lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1784/13

Omandireform › Maa erastamine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1784/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Maa erastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2408
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1784

Haldusasi

XX kaebus Maa-ameti 26.08.2019 kirjas nr 73/19/8048-4 sisalduva menetlustoimingu (menetluse peatamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maaameti kohustamiseks jätkama kasutusvaldusesse antud Kaupo ja Kaubi kinnisasjade omandamise menetlust

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Maa-amet, esindaja Kaire Bamberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.01.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.01.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1784 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-19-1784 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu maavanema 17.12.2007 korralduste nr 1090 ja 1091 alusel seati 25.08.2008 XX (kaebaja) kasuks kasutusvaldus Kaubi (katastritunnus 94901:009:0048) ja Kaupo (katastritunnus 94901:009:0021) kinnisasjadele tähtajaga 15 aastat. Kaebajaga sõlmiti 25.08.2008 eelnimetatud maaüksuste kasutusvalduse seadmise ja asjaõiguslepingud ning tehti kinnistamisavaldused.
2.Kaebaja esitas 07.05.2019 Maa-ametile (vastustaja) taotluse kasutusvaldusesse antud maa omandamiseks. Maa-amet keeldus 26.08.2019 korraldusega nr 1-17/19/2146 Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamisest, kuid tühistas selle 28.08.2019 korraldusega nr 1-17/19/2157.
3.Maa-amet saatis 26.08.2019 kirjaga nr 7-3/19/8048-4 kaebajale menetluse peatamise teate. Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse (MaaRKMOS) § 3 lg 1 kohaselt võib omandada kasutusvalduses olevat maad, mis ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil. Vastavalt MaaRKMOS § 3 lg-le 2 võib maad, mis sisaldab maavara maapõueseaduse tähenduses, omandada valdkonna eest vastutava ministri loal. Kui maa võõrandamise eeltoimingute käigus selgub, et kasutusvaldusesse antud maa võib osutuda vajalikuks riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil, on maa võõrandamise korraldajal õigus maa omandamise menetlus peatada kuni riigi, kohaliku omavalitsuse või avaliku huvi selgumiseni (MaaRKMOS § 8 lg 4). Keskkonnaamet andis 18.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/265 üldgeoloogilise uurimistöö loa mh Kaubi ja Kaupo kinnisasjadel liiva ja kruusa otsinguks. Seega asuvad kasutusvaldusesse antud kinnisasjad keskkonnaregistris märgitud geoloogilisel uuringualal nimetusega VanaKuuste uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504). Kuna uuringute tulemusel võib selguda, et Kaupo ja Kaubi kinnisasjadel asub maardla, ei ole käesoleval ajal võimalik võtta lõplikku seisukohta riigi huvi kohta antud maaüksuste osas. Riigi võimalikku huvi kõnealuste maaüksuste osas toetavad Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel heaks kiidetud riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted, mille järgi tuleb reservina säilitada maad, millel on kas riigivõimu teostamise, riigi või kohaliku omavalitsuse avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise potentsiaal, kuid vastava valitsemise eesmärgi määramiseks puudub veel konkreetne alus. Nimetatud dokumendi p-s 3 on märgitud, et maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa ja maardlate lähiümbruses asuv põllumajandus- ja metsamaa säilitatakse reservina. Kuna Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamise otsus sõltub asjaolust, kas seal asub maardla, ning maardla olemasolu selgub alles pärast geoloogiliste uuringute läbiviimist, tuleb kinnisasjade võõrandamise menetlus peatada kuni avaliku huvi lõpliku selgumiseni.

2(7)

3-19-1784 Vastuseks kaebaja 30.08.2019 menetluse jätkamise taotlusele, selgitas vastustaja 16.09.2019 kirjas nr 7-3/19/8048-9 täiendavalt, et kasutusvaldajal ei saa tekkida õigustatud ootust, et ta saab kasutusvaldusesse antud maa kindlasti omandada. Riigil ei ole kohustust maad võõrandada, kui maa on otstarbekas hoida riigi omandis. Kuigi üldgeoloogiline uurimistöö tuli läbi viia perioodil 01.09.2018-30.04.2019 ning Kaupo kinnistu osas pole seda tehtud, taotleb uuringutegija uue nõusoleku maa kasutuseks ning järgmises etapis on kavas uuringusse kaasata ka Kaupo katastriüksus. Kaubi kinnistu piirneb vahetult uuringualaga ja on seetõttu perspektiivne mäaeraldise teenindusmaa.

4.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning taotles Maa-ameti 26.08.2019 kirjas nr 73/19/8048-4 sisalduva menetlustoimingu (menetluse peatamine) õigusvastasuse tuvastamist ning Maa-ameti kohustamist jätkama kasutusvaldusesse antud Kaupo ja Kaubi kinnisasjade omandamise menetlust. Uuringuluba on antud OÜ-le Eesti Killustik neljaks aastaks, s.o kuni 17.02.2023. Uuringuloale järgnevad kokkuvõtete tegemine ja keskkonnaregistri toimingud. Seega läheb kinnistute võõrandamise otsustamisega veel vähemalt neli aastat, mis on ilmselge viivitus. Kaebaja tööaastad hakkavad lõpule jõudma ning menetluse peatamise aluste äralangemise ajaks on kaebaja 81-aastane. Kaebajal ei ole aega nii kaua oodata. Kaebaja on huvitatud Kaupo ja Kaubi kinnistutel toimuvast, sest kaebaja tütrele kuulub Kaupo kinnistu kõrval asuv suvemaja. Tütar lootis, et saab võõrsilt naastes elamise kohendada ja jätkata põllumajanduslikku tootmist. MaaRKMOS §-d 3-5 sätestavad maa omandamise ja riigi omandisse jätmise tingimused. Kui seadusandja on sätestanud õiguse maad omandada, vastab sellele riigi kohustus maa müüa või põhjendada, miks maa on riigile vajalik. Kaebajal on õigustatud ootus, et kui seaduses sätestatud takistused puuduvad, siis rahuldatakse tema taotlus maa omandamiseks ja menetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Vastustaja ei ole avalikku huvi põhjendanud. Uuringuid ei teosta riik, vaid eraõiguslik isik. Sellise isiku huvi ei ole riiki aidata, tegemist on ettevõtjaga, kes soovib oma tegevust laiendada ning saada liiva või kruusa olemasolul kaevandamisluba. Vastustaja on ajanud riigi ja äriühingu huvid sassi. Kaupo ja Kaubi kinnistutel ei asu maardlat ning nad ei asu uuringuruumis. Vana-Kuuste nimelist maardlat ei ole keskkonnaregistris arvele võetud. Kaubi kinnistu ei ole uuringuruumi nimistus. Kaupo kinnistu küll asub nimistus, kuid uuringu läbiviijale oli antud luba teostada üldgeoloogiline uurimistöö perioodil 01.09.2018-30.04.2019. Kuna sel ajal uurimistöid ei teostatud, puudub edasisteks uuringuteks ministeeriumi nõusolek. Uut luba ei ole OÜ Eesti Killustik taotlenud.
5.Maa-amet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 26.08.2019 ja 16.09.2019 kirjades toodud seisukohtade juurde. Vastustaja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist kaebeõiguse puudumise tõttu.
6.Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2020 otsusega rahuldamata Maa-ameti taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning rahuldas kaebuse osaliselt. Kohus tunnistas Maa-ameti 26.08.2019 kirjas nr 7-3/19/8048-4 sisalduva menetlustoimingu (menetluse peatamine) õigusvastaseks Kaubi kinnistut puudutavas osas ning kohustas Maa-ametit jätkama kasutusvaldusesse antud Kaubi kinnisasja omandamise menetlust. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata.

