovad kunstlikult tõendeid, et kaebaja süüdi lavastada.
11.2.T. Tubli viis televiisori kontrolli, kuna üks turvakleebis oli teise peal. Vanglas on paljudel televiisoritel üks kleebis teise peal. Kaebajal puudub igasugune võimalus saada kusagilt lisaturvakleebiseid.
11.3.Kaebajat teavitati ettekandest alles 14. jaanuaril 2020, kui oleks tulnud teavitada koheselt.
11.4.Kaebajal puudub igasugune huvi lõhkuda või ümber teha oma televiisori turvakleebiseid.
11.5.Protokolli kohaselt tegi menetleja väidetavalt fotomaterjalilt kindlaks, et turvakleebised on kaebaja poolt lõhutud. Kaebajal tekib küsimus, millal, sest T. Tubli viis kambrist kaasa tervete kleebistega televiisori ja tunnistas hiljem menetluse käigus, et rikkus kleebised.
11.6.Ametnik M. Aren, kes seisis ukse peal, kui T. Tubli viis televiisori ära, ei näinud kleebiste olukorda.
11.7.Menetleja väidab, et ei pea koheselt tegema fotot kleebistest, aga asja efektiivseks menetluseks oleks fotod pidanud tegema koheselt.
11.8.Kui ametnik tuvastab midagi keelatut ja viib selle kambrist ära, siis ta peab sellest kaebajat teavitama või jätma antud intsidendist akti. Seda aga ei tehtud.
11.9.Kaebaja vaidesse suhtuti ükskõikselt. Kirjas on, et kaebajat karistati noomitusega, kuigi tegelikult tingimisi kartserikaristusega.
12.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele lisas vastustaja järgmist.
12.1.Kaebaja viitab oma kohtukaebuses sellele, et T. Tubli ettekande kohaselt võeti kambrist ära rikutud kleebistega televiisor. Samas on vangla oma hilisemas, 30. jaanuari 2020. a vastuses nr 2-3/35-2 (edastatud kohtule kaebaja poolt) ise öelnud, et televiisorit kambrist ära viies olid kleebised terved. Kaebajas tekitab segadust, et kuidas on võimalik temale kleebiste lõhkumist ette heita, kui kambrist viidi ära tervete kleebistega televiisor, eriti kui T. Tubli distsiplinaarmenetluse käigus kleebiste lõhkumist ka tunnistas. Vastustaja möönab, et T. Tubli 20. detsembri 2019. a ettekande sõnastus võinuks olla mõneti täpsem. Viidates oma ettekandes mitmuse vormile, võis see tõepoolest tekitada kaebajas arusaama, et rikutud kleebiseid võis olla mitu. Samuti möönab vastustaja, et nii T. Tubli 20. detsembri 2019. a ettekande nr 6-38/152 sõnastus, T. Tubli 20. jaanuari 2019. a seletus (millele on protokollis viidatud) kui ka distsiplinaarmenetluse käigus telerist tehtud pildid koostoimes võisid tekitada kaebajas arusaama, et talle heidetakse ette kõigi teleri turvakleebiste rikkumist.
12.2.Nii distsiplinaarmenetluse protokollis kui ka käskkirjas on teleri turvakleebiste olukorra hindamisel tuginetud fotodele, mis on tehtud ajaliselt pärast seda, kui T. Tubli oli teleri kleebised nende täiendava kontrollimise käigus ära lõhkunud. Fotod on tehtud 16. jaanuaril 2020. a järelevalveosakonna ametnike poolt ning selleks hetkeks oli T. Tubli seadme kleebiste kontrolli juba teostanud. Kuivõrd tehtud fotodel ei ole otsest tõendiväärtust, ei olnud korrektne nendele ka menetluse kestel tugineda.
