Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1532
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31. juuli 2019. a otsuse nr 7001910050-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. veebruari 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
18.mail 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. veebruari 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1532 muutmata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seotud apellatsioonimenetluse menetluskulud riigi kanda ja muus osas jätta poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsus osaliselt, resolutsiooni ja põhjenduste (välja arvatud punktid 13 ja 15) osas. Kaebaja nimi asendada avaldamisel tähemärgiga X.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. juunil 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-19-1532 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes peeti 04.03.2019 kinni, kui ta ületas ebaseaduslikult suuskadega Peipsi järvel ajutise kontrolljoone. XX esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, mis võeti vastu 05.03.2019. Taotluse kohaselt vajab isik kaitset, kuna ta osales Venemaal protestiaktsioonides ning omas aktiivse kodaniku positsiooni. Sel põhjusel algatati tema suhtes väljamõeldud põhjustel kriminaalasjad ning ametivõimud on andnud korralduse tema tapmiseks. Samuti on õiguskaitseorganid seaduse- ja tahtevastaselt paigutanud ta psühhiaatriakliinikusse.
2.Politsei- ja Piirivalveameti 31.07.2019 otsustega nr 7001910050-1 loeti rahvusvahelise kaitse taotlus põhjendamatuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel ja lükati taotlus VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Taotleja ütlused on valdavalt loogilised, järjekindlad ja tõendatud tema telefonis olnud andmetega. Taotleja kardab, et riigivõim kiusab teda päritoluriigis taga. Venemaale tagasi minnes suunatakse ta psühhiaatriahaiglasse sundravile, kuna tal on Venemaal diagnoositud pseudopsühhopaatiline skisofreenia. XX-le määrati küll rahatrahv 2011. a-l protestiaktsioonis osalemise eest ning 3-päevane arest 2012. aastal politseiametniku korralduse eiramise eest, kuid kahe halduskaristuse saamine ajavahemikul 2011–2019 ei anna tunnustust sellest, et taotleja oleks ühe või enama Genfi konventsioonis sätestatud aluse tõttu ebaõigluse või tagakiusu ohver. Taotleja probleeme Venemaal ei saa siduda tema poliitilise meelsusega. Tal ei ole sellist meelsust, mida Venemaa riigivõim ei salli. Pole usutav, et kaks korda meeleavaldusel olnud isikut kiusataks taga viisil, et tema osas pidevalt otsitud põhjustel kriminaalmenetlusi algatada, kuid seejuures mitte ühtegi korda teda kohtulikult karistada. Taotleja oli Venemaal pesumasinate parandaja, mitte poliitik või poliitaktivist, kellele ei ole tehtud takistusi Venemaal elamiseks, vabalt liikumiseks ja töötamiseks. 08.04.2018 algatatud kriminaalasja asjaolud ei viita sellele, et Venemaa ametivõimud oleks taotleja sihikule võtnud viisil, et teda oleks võimalik süüdistada alusetult teisele isikule kehavigastuste tekitamises ja ta seejärel põhjendamatult vanglasse paigutada. 2018. aastal toimunud majapõlengu asjaoludest ei nähtu, et tegemist on tagakiusuga. XX ütlustest tuleneb, et maja, milles ta elas, pidi minema põlengule järgneval päeval lammutamisele ning tal oli olemas uus elukoht. Kui taotleja hakkas põlengu ajal aknaid lõhkuma ja nõudis tuletõrjelt kiiremat tegutsemist ja süüdistas neid, siis ei ole midagi eriskummalist selles, et taotleja viidi sündmuskohalt avaliku korra rikkumise süüdistusega minema. XX suhtes on Venemaal läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, milles leiti, et ta vajab sundravi meditsiiniasutuse üldrežiimiga statsionaarses osakonnas. XX hindas PPA kinnipidamiskeskuses psühholoog, kelle hinnangul jääb kahtlus pigem neuroloogilisest mitmekesisusest/eripärast tingitud iseärasustele kui isiksuse häirele või muule tõsisele psüühilisele haigusele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) lepingulised partnerid ei olnud valmis ekspertiisi tegema, kuna puudub vajalik alusmaterjal. Venemaal läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja kinnipidamiskeskuse psühholoogi kokkuvõtte põhjal on võimalik järeldada, et tõenäoliselt on taotlejal mingid vaimse tervise häired ja need on omanud mõju kõigis olukordades, millesse ta on Venemaal sattunud. Taotleja isiksuse eripärad on
