XX kaebus Maa-ameti 26.08.2019 kirjas nr 7-3/19/8048-4 sisalduva menetlustoimingu (menetluse peatamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks jätkama kasutusvaldusesse antud Kaupo ja Kaubi kinnisasjade omandamise menetlust
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Maa-amet, esindaja Kaire Bamberg
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Maa-ameti taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada XX kaebus osaliselt ning tunnistada Maa-ameti 26.08.2019 kirjas nr 7-3/19/8048-4 sisalduv menetlustoiming (menetluse peatamine) õigusvastaseks Kaubi kinnistut (katastritunnus 94901:009:0048) puudutavas osas ning kohustada Maa-ametit jätkama kasutusvaldusesse antud Kaubi kinnisasja omandamise menetlust.
3.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista Maa-ametilt XX kasuks välja riigilõiv summas 7 eurot ja 50 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.03.2020. a.
1.Tartu maavanema 17.12.2007 korralduse nr 1090 ja 17.12.2007 korralduse nr 1091 alusel seati 25.08.2008 XX (kaebaja) kasuks kasutusvaldus Kaubi (katastritunnus 94901:009:0048) ja Kaupo (katastritunnus 94901:009:0021) kinnisasjadele tähtajaga 15 aastat. Nimetatud korralduste alusel sõlmis Eesti Vabariik 25.08.2008 kaebajaga Kaupo ja Kaubi maaüksuste kasutusvalduse seadmise- ja asjaõiguslepingud ning tehti kinnistamisavaldused.
2.Kaebaja esitas 07.05.2019 Maa-ametile (vastustaja) taotluse Kaubi ja Kaupo kasutusvaldusse antud maa omandamiseks. Maa-amet vastas taotlusele 27.05.2019 kirjaga nr 7-3/19/8048-2 ning saatis kaebajale korralduse eelnõu, millega soovis keelduda Kaupo ja Kaubi kinnisasjade 1(9)
võõrandamisest. Kaebaja esitas 18.06.2019 omapoolsed vastuväited korralduse eelnõule ning palus jätkata kinnisasjade võõrandamise menetlust.
3.Vastustaja saatis 26.08.2019 kaebajale korralduse nr 1-17/19/2146, millega keeldus Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamisest. Nimetatud korraldus tühistati Maa-ameti 28.08.2019 korraldusega nr 1-17/19/2157.
4.Vastustaja saatis 26.08.2019 kirjaga nr 7-3/19/8048-4 kaebajale menetluse peatamise teate, millega lükati Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamise otsustamine edasi kuni on lõpetatud üldgeoloogiliste uuringute läbi viimine ja otsustatud maardla kannete tegemine keskkonnaregistrisse.
5.Kaebaja esitas 30.08.2019 taotluse, milles palus vastustajal jätkata kaebaja taotluse menetlemist ning võõrandada talle Kaupo ja Kaubi kinnisasjad.
6.Vastustaja saatis 16.09.2019 kirjaga nr 7-3/19/8048-9 selgitused menetluse peatamisele, samuti andis omapoolse nägemuse nimetatud toimingu vaidlustamise võimalusele.
7.Kaebaja esitas 21.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti tegevusetuse (menetluse peatamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks tegema kinnistute Kaupo ja Kaubi võõrandamise osas otsus.