12.3.Vaatamata eespool mainitud minetustele, nähtub vastustaja hinnangul menetlusmaterjalidest siiski selgelt, et televiisori kambrist ära võtnud ametnikul T. Tublil tekkis kahtlus ühe USB ava katva turvakleebise osas ning ülejäänud kleebised lõhkus täiendava kontrolli käigus ära T. Tubli ise (kontrollimise käigus katki läinud kleebised nähtuvad ka fotodelt). Olenemata sellest, et ettekande sõnastus võib olla mõneti eksitav ning sellest, et ettekandes toodud sõnastusest on lähtutud ka distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja koostamisel, ei ole kodukorra p-i 8.4.4 koosseisu täitmiseks vajalik tuvastada mitu
3-20-322 turvakleebist täpsemalt rikutud oli. Piisab sellest, kui on tõendatud ühe turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumine ning asjaolu, et kinnipeetav ei andnud telerit sellise asjaolu ilmnemisel kambrist välja.
12.4.Teleri USB aval asunud turvakleebisega manipuleerimine on tõendatud nii T. Tubli
20.detsembri 2019. a ettekandega nr 6-38/152 kui ka T. Tubli 20. jaanuaril 2020. a antud täiendavate selgitustega. Viidatud tõenditest nähtub selgelt, et T. Tubli võttis 20. detsembril 2019. a T. Nüssiku kambrist ära teleri seetõttu, et temas tekitas kahtlusi USB ava kattev kleebis. Kleebise kontrollimisel selgus, et USB ava katva kleebise taga oli teine kleebis ning kleebis tuli teleri küljest väga lihtsalt ilma purunemata ära. Oma sõnu oma T. Tubli kinnitanud ka oma 16. märtsi 2020. a e-kirjas. Kuivõrd Tartu Vangla poolt teleritele paigaldatud turvakleebiseid ei ole neid kahjustamata võimalik eemaldada, ning kuivõrd kaebaja teleri USB ava katvat kleebist oli võimalik kergelt eemaldada ning seda ka tagasi kleepida, on selge, et USB ava katva turvakleebisega oli manipuleeritud. Kaebaja ei andnud telerit turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel kambrist ära. Seega on kodukorra p-i 8.4.4 rikkumine tõendatud.
12.5.Kaebaja väited selle kohta, et teleritel on tavapärane topeltkleebiste olemasolu ning et temal ei ole võimalust ega motivatsiooni turvakleebise rikkumiseks, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Nii, nagu distsiplinaarmenetluse protokollis ja käskkirjas juba viidatud on, ei oma kodukorra p-i 8.4.4 rikkumise tuvastamise seisukohast tähtsust, millal, kuidas või mis asjaoludel turvakleebis kasutamiskõlbmatuks muutus. See, et teleri üks turvakleebis oli rikutud, on tõendatud, nagu on tõendatud ka see, et kaebaja ei andnud telerit kleebise kasutamiskõlbmatuks muutumisel ise kambrist välja.
12.6.Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks ka asjaolu, et teda teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest alles 14. jaanuaril 2020. a, kuigi seda oleks pidanud tehtama koheselt. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Ettekanne toime pandud rikkumise kohta on koostatud 20. detsembril 2019. a, rikkumise menetlemine on otsustatud üksuse juhi poolt
31.detsembril 2019. a (üksuse juhi märge nähtub T. Tubli ettekandelt nr 6-38/152) ning kaebajat on menetlusest teavitatud 14. jaanuaril 2020. a. Vastustaja nõustub, et tõepoolest on kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest ja toime pandud rikkumisest teavitatud ajaliselt hiljem, samas ei ole vastustaja hinnangul tegemist taolise menetlusliku rikkumisega, mis tooks endaga kaasa käskkirja tühistamise.
12.7.Tartu Vangla möönab, et vaideotsuses on tõepoolest eksitud kaebajale määratud karistuse liigi märkimisega ning T. Tubli ametinimetusega. Samas ei ole tegemist selliste puudustega, mis tingiksid vaideotsuse tühistamise. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul. Tegemist on maksimaalse tähtajaga, mille jooksul vaie tuleb lahendada. Kehtiv õigus ei näe ette, milline on minimaalne aeg, millest lühema ajaga vaiet lahendada ei tohi. Vaideotsuses esinevate vigade näol on tegemist ilmselgete eksimustega.