2(8)
3-19-1532 tõenäoliselt sellised, et rahvusvahelise kaitse saaja staatuse omistamine ei paranda tema olukorda, kuna tõenäoliselt tekiksid tal samasugused konfliktid ka Eestis. Taotlejat on alus kahtlustada ka lapsporno teadlikus vaatamises, mida kinnitavad telefoniga tehtud internetiotsingud, lehtede külastused ja järjehoidjad. Ei saa välistada võimalust, et Eestisse elama asumisel see käitumismuster kordub. Taotleja ei ole ka täiendava kaitse saaja. Ei ole alust arvata, et taotleja tagasipöördumisel Venemaale kaasneks tema elule või tervisele tõsine oht. Tagasipöördumisel Venemaale ei kaasneks taotlejale ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamist. Mis puudutab kriminaalmenetluse algatamist 08.04.2018 toimunud kakluse ja kehavigastuste tekitamise pärast, siis seda tuleb pidada vajalikuks, et mõista karistus kuriteo eest. Isik, kes põgeneb kohtumenetluse või kohtuliku karistuse eest õigusrikkumise tõttu, ei ole pagulane.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja osales protestiaktsioonidel ja see tähendab Venemaal automaatselt võimuorganite huviorbiiti sattumist. Kaebaja tapmiseks on Venemaa võimuorganid andnud korduvaid korraldusi ning tema kirjeldatud sündmuste jada kinnitab, et talle tekitatakse tahtlikult ebameeldivusi. Ei ole eluliselt usutav, et tavapärase isiku elus võib juhtuda nii palju ebameeldivaid olukordi ning kõike seda pärast seda, kui kaebaja on osalenud meeleavaldustel. Kaebaja avalduste alusel ei ole Venemaal algatatud ühtegi kriminaalmenetlust, küll aga on neid algatatud kaebaja suhtes. Kaebaja kirjeldatud intsidendid kinnitavad, et tema suhtes kasutatakse võimuorganite poolt liigset jõudu, mida samas olukorras olevate teiste kodanike suhtes ei tehta. Kaebaja ei ole PPA-le kirjeldatud juhtumite initsiaatoriks ning kõik kriminaalasjad, mis tema suhtes on algatatud, on olnud fabritseeritud. Kaebaja on püüdnud algatada korduvalt kriminaalasju, sh talle tervisekahjustuse tekitamisega seoses, kuid Venemaa politsei ei võimalda talle kaitset nagu teistele kodanikele. Kogu kaebaja vara jäi majapõlengu ajal majja. Kaebaja elukohaks olnud maja süütamine annab võimaluse varjata selle tegelikke motiive. Sooviti, et kaebaja põleks majja sisse. Vastustaja suhtub kergekäeliselt telefonist leitud kohtupsühhiaatriaekspertide komisjoni 13.09.2018 kokkuvõttesse, millest nähtub kaebaja süüdimõistmine 1999. aastal kakluse eest ning 2007. aastal toimunud kakluse eest. Kaebajat ei ole kolooniasse saadetud ning samuti oli fabritseeritud 2007. aasta kriminaalsüüdistus. Kaebaja suhtes on tehtud kaks psühhiaatrilist ekspertiisi, kuid nende järeldused ei vasta tõele. Kaebajale taheti manustada tugevatoimelisi ravimeid. On alust arvata, et kaebaja Venemaale deporteerimisel üritatakse teda paigutada psühhiaatriahaiglasse. Kaebaja ei ole külastanud lapspornot sisaldavaid lehti. Kaebaja tegeles Venemaal pesumasinate müümisega ning viidatud veebilehel oli kaebaja ärireklaam. Kaebaja kontrollis erinevatel veebilehtedel, kas tema reklaam on olemas ja kas see töötab. Reklaam oli tasuline ja kaebaja soovis veenduda, et tema maksab korrektselt osutatud reklaamiteenuste eest.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
3(8)
3-19-1532 Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et intsidendid on valdavalt olmeprobleemid ning tekkinud isikutevaheliste arusaamatuste pinnalt. Need on päädinud küll kriminaalasjade algatamisega, kuid lõppenud kaebajat süüdi mõistmata. Kaebajaga on küll 9 aasta jooksul juhtunud mitmeid erinevaid intsidente, kuid asjaolu, et nende arusaamatuste lahendamiseks on pöördutud politsei poole või on politsei ise sekkunud, ei tähenda, et kaebajat kiusatakse.
