Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt ID-kaardi edastamisega vabadusse
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Halduskohtusse saabus 15. mail 2020 Tartu Vangla kinnipeetava Nikolai Lilitškini kaebus. Kaebus oli esitatud venekeelsena ning sisaldas kohtu tõlgi sõnul solvanguid, mis on kohati ebatsensuursed ja ropud.
2.Tartu Halduskohus jättis 18. mai 2020. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus pikendas kohtumäärusega antud tähtaega 26. mai 2020. a kirjaga.
3.N. Lilitškin esitas 31. mail 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et
21.aprillil 2020 soovis ta oma ID-kaarti saata lähedastele. Kaebajale ei antud tema ID-kaarti, vaid valvur nõudis, et kaebaja kirjutaks postiaadressi kaardi saatmiseks vabadusse. N. Lilitškin esitas vaide, mida ei võetud vastu ega vaadatud läbi. Kaebaja koostas avalduse, et personal edastaks kaebaja ID-kaardi vabadusse, selle asemel toodi aga koopia 6-24/2555-2 ja 8. mai 2020. a taotlus läbi vaatamata. Kaebaja soovis algselt ID-kaarti hoida vanglas, kuid tema soov on muutunud ja ta soovib selle anda vangla vahendusel vabadusse. N. Lilitškin taotleb Tartu Vangla kohustamist valida ID-kaardi vabadusse andmise meetod, võtta ühendust inimesega vabadusest, kellele vangla keeldus ID-kaarti andmast, kui ta tuli vangla väravate juurde, ja määrata üleandmise kuupäev, kellaaeg. Seejuures soovis N. Lilitškin, et vangla määraks talle rahalise kompensatsiooni vangla tegevusetuse, tegevusega viivitamise, valetamise ja keelelise diskrimineerimise eest. Ühtlasi esitas N. Lilitškin esialgse õiguskaitse taotluse ID-kaardi üleandmiseks vabadusse ning palus välja nõuda videosalvestis, et kinnitada kohtueelse menetluse läbimist.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avaldustest tulenevalt mõistab kohus, et N. Lilitškin on esitanud kaebuse,
milles nõuab Tartu Vangla kohustamist edastada kaebaja ID-kaart kaebaja lähedasele ja hüvitada kahju ID-kaardi edastamata jätmise, sellega seonduva valetamise ja keelelise diskrimineerimise eest. Lisaks on kaebaja esitanud kohustamisekaebuse raames esialgse õiguskaitse taotluse.
5.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
8.Tartu Vangla on 3. juunil 2020 teavitanud kohut, et kaebaja on Tartu Vanglale seoses ID-kaardi välja saatmisega esitanud taotluse nr 6-24/2555-1, millele Tartu Vangla vastas 5. mai 2020. a kirjaga nr 6-24/2555-2. Kuivõrd Tartu Vangla andmetel ei ole kaebaja kaebuse asjaoludega seonduvalt esitanud kahju hüvitamise taotlust ega vaiet Tartu Vangla 5. mai 2020. a kirja nr 6-24/2555-2 peale, mida vangla oleks saanud lahendada, ei saa VangS § 11 lg-test 5 ja 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.
9.Kohus märgib, et kohustuslikku kohtueelset menetlust saab kohus kontrollida üksnes vanglale esitatud dokumentide pinnalt, mida kinnipeetav ei ole tagasi võtnud, kusjuures kohtueelse menetluse läbimist ei ole võimalik tõendada videosalvestisega. Samuti rõhutab kohus, et kaebaja arusaam, et kohustuslik kohtueelne menetlus puudub olukorras, kus kaebaja soovib saada kahjuhüvitist vangla äranägemisel, on väär. Isegi, kui kaebaja ei soovi hüvitise suurust ise määrata, kehtib VangS § 11 lg-s 8 sätestatud nõue ning kinnipeetaval on hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumisel kohtueelse menetluse läbimise kohustus.
10.Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus nii kohustamis- kui hüvitamiskaebuse esitamisel ning kohus tagastab N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutud oluliselt raskendatuks või võimatuks.
13.Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärk on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna käesoleval juhul tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse ning Tartu Vangla vastusest ei nähtu, et kaebajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
14.Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.