12.8.Karistuse määramisel on analüüsitud karistamise vajadust, arvestatud on kaebaja varasema käitumisega ning kehtivate distsiplinaarkaristustega. Käskkirjas on põhjendatult viidatud sellele, et kaebajal on elektriseadme kasutamise korra rikkumise eest üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt karistati kaebajat Tartu Vangla 8. oktoobri 2019. a käskkirja nr 6-2/664 alusel kodukorra p-i 8.4.4 rikkumise eest ning karistuseks määrati 15 päevaks elektriseadme kasutamise keeld. Rikkumise asjaolud seisnesid selles, et teleri turvakleebise alt avastati sinna kleebitud sinise teibi riba. Kuivõrd eelmine samalaadse rikkumise eest määratud distsiplinaarkaristus ei olnud efektiivne ning ei takistanud kaebajat uut rikkumist toime panemast, oli käesoleval juhul põhjendatud karistuse karmistamine. Samas anti kaebajale kartserikaristuse kandmise edasilükkamise näol võimalus katseaja jooksul rikkumisi toime panemata kartserikaristuse täimisele pööramisest hoiduda.
3-20-322
12.9.Kuigi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on vaadatud ka 20. detsembri 2019. a videosalvestist, ei pea vangla põhjendatuks kohtutoimikut viidatud failiga koormata. Viidatud videosalvestiselt nähtub üksnes see, et T. Tubli käis 20. detsembri 2019. a hommikul kella 08:08 paiku kaebaja kambris ning võttis sealt televiisori ära. Nende asjaolude üle kohtumenetluses aga vaidlust ei ole.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20. jaanuari 2020. a käskkirja nr 6-2/54 ja 22. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/54-2 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat Tartu Vangla kodukorra p-i 8.4.4 rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi kahekuulise katseajaga.
14.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud kartserikaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
15.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud tühistamiskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri õigusvastane. Kohus peab oma seisukoha põhistamiseks vajalikuks selgitada eelkõige järgmist.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajale kuulub teler Samsung, mis oli 20. detsembri 2019. a hommikul kaebaja kambris. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 20. detsembril 2019. a võttis teabe- ja uurimisosakonna ametnik T. Tubli kaebaja kambrist televiisori ära. T. Tubli 20. detsembri 2019. a ettekande nr 6-38/152 kohaselt oli teleri kambrist ära võtmise põhjuseks see, et televiisoril olid rikutud turvakleebised. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja sooritas talle inkrimineeritud teo ja kas kaebajale määratud karistus oli põhjendatud ja õiguspärane. Kaebaja leiab, et tema distsiplinaarkorras karistamine ei ole olnud õiguspärane. Kaebaja on seisukohal, et tema ei ole turvakleebiseid ära lõhkunud, vaid seda on teinud T. Tubli. Kokkuvõttes taandub vaidlus sellele, kas kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ja distsiplinaarkaristus proportsionaalne.
17.Selleks, et kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada, peab ta olema toime pannud distsiplinaarsüüteo, st kinnipeetava tegevus või tegevusetus peab olema vastuolus mõne õigusakti sättega, mille täitmine on talle kohustuslik. Arvestades, et VangS § 63 lg 1 p 4 alusel võib kinnipeetavale VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristust, võib kinnipeetavat
3-20-322 karistada distsiplinaarkorras ka vangla kodukorra süülise rikkumise eest. Haldusorgan peab tuvastama, kas tegu, mille eest distsiplinaarkaristus määratakse, on kinnipeetavale omistatav. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu (vt Riigikohtu 21. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 11). Kui kohus leiab, et haldusorgan ei ole distsiplinaarkaristuse koosseisulist asjaolu piisavalt põhjendanud, tuleb haldusakt tühistada.
18.Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud Tartu Vangla kodukorra p-i
8.4.4.rikkumise eest. Kodukorra viidatud punkt sätestab, et kinnipeetaval on keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning kohustus seadme purunemise korral või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja lattu paigutamisele. Täpsemalt heidetakse kaebajale ette, et ta hoidis kambris rikutud kleebistega televiisorit, kuigi kodukord näeb ette, et kinnipeetaval on kohustus turvakleebisega varustatud elektriseadme puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda.