5.Tallinna Halduskohtu 10.02.2020 otsusega jäeti XX kaebus rahuldamata (p 1), kaebaja vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata (p 2), XX-le menetlusabi andmise kulud (riigilõiv ja kohtuistungi ning esitatud tõendite tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. Muus osas jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 3). Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Kaebaja osales 2011. ja 2017. aastal kahel protestiaktsioonil. Pärast 2017. aastat loobus kaebaja enda sõnul poliitilises liikumises osalemisest, sest pettus selles. Kaebaja ei ole seega poliitiliselt aktiivne. Minetused politseiametnike töös 2011. a aktsiooni järel ei kvalifitseeru tagakiusuks. 2017. a demonstratsioonil osalemise järel kaebajat kinni ei peetud. Kinnipidamiskeskuse psühholoog leidis õigesti, et kaebajale osaks saanud ebameeldivused ametiasutustega suhtlemisel võivad olla tingitud pigem tema kognitiivsest eripärast. Kaebaja käitumine Venemaal ei anna alust järeldada, et ta tunneks hirmu ametivõimude ees. Kaebaja on esitanud ametivõimudele erinevaid avaldusi ja kuriteoteateid ning ehkki ka tema suhtes on algatatud menetlusi, siis ei saa sellest järeldada kaebaja tagakiusu. Kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetlusi ei saa pidada lubamatuteks, fabritseerituteks või algatatuteks seetõttu, et kaebaja osales kahel korral poliitilises aktsioonis. Kaebaja väidab ekslikult, et tema avalduste alusel kriminaalmenetlusi ei alustata. YY suhtes alustati kaebaja kuriteoteate põhjal kriminaalmenetlust kahtlustuses, et YY tekitas kaebajale kehavigastusi, mis tõid kaasa pikaajalise terviserikke. Ka parkimisplatsil toimunud tulistamise asjus algatati kriminaaluurimine. Toime pandud teo kvalifitseerimine on Venemaa ametivõimude pädevuses. Sellest, et kriminaalmenetlus alustati pärast Ühiskondliku Nõukogu poole pöördumist, ei saa järeldada tagakiusu kaebaja suhtes. Kaebaja seisukoht, et 08.04.2018 intsidendi kohta on kriminaalasi algatatud alusetult, on ekslik. Ehkki tunnistajate ja intsidendis osalenute ütlustes on vastuolud, siis kaebaja ja teiste intsidendis osalenute (sh ühe kannatanu QQ) ütlused langevad kokku osas, mis puudutab kakluse algust ning seda, et kaebaja ei olnud algataja. Samuti on ütlused kokkulangevad osas, et pärast OO ja kaebaja vahelist kaklust saabusid teised. Ütlused on aga vastuolus osas, mis puudutab QQ kiviga löömist. Kaebaja eitab kiviga ründamist, teiste intsidendis osalenute või tunnistajate (pealtvaatajate) ütlustest aga nähtub, et kaebaja lõi QQ kiviga. Kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus põhjusel, et 15-aastase QQ ema tegi politseile avalduse. Sellises olukorras on kriminaalmenetluse alustamine loomulik. Ei nähtu, et kriminaalasi oleks fabritseeritud. Samuti ei saa pidada fabritseerituks 2017. a septembri intsidendi (kakluse käigus prillide lõhkumine) asjus kriminaalmenetluse alustamist. Intsidendi toimumist kinnitab ka kaebaja poolt avalduse esitamine. PPA on piisavalt selgitanud kaebaja majapõlenguga seonduvate ütluste ja muude tõendite vastuolusid. Lammutamisele mineva maja kustutamise otsustamine oli päästetöötajate 4(8)
3-19-1532 pädevuses. Maja kustutamata jätmisest ei saa järeldada kaebaja tagakiusu. Maja süttimise põhjuse väljaselgitamine on uurimisorganite ülesanne. Kaebaja on tema tagakiusamiseks pidanud asjaolu, et tema suhtes soovitakse läbi viia teistkordne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, et selgitada välja tema psüühiliste häirete ja isiksuse muutuste väljendumise määr. Sellise ekspertiisi vajadust on mööndud QQ-le kehavigastuse tekitamisega seotud kriminaalasjas. Tegemist ei ole õigusvastase otsusega. Ekspertiisi õigusvastasust ei kinnita ka kinnipidamiskeskuse psühholoogi arvamus. Ühelt poolt soovib kaebaja vältida uue psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist, kuid samal ajal esitas ta kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Kohtuekspertiis viiakse Venemaal läbi muu hulgas juhul, kui on vaja teha kindlaks kahtlustatava vaimne või füüsiline seisund või kui on kahtlus tema võimes enda õigusi ja huve kriminaalmenetluses kaitsta. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määravad kriminaalasjade puhul uurimis- või kohtuorganid, kui see on vajalik menetluse käigus tekkinud küsimuste lahendamiseks. PPA ei tuginenud kaebaja telefonist leitud kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile, vaid hindas asjaolusid kogumis, võttes seejuures arvesse ka kinnipidamiskeskuse psühholoogi seisukoha. Kinnipidamiskeskuse psühholoog hindas kaebajat üksnes põhjusel, et EKEI ja tema partnerid loobusid ekspertiisi tegemisest põhjusel, et puuduvad vajalikud dokumendid, isik ei soovi ise psühhiaatrilist ravi ja väidab, et psühhiaatriat on tema suhtes kuritarvitatud. Seejuures ei olnud psühholoogil kasutada kaebaja varasemad haigusloo väljavõtted. Tagakiusuks ei saa pidada seda, et kaebaja on kuulutatud Venemaal tagaotsitavaks, kuna ta on kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud. Tagakiusuks ei saa pidada ka seda, et tema kinnipidamiskohaks tabamisel on märgitud W vangla, sest see on kaebaja elukohajärgne vangla. Kaebajat ei ole seetõttu alust kvalifitseerida pagulasena. Ehkki ei saa välistada, et Venemaale naastes paigutatakse kaebaja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks haiglasse ning ta paigutatakse tagaotsitavaks kuulutamise tõttu W vanglasse, ei saa sellest järeldada, et kaebajat tuleks pidada täiendava kaitse saajaks. Ei ole alust arvata, et Venemaale tagasisaatmisel ohustab teda piinamine või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside kasutamine (VRKS § 4 lg 3 p 2). Lapsporno omamisele ja vaatamisele ei ole vastustaja otsuse tegemisel tuginenud, mistõttu on tegemist asjakohatute kaalutlustega haldusakti kontekstis. Selliste kaalutluste märkimine, millele PPA otsuse tegemisel sisuliselt ei tugine, koormab asjatult haldusakti ning toob kaasa vaidlusi, mis tegelikult väljuvad PPA haldusakti aluseks olevast kaalutlusruumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 10.02.2020 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohtu otsusest ei nähtu, kas halduskohus võttis 06.01.2020 esitatud tõendid vastu ja arvestas nendega. Osa tõenditest (politsei päring ekspertidele vaimuhaigeks tunnistatud isikute edasiste sotsiaalsete väljavaadete ja õiguslike tagatiste kohta Venemaal; kommentaarid apellandi Picabu postitusest põlengu kohta ja nende tõlge eesti keelde) on kohtumenetluse ajal toimikust kadunud.
5(8)
3-19-1532 Halduskohus ei ole arvestanud korduvate lavastatud provokatsioonide ja kallaletungidega. Kaebaja suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlusi, kuid kaebajal puudub süü. Halduskohus ei arvestanud kaebaja esitatud tõenditega. Päritoluriigis kiputi kaebaja elu kallale. Teda tulistati näkku, kuid lask tabas kaebaja kõrva. Apellandi kodu pandi põlema, kui apellant viibis seal sees. Süütamine toimus tõenäoliselt selleks, et apellant jääks põlevasse majja. Pärast poliitilistes aktsioonides osalemist kaebaja vastu toime pandud rünnakute tõttu ei julgenud kaebaja avalikest poliitilistest aktsioonidest osa võtta ja tegutses aktiivsemalt internetis. Kõik ebameeldivad sündmused hakkasid aset leidma pärast kaebaja osalemist poliitilistes aktsioonides. Kriminaalasjade alustamine seoses apellandile kehavigastuste tekitamisega oli väga vaevaline protsess ja süüdlasi ei karistatud. Apellant üritati süüdi lavastada. Apellandi haiglas viibimise ajal lõpetati N juhtum, seejuures mingit karistust N-le määramata. Apellandi tsiviilhagi jäeti samuti rahuldamata. Y asjas ei saanud kaebaja kohtusse minna, sest ta peeti kinni ja hospitaliseeriti. Q asjas olid tunnistajate ütlused eelnevalt kokku lepitud ning dokumendid on fabritseeritud. Kaebaja suhtes alustatud kriminaalasjade põhjendamatust kinnitab asjaolu, et kaebajat ei ole neist üheski süüdi mõistetud. Apellandi ütlustes ei olnud vastuolusid küsimuses, kes tema maja süütasid. Picabu veebisaidil ei märkinud apellant süütaja nime, kuna ei soovinud, et teda saaks kohtu alla anda enne, kui ta saab teada, et apellant nägi teda süütamise ajal. Etteheited pedofiilias olid alusetud ja paljasõnalised ning need esitati ettekäändeks. Halduskohtu järeldus, et kaebaja peeti Venemaal kinni seepärast, et ta purustas tulekahju ajal maja aknad, on vastuolus päritoluriigi politsei koostatud dokumentidega. Hoone konstruktsioonide lammutamine tulekahju ajal on Venemaal seaduslik, mistõttu ei saa apellandi kinnipidamist õigustada. PPA ei andnud võimalust apellandile selgitada kõiki vägivallajuhtumeid, mis apellandi suhtes Venemaal aset leidsid. Asjaolude selgitamise võimalust ei antud apellandile ka halduskohtu istungil. Apellandi suhtes tehti Venemaal võimudele sobiv psühhiaatriline ekspertiis, mille järgi põeb kaebaja skisofreeniat. Ravimite sunniviisilise manustamise tagajärjel muutub apellant praktiliselt tegutsemisvõimetuks. Venemaal tehtud ekspertiisi ei oleks tohtinud Eestis aluseks võtta. Ka Venemaa psühhiaatriaeksperdid märgivad, et ekspertiis on vastuolus päritoluriigi seadusandlusega. Venemaale tagasisaatmisel tehakse kaebajale tõenäoliselt uus psühhiaatriaekspertiis, et paigutada ta sundravile, et muuta ta teovõimetuks. Samuti hoitakse teda esmalt W vanglas. Halduskohus jättis kaebaja väited selle vangla kinnipidamistingimuste kohta tähelepanuta. Halduskohus jättis ekslikult määramata kaebajale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. EKEI on lubanud kaebajale sellise ekspertiisi korraldada ka ilma haigusloota. Eestis ekspertiisi määramine võimaldaks saada ausa tulemuse. Psühholoogi arvamus ei vasta nõuetele ja seda ei saa arvestada, sest seda ei teinud kohtuekspertiisiseaduse §-s 8 nimetatud asutus.
6(8)
3-19-1532
PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Halduskohus on hinnanud kõiki tõendeid ja teinud neist põhjendatud järeldused. Kaebajat ei kiusatud Venemaal taga. Apellant ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtu otsus on põhjendatud ja õige. Ringkonnakohus ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks selle põhjendusi korrata, nõustudes nendega.
9.Digitoimikust nähtuvad kõik asjas esitatud menetlusdokumendid, sh neile lisatud tõendid. Ringkonnakohtul ei ole menetlusdokumentide põhjal alust arvata, et osa tõenditest on toimikust või digitoimikust kohtumenetluse kestel kadunud. 06.01.2020 esitatud menetlusdokumente ei ole halduskohus tagastanud. Neid tõendeid on halduskohus hinnanud, asudes muu hulgas seisukohale, et prillide lõhkumise osas kriminaalmenetluse alustamist ei saa pidada fabritseerituks.
10.Apellandiga viidi varjupaigamenetluse kestel läbi mitu vestlust, sh 03.04.2019 ja 17.02.2019. Viimati nimetatud vestluse käigus esitati kaebajale küsimus: „Kas soovite midagi lisada, nt kas on veel midagi, mida peaks kindlasti teadma, et teie taotluse osas otsus langetada?“ Nende protokollide põhjal tuleb pidada apellandi väidet, et talle ei võimaldatud vestlusel kõike selgitada, ekslikuks. Ka halduskohtu istungil on kaebajale antud võimalus esitada oma seisukohti. Samuti on kaebaja saanud menetluse kestel esitada kirjalikke menetlusdokumente, mida halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta või tagastanud.
11.PPA esitatud tõendid kinnitavad, et vastustaja on olnud aktiivne psühhiaatrilise ekspertiisi tellimisel ning see ekspertiis jäi tegemata seetõttu, et ekspert dr VV asus seisukohale, et ekspertiisi ei saa teha ilma psühhiaatriahaiglate haiguslugudeta, ekspertiisiaktideta, sotsiaalhoolekandeasutuste materjalideta ja kohtuotsusteta. PPA ei ole vaidlustatud haldusakti andmisel lähtunud eeldusest, et Venemaal toimunud psühhiaatrilised ekspertiisid on õiged, vaid hinnanud tagakiusukartust ja kaebaja sellekohaseid väiteid sisuliselt. Psühholoogi arvamusest ei nähtu, et kaebajal oleks psühholoogi arvates mõni haigus, kuid ei nähtu ka, et seda ei ole. Psühholoogi hinnangul on kaebajal käitumuslikud häired, mis võivad mõjutada tema sotsiaalset hakkamasaamist, seda nii päritoluriigis kui Eestis. See tõend ei ole lubamatu ega asjakohatu. Psühholoogi arvamus ei ole ekspertiis kohtuekspertiisiseaduse tähenduses, sest seda ei koostatud selle seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud menetlustes, vaid haldusmenetluses. Arvamuse põhjal võib oletada, et raskused ametivõimudega ja teiste ühiskonnaliikmetega suhtlemisel on põhjustatud kaebaja kognitiivsetest eripäradest.
12.PPA ja halduskohus hindasid õigesti kaebaja poliitilist aktiivsust. Päritolumaa info ei kinnita, et opositsioonilistesse poliitilistesse rühmitustesse mittekuuluvate isikute suhtes, kelle varaline seis ei võimalda arvata, et nad suudavad oma seisukohti ühiskonnas laialdaselt levitada, ähvardaks Venemaal aastatepikkune ametivõimude tagakius, milleks ametivõimud kulutaksid hulgaliselt ressursse. Sellist käitumist ei saaks pidada ka eluliselt usutavaks. Kaebaja psühhiaatriakliinikusse paigutamiseks või poliitilise tegevuse korral hirmutamiseks piisaks ühest või kahest intsidendist ning vajadust ei oleks mitmete kriminaalmenetluste läbiviimiseks. Miski ei viita sellele, et jätkuvate vahejuhtumite loomiseta ja kriminaalmenetluste läbiviimiseta arvaks päritoluriigi ametivõimud, et kaebaja võiks jätkata poliitilist tegevust, seejuures ulatuses, mis kõnetaks suuremaid ühiskonnagruppe.
13.... 7(8)
3-19-1532
14.Halduskohus selgitas piisava põhjalikkusega, et apellandi suhtes kriminaalmenetluste alustamine oli politseile esitatud avalduste või teatavaks saanud teabe alusel põhjendatud. Päritoluriigis kriminaalmenetluse käigus tuvastatavaid asjaolusid ei saa PPA varjupaigamenetluses hinnata süvitsi, vaid tuvastada saab üksnes selle, kas kriminaalmenetluste läbiviimise eesmärk on isiku tagakiusamine mingi tagakiusu aluse (nt poliitiliste veendumuste) tõttu. Varjupaigamenetluses kaebaja teistsuguse terviseseisundi või tunnistajate ütluste ekslikkuse tuvastamine ei too seetõttu kaasa varjupaigataotluse rahuldamist. Kaebajal on võimalik selgitada oma seisukohti ja saada piisavat kaitset päritoluriigis läbi viidavates menetlustes.
15....
16.Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
17.Kaebajale antud menetlusabiga seotud apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Kaebaja muud menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda vastavalt HKMS § 109 lg-le 1.
18.Kohtuotsuse avaldamist tuleb piirata, et ära hoida varjupaigamenetluse kohta teabe kättesaadavaks muutumise päritoluriigile. Et kaebaja isikut päritoluriigi ametivõimude eest kaitsta ja vältida varjupaigataotluse esitamise tõttu kaasneda võivat erilist kohtlemist, mis juba ise võiks anda aluse põgeniku või täiendava kaitse saaja staatuse omistamiseks, tuleb kohtulahend avaldada vaid osas, milles see ei kajasta kaebaja nime ega varjupaiga taotlemise asjaolusid. Seetõttu ei ole kohtuotsust võimalik avaldada asjaolude, senise menetluskäigu ja apellatsioonimenetluse väidete osas. Kohtuotsuse põhjendustest tuleb avaldamata jätta punktid 13 ja 15, sest nendes kajastatu põhjal on võimalik kaebaja isikut tuvastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.