8.Tallinna Halduskohus võttis 26.09.2019 kohtumäärusega menetlusse kaebuse nõudes Maaameti 26.08.2019 kirjas nr 7-3/19/8048-4 sisalduva menetlustoimingu (menetluse peatamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks jätkama kasutusvaldusesse antud Kaupo ja Kaubi kinnisasjade omandamise menetlust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
9.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 9.1 Vastustaja peatas Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamise kuni on lõpetatud üldgeoloogiliste uuringute läbiviimine ja otsustatud maardla kannete tegemine keskkonnaregistrisse. Uuringuluba on antud osaühingule Eesti Killustik neljaks aastaks, s.o kuni 17.02.2023. Uuringuloale järgneb kokkuvõtete tegemine ning seejärel keskkonnaregistri toimingud. Seega läheb kinnistute võõrandamise otsustamisega veel vähemalt neli aastat, mis on ilmselgelt haldusorgani poolne viivitus. Vastustaja poolne viivitus on eriti kahetsusväärne seetõttu, et kaebaja tööaastad hakkavad lõpule jõudma ning menetluse peatamise aluste ära langemise ajaks on kaebaja 81 aastane. Kaebajal ei ole nii palju aega oodata. 9.2 Kaebaja on huvitatud Kaupo ja Kaubi kinnistutel toimuvast, kuna kaebaja tütrele kuulub Kaupo kinnistu kõrval asuv suvemaja. Tütar lootis, et võõrsilt naastes saab ta elamise kohendada ning põllumajanduslikku tootmist jätkata. 9.3 Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse (MaaRKMOS) § 4 ja 5 sätestavad tingimused, mil kasutusvaldajal on õigus maa omandada ja sama seaduse § 3 lg 1 asjaolud, mil maa jäetakse riigi omandisse. Kui seadusandja on sätestanud õiguse maa omandada, siis sellele vastandub haldusorgani kohustus maa müüa või põhjendada, miks maa on vajalik riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikkuse hüvanguks. Seega on kaebajal õigustatud ootus, et kui seaduses sätestatud takistused puuduvad, siis kaebaja taotlus maa omandamiseks rahuldatakse ning menetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Vastustaja ei ole avalikku huvi põhjendanud, vaid otsinud põhjendusi, et jätta kaebaja taotlus rahuldamata või lükata taotluse lahendamine kaugesse tulevikku. 9.4 Uuringuid ei teosta riik, vaid eraõiguslik isik. Selle isiku huvi ei ole riiki aidata, tegemist on ettevõtjaga, kes soovib oma tegevust laiendada ning saada liiva või kruusa olemasolul kaevandamisluba. Amet on riigi ja äriühingu huvid sassi ajanud. 2(9)
9.5 Kaupo ja Kaubi kinnistul ei asu maardlat, nad ei asu ka uuringuruumis, mistõttu puudub vajadus uuringutulemusi oodata. Vana-Kuuste nimelist maardlat ei ole keskkonnaregistris arvele võetud. Kaubi kinnistu ei ole ka uuringuruumi nimistus. Kaupo kinnistu on küll uuringuruumiks, kuid Keskkonnaministeeriumi antud tingimustel tulnuks uuringu läbiviijal teostada üldgeoloogiline uurimustöö perioodil 01.09.2018 kuni 30.04.2019. Kuivõrd geoloogilisi uurimistöid sel ajal ei teostatud, siis puudub edasisteks uuringuteks ministeeriumi nõusolek. Dokumendiregistri järgi ei ole OÜ Eesti Killustik kaebuse esitamise päevani taotlenud Keskkonnaministeeriumilt nõusolekut Kaupo kinnisasja uuringuteks. Kaubi kinnisasja teenindusmaana säilitamise huvi on aga puhtalt eraõiguslikes huvides. Seega leiab kaebaja kokkuvõtvalt, et Kaubi ja Kaupo kinnistutel ei ole registrisse kantud maavarasid ning nende kinnistute uurimiseks ei ole kehtivat uuringuluba. Seega ei ole mingit alust peatada kaebaja taotluse menetlemist kuni uuringutulemuste selgumiseni. Riigil puudub huvi Kaupo ja Kaubi kinnisasjade suhtes. Liiva ja kruusa on selles piirkonnas küllalt. 9.6 Vastustaja on palju tsiteerinud Riigikohtu lahendeid. Need lahendid on valdavas osas asjakohatud, sest käsitlevad juhtumeid, kus haldusorgan on menetluse õiguspäraselt peatanud. Käesoleval juhul oli vastustajale juba taotluse esitamise hetkel teada, et maardlaid Kaupo või Kaubi kinnistutel ei ole ning puudub luba või isegi selle taotlus nimetatud kinnistutel geoloogiliste uuringute tegemiseks. Seega on haldusorgan peatanud menetluse õigusvastaselt. Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 10.1 Vastustaja ei nõustu, et menetluse peatamine antud asjas on haldusorgani poolne õigusvastane viivitus või tegevusetus. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-56-08 punktis 17 selgitanud, et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa ebaõige otsustamise. Riigikohus leidis ka, et menetluse peatamine on teatud juhtudel õiguspärane isegi siis, kui menetlust reguleeriv õigusnorm seda otseselt ette ei näe. Käesolevas vaidluses on olemas aga seadusest tulenev erinorm, mis võimaldab kasutusvaldusesse antud riigimaa omandamise menetluse peatada kuni asjaolude selgumiseni. Selleks normiks on MaaRKMOS § 8 lg 4. Seega ei ole käesolevas asjas küsimus isegi mitte haldusmenetluse üldiste põhimõtete kohaldamises, vaid konkreetse, kasutusvaldusse antud maa võõrandamise menetlust reguleeriva õigusnormi kohaldamises. Nimetatud norm annab otseselt võimaluse menetluse peatamiseks. 10.2 Käesolevas asjas oli menetluse peatamise aluseks asjaolu, et riigi huvi nimetatud kinnisasjade riigi omandis säilitamiseks ei ole veel selgunud. Riigi huvi selgub pärast seda, kui on tehtud vastavad üldgeoloogilised uuringud ning otsustatud, kas kinnisasjadel asub maardla. Seega on menetluse peatamine seni õiguspärane, kuni maardla olemasolu või puudumine ei ole veel kindlaks tehtud ega haldusaktiga maardla kande tegemist või sellest keeldumist otsustatud. Seega ei ole käesolevas asjas veel võimalik otsustada kasutusvaldusse antud maa võõrandamist, kuid otsus tuleb langetada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui maardla kande tegemise otsus on tehtud. Otsustamise kohustus ei tähenda, et otsus tuleks teha võõrandamise kasuks. Sellist õigustatud ootust kasutusvaldajal ei ole. 10.3 Käesolevas asjas ei ole menetlustakistuste kõrvaldamine vastustaja pädevuses. Vastustajal tekiks vastav võimalus alles siis, kui uuringute tulemused esitatakse keskkonnaregistri volitatud töötlejale, st vastustajale registrikannete tegemiseks. Maardla arvele võtmise kohta ei ole võimalik otsust ega vastavaid registrikandeid teha enne, kui geoloogiliste uuringute tulemusel on selgunud, et kõnealuses kohas on maavara, mida saab maardlana arvele võtta. Seega esineb käesolevas asjas menetlustakistus seni, kuni maardlate nimistu volitatud töötleja, st Maa-amet on otsustanud uuringute tulemuse põhjal maardla registrisse kandmise või mittekandmise. Alles siis saab otsustada, kas riigimaad saab kasutusvaldajale võõrandada ja kas selleks on vaja 3(9)
Keskkonnaministeeriumi luba. Menetluse peatamine ei ole õigusvastane, kuna selle aluseks olevad asjaolud mõjutavad lõppotsust. 10.4 Oluline on silmas pidada, et kuna menetluse peatamisega ei otsustatud veel maa omandamise taotluse lahendamise üle, siis ei ole menetluse peatamine suunatud isiku õiguste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Seega juba pelgalt seetõttu ei saa menetluse peatamine rikkuda isiku subjektiivseid õigusi. Menetluse peatamine on alternatiivne võimalus võõrandamisest keeldumise otsuse suhtes. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja taotluse menetlemisest, vaid jätkab taotluse menetlemist pärast menetluse peatamise aluse ära langemist. Isegi juhul, kui vastustaja keelduks lõplikult kaebajale maa võõrandamisest, ei saa olla tegemist kaebaja õiguste olulise riivega, sest kaebajal ei saa olla riigimaa osas õigustatud ootust, et ta selle maa omandada saab. 10.5 Tuvastamiskaebuse puhul on oluline analüüsida kaebuse eesmärgi ja põhjendatud huvi küsimust. Kaebaja on välja toonud, et tema eesmärk on vältida kaevandamist ning kaebaja tööaastad hakkavad lõpule jõudma. Nimetatud põhjendused ei ole asjakohased, ega saa olla asjakohased kinnisasjade võõrandamise otsustamisel. Seega ei ole kaebajal põhjendatud huvi vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Kogu aja jooksul, mil menetlus on peatunud, säilib kaebajal kasutusvalduse lepingute alusel maa kasutamise õigus. Samuti on kaebajal võimalik taotleda MaaRS § 341 lõike 2 alusel kasutusvalduse lepingu pikendamist veel 15 aastaks. 10.6 Kasutusvaldusesse antud Kaupo kinnisasi asub keskkonnaregistris oleval üldgeoloogilise uurimistöö alal nimetusega Vana-Kuuste uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504). Kaubi kinnisasi külgneb vahetult Vana-Kuuste uuringuruumiga. Juhul, kui üldgeoloogilise uurimistöö tulemusel leitakse uurimistöö alal maavara, on vaja säilitada riigi omandis võimaliku tulevase mäeeraldise teenindusmaana ka külgnev Kaubi maaüksus, mida võidakse vajada kaevandamisega seotud tegevusteks. Samuti võib Kaubi maaüksus olla vajalik perspektiivse maardla laienemise alana, hoolimata sellest, et see on praegusest uuringuruumist välja jäetud ja külgneb vahetult uuringuruumiga. Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusega nr 13/19/265 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine Vana-Kuuste uuringuruumis“ on antud üldgeoloogilise uurimistöö luba liiva ja kruusa otsimiseks. Kinnisasjade eraomandisse võõrandamisel ei ole riigil võimalik tagada MaaPS §-s 14 sätestatud põhimõtete täitmist. Seega ei saa vastustaja otsustada Kaupo ja Kaubi kinnisasjade eraomandisse võõrandamisest enne, kui uuringud on läbi viidud ja on selgunud, kas maapinnas on maavara, mida saab maardlana arvele võtta või kas kinnisasjad külgnevad maardlaga, mistõttu võivad need edaspidi olla vajalikud kasutamiseks mäeeraldise teenindusmaana kaevandamise korraldamiseks. 10.7 Keskkonnaministeeriumi nõusolek anti talveperioodiks lähtuvalt sellest, et uuringu läbiviimine ei satuks samale ajale, kui toimub maa põllumajanduslik kasutus. Üldgeoloogilise uurimistöö luba ei antud Keskkonnaameti poolt koheselt peale Keskkonnaministeeriumi 27.08.2018 nõusoleku saamist, vaid alles pool aastat hiljem, s.o 18.02.2019. Seega jäi loa saamisest arvates Kaupo maaüksusel uurimistööde jaoks ainult kaks kuud ja 10 päeva. Kuna uuringuid tegevatel ettevõtetel on tööde järjekorrad, ei olnud omajal võimalust kahe kuu jooksul välitöid organiseerida. Üldgeoloogilise uurimistöö loa omajal on võimalus taotleda uut välitööde tegemise aega Kaupo maaüksusele jäävas piirkonnas. Väljaspool Kaupo maaüksust mujal uurimistöö alal on töö teostaja teinud välitööd 2019. aasta juunis ja oktoobris. 10.8 Riik ei tee kõiki tegevusi ise, mis on vajalikud avalikes huvides. Mitmed avalikud ülesanded on usaldatud eraõiguslike isikute korraldada. Kaevandamise valdkond on reguleeritud õigusaktidega, kuid kaevandamist teostavad eraõiguslikud ettevõtted. 10.9 Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 kohaselt läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) ning kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). 4(9)
KOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja esitas 28.10.2019 menetlusdokumendis taotluse jätta kaebus HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 kohaselt läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) ning kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kohus leiab, et vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus võib HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt on selliseks asjaoluks kaebeõiguse puudumine. Kohtupraktikas on peetud kaebuse tagastamist kaebeõiguse puudumise tõttu lubatavaks juhul, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Olukorras, kus kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge või on vaieldav, ei ole kaebuse tagastamine viidatud alusel lubatav ning kaebeõiguse puudumine või olemasolu tehakse kindlaks asja sisulise lahendamise käigus. Olukorras, kus asja sisulisel lahendamisel leiab tuvastamist, et isikul puudub kaebeõigus, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus leiab, et ka praeguses asjas ei saa väita, et kaebajal puuduks ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on kaebaja kaebeõigusega seonduvat käsitlenud juba 26.09.2019 kohtumääruse punktis 10 ning jääb määruses toodud käsitluse juurde ning leiab, et kaebajal on kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kaebuses on kaebaja välja toonud, et tema põhjendatud huviks on maatükk omandada võimalikult kiiresti ning ta ei pea võimalikuks oodata, kuni menetluse peatamise alus ära langeb. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja taotluse menetlemine peatub kuni vähemalt 17.02.2023. a ei saa väita, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse eesmärgiks on, et vastustaja jätkaks kaebaja taotluse menetlemist. Olukorras, kus kohus kaebuse rahuldab, ning tunnistab menetluse peatamise, kui menetlustoimingu õigusvastaseks, on vastustaja kohustatud kaebaja taotluse menetlemist jätkama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
12.Kohus leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud.