3(7)

3-19-1784 Vaidlus puudub selles, et kaebaja on riigile kuuluvate Kaupo ja Kaubi kinnisasjade kasutusvaldaja vastavalt 25.08.2008 sõlmitud lepingutele. Kasutusvaldus seati 15 aastaks ning lepingud kehtivad. Õige pole kaebaja seisukoht, et menetluse peatamine on käsitatav haldusorgani viivitusena. Menetluse peatamine on põhjendatud olukorras, kus menetluse jätkamine võib kaasa tuua ebaõige otsustuse tegemise. MaaRKMOS § 8 lg 4 on erinorm, mis võimaldab kasutusvaldusesse antud riigimaa võõrandamise menetluse peatada kuni asjas oluliste asjaolude selgumiseni. Vastustajale ei saa ette heita, et ta kasutab seadusest tulenevat menetluse peatamise võimalust. Sellises olukorras ei ole haldusorgan olnud õigusvastaselt tegevusetu ning menetluse peatamise näol ei ole tegemist viivitusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 3 mõttes. Kaupo kinnistu asub Vana-Kuuste uuringuruumis ning OÜ-le Eesti Killustik on seal antud üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504. Loale on lisatud uuringuruumi plaan, millel uuringuruum ja seda teenindava ala piir on tähistatud punase joonega. Nähtuvalt Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusest, millega luba väljastati, ei asu Kaubi kinnisasi uuringuruumi piirides, samuti ei asu see uuringuruumi teenindusala piirides. Seega ei vasta tõele vastustaja 26.08.2019 kirjas toodud põhjendus, mille järgi on üldgeoloogilise uurimistöö loaga hõlmatud ka Kaubi kinnistu. Järelikult ei ole Kaubi kinnistu osas menetluse peatamine toimunud õiguspäraselt. Vastustaja poolt hiljem Kaubi kinnistuga seoses antud selgitusi ei saa kohus arvestada. Samuti ei oleks proportsionaalne see, kui riigi võimalike huvide sfääri saaks meelevaldselt laiendada uuringuruumist väljapoole jäävatele mistahes aladele. Seega on Kaubi kinnistu osas kaebus põhjendatud. Eeltoodu ei kehti aga Kaupo kinnistu osas. Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusega antud üldgeoloogilise uurimistöö luba hõlmab Kaupo kinnisasjalt liiva ja kruusa otsinguid. Kaupo kinnistu asub Vana-Kuuste uuringuruumis. Uuringute tulemusel võib selguda, et Kaupo kinnistul asub maardla, mis tähendab, et käesoleval ajal ei ole võimalik võtta lõplikku seisukohta riigi huvi osas viidatud maaüksusel. Riigi huvi selgub alles pärast uuringuid. Asjas esineb objektiivne menetlustakistus ning menetluse peatamine oli õiguspärane. Menetluse peatamine ei kahjusta ülemääraselt kaebaja õigusi, sest kaebajal säilib õigus kasutusvaldusesse antud maad kasutada. Kaebaja praeguses menetluses kaitstavaks õiguseks ei ole kaevandamise vältimine tema perekonna omandisse kuuluva kinnistuga piirneval alal. Kaebaja viitab õigesti, et uuringu läbiviijal tulnuks teostada üldgeoloogiline uurimistöö perioodil 01.09.2018-30.04.2019, kuid seda ei tehtud. Kuna üldgeoloogilise uurimistöö luba kehtib kuni 17.02.2023, on loa omanikul õigus taotleda uurimistööde perioodi pikendamist. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et uuringuid teeb äriühing oma huvides. Riik ei tee kõiki tegevusi ise ning paljud avalikud ülesanded on usaldatud eraõiguslike isikute korraldada. Riigi huvi ehitusmaavarade kaevandamise kontekstis on ehitusvaldkonna arenguks vajalike materjalide varustuskindluse tagamine. Seega ei muuda asjaolu, et Kaupo kinnistul teostab uuringuid eraõiguslik isik, avaliku huvi sisu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.01.2020 otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ka Kaupo kinnistu osas. 4(7)