19.Tartu Vangla on 16. jaanuari 2020. a distsiplinaarmenetluse protokollis (dtl 13) selgitanud, et elektroonikaseadmete kasutamine ei ole vangistuse tingimustes üksnes õigus, vaid sellega kaasnevad ka kindlad kohustused. Üks neist on kohustus jälgida, et elektroonikaseadmele kinnitatud turvakleebised ei oleks rikutud. Turvakleebised on määratud kandma olulist eesmärki vangla julgeoleku tagamisel, vältimaks võimalust peita elektroonikaseadmete sisse keelatud esemeid ning takistada keelatud andmekandjate kasutamist. Kohus nõustub nende põhjendustega.
20.Vangla kodukorra p-ga 8.4.4. pannakse kinnipeetavale aktiivne hoolsuskohustus jälgida, et talle kambrisse kasutamiseks lubatud elektriseadmetel asuvad turvakleebised oleksid korras. Viidatud hoolsuskohustus hõlmab kahte aspekti. Esiteks tuleb kinnipeetaval tagada, et seadmel olevad turvakleebised oleksid rikkumata. Teiseks tuleb kinnipeetaval tagada turvakleebise rikutuse ilmnemisel vanglateenistuse kohene teavitamine ning seadme üleandmine vanglateenistusele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16. augusti 2017. a otsus asjas nr 3-16-837, p 12).
21.Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et kodukorra p-i 8.4.4 koosseisu täitmiseks ei ole vaja tuvastada mitu turvakleebist täpsemalt rikutud oli. Piisab sellest, kui on tõendatud ühe turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumine ning asjaolu, et kinnipeetav ei andnud telerit sellise asjaolu ilmnemisel kambrist välja. Sellegipoolest leiab kohus, et praegusel juhul ei ole tõendatud, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo.
22.Vastustaja hinnangul on teleri USB aval asunud turvakleebisega manipuleerimine tõendatud T. Tubli 20. detsembri 2019. a ettekandega nr 6-38/152 ja T. Tubli 20. jaanuari 2020. a antud täiendavate selgitustega. Seega ühe inimese kahel erineval ajal antud selgitustega.
23.Samal ajal tunnistab vastustaja, et T. Tubli 20. detsembri 2019. a ettekande sõnastus võinuks olla mõneti täpsem. Vastustaja märgib, et viidates oma ettekandes mitmuse vormile, võis see tõepoolest tekitada kaebajas arusaama, et rikutud kleebiseid võis olla mitu. Samuti möönab vastustaja, et nii T. Tubli 20. detsembri 2019. ettekande nr 6-38/152 sõnastus, T. Tubli
20.jaanuari 2019. a seletus (millele on protokollis viidatud) kui ka distsiplinaarmenetluse
3-20-322 käigus telerist tehtud pildid koostoimes võisid tekitada kaebajas arusaama, et talle heidetakse ette kõigi teleri turvakleebiste rikkumist.
24.Muid tõendeid, mis tõendaksid kaebaja süütegu, ei ole kohtule esitatud. Asjas on küll kohtule esitatud fotomaterjal (dtl 9-11), kuid vastustaja on selgitanud, et nii distsiplinaarmenetluse protokollis kui ka käskkirjas on teleri turvakleebiste olukorra hindamisel tuginetud fotodele, mis on tehtud ajaliselt pärast seda, kui T. Tubli oli teleri kleebised nende täiendava kontrollimise käigus ära lõhkunud. Fotod on tehtud 16. jaanuaril 2020. a järelevalveosakonna ametnike poolt ning selleks hetkeks oli T. Tubli seadme kleebiste kontrolli juba teostanud. Vastustaja tunnistab, et kuivõrd tehtud fotodel ei ole otsest tõendiväärtust, ei olnud korrektne nendele ka menetluse kestel tugineda. Kokkuvõttes puudub fotodel tõendiväärtus ja nendega ei saa tõendada kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist.
25.Vastustaja on selgitanud ka seda, et kuigi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on vaadatud
20.detsembri 2019. a videosalvestist, ei pea vangla põhjendatuks kohtutoimikut viidatud failiga koormata. Viidatud videosalvestiselt nähtub üksnes see, et T. Tubli käis 20. detsembril 2019. a hommikul kella 08:08 paiku kaebaja kambris ning võttis sealt televiisori ära (vt ka 16. jaanuari 2020. a menetlustoimingu protokolli, dtl 8). Nende asjaolude üle kohtumenetluses aga vaidlust ei ole. Seega ei saa ka videosalvestis kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist tõendada.