13.Puudub vaidlus selles, et kaebaja on riigile kuuluvate Kaupo ja Kaubi kinnisasjade kasutusvaldaja vastavalt 25.08.2008. aastal sõlmitud lepingutele. Kasutusvaldus seati 15 aastaks ning lepingute tähtaeg ei ole möödunud. Ka vastustaja on oma 28.10.2019 menetlusdokumendis (p 14) kinnitanud, et kasutusvalduse lepingud on kehtivad. Seega puudub vaidlus lepingute kehtivuse küsimuses. Samuti puudub vaidlus selles, et MaaRKMOS § 5 lõike 1 kohaselt on kasutusvaldajal teatud tingimustel õigus taotleda kasutusvaldusesse antud kinnisasja omandamist. Vaidlus on selles, kas kasutusvaldusesse antud kinnisasjade võõrandamise menetluse peatamine on õiguspärane. Käesoleva vaidluse raames ei saa kohus hinnata seda, kas riik on igal juhul kohustatud kinnisasjad kaebajale võõrandama, kuivõrd vastavat otsustust ei ole vastustaja teinud ega oleks saanudki neid teha, kuna taotluse menetlus on peatatud.
14.Kaebaja leiab, et toiming, millega peatati Kaupo ja Kaubi kinnisasjade omandamise menetlus on õigusvastane ning vastustajal on kohustus jätkata Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamise menetlusega. Kaebaja leiab ka, et kinnisasjade võõrandamise menetluse peatamine on haldusorgani poolne viivitus. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et menetluse peatamine käesolevas asjas on käsitletav haldusorgani viivitusena kaebaja poolt esitatud taotluse lahendamisel. Riigikohus on oma 5(9)
16.12.2008. a otsuses nr 3-3-1-56-08 selgitanud, et viivitus on halduse õigusvastane tegevusetus. Kohtupraktikas on läbivalt peetud menetluse peatamist põhjendatuks olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa ebaõige otsustuse tegemise. Praegusel juhul ei ole menetluse peatamine aga õigusvastane tegevusetus, kuivõrd olemas on seadusest tulenev erinorm, mis võimaldab kasutusvaldusesse antud riigimaa omandamise menetluse peatada kuni asjas oluliste asjaolude selgumiseni. MaaRKMOS § 8 lõige 4 sätestab, et kui eeltoimingute käigus selgub, et kasutusvaldusesse antud maa võib osutuda vajalikuks riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil, on maa võõrandamise korraldajal õigus maa omandamise menetlus peatada kuni riigi, kohaliku omavalitsuse või avaliku huvi selgumiseni, sh planeeringu kehtestamiseni või joonehitise ehitusprojekti kinnitamiseni. Olukorras, kus haldusorgan leiab, et otsustamisel tähtsust omavad asjaolud ei ole selged, ei saa haldusorganile ette heita, et ta kasutab seadusest tulenevat menetluse peatamise võimalust. Sellises olukorras ei ole haldusorgan olnud õigusvastaselt tegevusetu ning menetluse peatamise näol ei ole tegemist viivitusega HMS § 72 lg 3 mõistes. Seega tuleb käesolevas asjas küll analüüsida, kas menetluse peatamine oli õiguspärane, kuid isegi juhul kui peaks ilmnema, et menetluse peatamine ei olnud õiguspärane, ei ole haldusorgan sellele vaatamata õigusvastases viivituses kaebaja taotluse lahendamisel.
15.Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kuna menetluse peatamise taotluse lahendamisega ei otsustatud veel maa omandamise taotluse lahendamise üle, ei ole peatamine suunatud isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele ja lõpetamisele, mistõttu ei saa menetluse peatamine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on esitanud taotluse kasutusvaldusesse antud riigimaa omandamiseks. Seega on kaebajal õigus nõuda, et tema taotlust menetletaks kooskõlas haldusmenetluse normidega. Kuivõrd otsusega menetluse peatamiseks lükatakse taotluse lahendamine edasi, siis on kaebajal õigus nõuda, et kohus kontrolliks, kas taotluse lahendamise edasi lükkamine oli põhjendatud. Menetlustoimingute edasilükkamine võib riivata kaebaja põhiseaduslikku õigust menetlusele ja sealhulgas tema õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Menetlustoimingute edasilükkamine võib olla vastuolus kiire halduse põhimõttega. Seega rikub ka otsustus, millega peatatakse kaebaja taotluse menetlus, tema subjektiivseid õigusi. Vastustajal on õigus selles, et käesolevas asjas ei otsustata veel maa omandamise taotluse lahendamise üle. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et taotlus lahendataks talle soodsal viisil, kuid tal on õigus nõuda, et tema taotluse menetlemisel järgitaks haldusmenetluses kehtivaid nõudeid.
16.MaaRKMOS § 5 lõike 1 kohaselt tekib kasutusvaldusesse antud maa omandamise õigus kahe aasta möödumisel kasutusvalduse seadmisest. Kuna kasutusvalduse seadmisest kinnisasjadele oli möödunud enam kui kaks aastat, oli kaebajal õigus taotleda Kaupo ja Kaubi kinnisasjade omandamist. MaaRKMOS § 3 lõike 1 kohaselt võib omandada kasutusvalduses olevat maad, mis ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil. MaaRKMOS 3 lõike 2 kohaselt võib maad, mis sisaldab maavara maapõueseaduse tähenduses, omandada valdkonna eest vastustava ministri loal. Loa andmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister kooskõlas maapõueseadusega, arvestades maavarale juurdepääsu ja maavara kaevandamisväärsena säilimise vajadust.
17.Riigikohus on eelpool viidatud lahendi nr 3-3-1-56-08 punktis 21 märkinud, et kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb hinnata, kas menetluse seiskumine kaebuse esitamise aja seisuga oli õigusvastane ning punktis 23 leidnud, et kui menetlustakistus esineb menetluse peatamise ja kaebuse esitamise ajal ning on objektiivne ja reaalne, on tegemist menetluse õiguspärase peatamisega. Seega tuleb kohtul praeguses asjas hinnata, kas peatamine oli peatamise hetkel õiguspärane ning kas peatamise aluseks olev asjaolu püsis ka kaebuse esitamise ajal. Objektiivse menetlustakistuse olemasolul ei ole menetluse peatamine õigusvastane. Menetlust takistava asjaolu ära langemisel tuleb haldusorganil aga menetlust jätkata.
18.Vastustaja on oma 26.08.2019 kirjas põhjendanud, et menetluse peatamise aluseks on asjaolu, et riigi huvi Kaupo ja Kaubi kinnisasjade riigi omandis säilitamise suhtes ei ole veel selgunud. 6(9)
Riigi huvi selgub esitatud põhjenduste kohaselt peale seda, kui kinnisasjade osas on teostatud vastavad üldgeoloogilised uuringud ja otsustatud, kas kinnisasjadel asub maardla. Kirjas viidatakse asjaolule, et Keskkonnaamet on 18.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/265 andnud üldgeoloogilise uurimistöö loa mh Kaubi ja Kaupo kinnisasjadelt liiva ja kruusa otsinguks. Seega asuvad kasutusvaldusesse antud Kaubi ja Kaupo kinnisasjad keskkonnaregistris märgitud geoloogilisel uuringualal nimetusega Vana- Kuuste uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504). Kuivõrd uuringute tulemusel võib selguda, et Kaupo ja Kaubi kinnisasjadel asub maardla, ei ole käesoleval ajal võimalik võtta lõplikku seisukohta riigi huvi kohta antud maaüksuste osas.
19.Tulenevalt MaaPS § 15 lõike 1 punktist 3 tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks, sh MaaRKMOS § 3 lõikes 2 sätestatud juhul, taotleda Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Keskkonnaministri 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 on antud Maa-ametile volitus anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist võimaldavaks tegevuseks. Vastavalt MaaPS § 15 lõikele 9 keeldub Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loa andmisest, kui MaapS §-s 14 sätestatud põhimõtted ei ole täidetud. Tulenevalt MaaPS § 14 lõikest 1 tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavarale ja maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. MaaPS § 5 kohaselt on maardla geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega.
20.Keskkonnaamet on 18.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/265 andnud üldgeoloogilise uurimistöö loa mh Kaupo kinnisasjalt liiva ja kruusa otsinguks. Seega asub kasutusvaldusesse antud Kaupo kinnisasi keskkonnaregistris märgitud üldgeoloogilisel uuringualal nimetusega Vana-Kuuste uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504) (tl 37-40). OÜ-le Eesti Killustik on antud üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504 Vana-Kuuste uuringuruumis (p 2.1). Uuringuruum ja selle teenindusala pindala on 248,62 ha (p 2.2) (tl 41). Viidatud loale on lisatud Vana-Kuuste uuringuruumi plaan, millel uuringuruum ning seda teenindava ala piir on tähistatud punase joonega (tl 42). Nähtuvalt Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusest ei asu Kaubi kinnisasi Vana-Kuuste uuringuruumi piirides ning seega ei ole üldgeoloogilise uurimistöö luba antud liiva ja kruusa otsinguteks Kaubi kinnistul. Ka Vana-Kuuste uuringuruumi plaanil on Kaubi kinnistu tähistatud uuringuruumi piiridest välja jäävana, mis tähendab, et kinnistu ei ole ka uuringuruumi teenindusala piirides. Seega ei vasta tõele vastustaja 26.08.2019 kirjas toodud põhjendus, mille kohaselt on Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusega antud üldgeoloogilise uurimistöö loaga hõlmatud ka Kaubi kinnisasi. Asjas esitatud materjalidega on tuvastatav, et ülgeoloogilise uurimistöö luba Kaubi kinnistut ei puuduta ning seega on menetluse peatamine põhjendusel, et Kaubi kinnistul viiakse läbi üldgeoloogilisi uuringuid, ebatäpne. Kuivõrd Kaubi kinnistut üldgeoloogilise uurimistöö luba ei puuduta sh ei asu kinnistu Vana-Kuuste uuringuala piirides, siis ei ole kaebaja taotluse menetluse peatamine viidatud uuringutele tuginedes Kaubi kinnistut puudutavas osas toimunud õiguspäraselt. Esitatud dokumentidest tulenevalt ei ole õiguslikult võimalik uuringute tegemine Kaubi kinnisasjal ning otsuse tegemine, et Kaubi kinnisasjal asub maardla.
21.Vastuseks vastustaja poolt kohtumenetluses esitatule tuleb märkida, et kohus saab toimingu õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda asjaoludest, mis on isikule teatavaks tehtud toimingu põhjendusena. Kohus ei saa arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud täiendavate põhjendustega ega ka vastustaja 16.09.2019 selgituses esitatud põhjendustega, kuivõrd sellisel viisil ei ole tagatud, et haldusorgan on nendest põhjendustest lähtunud ka haldusmenetluses. Praeguses asjas ei nähtu vastustaja 26.08.2019 kirjast, et vastustaja oleks menetluse peatamise otsustamisel lähtunud vastustaja poolt kohtumenetluses ja vastustaja 16.09.2019 kirjas esitatud põhjendusest, et hoolimata sellest, et Kaubi maaüksus ei asu uuringualal, võib olla vajalik säilitada 7(9)
tulevase mäeeraldise teenindusmaana ka külgnev Kaubi maaüksus, mida võidakse vajada ka kaevandamisega seotud tegevusteks. Vastustaja on 26.08.2019 kirjas lähtunud põhjendusest, et Kaubi maaüksus jääb uuringuruumi sisse ning selle suhtes kehtib üldgeoloogilise uurimistöö luba. Seega ei ole vastustaja poolt hilisemalt esitatud põhjendused asjakohased, kuna tagant järele ei ole kontrollitav, et vastustaja on nendest põhjendustest lähtunud menetluse peatamise otsustamisel. Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja poolt esitatud täiendavatel põhjendustel menetluse peatamine piiraks põhjendamatult ka isikute huve, kuivõrd võimaldaks meelevaldselt laiendada riigi võimalike huvide sfääri mistahes uuringuruumist väljapoole jäävatele aladele. Seega ei oleks menetluse peatamine nimetatud hüpoteesile tuginedes ka proportsionaalne.
22.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja toiming, millega peatati kaebaja poolt esitatud Kaubi kinnistu omandamise taotluse menetlemine, õigusvastane. Kuna menetluse peatamine, kui toiming on õigusvastane, siis tuleb vastustajal jätkata kaebaja poolt esitatud taotluse menetlemist Kaubi kinnistut puudutavas osas.
23.Eeltoodud põhjendused ei kehti aga Kaupo kinnistu suhtes, mille osas on kohus seisukohal, et kaebaja taotluse menetlemise peatamine on põhjendatud.
24.Keskkonnaamet on 18.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/265 andnud üldgeoloogilise uurimistöö loa mh Kaupo kinnisasjalt liiva ja kruusa otsinguks. Seega asub kasutusvaldusesse antud Kaupo kinnisasi keskkonnaregistris märgitud üldgeoloogilise uuringuruumi alal nimetusega Vana-Kuuste uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504) (tl 37-40). OÜ-le Eesti Killustik on antud üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504 Vana-Kuuste uuringuruumis (p 2.1). Uuringuruum ja selle teenindusala pindala on 248,62 ha (p 2.2) (tl 41). Viidatud loale on lisatud Vana-Kuuste uuringuruumi plaan, millel uuringuruum ning seda teenindava ala piir on tähistatud punase joonega (tl 42). Nähtuvalt Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusest asub Kaupo kinnisasi Vana-Kuuste uuringuruumi piirides ning seega on üldgeoloogilise uurimistöö luba antud liiva ja kruusa otsinguteks Kaupo kinnistul. Seega võib uuringute tulemusel selguda, et Kaupo kinnistul asub maardla, mis tähendab, et käesoleval ajal ei ole veel võimalik võtta lõplikku seisukohta riigi huvi osas viidatud maaüksusel. Riigi huvi selgub alles peale seda, kui Kaupo kinnistu osas on teostatud vastavad üldgeoloogilised uuringud ning otsustatud, kas kinnisasjal asub maardla. Uuringute tulemusel selgub, kas Kaupo kinnistu osas esineb avalik huvi või mitte. Seega on Kaupo kinnistu osas menetluse peatamine seni õiguspärane, kuni maardla puudumine või olemasolu kinnisasjal on kindlaks tehtud ning maardla kande tegemist või sellest keeldumist ei ole otsustatud. See tähendab, et asjas esineb objektiivne menetlustakistus ning menetluse peatamine ei ole õigusvastane. Seega on vastustajal õigus selles, et praeguses asjas ei ole veel võimalik otsustada kasutusvaldusesse antud maa võõrandamise küsimust, kuid otsus tuleb langetada mõistliku aja jooksul peale takistuse ära langemist. Seega on kaebaja taotluse menetluse peatamine õiguspärane Kaupo kinnistut puudutavas osas. Menetluse peatamine ei kahjusta ülemääraselt kaebaja õigusi, kuivõrd kaebajal säilib õigus kasutusvaldusesse antud maad kasutada. Kaebaja praeguses menetluses kaitstavaks õiguseks ei ole kaevandamise vältimine tema perekonna omandisse kuuluva kinnistuga piirneval alal. Vastavaid õigusi saab kaebaja kaitsta maavara kaevandamisloa andmise menetluses juhul, kui vastav luba peaks antama.
25.Kaebaja viitab õigesti, et Keskkonnaministeeriumi antud tingimustel tulnuks uuringu läbiviijal teostada üldgeoloogiline uurimistöö perioodil 01.09.2018-30.04.2019, kuid viidatud perioodil seda ei tehtud. Kuivõrd üldgeoloogilise uurimistöö loast nr 332504 tulenevalt kehtib luba kuni 17.02.2023, siis on loa omanikul, OÜ-l Eesti Killustik, õigus taotleda uurimistööde perioodi pikendamist Kaupo maaüksusele jäävas piirkonnas ning teha uuringud selliselt, et need ei ületaks loa kehtivuse perioodi, st 17.02.2023. a.
26.Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, mille kohaselt soovib Kaupo kinnistul teha uuringuid äriühing oma huvides. Riik ei tee tõepoolest kõiki tegevusi ise ning paljud avalikud ülesanded on 8(9)
usaldatud eraõiguslike isikute korraldada. Kaevandamise valdkond on reguleeritud õigusaktidega, kuid kaevandamist ning sellega seonduvaid tegevusi korraldavad eraõiguslikud isikud. Riigi huvi ehitusmaavarade kaevandamise kontekstis on ehitusvaldkonna arenguks vajalike materjalidega varustuskindluse tagamine. Seega ei muuda asjaolu, et Kaupo kinnistul teostab uuringuid eraõiguslik isik, avaliku huvi sisu.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebuse nõudes tuvastada Maa-ameti 26.08.2019 kirjas sisalduva menetlustoimingu (menetluse peatamine) õigusvastasus Kaupo kinnistut puudutavas osas. Kuna kohus leiab, et menetlustoiming on õiguspärane, jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue menetluse jätkamiseks Kaupo kinnistut puudutavas osas.
MENETLUSKULUD
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldab kaebuse pooles ulatuses, millest tulenevalt tuleb kaebajale hüvitada tema poolt kantud menetluskulud pooles ulatuses. Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Seega tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja pool nimetatud summast, st 7 eurot ja 50 senti. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.