3-19-1784 Õige ei ole kohtu käsitlus, et kuna Kaupo kinnisasjal võib asuda liiva või kruusa maardla, on maa vastu avalik huvi. MaaRKMOS § 3 lg 2 ei keela isikul omandada maad, mis sisaldab maavara, kuid selleks peab olema valdkonna eest vastutava ministri luba. Loa andmisel peab minister arvestama maavarale juurdepääsu ja maavara kaevandamisväärsena säilimise tagamise vajadust. Tartumaal asuvat liiva või kruusa sisaldavat maatükki ei ole vaja tingimata riigi omandisse jätta. Maa-ameti geoportaalis olevatest maavaravarude koondbilanssidest nähtub, et liiva- ja kruusamaardlaid on Tartu ümber rohkesti ning nimetatud maavarade vajadus ei ole kümne aasta jooksul hüppeliselt suurenenud. Ka Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusest nähtub, et riigi huvi puudub, sest korralduse kohaselt on uuringutel pelgalt informatiivne tähendus, kuna liiva ja kruusa jagub piirkonnas 21-36 aastaks ning kaevandamiseks loa andmine on vastuolus riigi huvidega. Seadus ei luba eraõigusliku juriidilise isiku poolt korraldatud uuringute teostamise huvides menetlust peatada. MaaRKMOS § 8 lg 4 muudatus võeti seletuskirja järgi vastu joonehitiste, eriti seoses Rail Balticu raudteetrassi planeerimisega, et vältida maa hilisemat tagasiostmist või maaga hangeldamist. Kaupo maaüksusele ei ole ühtki teed, liini vms planeeritud, mistõttu on menetluse peatamine asjaolude selgumiseni põhjendamatu. Kui maa võõrandamise menetluse saab peatada pelgalt uuringuloa tõttu, muudab see maa omandamiseks õigustatud isikud haavatavaks. Üldgeoloogilise uuringuloa menetlemine ei toimu riigi algatusel, vaid seda võib taotleda eraisik (maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 1). Uuringuloa saanud eraisikul on võimalus panna maa omandamine aastateks ootele. Äriühingu soov ei ole riiki aidata, vaid tema huviks on järgmisena taotleda maavara kaevandamisõigus ja teenida selle pealt kasumit. OÜ-l Eesti Killustik ei olnud Kaupo kinnistul uuringute teostamiseks kehtivat uuringuluba. Isegi juhul, kui Kaupo kinnistu oli mingil ajal Vana-Kuuste uuringuruumi osa, oli kaebaja avalduse esitamise hetkel tähtaeg kinnistu uurimiseks lõppenud. Tingimus, et uurimistöid teostatakse perioodil 01.09.2018-30.04.2019, on välja toodud üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise korralduses, mitte uurimistöö loas. Kuna korraldus on loa lahutamatu osa, tuleb selle tingimuse muutmiseks taotleda üldgeoloogilise uurimistöö loa muutmist. Sellise selgituse on OÜ-le Eesti Killustik andud Keskkonnaamet oma 02.10.2019 kirjas. OÜ Eesti Killustik ei ole uurimisloa muutmise taotlust esitanud ning selleta pole tal võimalik uuringuruumis tegutseda. Vastustajale oli teada, et OÜ-l Eesti Killustik puudub luba tööde teostamiseks. Vastustaja muutis Kaupo kinnistu osas oma algseid põhjendusi. Algselt tõi vastustaja välja, et Kaupo kinnistu asub Vana-Kuuste maardla alal, hiljem väitis, et hoopis Vana-Kuuste uuringuruumis. Viimaks oli vastustaja seisukoht, et uuringu tegija taotleb Kaupo kinnistu kasutuseks uut nõusolekut. Eelnevast nähtub, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud, vaid on mõelnud põhjendusi juurde.