26.Seega on tõendiks vaid T. Tubli seletused, mis pole aga kuigi üksikasjalikud. T. Tubli
20.detsembri 2019. a ettekanne on järgmise sisuga: „Kannan ette, et 20.12.2019 kella 8:00 paiku süüdimõistetu Tiit Nüssik, 38906126535, kes paikneb 416 (A), Sektsioon S7 (II üksus) pani toime järgmise rikkumise: Hommikusel loendusel avastasin laual oleval televiisoril rikutud kleebised, Televiisor kuulub kinnipeetavale Tiit Nüssik. Televiisor võetud kambrist koos antennikaabli, telekakaabli ja puldiga ära.“ (dtl 5). 20. jaanuari 2020. a e-kirjas on T. Tubli täpsustanud: „Võtsin televiisori kontrolli, kuna televiisori usb-auku kattev kleebis tekitas kahtlust. Kontrollimisel oli kleebise taga teine kleeps ning kleebis tuli teleka küljest väga lihtsalt ilma purunemata ära. Teised kleebised sai samuti „lõhutud“ kontrollimaks, kas neid kleepse on samuti modifitseeritud. Teised kleebised läksid kontrollides katki.“ (dtl 62).
27.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo. Seda asjaolu oleks saanud eelkõige tõendada näiteks mitme ametniku seletuse, koheselt tehtava foto või videosalvestisega. Praegusel juhul on aga vastustaja ka ise möönnud, et menetluses on minetusi (ebatäpne ettekanne; fotod, mis tehti pärast kontrolli; video, mis ei tõenda midagi). Kohtu hinnangul on tõendamiskoormus vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 vastustajal. Tõendite esitamata jätmisel tuleb asjaolu hinnata vastustaja kahjuks (HKMS § 59 lg 4). Distsiplinaarkaristust ei saa määrata üksnes tuginedes väitele, et vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Seda enam, et praegusel juhul ei saa vanglaametniku kirjapandut kuigivõrd üksikasjalikuks pidada.
28.Teavitamiskohustuse puhul tuleb kinnipeetava süü tuvastamiseks välja selgitada, kas kaebajalt sai kohustuse täitmist nõuda, sh mis on turvakleebiste kontrollimiseks piisav hoolsuskohustuse määr, ning kas praegusel juhul oli kaebajal objektiivselt võimalik kohustust täita. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks hommikuse loenduse ajal kambris viibinud. Ei ole välistatud, et turvakleebiseid rikuti ajal, mil kaebaja kambris ei viibinud ning ta ei olnud seetõttu rikkumisest teadlik. Teavitamiskohustuse rikkumise eest saanuks kaebajat karistada siis, kui vastustaja oleks ära näidanud, et kaebaja oli või pidi olema turvakleebiste rikkumisest teadlik.
3-20-322 Isikult ei saa eeldada turvakleebise rikutusest teavitamise kohustuse täitmist olukorras, kus teave turvakleebise seisukorrast ei saanudki isiku teadvuses olla. Käskkirjas teavitamiskohustuse rikkumist analüüsitud ei ole, sh ei ole tuvastatud kaebaja süüd teavitamiskohustuse rikkumisel. Isegi kui kaebajat on varasemalt karistatud mh teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest, ei saa ainuüksi varasemate samalaadsete rikkumiste toimepanek olla aluseks isikule teo omistamisel. Sellega on haldusorgan rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ning jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Menetluse puudused võisid mõjutada distsiplinaarasja otsustamist. Seetõttu ei saa kinnipeetavat ka distsiplinaarkorras karistada.
29.Kuna Tartu Vangla 20. jaanuari 2020. a käskkiri nr 6-2/54 on sisuliselt õigusvastane, tuleb kaebus rahuldada ja vaidlustatud käskkiri tühistada. Arvestades, et kohus tühistab vaidlustatud käskkirja, kaotab aluse ka Tartu Vangla 22. jaanuari 2020. a vaideotsus nr 1-11/54-2.
30.HKMS § 158 lg lg 5 alusel määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot. Kuna kaebus rahuldatakse, tuleb see kulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja ei ole taotlenud muude menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.