Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 03.06.2020, Tartu 3-19-311 Solar Light OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.12.2018. a otsuse nr 13-30.3/18/1010 ja 13.02.2019. a vaideotsuse nr 13-30.3/19/104-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17.09.2019. a otsus Solar Light OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – Solar Light OÜ, esindaja Heino Hõbeoja Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik
Jätta Solar Light OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.09.2019. a otsus muutmata ning kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 03.06.2020, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
vastama toetuse saamise kriteeriumile üksnes toetusetaotluse esitamise hetkel, siis annaks see taotlejatele põhjendamatu võimaluse toetuse eesmärkide kahjustamiseks, sest vahetult pärast toetusetaotluse esitamist omanikeringis tehtud muudatused ei mõjutaks toetuse saamise kriteeriume ning valitseva mõju omaja saaks põhjendamatu konkurentsieelise. Määruse nr 25 § 8 lg 3 on lg 2 suhtes erisäte, mis täpsustab toetuse taotlemist juhtudel, kui taotlejad on üksteisega seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse mõistes. Toetuse piirmäära kehtestamise üheks eesmärgiks on vältida toetuse põhjendamatut koondumist läbi erinevate äriühingute ühe kontserni või valitsevat mõju omava isiku kätte. Meetme eesmärgiks on maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine. Kui läbi valitseva mõju koonduvad toetused väheste isikute kätte, siis ei ole nimetatud eesmärgi täitmine praktikas võimalik ning sellised kontsernid, valitsevat mõju omavad äriühingud või muud isikud saaksid riigiabi kaudu põhjendamatu konkurentsieelise. Samale seisukohale on sisuliselt asunud ka Riigikohus oma lahendites haldusasjades nr 3-3-1-80-06 ja nr 3-3-1-46-15. PRIA tugines taotluse rahuldamata jätmisel põhjendatult ka määruse nr 25 § 8 lg-le 4, mille kohaselt ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 art 2 lg 2 kohaselt (määrus nr 25 § 8 lg 6). PRIA selgituste järgi peetakse üheks ettevõtjaks ka ettevõtteid, mis on nimetatud määruse art 2 lg 2 p-des a-d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Kaebaja ja Zolar Ra OÜ tuleb lugeda seega üheks ettevõtjaks, kuna nad on valitsevas mõjus Hõbeoja OÜ kaudu, kes on mõlema äriühingu ainuosanikuks. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmete kohaselt on Solar Light OÜ vähese tähtsusega abi saanud 100 450 eurot, Zolar Ra OÜ aga 149 999,43 eurot. Kuna tegemist on seotud ettevõtjatega, siis on ka vähese tähtsusega abi summa 200 000 eurot ületatud ja PRIA ei saanud rahuldada kaebaja toetusetaotlust summas 130 838,40 eurot. Asjas ei ole ärakuulamise õigust ega ka selgitamiskohustust rikutud. Kaebajat teavitati taotluses esinenud puudustest 30.10.2018 kirjaga (tl 43) ning selles juhiti kaebaja tähelepanu ka valitseva mõju esinemisele. Kaebaja vastas samal päeval PRIA esitatud järelpärimisele ning selgitas muu hulgas valitseva mõju asjaolusid (tl 30). Seega anti kaebajale võimalus esitada vastuväited PRIA tuvastatud asjaoludele ja järeldustele ning tagati seeläbi kaebaja ärakuulamine. Asjaolul, et Zolar Ra OÜ ostu-müügitehingut on võimalik ka tagasi pöörata, ei ole toetusetaotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel määravat tähendust. PRIA lähtus põhjendatult taotluse menetlemisel tuvastatud asjaoludest. Kaebajal ei olnud keelatud vajadusel müügitehing tagasi pöörata, et vastata toetuse saamise kriteeriumitele. Äriregistri andmetel seda ei tehtud.
nõuetele vastavuse kontrollimisel määravat tähendust ning PRIA on lähtunud otsuse tegemisel põhjendatult taotluse menetlemisel tuvastatud asjaoludest. Teatavatel juhtudel, mille riiklik asutus heaks kiidab, on toetusesaajatel lubatud parandada toetuse- või maksetaotlustes või tõendavates dokumentides avastatud ilmseid vigu. Praegusel juhul ei ole olnud tegemist ilmse veaga taotluses ja Solar Light OÜ-le valitseva mõju kõrvaldamiseks (Zolar Ra OÜ tehingu tagasivõtmiseks) seega tähtaega ei anta.
nr 25 nõuetega vastavusse viimiseks oleks PRIA pidanud tegema taotlejale ettepaneku osaluse võõrandamiseks Zolar Ra OÜ-s ja andma selleks täiendava tähtaja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et PRIA ei pea taotlejatele toetusetaotluse menetlemise käigus tegema ettepanekuid nende majandustegevuse kohandamiseks määruse nr 25 nõuetele vastavaks. ELÜPS § 8 kohaselt võib ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise käigus esitatud taotlust, maksetaotlust ja muud ELÜPS alusel ettenähtud teadet muuta, täiendada ja osaliselt või täielikult tagasi võtta Euroopa Liidu määrustes sätestatud juhtudel ja korras. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17.12.2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 art 59 p 6 näeb ette, et komisjoni poolt art 62 lg 2 p-i h alusel ettenähtud juhtudel võib toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pädev asutus tuvastab neis ilmseid vigu. Art 62 lg 2 punkt h sätestab, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad, mis on vajalikud selle peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks, ning eelkõige juhud, mil maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi võib pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada nii nagu on sätestatud art 59 lg-s 6. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, 17.07.2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega preambuli lg 3 näeb ette, et seni kuni pädev asutus ei ole teavitanud toetusesaajat toetuse- või maksetaotlustes avastatud vigadest ega oma kavatsusest teha kohapealset kontrolli, peaks toetusesaajal olema õigus oma toetuse- või maksetaotlused või nende osad igal ajal tagasi võtta. Teatavatel juhtudel, mille riiklik asutus heaks kiidab, peaks toetusesaajatel olema ühtlasi lubatud parandada toetuse- või maksetaotlustes või tõendavates dokumentides avastatud ilmseid vigu. Ilmne viga on üldjuhul selline viga, mis ei takista taotluse sisulist läbivaatamist ja seega on võimalik toetusetaotluses parandusi teha juhul, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmset tehnilist viga. Ilmne viga taotluses võib olla näiteks kogemata ebaõigete andmete taotlusesse märkimine, kuid mitte kaebaja tegelik mittevastavus toetuse saamise tingimustele. Käesoleval juhul ei saa seega sama toetust saanud Zolar Ra OÜ omandamist kaebaja ainuosaniku Hõbeoja OÜ poolt pärast kaebaja poolt PRIA-le toetusetaotluse esitamist ning ettevõtjate vahel valitseva mõju tekkimist lugeda ilmseks veaks taotluses, mille puhul PRIA pidanuks kaebajale andma võimaluse taotlust parandada või suunise viia taotlus määruse nr 25 nõuetega kooskõlla, ehk müüa osalus Zolar Ra OÜ-s tagasi. Kuna tegemist ei olnud ilmse veaga taotluses, siis ei pidanud vastustaja andma Solar Light OÜ-le ka tähtaega Zolar Ra OÜ tehingu nö. tagasivõtmiseks ehk valitseva mõju kõrvaldamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.