8.Maa-amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

5(7)

3-19-1784

10.MaaRKMOS § 8 lg 4 annab asjaomasele haldusorganile õiguse otsustada maa võõrandamise menetluse peatamine, kui menetluse käigus selgub, et kasutusvaldusesse antud maa võib osutuda vajalikuks riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Menetlus peatatakse kuni riigi või avaliku huvi selgumiseni, sealhulgas planeeringu kehtestamiseni või joonehitise ehitusprojekti kinnitamiseni. Õige pole kaebaja seisukoht, et MaaRKMOS § 8 lg 4 on mõeldud kohaldamiseks üksnes joonehitiste võimalikku rajamist silmas pidades. Normi sõnastusest nähtub, et joonehitise rajamise plaan on vaid üks võimalik avaliku huvi väljendus. Seda ei saa järeldada ka maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (516 SE II), kus nt rattateede ja Rail Balticu rajamist on nimetatud üksnes riigi, kohaliku omavalitsuse ja avaliku huvi näitlikustamiseks.
11.Arvestada tuleb, et MaaRKMOS § 8 lg 4 kohaldub olukorras, kus kõik faktilised asjaolud pole veel selged, vaid esineb üksnes võimalus, et maa võib osutuda vajalikuks riigile või kohalikule omavalitsusele. Seega ei ole asjakohane kaebaja käsitlus sellest, et võõrandada võib ka sellist kasutusvaldusesse antud maad, millel asub maavara. Ministril ei ole võimalik otsustada MaaRKMOS § 3 lg 2-s nimetatud loa andmise üle, kui pole selge, millise väärtusega maardla Vana-Kuuste uuringuruumis asub. Asjaolu, et lähiaastatel tõenäoliselt kaevandamisluba ei anta, sest on olemas piisav maavaravaru, ei tähenda, et riigil puudub avalik huvi võimaliku maardla suhtes. Riik peab tegutsema pikemat ajavahemikku silmas pidades ning tagama vajalike maavarade kaevandamise võimaluse ka enam kui 20-30 aasta pärast. Seda, kas maardla on tulevikus riigile vajalik, on võimalik otsustada alles pärast seda, kui on olemas täpsemad andmed maardla kohta. Siis saab riik hakata kaaluma enda ja kaebaja huvide vahel. Ükski õigusnorm ei anna automaatselt eelist kaebaja huvidele. Vastupidi, MaaRKMOS § 3 lg 1 sätestab üheselt, et omandada saab üksnes sellist maad, mis ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täimiseks või muul avalikul eesmärgil.
12.Maavaradega ja nende kaevandamisega seonduv on hõlmatud avaliku huviga. Määrav ei ole, kas uuringuid ja kaevetöid teostab seejuures eraõiguslik isik. OÜ-le Eesti Killustik on üldgeoloogilise uurimistöö luba antud kuni 17.02.2023. Luba taotles küll eraõiguslik isik, kuid selle andmise otsustas muu hulgas avalikke huvisid silmas pidades Keskkonnaamet, kooskõlastades selle eelnevalt ka Keskkonnaministeeriumiga. Avatud menetluse raames küsiti seisukohta Kastre ja Kambja Vallavalitsustelt ning maavarade komisjonilt. Kuigi Kaupo kinnistul oleks uurimistööd tulnud Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuse järgi läbi viia 01.09.2018-30.04.2019, ei tähenda eelnimetatud ajaperioodi järgimata jätmine, et üldgeoloogilise uurimistöö luba enam ei kehti ning uurimistöid pole võimalik teha hiljem. Oluline ei ole, kuidas toimub selle tähtaja pikendamine menetluslikult ning kas OÜ Eesti Killustik on pikendamise taotluse juba esitanud.
13.Vastustaja ei ole menetluse peatamise üle otsustamisel menetlus- ja vormivigu teinud. Vastustaja on läbivalt lähtunud asjaolust, et kuna Kaupo kinnistu asub Vana-Kuuste uuringuruumis, ei ole võimalik kinnistu kaebajale võõrandamise üle otsustada enne, kui on selgunud, kas kinnistul asub maardla. Teatud sõnastuslikud ebatäpsused menetluse käigus ei tähenda, et vastustaja oleks oma põhjendusi muutnud. Kaalutlusõiguse rikkumiseks ei saa pidada ka seda, kui vastustaja on vastuseks kaebaja väidetele esitanud kohtumenetluses veel mingeid seisukohti.

6(7)

3-19-1784

14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium