Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.05.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-829
Haldusasi
XX kaebus Keskkonnainspektsiooni peadirektori 25.02.2019 käskkirja nr 3-1/19/15 osaliseks tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Vaidla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.02.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-829. Teha uus otsus, millega rahuldada XX kaebus, tühistada Keskkonnainspektsiooni peadirektori 25.02.2019 käskkiri nr 3-1/19/15 XX-le põhipalga määramist puudutavas osas ja kohustada Keskkonnainspektsiooni otsustama uuesti XX-le põhipalga määramine.
3.Mõista Keskkonnainspektsioonilt XX esimese ja teise astme kohtumenetluse menetluskulude katteks välja 241 eurot ja 76 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-19-829 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnainspektsiooni (KKI) peadirektori 25.02.2019 käskkirjaga nr 3-1/19/15 kinnitati ametnike põhipalgad alates 01.01.2019. Viljandimaa büroo juhtivinspektori XX töökoormuseks määrati 0,5 ja koormusest lähtuvaks põhipalgaks 775 eurot kuus.
2.XX esitas vaide, milles palus tunnistada 25.02.2019 käskkiri teda puudutavas osas kehtetuks ja otsustada uuesti temale palga määramine. Käskkirja andmisel on rikutud võrdsuspõhimõtet ja see on motiveerimata.
3.KKI jättis vaide 04.04.2019 vaideotsusega rahuldamata. Keskkonnaministri 16.05.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/379 kehtestatud palgajuhendi (KKI palgajuhend) p 3.11 kohaselt on ametniku põhipalga määramise aluseks teenistuja vahetu juhi ettepanek. Palgajuhendi p 6.1 järgi lähtutakse teenistuja põhipalga määramisel palgaastmestikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust, teenistuskoha teenistuskohustuste keerukusest, vastutuse ulatusest ning teenistuja haridusest, kompetentsusest ja kogemusest. Palgajuhendi p 3.12 kohaselt on teenistujal õigus saada selgitusi kõigi palgakomponentide kohta oma vahetult juhilt. XX-le palga määramisel võeti arvesse tema vahetu juhi kirjalikku ettepanekut. Juht leidis, et XX 0,5 koormusega teenistuskohustuste keerukusele, vastutuse ulatusele, haridusele, kompetentsusele ja kogemusele vastav põhipalk on 775 eurot kuus. Kuna teenistujal on õigus saada selgitusi oma vahetult juhilt, ei kantud palga määramise põhjendusi 25.02.2019 käskkirja.
4.XX esitas 11.04.2019 KKI-le teabenõude, milles palus väljastada eelhaldusakt, milles sisalduvad tema vahetu juhi põhjendused põhipalga määramise kohta.
5.KKI vastas 18.04.2019, et XX vahetu juhi ettepanekut ei ole võimalik saata, sest tegemist oli asutuse sisese e-kirjaga, mida ei registreeritud KKI dokumendihaldussüsteemis. Vahetu juhi ettepanek ei ole eelhaldusakt, sest see ei ole asutuse juhile palga määramisel siduv. Palga kujunemise kohta selgituste saamiseks tuleb pöörduda oma vahetu juhi poole.
6.XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada 25.02.2019 käskkiri teda puudutavas osas ja kohustada KKI-d palga määramist uuesti otsustama. Kaebaja põhipalk täiskoormusega töötamisel oleks 1550 eurot, mis on 50 eurot madalam kui teistel sama staaži ja kogemusega juhtivinspektoritel. 2018. a-l oli kaebaja palk samasugune kui teistel Viljandimaa büroo juhtivinspektoritel. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt nii Viljandimaa büroo kui ka KKI siseselt. Mingit asjakohast põhjust selleks aga pole. Käskkiri on motiveerimata ja ka vaideotsuses ei ole kaebaja erinevat kohtlemist sisuliselt põhjendatud. Motiveerimiskohustust ei saa asendada soovitusega pöörduda selgituste saamiseks vahetu juhi poole. Jääb arusaamatuks, milliste protseduurireeglite alusel KKI-s palka määratakse, sh milline tähendus on vahetu juhi ettepanekul. KKI palgajuhendi kohaselt tuleb maksta kõigile teenistujatele palka sarnastel alustel. Ei saa nõustuda vaideotsuse väitega, et palga määramise aluseks on konkreetse ametniku teenistuskohustuste täitmine, mitte sarnasel ametikohal töötavate ametnike palgad. See 2(8)
3-19-829 tähendab, et KKI-s toimub palga määramine subjektiivsete hinnangute alusel, mida teenistuja ei saa kontrollida. Ühesuguse ametijuhendiga teenistujad, kes teevad sisuliselt ühesugust tööd ühesugustel tingimustel ning vastavalt ametijuhendis esitatud nõuetele, peaksid saama ühesugust töötasu. Büroos, kus kaebaja töötab, on samasuguste teenistuskohustustega ametnikud ja kaebaja töötulemuste kohta ei ole etteheiteid tehtud. Kaebaja töötas 01.01– 04.02.2018 koormusega 1,0, viibis 05.02–24.06.2018 rasedus- ja sünnituspuhkusel ning alates 25.06.2018 töötas koormusega 0,5. Kaebaja on täitnud 2018. a-l kõik tööplaanis ettenähtud ülesanded ja tema tegelik töökoormus on olnud nõutavast suurem isegi siis, kui jätta kõrvale tööplaanivälised ülesanded. Teenistusülesannete keerukus ei ole 2018. a-ga võrreldes muutunud. Kaebaja ei ole ühegi tööülesande täitmisest keeldunud. Kaebaja on üks neljast inspektorist, kes kuulub juba pikka aega üleriigilisse nõuetele vastavuse töögruppi, mille ülesandeks on tagada KKI-s põllumajandustoetuse taotlejatele kohaldatavate nõuete ühtne ja kvaliteetne kontroll. Kaebaja vastutus on sama suur kui täiskoormusega ametikohtadel ning nõuetele vastavuse töögruppi kuulumise tõttu isegi suurem kui teistel juhtivinspektoritel. Kaebajal on tehnikateaduste bakalaureusekraad Tallinna Tehnikaülikoolist, mis on võrdsustatud magistrikraadiga. Kaebaja on töötanud inspektorina alates 02.12.2002. Vaideotsusest ei selgu, millisele seal välja toodud kriteeriumile kaebaja ei vasta. Palgajuhendiga on kehtestatud palgavahemikud, mille sisustamisel on tööandjal kaalumisruum. Selle sisustamisel tuleb arvestada võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebajat tuleb võrrelda Viljandimaa büroo juhtivinspektor YY-ga, sest LL oli 01.01.2019 seisuga vaneminspektor ja OO teenistussuhe oli palkade kehtestamise ajal peatatud.
Keskkonnainspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata.
Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Palgajuhendi järgi jäävad juhtivinspektorite põhipalgad vahemikku 1100–1995 eurot kuus. Vaidlustatud käskkirja järgi on juhtivinspektorite palgad vahemikus 1500–1600 eurot. Kaebaja palk jääb tema osalist koormust arvestades kehtestatud palkade vahemiku keskele. Viljandimaa büroos oli 25.02.2019 käskkirja andmise ajal neli juhtivinspektorit. Palga määramisel alates 01.01.2019 (palga tõstmisel võrreldes 2018. a-ga) arvestas büroojuhataja samal ametikohal töötavate ametnike tegevust kogumis, sh hindas iga juhtivinspektori töökoormust, järelevalvetoimingute ja menetluste kvaliteeti, aktiivsust, õppimis- ja arenemistahet, suhtlemist ja koostööd. Selle tulemusena leidis büroojuht, et YY panusele vastav palk on 1600 eurot, kaebajal ja OO-l 1550 eurot ning LL-l 1500 eurot kuus. Seega jääb kaebaja palk ka büroosiseselt määratud palkade keskele. Kaebaja 2018. a põhipalk oli 1450 eurot. Temale põhipalga määramisel alates 01.01.2019 arvestati kõigepealt, et kaebajal on kõrgharidus ja pikaajaline tööstaaž, ta on heade oskustega ja erialaselt kompetentne ning täidab tööplaani tähtaegselt. Selle kriteeriumi alusel tõsteti tema palka 100 euro võrra. Seejärel hinnati meeskonnatööd. Nooremad inspektorid eelistavad pöörduda küsimuste ja abipalvetega mõne teise töötaja, mitte kaebaja poole. Samas kaebaja soovitused ja nõuanded on kompetentsed ning kvaliteetsed. See kriteerium kaebaja palga täiendavaks tõstmiseks alust ei andnud. Seejärel hinnati kaebaja panust büroo sisekliimasse. Kaebajal on mõne töökaaslasega suhtlemisel probleeme, kuid kaebaja arvates ei pea tema selle muutmiseks midagi tegema. Kui toimuvad meeskonnatööd tugevdavad mitteformaalsed üritused, hoiab kaebaja neist demonstratiivselt eemale ja see tekitab ebamugavust teistes büroo töötajates. Kuna kaebaja panus büroo sisekliima kujundamisse on negatiivne ja meeskonnatöösse neutraalne, kujunes tema palgaks 1550 eurot. 01.01.2019 seisuga töötas büroos kaks juhtivinspektorit: kaebaja ja YY, kellel on võrreldav haridus, töökogemus ja oskused. YY-l on paremad oskused meeskonnatöös ja ta panustab rohkem büroo sisekliima kujundamisse. Nooremad kolleegid eelistavad pöörduda küsimustega
3(8)
3-19-829 YY, mitte kaebaja poole. YY osaleb büroo meeskonnatööd tugevdavatel mitteformaalsetel üritustel, kuid kaebaja hoiab neist eemale. Teistest maakondadest, kus YY ja kaebaja käisid abiks, laekus YY suhtes üksnes positiivne tagasiside, kuid kaebaja kohta laekus lisaks positiivsele tagasisidele teave ühe tööalase lohakuse kohta, kus kaebaja kontrollitud kruusliivakarjääris avastati maapõueseaduse rikkumine. See õigustas YY-le kõrgema palga määramist. LL-le määrati palgaks juhtivinspektori miinimum, sest ta edutati sellele ametikohale alles 2019. a jaanuaris. Palk määratakse teenistuja vahetu juhi ettepaneku alusel, kuid see ei ole KKI peadirektorile siduv. Palk määratakse objektiivsetel alustel vastavalt iga teenistuja panusele. Kaebajale on korduvalt soovitatud pöörduda selgituste saamiseks oma vahetu juhi poole. Haldusorgan saab selgituskohustust täita vaid olukorras, kus haldusakti adressaat on valmis seda vastu võtma.
8.Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel vastustaja seisukohtadega neid üle kordamata. Kaebajale palga määramine on kooskõlas palgajuhendiga, sh jääb juhtivinspektorile kehtestatud palgavahemikku. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Kuna avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 61 lg 2 ja § 63 lg 1 kohaselt on võimalik kehtestada põhipalga vahemikud ning KKI palgajuhendis on palgavahemikud ette nähtud, ei pea kõigile samal ametikohal töötavatele ametnikele määrama võrdset põhipalka. KKI on selgitanud, millistest kriteeriumitest lähtuvalt määrati YY-le kõrgem palk kui kaebajale. Kuna kaebaja panus meeskonnatöösse ja büroo sisekliima parandamisse on erinev, ei ole kaebaja ja YY samasuguses olukorras. KKI väitel on kaebajaga meeskonnatöö ja büroo sisekliimaga seotud probleeme arenguvestlusel arutatud, st kaebaja oli neist teadlik. Palgajuhendi p 6.2 kohaselt saab arenguvestluse tulemusi palga määramisel arvestada. Käskkirja ei saa tühistada põhjusel, et KKI esitas palga määramise kaalutlused alles kohtumenetluses. KKI ametnike arvu arvestades ei pidanud iga ametnikku puudutavaid kaalutlusi märkima palga kehtestamise käskkirjas, eriti kuna palka tõsteti (s.o tegemist on kaebajat soodustava haldusaktiga, vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4). Kaebajal oli õigus saada selgitusi oma vahetult juhilt, kuid kaebaja ei pöördunud tema poole. On usutav, et KKI lähtus kohtumenetluses esitatud kaalutlustest juba 25.02.2019 käskkirja kehtestamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. ATS § 63 lg-st 1 ja KKI palgajuhendi p-dest 2.3 ja 6.1 tulenevalt kujuneb teenistuja palk teenistusülesannete põhjal. Muid kriteeriume saab arvesse võtta siis, kui need on teenistusülesannete täitmisel asjassepuutuvad ja põhjendatud. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas kaebaja vahetu juhi hinnang kaebaja panusest meeskonnatöösse ja büroo sisekliimasse on seotud kaebaja teenistusalaste teadmiste ja oskustega. Kuna kaebajale palga määramisel on arvesse võetud teenistusväliseid asjaolusid, on rikutud kaalutlusreegleid. Halduskohus ei ole arvestanud, et kaebaja töötab pärast lapse sündi osalise tööajaga, mis tähendab, et büroos viibimise ajal tuleb tal panustada töö tegemisse. Kaebaja abistab kolleege, sh töövälisel ajal, ja osaleb vabatahtlikult üleriigilises töögrupis. Kaebaja teenistusalaste ülesannete täitmisele ei ole olnud etteheiteid ja tal puuduvad lahkhelid teiste oma valdkonna inspektoritega. Kaebaja esitas enne kohtusse pöördumist vaide ja teabenõude, millega soovis saada teada vahetu juhi seisukohta palga määramise kohta, kuid kaebajale ei antud mingit sisulist teavet. 4(8)
3-19-829 Kaebaja vahetu juhi kohtumenetluses antud selgitused on otsitud ja sellega püütakse tagantjärele õigustada 25.02.2019 käskkirja. Panus meeskonnatöösse ja sisekliima kujundamisse on Viljandimaa büroo juhataja EE subjektiivne hinnang. Büroo juhataja on olnud kaebaja suhtes negatiivselt meelestatud. Büroo sisekliima on halvenenud pärast uue juhi ametisse asumist (02.05.2018). Enne EE tulekut oli kaebajal aastaid kõrge kompetentsi hinne ja pigem teistest inspektoritest kõrgem palk ning talle ei heidetud ette puudusi meeskonna- või koostöös. Vastupidi, kolleegid on valinud kaebaja mitmel korral oma valdkonna parimaks inspektoriks. EE kohtumenetluses esitatud põhjendustest ei selgu, kas seal viidatud sündmused leidsid aset enne või pärast palga määramist. Palga määramine ei tohi sõltuda büroojuhataja sümpaatiatest. Halduskohus ei saanud tugineda HKMS § 165 lg-le 2, sest vaidlustatud haldusaktis ei ole põhjendusi. Sisulisi põhjendusi ei ole ka vaideotsuses. Kui nõuetekohane põhjendus oleks olnud olemas juba vaidlustatud käskkirja andmise ajal, siis oleks saanud kaebajale vastavad selgitused esitada juba enne kohtuvaidlust. Halduskohus luges vastustaja selgitused usaldusväärseks, kuid ei selgitanud, millistel asjaoludel see järeldus põhineb ning miks vastustaja selgitused on kaebaja selgitustest kaalukamad.
10.Keskkonnainspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate selgituste juurde.
nõustudes
Kaebajale palga määramine oli kooskõlas ATS-i sätete ja KKI palgajuhendiga. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikutud. Viljandimaa büroo juhataja ei ole põhjendusi kaebajale palga määramise kohta hiljem välja mõelnud. Palga määramisel võis arvestada panustamist meeskonnatöösse ja sisekliimasse. Keskkonnakaitseinspektor ei saa oma tööd teha üksi, sest turvalisuse kaalutlustel peab kontrollimisel alati osalema vähemalt kaks inspektorit, kes peavad saama teineteist usaldada. Kuna büroosiseselt on info liikumisel suur tähtsus, on teenistujate omavaheline hea läbisaamine äärmiselt oluline. Seetõttu on keskkonnakaitseinspektori kompetentsimudelis üheks teenistuja töösooritust iseloomustavaks komponendiks meeskonnatöö.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.ATS § 61 lg 1 järgi koosneb ametniku palk põhipalgast, muutuvpalgast ja ATS-s sätestatud lisatasudest. Põhipalk on ATS § 61 lg 2 kohaselt fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Konkreetsele ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik määratakse ATS § 63 lg 1 järgi kindlaks palgajuhendis. Kui sarnaste teenistusülesannete täitmise eest on ametiasutuse palgajuhendis ette nähtud põhipalga vahemik, siis fikseeritakse ametniku konkreetne põhipalga määr või selle muutmine vastavas haldusaktis (vt ATS § 26 lg 1 p 5).
13.KKI palgajuhendis (dtl 21–29) on juhtivinspektori palgavahemikuks 1100–1995 eurot. Seega jääb 25.02.2019 käskkirjaga kaebajale alates 01.01.2019 määratud põhipalk – 0,5 koormuse juures 775 eurot – palgajuhendiga kehtestatud vahemikku. Kaebaja peab 25.02.2019 käskkirja temale põhipalga määramist puudutavas osas õigusvastaseks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Kaebaja toob välja, et temaga samas Viljandimaa büroos töötava juhtivinspektori YY põhipalk ühes kuus on alates 01.01.2019 (täistööajaks ümberarvestatuna) 50 eurot suurem kui kaebajal, seega 2018. a-ga võrreldes tõstis vastustaja kaebaja põhipalka 100 euro võrra, kuid YY põhipalka 150 euro võrra. Halduskohus pidas kaebaja väiteid ebavõrdest kohtlemisest alusetuks.
5(8)
3-19-829
14.Ringkonnakohus märgib alustuseks, et halduskohtu otsus ei vasta täiel määral HKMS § 157 lg-s 1 ja § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud põhjendamise nõudele. HKMS § 165 lg 2 ei võimalda halduskohtul piirduda viitamisega vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadele kaebuse väidete kohta, vaid annab kohtule üksnes võimaluse jätta vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendused üle kordamata, kui haldusaktis või vaideotsuses on kõigile kaebaja väidetele juba ammendavalt vastatud ja kohtule esitatud kaebus ei sisalda uusi väiteid või asjaolusid (nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Vastustaja avaldas kaebajale ja YYle palga määramise kaalutlused alles kohtumenetluses ning selles osas ei olnud HKMS § 165 lg-le 2 tuginemine lubatav. Eeltoodu ei tingi siiski asja saatmist halduskohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohus saab halduskohtu otsuse põhjendamispuudused ise kõrvaldada.
15.Põhipalk on fikseeritud ja regulaarne palk ametijuhendis ettenähtud teenistusülesannete ja ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste eest. Põhipalga määramisel, sh põhipalga tõstmisel tuleb arvestada võrdse kohtlemise põhimõttega (põhiseaduse § 12, ATS § 13, HMS § 4 lg 2). Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel (nt Riigikohtu 12.12.2006 otsus nr 33-1-65-06, p 25).
16.Puudub vaidlus, et 25.02.2019 käskkirjaga määrati alates 01.01.2019 YY põhipalgaks 1600 eurot kuus ning kaebajal 775 eurot kuus, mis täistööajale ümberarvestatuna tähendaks 1550 eurot kuus. Seega kohtles KKI kaebajat ja YY põhipalga määramisel erinevalt.
17.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ja YY olid 2019. a põhipalga määramisel võrdses olukorras. Nende 2018. a põhipalk oli (täiskoormuseks ümberarvestatuna) samasugune. Mõlemad olid 01.01.2019 seisuga KKI Viljandimaa büroo juhtivinspektorid. KKI hindas 19.12.2019 seisukohas (dtl 195–196) neid võrdseks ametikoha teenistusülesannete keerukuse ja vastutuse ulatuse ning teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuse, s.o nende asjaolude poolest, mida võib ATS § 61 lg 2 ja KKI palgajuhendi p 6.1 järgi ametniku põhipalga määramisel arvesse võtta ning mida vastustaja 25.02.2019 käskkirja andmisel ka tegelikult arvestas.
18.KKI 19.12.2019 seisukoha järgi hinnati kaebajale ja YY-le alates 01.01.2019 kehtiva põhipalga määramisel täiendavalt meeskonnatööd ja panust büroo sisekliimasse. Erinevalt YYst ei andnud kumbki neist kriteeriumidest alust kaebaja põhipalga tõstmiseks.
19.Meeskonnatööga seoses märkis vastustaja, et nooremad ja vähem kompetentsed inspektorid eelistavad pöörduda küsimuste ja abipalvetega pigem YY kui kaebaja poole; kaebaja soovitused ja nõuanded on samas kompetentsed ja kvaliteetsed. Vastustaja ei ole täpsustanud, millise sisuga, millises mahus ja millisel ajavahemikul esitatud abipalveid kolleegidelt ta kaebajale ja YY-le põhipalga määramisel võrdlevalt arvesse võttis. Pole teada, kas küsimused seondusid YY spetsiifilise tegevusvaldkonnaga (mis toimikust nähtuvalt ei olnud täpselt sama kui kaebajal) või laiemate teemadega, mis puudutavad kõiki KKI inspektoreid. Seega ei ole vastustaja kaalutlused sisuliselt kontrollitavad. Aga isegi kui eeldada, et kolleegid tõepoolest küsisid nõu rohkem YY-lt kui kaebajalt ning need küsimused ei puudutanud spetsiifiliselt YY tegevusvaldkonda, ei saa sellega õigustada kaebajale YY-st madalama põhipalga määramist. Kaebaja väitel on ta olnud kolleegidele 6(8)
3-19-829 tööalastes küsimustes kättesaadav nii telefoni kui ka e-kirja teel, sh töövälisel ajal, ning on kolleege ka reaalselt nõustanud (vt 22.12.2019 seisukoht, dtl 201–202). Vastustaja ei ole esitanud mingeid selgitusi, millest saaks järeldada vastupidist. Vastustajal ei ole etteheiteid ka kaebaja nõuannete kvaliteedile, hoopis vastupidi – ta peab neid asjatundlikeks. Vastustaja ei ole nimetanud ühtki põhjust, miks vähem kogenud kolleegid eelistasid väidetavalt pöörduda YY, mitte kaebaja poole. Kaebaja seevastu on välja toonud, et ta oli 05.02–24.06.2018 rasedus- ja sünnituspuhkusel ning töötas alates 25.06.2018 koormusega 0,5 (dtl-d 10, 41). Seega on võimalik, et kolleegid pöördusid nõu saamiseks sagedamini YY poole näiteks põhjusel, et kaebaja oli 2018. a-l lapse sünni ja hooldamise tõttu peaaegu 5 kuud tööst eemal ning seejärel töötas osalise koormusega ega olnud seetõttu kolleegidele nii kättesaadav kui YY, eriti selliste küsimuste puhul, mis vajasid kiiret reageerimist. Ametnikku ei tohi aga põhipalga määramisel kohelda halvemini osalise tööaja või perekondlike kohustuste tõttu. Pelgalt kolleegide eelistus küsida nõu pigem YY-lt kui kaebajalt, ei ole selline kriteerium, mida saab ATS § 61 lg 2 kohaselt põhipalga määramisel arvestada, sest see ei seondu juhtivinspektori teenistusalaste ülesannete ega teenistusalase kompetentsusega. Ringkonnakohus märgib, et kui mõni ametnik juhendab või nõustab kolleege suuremas mahus, kui tema ametijuhendi järgsed teenistusülesandeid ette näevad, või saavutab selles tegevuses erakordselt häid tulemusi, on võimalik maksta talle lisatasu (vt ATS § 61 lg-d 1 ja 6) või tunnustada sellist tegevust muutuvpalgaga (vt ATS § 61 lg 5).
20.KKI hindas kaebaja panust Viljandimaa büroo töökliima kujundamisse negatiivseks, sest kaebajal on mõne töökaaslasega suhtlemisel probleeme, kuid ta ei leia, et peaks selle muutmiseks midagi tegema ning kaebaja hoiab eemale meeskonnatööd tugevdavatest mitteformaalsetest üritustest, mis tekitab teistes Viljandimaa büroo töötajates ebamugavust. Ainsa konkreetse juhtumina, mil kaebaja jättis osalemata Viljandimaa büroo mitteformaalsel üritusel, on vastustaja välja toonud kolleegi õnnitlemise sünnipäeva puhul. YY puhul on vastustaja seevastu esile tõstnud, et ta on kaastöötajate poolt hinnatud ja tunnustatud kolleeg, kes osaleb büroosisestel mitteformaalsetel üritustel ja aitab sellega kaasa tugeva meeskonnatunde kujundamisele. Nagu eespool öeldud, saab põhipalga määramisel arvestada ATS § 61 lg-s 2 ja KKI palgajuhendi p-s 6.1 sätestatud kaalutlustega. Seega saab juhtivinspektori põhipalga määramisel arvestada meeskonnatööga osas, mis seondub selle ametikoha teenistusalaste ülesannete või teenistusalaste oskuste, teadmiste ja kompetentsidega. KKI pole näidanud, et nö mitteformaalsetel ühisüritustel osalemine kuulub juhtivinspektori teenistusalaste ülesannete või kompetentside hulka. Juhtivinspektorilt võib eeldada meeskonnatöö oskusi, kuid see peab seonduma tema teenistusülesannete täitmisega. Kui osalemine teenistusülesannetega mitteseotud üritustel, näiteks kolleegi sünnipäeva tähistamisel, on vabatahtlik, ei tohi see mõjutada ametniku põhipalga suurust. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja selgituse järgi viibis ta osakoormusega töötamise tõttu büroos suhteliselt harva. Kuna kaebaja eesmärk oli täita nõuetekohaselt temale antud tööülesandeid, juhtivinspektori tööülesanded nõudsid keskendumist ning büroos viibimise ajal oli kaebaja laps lapsehoidjaga, kelle teenus oli tasuline, püüdis ta kasutada kogu büroos viibitud aja töö tegemiseks (14.10.2019 seisukoht, dtl 140–142). Ringkonnakohus leiab, et ametnikku ei tohi kohelda põhipalga määramisel halvemini pelgalt põhjusel, et ta töötab osalise tööajaga või eelistab kolleegidega aja veetmisele oma perekondlikke kohustusi. Kaebaja võimalikke suhtlemisprobleeme Viljandimaa büroos ei ole samuti seostatud juhtivinspektori teenistusalaste ülesannete ega kompetentsidega. Puudub täpsem teave, mis laadi konflikte ja kellega kaebajale ette heidetakse. Seega eelnevalt toodud põhjustel ei saanud 7(8)
3-19-829 ka seda asjaolu põhipalga määramisel arvestada. Teravaks läinud suhted otsese juhi või mõne teise kolleegiga, mis ei seondu teenistusülesannete täitmisega, ei saa väljenduda ametnikule määratavas põhipalgas, vaid neile tuleb lahendus leida muul viisil.
21.Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et kaebajat on koheldud alates 01.01.2019 kehtiva põhipalga määramisel YY-st põhjendamatult halvemini. Vastustaja ei ole veenvalt näidanud, et kaebaja ja YY põhipalga erinevuseks oli mõni põhjus, mida ATS § 61 lg 2 ja KKI palgajuhendi kohaselt võis põhipalga määramisel arvesse võtta. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 07.02.2020 otsuse ja teeb uue otsuse, millega tühistab KKI peadirektori 25.02.2019 käskkirja kaebajat puudutavas osas. KKI-l tuleb uuesti otsustada kaebajale palga määramine alates 01.01.2019.
22.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6). Esimese astme menetluses taotles kaebaja menetluskulude väljamõistmist 1249,76 eurot, millest 1176 eurot oli õigusnõustamise kulu (7 tundi, tunnihind 140 eurot), 47,40 eurot kohtuistungil osalemisega seotud kulu (kütus 39 eurot ja parkimine 8,40 eurot) ning 26,36 eurot kompromissiläbirääkimiste pidamisega seotud kütusekulu. Kaebaja on õigusnõustamise kulude tõendamiseks esitanud arved nr 2906015 (dtl 109), nr 2910002 (dtl 147) ja nr 2911103 (dtl 208) ning nende tasumist tõendavad maksekorraldused (dtl 110, 148, 209); samuti parkimisteenuseja kütusekulutšekid (dtl 143–145). Kaebaja ei ole kandnud menetluskulusid seoses menetlusega ringkonnakohtus. Ringkonnakohus tagastas 05.03.2020 määrusega kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebuse ja muud sisulised seisukohad on allkirjastanud kaebaja. Advokaadist esindajad esitasid halduskohtule küll 22.11.2019 volituse, kuid toimikust nähtuvalt ei ole esindajad kohtuga suhelnud rohkem, kui esitanud 27.11.2019 tõendi. Ringkonnakohus on seisukohal, et esindaja kulud on väljamõistetavad menetlustoimingute eest, mida on teinud esindaja. Kui esindatav osaleb menetluses isiklikult, siis ei saa neid kulusid vastustajalt välja mõista. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist (HKMS § 108 lg 12, TsMS §-d 175 ja § 218). Abi menetlusdokumentide koostamisel ja menetlusosalise õigusnõustamine ei tähenda, et toimingud teeks esindaja. Kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses teise isiku esindajana. Nõustaja kulud on väljamõistetavad, kui nõustaja on osalenud istungil (vt Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud esindaja kulu ühe tunni ulatuses seoses 27.11.2019 menetlusdokumendi esitamisega ja materjalide analüüsiga. Põhjendatud ei ole menetluskulu dokumendi koostamisega seotud kulud. Põhjendatuks võib pidada ka kaebaja kohtuistungil osalemisega seotud kulusid 47,40 eurot (HKMS § 103 lg 1 p 2) ja kompromissiläbirääkimistega seotud kulu 26,36 eurot. Kompromissiläbirääkimised on seotud kohtumenetlusega. Eelnevat arvestades tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja 241,76 eurot [140 + (140 × 0,20) + 47,40 + 26,36 = 241,76]. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.