Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
3-19-1153 07.05.2020 Reelika Kitsing Mark Dorožkovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale Kaebaja – Mark Dorožkov Vastustaja – Viru Vangla
1.Jätta Mark Dorožkovi taotlus Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada selles osas haldusasja menetlus.
2.Tagastada Mark Dorožkovi kaebus ülejäänud osas.
3.Jätta Mark Dorožkovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Mark Dorožkov esitas 18.06.2019 Tartu Halduskohtule avalduse menetlustähtaja ennistamiseks. Avalduse kohaselt taotleb ta menetlustähtaja ennistamist seoses püsiva seaduste, kodukorra jt Viru Vangla eeskirjade rikkumisega ning seoses sellega, et talle ei ole olnud kättesaadavad sisekontrolliosakonna spetsialist ja järelevalveosakonna juhataja, kellelt ta ootas hinnangut seaduste rikkumistele ja Viru Vangla ebaseaduslikule 04.04.2019 käskkirjale nr 6-4/92-1 (M. Dorožkovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri).
2.20.06.2019 saabus kohtule M. Dorožkovi füüsilise isiku menetlusabi taotluse ankeedil vormistatud pöördumine, milles ta märgib, et tal ei ole sissetulekut riigilõivu maksmiseks ega juriidilisi oskusi, mistõttu on talle vajalik kaitsja, kes koostab ja esitab koos temaga avaldusi ja tõendeid kohtule. Pöördumises on M. Dorožkov märkinud järgmist. Üksuse juht on teda kuuel korral paigutanud kokku kinnipeetavatega, kes teda ründavad. Tema viimane kambrikaaslane varastas kahe nädala jooksul temalt isiklikke asju ja toitu (60 euro ehk vangla 20 kuupalga väärtuses) ning rikkus tema tervist. Vangla ei reageerinud sellele. Vanglaametnikud ei täida oma põhikohustusi, kuritarvitavad oma ametiseisundit ning nende käitumine solvab teda. Isegi presidendile on tema kohta saadetud valeandmeid. Vangla tervisekaart ei ole täidetud korrektselt ning tema kohta koostatud toimik ei ole usaldusväärne.
3-19-1153
3.Tartu Halduskohus tõlgendas 03.07.2019 määruses M. Dorožkovi avaldust selliselt, et ta on esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 peale. Kohus jättis sama määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas kaebajale, milliseid nõudeid on võimalik halduskohtule esitada ning palus kaebajal teatada, millise HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõude soovib ta esitada.
4.Kaebaja esitas kohtule 16.07.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis järgmist. Kaebaja on oma kaebuses esitanud kuus punkti, mida ta soovib kohtu abil lahendada: 1) kaebaja kambrikaaslane varastas kahe nädala jooksul kaebaja toidu ja isiklikud asjad, mille väärtus oli kokku 20 kuupalka; 2) Viru Vangla üksuse juht rikkus paljusid seadusi ja nõuab ka kaebajalt seaduste rikkumist; 3) meditsiiniosakond ei täida oma kohustusi; 4) Viru Vangla toimik ei ole kaebaja suhtes korrektselt täidetud; 5) Viru Vangla 10 töötaja ja ühe kinnipeetava poolt on rikutud paljusid karistusseadustiku, vangistusseaduse (VangS), vangla sisekorraeeskirja ning Viru Vangla kodukorra sätteid; 6) Viru Vangla üksuse juhi käskkirjas on palju vigu ja valesid. Veel soovib kaebaja lisada, et ta soovib tühistada üksuse juhi poolt tema kohta presidendile koostatud iseloomustused ning 2017. aastal fabritseeritud distsiplinaarkaristuse. Samuti on kaebaja kahel talvel jalutuskäigu ajal jää peal kukkunud. Kaebaja palub täpsustada, kas ta peab ka iseloomustuste ja 2017. a distsiplinaarkaristuse tühistamise nõuetes ning seoses kahel talvel kukkumisega esitama kohtule avalduse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja on tühistamisnõudest huvitatud põhjusel, et paberid ei peegelda, milline inimene on ta tegelikult. Kaebaja ei ole saanud oma probleemidele lahendusi sisekontrolliosakonna peaspetsialistilt ega järelevalveosakonna juhatajalt. Kaebaja soovib vandeadvokaadi abil nõuda järgmist ning esitada kohtule järgmised kaebused: -
käskkirja, vangla poolt aastatel 2017, 2018 ja 2019 Eesti Vabariigi presidendile kaebaja kohta saadetud iseloomustuste ning fabritseeritud 2017. a distsiplinaarkaristuse tühistamist (tühistamiskaebus);
vastavalt faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).
Lisaks on kaebaja märkinud, et soovib esitada kohustamiskaebuse „vale toimingute tegemiste eest seaduste rikkumiste tõttu“ ning keelamiskaebuse „vale toimingute tegemiste keelamise eest, seaduste rikkumise tõttu“.
5.Tartu Halduskohus jättis 05.03.2020 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta, paludes kaebajal kaebust täpsustada vastavalt määruses esitatud selgitustele.
6.Kaebaja esitas 22.03.2020 kohtule avalduse kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas palub kaebaja ennistada tähtaeg Viru Vangla 2017. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõuete esitamisel. Kaebaja sõnul ei saanud ta vaidlustada 2017. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjusel, et ta tundis ennast tol ajal moraalselt äärmiselt väsinuna ning stressirohked sündmused ja rasked läbielamised mõjutasid tema südant ja vaimset tervist. Emotsionaalsed traumad vähendasid
3-19-1153 tema südamelihaste võimekust ning tal olid hingamisraskused ja südamerütmihäired. Kaebaja soovib kahju hüvitamist nii seoses jääl kukkumisega kui ka sisekontrolliosakonna peaspetsialisti ja järelevalveosakonna juhataja tegevusega. Veel juhib kaebaja kohtu tähelepanu näiteks asjaoludele, et nii tema isiklikus toimikus kui ka individuaalses täitmiskavas sisalduvad ebaõiged andmed, vangla arstid ei ole reageerinud tema terviseprobleemidele, kambris olev valgustus ei vasta nõuetele ning talle ei ole võimaldata lihavaba menüüd.
7.Viru Vangla edastas 30.04.2020 kohtule Viru Vangla 15.09.2017 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 6-3/907-1. Vangla märkis, et dokumendiregistrist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud selle käskkirja peale vaide. Veel märkis vangla, et kaebaja on esitanud vanglale 10.04.2019 märgukirja (reg nr 6-14/14645-1), kus toob välja asjaolud seoses temalt varastamisega. Kaebaja pöördumine suunati vangla teabe- ja uurimisosakonnale menetlusliku seisukoha kujundamiseks. Kirjalikku vastust ei koostatud ning teabe- ja uurimisosakonna poolt asjaolude uurimise käigus ei leidnud süüteokoosseis kinnitust. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud vanglale kahjunõudeid.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus käsitleb järgnevalt eraldi iga kaebaja poolt välja toodud nn probleemküsimust ning hindab vastavas osas kaebuse lubatavust. Viimasena lahendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse. I Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja 6-4/92-1 tühistamise nõue
9.Kaebaja on Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõude osas läbinud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse ning Viru Vangla on jätnud tema vaide 10.05.2019 vaideotsusega nr 6-12/155-2 rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 13.05.2019, mistõttu tuli vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 esitada kohtule kaebus käskkirja tühistamiseks hiljemalt 12.06.2019, s.o vaideotsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul. Kaebaja on andnud kaebuse kohtule edastamiseks vanglateenistusele üle 18.06.2019 ning sellest tulenevalt on kaebus esitatud 6-päevase hilinemisega.
10.Kaebaja on palunud ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja sõnul on menetlustähtaja möödalaskmise tinginud püsiv seaduste, kodukorra ja Viru Vangla eeskirjade rikkumine, ning see, et sisekontrolliosakonna peaspetsialist ja järelevalveosakonna juhataja, kellelt kaebaja ootas hinnangut seaduste rikkumisele ja ebaseaduslikule käskkirjale, ei ole olnud kaebajale kättesaadavad. Kohus selgitas 05.03.2020 määruses kaebajale, et nendest väidetest ei selgu, mis täpsemalt takistas kaebajal kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja on oma 22.03.2020 avalduses viidanud erinevatele terviseprobleemidele, kuid ei ole esitanud muid täiendavaid selgitusi kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste kohta.
11.Kohus leiab, et kaebaja taotlus Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui isikul on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Seega peab tegemist olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtupraktika järgi võib tulla tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes. Siiski ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult
3-19-1153 kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
12.Kaebaja viidatud asjaolu, et ta ootas käskkirjale hinnangut sisekontrolliosakonna peaspetsialistilt ja järelevalveosakonna juhatajalt, ei ole käsitatav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Viru Vangla 10.05.2019 vaideotsuses on selgelt ära toodud halduskohtusse pöördumise kord ning kaebaja sai sellest lähtuda. Seega puudub kohtul alus arvamaks, et kaebajal oleks esinenud mõni oluline ja kestev takistus kohtule kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Sellise takistuse esinemist ei nähtu ka kaebaja tervisekaarti tehtud sissekannetest perioodil mai-juuni 2019 (digitoimiku lk 87).
13.Eeltoodu põhjal jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning haldusasja menetlus Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes tuleb kaebust menetlusse võtmata lõpetada (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). II Nõue tühistada 2017. a distsiplinaarkaristus
14.Kaebaja palus 16.07.2019 avalduses tühistada talle 2017. aastal määratud distsiplinaarkaristuse käskkiri. Kohus palus vanglalt abi kõnealuse käskkirja kindlakstegemiseks ning vangla edastas kohtule Viru Vangla 15.09.2017 käskkirja nr 6-3/907-1, millega karistati kaebajat noomitusega.
15.VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
16.Kuigi kaebaja väidab, et ta on käskkirjale tähtaegselt, s.o 14.10.2017, kaebuse esitanud, ei ole vangla kinnitusel vaiet Viru Vangla 15.09.2017 käskkirjale nr 6-3/907-1 vangla dokumendiregistris registreeritud. Kohus ei pea vajalikuks uurida vanglalt täiendavalt käskkirja peale vaide esitamise asjaolusid. Isegi kui kaebaja viidatud kaebust oleks võimalik pidada vaideks Viru Vangla 15.09.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, oleks kaebaja pidanud ka vaide tähtaegselt lahendamata jätmise korral pöörduma kohtusse oluliselt varem, kui ta on seda teinud. HKMS § 47 lg 3 sätestab, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Arvestades, et vastavalt VangS § 11 lg-le 7 tuleb vanglal vaie lahendada 30 päeva jooksul vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, tuli kaebajal ka nõuetekohase vaide esitamise korral pöörduda kohtusse hiljemalt novembris 2018. Kohtu hinnangul ei oleks kaebaja 22.03.2020 avalduses viidatud läbielamised ja tervisega seotud vaevused antud juhul kaebetähtaja ennistamiseks piisavad.
17.Seetõttu loeb kohus, et kaebaja ei ole Viru Vangla käskkirja nr 6-3/907-1 tühistamise nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus ei ole seetõttu halduskohtus menetlemiseks lubatav. Kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
3-19-1153 III Kahju hüvitamise nõuded
18.Kaebaja on märkinud, et soovib kohtu abil lahendada muu hulgas küsimuse seoses sellega, et tema kambrikaaslane on temalt varastanud toitu ja isiklikke asju (kokku 60 euro ulatuses). Samuti saab kohtule esitatud avaldustest järeldada, et kaebaja soovib selle kahju väljamõistmist vanglalt. Kohus täpsustab siinjuures, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebaja ja tema kambrikaaslase vaheliste vaidluste lahendamine.
19.VangS § 11 lg-s 8 on kinnipeetavatele ja vahistatutele ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ka kohtule kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega peab olema kinnipeetav enne kohtusse pöördumist taotlenud kahju hüvitamist esmalt vanglalt.
20.Vangla kinnitusel ei ole kaebaja vanglale kahjunõudeid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik pidada kahjunõudeks kaebaja 11.04.2020 teadet vanglale (digitoimiku lk 94) temalt varastatud asjade kohta. Selles pöördumises on toodud küll nimekiri kaebajalt varastatud asjadest ning kaebaja on palunud need asjad talle tagastada, kuid sellest ei ole võimalik välja lugeda kaebaja soovi, et vastava kahju hüvitaks talle vangla. Seega on kaebajal vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui kaebaja leiab endiselt, et vangla on tekitanud talle kahju, ning soovib selle hüvitamist, on tal õigus esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kui vangla jätab tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, saab kaebaja pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse.
21.Kaebaja avaldustest on võimalik aru saada, et ta soovib talle kahjuhüvitise väljamõistmist ka seoses sellega, et ta on kahel talvel jalutuskäigu ajal jää peal kukkunud, ning seoses sisekontrolliosakonna peaspetsialisti ja järelevalveosakonna juhataja tegevusega. Kuna vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud vanglale ühtegi kahju hüvitamise taotlust, on kaebajal ka nende nõuete osas läbimata VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus.
22.Eeltoodust tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
tagastab
kohus
kaebuse
kahju
hüvitamise
nõuetes
IV Nõuded seoses isikliku toimiku täitmisega ja presidendile saadetud iseloomustustega
23.Kohus palus 05.03.2020 määruses kaebajal täpsustada tema väiteid seoses tema isikliku toimiku täitmisega ning selgelt märkida, millist konkreetset vangla tegevust on kaebaja silmas pidanud (näiteks, milline dokument on kaebaja isiklikku toimikusse lisatud, mis ei peaks kaebaja hinnangul seal olema vmt) ning millist eesmärki ta selle kaebuse rahuldamisega saavutada soovib. Kaebaja selgitas oma 22.03.2020 avalduses täiendavalt üksnes seda, et nii tema kohta peetavas toimikus kui ka individuaalses täitmiskavas sisalduvad ebaõiged andmed (kaebaja ei ole tegelikult riskiv ja hoolimatu jmt).
24.Kaebus tuleb nende väidetega seotud osas tagastada kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
25.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja väiteid arvestades puudub kohtul tema isikliku toimiku täitmise või individuaalse täitmiskavaga seonduvalt õiguskaitse vajadus. Kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi puudub kinnipeetaval õiguskaitsevajadus tema kohta koostatud individuaalses täitmiskavas
3-19-1153 sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks (HKMS § 44 lg 1). Individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada individuaalse täitmiskava rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures täitmiskavas sisalduvale ja tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26 ja 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p13). Kohus leiab, et neid seisukohti on võimalik kohaldada ka kinnipeetava kohta VangS § 17 alusel peetavasse isiklikku toimikusse lisatud dokumentides sisalduvate väidete osas. Nimelt, kui vangla toetub kaebaja suhtes mõne toimingu tegemisel või haldusakti andmisel tema isiklikus toimikus sisalduvatele andmetele, on kaebajal võimalik esitada sellega seonduvad väited konkreetse toimingu või haldusakti vaidlustamise menetluses.
26.Kaebaja palub tühistada vangla poolt aastatel 2017, 2018, 2019 Eesti Vabariigi presidendile tema kohta saadetud iseloomustused. Kaebaja väitel koostas üksuse juht M. Altermann presidendile saadetud kaebaja iseloomustused ning valetas nendes kaebaja kohta ja laimas teda.
27.Kohus leiab, et ka presidendile saadetud iseloomustuste vaidlustamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 19 kohaselt vabastab president süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. Armuandmise otsustamise protseduuri ei ole õigusaktidega täpsemalt reguleeritud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.06.2017 määruse nr 3-4-1-6-17 p 37 kohaselt teeb Vabariigi President otsuse armu anda või mitte anda oma enesekorraldusõiguse alusel. Seega ei ole vangla koostatud iseloomustus siduvaks materjaliks otsuse tegemisel ning näiteks ka kaebajal endal on võimalus esitada soovi korral Vabariigi Presidendi Kantseleile kõik asjakohased materjalid ja viidata tema kohta koostatud iseloomustuses esinevatele väidetavatele ebatäpsustele. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et Viru Vangla on presidendile edastanud ebaõiget teavet, mida saaks pidada kaebaja väärikust alandavaks või au ja head nime teotavaks. V Nõue seoses meditsiiniosakonna tegevusega
28.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
29.Kaebaja on märkinud, et tema kohta peetav tervisekaart ei ole täidetud korrektselt ning meditsiiniosakond ei täida oma kohustusi. Kaebaja väiteid arvestades ei ole kaebuse lahendamine meditsiiniosakonnale tehtud etteheidete osas halduskohtu pädevuses. Vangla tervishoiutöötajad tegutsevad tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (Riigikohtu 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Seega otsustab vangla tervishoiutöötaja isiku ravivajadust silmas pidades ravi määramise ja selle osutamise aja üle arsti ja kinnipeetava vahelises eraõigussuhtes (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757, p-d 12, 13). Kui kaebajal on etteheiteid vangla meditsiiniosakonnas talle osutatud tervishoiuteenusele, tuleb tal vajadusel esitada hagi maakohtule.
30.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse meditsiiniosakonna tegevusega seotud väidete osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. VI Väited seoses kambris oleva ebapiisava valgustusega ja lihavaba menüü mittevõimaldamisega
31.Kaebaja on oma 22.03.2020 avalduses viidanud asjaoludele, millele ta ei ole varem käesolevas asjas kohtu tähelepanu juhtinud. Näiteks on kaebaja väitnud, et vangla ei ole
3-19-1153 võimaldanud talle lihavaba menüüd, kuigi ta on taimetoitlane, ning kambris olev valgustus ei vasta nõuetele. Kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust järjekordselt käiguta ja paluda kaebajal nende väidetega seonduvaid nõudeid täpsustada. Kaebaja väidetest ei tulene, et ta oleks pöördunud nende probleemidega eelnevalt vangla poole ning vangla oleks tema taotlused jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (VangS § 11 lg 5). Samuti ei oleks kaebuse täiendamine vastavaid probleeme käsitavate nõuetega käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks (HKMS § 49 lg 1). Kohus selgitab, et kaebajal on võimalus pöörduda taotlusega talle lihavaba menüü võimaldamiseks või kambris valgustuse parendamiseks esmalt vangla poole ning pärast nendes küsimustes kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik pöörduda kohtusse.
32.Kaebaja väited kehvast valgustusest kambris ning talle sobiva toidu mittevõimaldamisest võivad viidata ka tema soovile saada hüvitatud talle kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju. Näiteks palus kaebaja haldusasjas nr 3-20-335 määrata talle riigi õigusabi kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks. Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõudeid (VangS § 11 lg 8). Seetõttu ei oleks vastav kahju hüvitamise nõue käesoleval ajal kohtus menetlemiseks lubatav ning ka sel põhjusel puudub vajadus kaebaja väidete täpsustamiseks. VII Riigi õigusabi taotlus
33.Kaebaja on palunud määrata talle eespool käsitletud probleemide lahendamiseks riigi õigusabi korras esindaja.
34.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning selle kohaselt ei anta isikule riigi õigusabi muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1); kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5) või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (p 6).
35.Kohus leiab, et arvestades käesolevas määruses toodut ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud, sest kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kohus lõpetab käesoleva määrusega asja menetluse Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes ning tagastab kaebuse ülejäänud nõuetes. Samuti puudutab kaebus osaliselt mittevaralise kahju hüvitamist, millise nõude esitamiseks ei ole avaliku huvi puudumise korral riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6).
36.Kaebaja on kohtu hinnangul suuteline kaitsma ise enda õigusi seoses kirjeldatud probleemidega võimalikus kohtueelses menetluses, s.o vanglale erinevate taotluste ja kahjunõuete esitamisel (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtule esitatud avaldustest nähtub, et kaebaja on võimeline piisavalt selgelt kirjeldama probleeme, mille lahendamist ta soovib, ning väljendama enda tahet. Samuti ei ole tegemist sedavõrd keeruliste õiguslike vaidlustega, mille lahendamiseks vajaks kaebaja tingimata õigusalaste teadmistega esindaja abi. Haldusmenetluses kehtib uurimisprintsiip (haldusmenetluse seaduse § 6), mille kohaselt tuleb haldusorganil endal selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Kaebajal piisab üksnes oma probleemi ja taotluse selgelt ning konkreetselt väljendamisest.
37.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.