lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-717/10

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-717/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1323
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

28.05.2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-717

Haldusasi

Maxima Eesti OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse 20.03.2020. a korralduse nr 317 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.04.2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maxima Eesti OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja Maxima Eesti OÜ Esindajad v.-adv. V. Šipilov, v.-adv. M. Lõhmus Vastustaja Tartu linn Kolmas isik Lidl Eesti OÜ Esindaja v.-adv. Tavo Tiits

RESOLUTSIOON

Jätta Maxima Eesti OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2020. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Linnavalitsus algatas 10.04.2018. a korraldusega nr 351 Tartu linnas Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu algatamist taotles Lidl Eesti OÜ.
2.Tartu Linnavalitsus kehtestas 02.07.2019. a korraldusega nr 704 Tartu linnas Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu eesmärgiks on kruntidele kaubandus- ja teenindushoone rajamine ning liikluskorralduse lahendamine.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.31.07.2019 esitas J. Kirsis ja 01.08.2019 esitas Maxima Eesti OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 02.07.2019. a korralduse nr 704 p 1, millega kehtestati Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneering, tühistamiseks (registreeritud haldusasjana nr 3-19-1466).
4.Tartu Linnavalitsus väljastas 20.03.2020. a korraldusega nr 317 ehitusloa nr 2012271/07778 Kalda tee 29 kaubandushoone ja sellega seonduvate rajatiste püstitamiseks.
5.Maxima Eesti OÜ esitas 20.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Linnavalitsuse 20.03.2020 korralduse nr 317, millega linnavalitsus väljastas ehitusloa Kalda tee 29 kaubandushoone ja sellega seonduvate rajatiste püstitamiseks ning palus liita kaebuse menetlemise ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-19-1466. Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tartu Linnavalitsuse 20.03.2020 korralduse nr 317 ning selle alusel väljastatud ehitusloa Kalda tee 29 kaubandushoone ja sellega seonduvate rajatiste püstitamiseks kehtivus, alternatiivselt täitmine. Maxima Eesti OÜ väitel on ehitusloa kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras vältimatu, kuna vastasel juhul valmib kaubandushoone kohtumenetluse käigus ning kaebuse menetlemine kaotab oma mõtte. Kaebaja eesmärgiks on tõrjuda olukorda, kus kauplustest üleküllastunud piirkonda lisatakse veel üks kaubandushoone, koheldes arendajaid ebavõrdselt ja tekitades ebaausat konkurentsi. Kaebaja väitel on kavandatud kaubandushoone mitmes küsimuses vastuolus üldplaneeringuga ning keskkonnanõuetega. Seega toimuks kaubandushoone rajamine nii õigusvastase detailplaneeringu kui ka õigusvastase ehitusloa alusel. Kaebaja hinnangul on avalikes huvides olukord, kus mahuka ehitusobjekti, sh taristu üle toimuv õigusvaidlus peetakse enne reaalse ehitustegevuse algust või sellega jätkamist ning seeläbi hoitakse ära mh hilisemad kahjunõuded ja täiendav koormus kohaliku omavalitsuse eelarvele.
6.Tartu Halduskohus jättis 27.04.2020. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse võtmata kõik kaebaja väited, mis ei puudutanud kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, kuna kaebajal ei ole lubatud esitada kaebust ehitusloa tühistamiseks avalikes huvides. Kaebaja väidetud esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed luges halduskohus kaudseteks ja hüpoteetilisteks. Kaebaja õiguste väidetav võimalik riive tulevikus ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ehitusloa kehtivuse peatamine ei ole kaebaja väidetava ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise riive tõttu põhjendatud. Riigikohus on leidnud (RKHKm 21.12.2001, 3-3-1-67-01, p 6), et ehitusloa peatamiseks ei ole põhjust, kui ehitamine tekitab vaid ebamugavusi, mitte aga vara hävimise või kahjustamise ohtu. Käesolevas asjas vara hävimise või kahjustumise ohtu kaebajale ei nähtunud. Samas tooks ehitusloa kehtivuse peatamine ja ehituse keelamine kaasa olukorra, kus Lidl Eesti OÜ satub lepingurikkumisse ja Tartu linnal tekib õigus realiseerida kinnistut koormav hüpoteek.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Maxima Eesti OÜ esitas 12.05.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 27.04.2020. a määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse korras peatada Tartu Linnavalitsuse 20.03.2020. a korraldus nr 317 ning selle alusel väljastatud ehitusluba Kalda tee 29 kaubandushoone ja sellega seonduvate rajatiste püstitamiseks kehtivus, alternatiivselt täitmine. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus põhineb sellel, et ehitusloa kehtivus ammendub sisuliselt ehitusperioodil ning on tõenäoline, et kohtumenetluse ajal saab kavandatud kaubandushoone valmis. Muude nõuetega ei saa kaebuse eesmärke tõhusalt kaitsta. Kavandatud kaubandushoone on mitmes aspektis vastuolus üldplaneeringu ja keskkonnanõuetega, samal ajal ehitustegevuse peatamine on ajutine ning ei kujuta ka kolmandale isikule pöördumatuid tagajärgi. Kuna mitu isikut on vaidlustanud ka ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu, siis ei saanud kolmandal isikul tekkida õiguspärast ootust selle realiseerimiseks.
8.Tartu linn märgib 19.05.2020. a vastuses määruskaebusele, et ei nõustu kaebaja määruskaebuses esitatud seisukohtadega. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 27.04.2020. a määruses esitatud põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata.
9.Lidl Eesti OÜ palub 19.05.2020. a vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2020. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Lidl Eesti OÜ hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus puudub ning selle rakendamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei ole põhjendanud, et ehitamine tooks kaasa kaebaja vara hävimise või kahjustamise ohu. Ehitusloa realiseerimine ei saa kuidagi riivata kaebaja viidatud ettevõtlusvabadust. Seega isegi ehitise valmimine ei saaks luua olukorda, mille eest kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega kaitset otsib. Seaduses on otseselt ette nähtud õiguslikud mehhanismid, mis võimaldavad kaebaja kaebuse edukuse korral vaidlustatava otsuse eelse olukorra taastada. Esialgse õiguskaitse rakendamine kahjustaks ülemääraselt Lidl Eesti OÜ huve ja õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on leidnud: „Igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil“ (RKHKm 16.12.2016, 3-3-1-87-16, p 14).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi määruskaebuse esitaja ei ole Kalda tee 29 kinnistu vahetu piirinaaber, saab määruskaebuse esitaja huve kaaluda ehitusloa väljastamisel ning määruskaebuse esitajal võib esineda esialgse õiguskaitse vajadus. Määruskaebuse esitaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust kokkuvõtlikult sellega, et ehitusloa kehtivus ammendub sisuliselt ehitusperioodil, kuna kasutusloa andmisega kaotab ehitusluba sisuliselt oma aktuaalsuse, ning praegu on tõenäoline, et kohtumenetluse ajal saab Kalda tee 29 kinnistul kavandatud kaubandushoone valmis. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et muude nõuetega (nt kahju hüvitamise nõue või nõue kaubandushoone lammutamiseks) ei saa kaebuse eesmärke tõhusalt kaitsta.
13.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhtumil ei kaalu määruskaebuse esitaja huvid avalikku huvi ja kolmanda isiku huve üles, mistõttu puudub määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus. Pöördumatu kahju tekkimise võimalust käesoleval juhul ei esine. Määruskaebuse esitaja kauplused asuvad kolmanda isiku kinnistu vastas teisel pool Kalda teed (Kalda tee 32) ja ülejärgmisel kinnistul samal pool Kalda teed (Kalda tee 15). Tegemist on sisuliselt konkurendi kaebusega, kes soovib ehitusõigusele tuginedes takistada Lidli kui konkurendi turule tulekut piirkonnas, kus juba paikneb kaks Maxima kauplust. Halduskohus on õigesti leidnud, et riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, kaitstes ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse

kahjustamisel, kuid et üldjuhul ei tagata ettevõtlusvabadusega olemasolevate ettevõtete kasumit või äramajandamist.

14.Määruskaebuse esitaja väidab, et tema subjektiivsed õigused tulenevad ka üldplaneeringust. Ringkonnakohus nõustub seisukohaga, et ka ehitusloa vaidlustamise korral võivad subjektiivsed õigused tuleneda lisaks põhiseadusele, ehitusseadustikule ja detailplaneeringule teatud juhtudel ka üldplaneeringust. Siiski ei tulene üldplaneeringust ühtegi määruskaebuse esitaja käesolevas menetluses kaitsmist väärivat subjektiivset õigust. Määruskaebuse esitaja on oma halduskohtule esitatud kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses toonud välja järgnevad konkreetsed punktid. Määruskaebuse esitaja väitel on muudetud Kalda tee 29 sihtotstarvet, nimelt äri- ja teenindusettevõtete maa-alast kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-alaks. Teiseks on määruskaebuse esitaja väitel üldplaneeringuga vastuolus piirkonda uue supermarketi rajamine. Kolmandaks ei ole määruskaebuse esitaja väitel järgitud üldplaneeringuga ette nähtud tänava ehitusjoont. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuse esitaja nimetatud punkt ei põhjenda määruskaebuse esitaja subjektiivset õigust, sest need ei puuduta tema kinnistuid vahetult. Sellist õigust aga, et keegi olemasoleva kaupluse lähedusse uut supermarketit ei rajaks, ei saa üldplaneeringust kuidagi tuleneda.
15.Kokkuvõttes jääb niisiis määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja