Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 05.05.2020, Tartu 3-19-877 FIE Tõnu Kapteini Ranna talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 06.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/271 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlus rahuldamata, 03.04.2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/62-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks teha uus otsus ja toetus väljamaksmisele suunata Tartu Halduskohtu 24.10.2019. a otsus FIE Tõnu Kapteini Ranna talu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja FIE Tõnu Kapteini Ranna talu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde PRIA 13.12.2019. a vastuse lisad.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.10.2019. a otsus muutmata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.06.2020 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 21.05.2018 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181113164, milles taotles muuhulgas mahepõllumajandusega jätkamise toetust 294,52 ha rohumaa kohta.
2.PRIA palus 12.06.2018. a esialgse kontrolli teatises nr 12-1/18/3271 taotlejal üle kontrollida põllumassiividel nr 42852049912, 42852171135, 42952078079, 43052038876, 43152117710, 43152125985 ja 43252103599 asuvate põldude piirid ja pindalad ning andis tähtaja võimalike vigade kõrvaldamiseks.
3.Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 14.06.2018 toetustaotluse muudatuse, milles vähendas põllumassiivil nr 42852171135 asuva põllu nr 306-1 pindala 4,78 ha-lt 4,75 ha-le.
4.PRIA teavitas 07.12.2018. a kirjaga taotlejat kontrolli tulemustest (kontrollakt nr 181085). Kontrolli käigus tuvastati, et toetustaotlusel märgitud põllud ei vasta 15,78 ha ulatuses toetusõiguslikule põllumajandusmaale ette nähtud nõuetele. Kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse toetusõiguslik pindala võrreldes toetustaotlusel deklareerituga vähenes 3,58 ha võrra seoses põldude nr 306/1, 306-1, 303, 302/1 ja 302 piiride joonistamisega selliselt, et need ületasid põllumassiivide registrijärgseid piire. Lisaks tuvastas PRIA, et Tõnu Kapteini Ranna talu ei ole mahetunnustatud loomakasvatuse valdkonnas ja tema nimele ei ole PRIA põllumajandusloomade registri andmetel registreeritud ühtegi looma.
5.Tõnu Kapteini Ranna talu palus 09.12.2018. a avalduses lisada toetustaotlusele Põllumajandusameti (PMA) koostatud mahepõllumajanduse kontrolli protokollid ja tõendavad dokumendid ning koostööleping OÜ-ga Adoranna.
6.PRIA jättis 06.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/271 Tõnu Kapteini Ranna talu mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt tingib taotluse rahuldamata jätmise loomkoormuse nõude täitmata jätmine (maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) § 8 lg 4) ning taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus (3,58 ha) ja sellest tingitud toetuse vähendamine (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1).
7.PRIA jättis 03.04.2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/62-1 rahuldamata Tõnu Kapteini Ranna talu vaide PRIA 06.02.2019. a otsuse peale. PRIA märkis, et põllumassiivide nr 42952078079, 43052038876 ja 43252103599 piire suurendati vastavalt 3,99 ha, 0,02 ha ja 0,8 ha, kuna ortofotodelt oli tuvastatav puittaimede eemaldamine. Ülejäänud maa osas toetustaotlusel üle põllumassiivi piiri taotletud aladel tuvastati, et puittaimede tihedus ületab lubatud piiri või tegemist on liigniiske roostikuga, mistõttu neid alasid põllumassiivide pindala hulka ei arvatud. PRIA selgitas, et Tartu Ringkonnakohus leidis 01.06.2017. a otsuses nr 3-16-1579, et PRIA ei lugenud Tõnu Kapteini Ranna talu õigesti määruse nr 53 mõistes loomapidajaks ega § 8 lg 4 alusel toetuskõlblikuks. Vaide esitaja ei ole loomapidajana arvel PMA põllumajanduse registris ega PRIA põllumajandusloomade registris.
8.FIE Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 08.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 25.09.2019 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada PRIA 06.02.2019. a otsus kaebajat puudutavas osas ja 03.04.2019. a vaideotsus ning teha uus otsus ja toetus välja maksta täies ulatuses. Kaebaja põhjendused: 1) Otsusest ega vaideotsusest ei nähtu, kuidas on kindlaksmääratud pindala osas jõutud tulemuseni 290,94 ha, kui toetust taotleti 294,52 ha-le. PRIA teavitas läbiviidud kontrolli tulemustest, kuid saadetud dokumentidest ei selgunud põldudel esinenud puudused, mõõtmisviis ega pindala vähendamise põhjused. Kuna ükski põldudest ei asu rannikul, on arusaamatu, kuidas saab pindala vähendamise kaasa tuua majandamata pilliroog. Võsa nendel põldudel puudub ning seal kasvavad mõned kadakad ja männid, mis loomade karjatamist ei
sega. Kadakatega kaetud ala ei tähenda alati, et tegemist on mittetoetusõigusliku alaga. Kaebaja muutis taotluse esitamisel osade põllumassiivide piire, kuna PRIA põllumassiivide registris kajastatud pindalad ei vastanud tegelikule maakasutusele. Muudatuste arvestamist või arvestamata jätmist ei ole kontrollaktist ega otsusest võimalik aru saada. 2) Ühestki õigusaktist ei tulene, et loomkoormuse nõude täitmiseks peab taotleja olema mahetunnustatud loomapidaja. Kaebaja on täitnud loomkoormuse nõude. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade pidamist taotleja ettevõttes tõendavad koostööleping OÜ-ga Adoranna, PMA kontrolli protokollid ja fotod. Ringkonnakohus otsuses nr 3-16-1579 ei selgitatud, millisest õigusaktist tuleneb, et kompenseeritavaks kuluks on loomade soetamisega ja pidamisega seotud kulud. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 art-d 9 ja 10 keelavad selle.
9.Tartu Halduskohus jättis 24.10.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) PRIA 06.02.2019. a otsus vastab väljakujunenud praktikale. Otsusega kindlaksmääratud pindala 290,94 ha on toetustaotluses deklareeritud pindala ja toetuste saamise nõuetele mittevastava pindala vahe (294,52-3,58). Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, mis seaks 2017. a kohapealse kontrolli tulemused ja 2018. a ortofotode võrdluse õigsuse kahtluse alla. 2017. a kontrollitoimingute raames tuvastatud ja registris kajastatud andmed ei saanud olla kaebajale üllatuslikud, sest ka varasemate toetustaotluste lahendamisel tugines PRIA neile andmetele. Osade 2017. a kontrollaktide õiguspärasust hindas kohus haldusasjades nr 3-18-305 (põllumassiivid nr 42852171135, 43152125985, 43252103599) ja 3-18-1599 (42852049912, 42852171135, 43152125985, 43252103599) ning tuvastas nende õiguspärasuse. Toetusõigusliku pindala vähenemise tingis peaasjalikult asjaolu, et kaebaja põllumassiividel oli lubatust enam puittaimi ja ühel põllumassiivil asus tee. 2) Koos kaebaja toetustaotlusega esitatud taotlus põllumassiivide muutmiseks on lahendatud toetustaotluse menetlemise käigus. 07.12.2018 saadetud kontrolli tulemustest nähtub, milliste põllumassiivide osas piiride muutmise ettepanekuga ei arvestatud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu senise kohtupraktikaga ja on jätkuvalt seisukohal, et kadakased alad ei ole maha arvatavad, ei tingi PRIA otsuse õigusvastasust. 3) Tartu Ringkonnakohus asus otsuses nr 3-16-1579 seisukohale, et määruse nr 53 mõistes on (mahe)loomapidajaks isik, kelle andmed kajastuvad asjaomastes registrites. Määruse nõude täitmiseks ei piisa teisele isikule kuuluvate loomade karjatamisest. Samuti rõhutas ringkonnakohus, et kaebaja ja OÜ Adoranna vahel sõlmitud koostöölepingust ei tulene ainsatki hüve ega loomade pidamisest tulenevat õigust, millise omandamise eesmärgil osutas kaebaja OÜ-le Adoranna sisuliselt endale kuuluval rohumaal loomade karjatamise, toitmise ja transpordi teenust. Kui lepingu ainsaks hüveks oli PRIA-lt mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamine, on suure tõenäosusega tegemist kaebaja poolt kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamise eesmärgil. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis seaksid ringkonnakohtu (haldusasi nr 3-16-1579) järelduse õigsuse kahtluse alla ja võiks tingida teistsugusele järeldusele jõudmise. 4) Määruse nr 53 mõttes on toetusõiguslik üksnes rohumaa siis, kui taotlejal on teataval arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi ja ta täidab loomkoormuse nõude. Mahepõllumajanduse nõudeid saab täita ainult mahetunnustatud loomapidaja, kes on võtnud enda kanda ka loomapidaja kohustused. Asjaolu, et määruse nr 53 § 8 lg-s 4 ei ole kasutatud sõnastust „taotleja nimel“ ei oma määruse tõlgendamisel määravat tähtsust. Ka kaebaja esitatud kirjavahetus (tl 148-149) ei tingi teistsugusele järeldusele jõudmist. Kuna kohtupraktikas on nimetatud normi tõlgendatud, siis on ebaõige kaebaja seisukoht, et mahetunnustatud loomapidajaks olemise nõue ei tulene ühestki õigusaktist. Määruse nr 53 § 8 lg 4 nõuete täitmiseks ei piisa teise mahetunnustatud loomapidaja loomade karjatamisest kaebajale
kuuluvatel maadel. Asjaolust, et kaebaja on taimekasvatuse valdkonnas mahetunnustatud, ei tulene õigust saada toetust määruse nr 53 § 8 lg 4 alusel, sest loomkoormuse nõue on täitmata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.FIE Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 25.11.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.10.2019. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei sisustanud õigesti toetuse maksmise eesmärki ja aluseid. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse põllumajandusmaa hektari kohta taotlejatele, kes täidavad õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Seega on olemas subjektiivne õigus toetusele olenemata taotlejate arvust ja põllumajandusmaa kogupindalast. PRIA otsus peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt põhjendatud (haldusmenetluse seaduse § 55 lg 1). 2) Ei nõustu kohtuga, et kontrollaktides olid piisava täpsusega põllumassiivide pindalade vähendamise alused toodud. Kohus ei selgita, milline on lubatud puittaimede tihedus, milline õigusakt seda sätestab ning kas kindlakstehtud tihedus ületas lubatavat. Puu ja põõsas on kindlat õiguslikku tähendust omavad mõisted, mille asendamine üldistava mõistega puittaimed on lubamatu. Seda kinnitab ka õiguskantsler 25.04.2018. a kirjas PRIA-le. Põllumassiivist väljalõigatud tee on loomade liikumise rada, mis suve jooksul kattub rohttaimedega ning kus põllumajanduslik tootmine on võimalik ja toimub. 3) Kohus ei sisustanud õigesti püsirohumaale makstava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse mõtet. Kuna mahetoetusi makstakse põllumajandusmaa hektari kohta ja sellega ei kompenseerita loomade pidamisega seotud kulutusi, siis ei pea toetuse taotleja olema mahetunnustatud loomapidaja, kelle andmed kajastuvad põllumajandusloomade registris. 4) Haldusasjas nr 3-19-1579 keskendus ringkonnakohus alusetult loomade pidamisega seotud kuludele ja loomapidaja mõistele. Ükski õigusakt loomade soetamise ja pidamise kulude kompenseerimist mahepõllumajanduse toetuse raames ette ei näe, vaid komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 art-d 9 ja 10 keelavad selle. Koostöölepingu eesmärk ei ole kunstlikult konkurentsieelise tekitamine. Loomapidaja mõiste sisustavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 2 p 19 ja loomatauditõrje seaduse § 4. Mahetunnustatakse füüsilist või juriidilist isikut ehk ettevõtjat, mitte loomapidajat. 5) Kohus ei hinnanud PMA kontrolli protokolle ja tõendavaid dokumente. Nendega on tõendatud määruse nr 53 § 8 lg 4 nõude täitmine.
11.PRIA esitas 13.12.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) PRIA-l on toetustaotlusi puudutavate otsuste tegemisel piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ja täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keerukaks. 2) Kohus ei eksinud määruse nr 53 sätete kohaldamisel. Asjakohane on Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-16-1579. Teisele isikule kuuluvate mahetunnustatud loomade kasutamisega ei ole täidetud nõuded toetuse saamiseks, sõltumata koostöölepingust. Kohus käsitles otsuse p-des 19-20 kaebaja esitatud tõendeid. Koostööleping ega PMA kontrollaktid ei kinnita kaebaja vastavust määruse nr 53 § 8 lg 4 nõuetele. OÜ Adoranna kohta vormistatud dokumendid ei ole asjassepuutuvad. Kaebaja kohta väljastatud tõendav dokument nr 180741 ja mahepõllumajanduse kontrolli protokoll nr KP_1822794 kinnitavad üksnes teadaolevat asjaolu, et kaebaja on tunnustatud taimekasvatuse valdkonnas ning ta karjatab OÜ Adoranna maheveiseid ja hobuseid koostöölepingu alusel. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks määruse nr 53 § 8 lg 1 p-s 6 nimetatud rohumaade kohta peaks kaebaja ettevõte omama mahetunnustust loomakasvatuse valdkonnas.
3) Pindala üledeklareerimisel kaasnevad õigusaktides ettenähtud sanktsioonid, mille rakendamisega pidi kaebaja arvestama (määruse nr 640/2014 art 19). Kohus käsitles pindala erinevusega seonduvat kohtuotsuse p-des 9-16. Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-18-505, et kadakas ei liigitu selliseks abikõlblikuks taimeks, mida võib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p h mõistes rohumaal vähesel määral lubada. Õiguskantsleri seisukoht on vaid soovituslik. 4) Kui tee või rada on vähemalt kahel järjestikusel aastal sama asukohaga, s.t taimestik sellel pole taastunud, loetakse see püsivaks. PRIA tuvastas 2017. a ja 2018. a, et rada on püsivalt samas asukohas. Seda kinnitab ka Maa-ameti fotolaos 2019. a suve alguses tehtud foto. Rada, mida mööda loomad liiguvad lauda juurde, on ligipääs põllumajandushoonele. Kaebaja väide taimestiku taastumise kohta on tõendamata.
12.FIE Tõnu Kapteini Ranna talu märkis 26.03.2020. a seisukohas, et PMA poolt OÜ Adoranna kohta vormistatud dokumendid kinnitavad, et loomade pidamisel ei ole rikutud mahepõllumajanduslikke loomapidamise nõudeid. Seos loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuete täitmisega antud toetusel puudub. PRIA ei ole selgitanud, millisele õigusaktile tugineb enda väites, et toetust makstakse loomade kohta. Samuti on alusetu PRIA arusaam, nagu puuduks eluline või majanduslik põhjus talus loomade pidamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotles PRIA-lt 2018. aastal mahepõllumajandusega jätkamise toetust 294,52 ha rohumaa kohta, mida vähendati taotletud ja kindlaksmääratud pindala (290,94 hektarit) erinevuse võrra (määrus nr 53 § 24, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 18 lg 6) ehk 3,58 hektarit. Lisaks vähendati kindlaksmääratud pindala 7,16 hektari võrra tuvastatud pindala erinevuse kahekordses ulatuses (2x3,58=7,16 ha) seoses asjaoluga, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus kultuurigrupis on suurem kui 3% või 2 hektarit kindlaksmääratud pindalast (määrus nr 53 § 24, komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1). Seega oli teine rohumaa pindala vähendus otseselt seotud esimese vähendusega ning teise vähenduse tulemusena vähenes kindlaksmääratud pindala 283,78 hektarini. Viimaks otsustas PRIA jätta kaebajale toetuse välja maksmata ka 283,78 hektari rohumaa kohta põhjendusega, et selle iga hektari kohta ei peeta kogu kohustuseaasta jooksul vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi (määrus nr 53 § 8 lg 4). Kaebaja on kohtumenetluses esitanud sisulisi vastuväiteid nii PRIA esimesele kui ka kolmandale otsustusele.
15.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha selles, kas PRIA-l oli alus kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra vähendada (I) ning uurib seejärel, kas kaebajale ka kindlaksmääratud pindala 283,78 hektari osas toetuse välja maksmata jätmine oli põhjendatud (II). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (III).
I
16.Kaebaja arvates on tal subjektiivne õigus toetusele olenemata taotlejate arvust ja põllumajandusmaa kogupindalast. Nimelt makstakse mahepõllumajandusega jätkamise toetust
põllumajandusmaa hektari kohta kõigile taotlejatele, kes täidavad õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Ühtlasi leiab kaebaja, et PRIA ei ole otsuses, vaideotsuses ega ka kohtuvaidluse kestel selgitanud, millistele konkreetsetele õigusaktidest tulenevatele nõuetele vaidlusalused maad ei vastanud. Üheski kontrolli aktis ega kontrollist teavitamise lehel ei ole viidatud õigusnormile, mis muudaks nimetatud asjaolude tuvastamisel maa mittetoetusõiguslikuks, mistõttu on vajalik hinnata, kas näiteks kadakad asuvad sellise tihedusega, et rohi ja rohttaimed ei ole valdavad (määrus (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkt h).
17.Kuigi kaebaja väide mahepõllumajandusega jätkamise toetuse maksmise eelduste kohta on õige, ei nõustu ringkonnakohus kaebaja järeldusega temal esineva subjektiivse õiguse kohta. Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on käsitatav ELÜPS §-s 67 märgitud maaelu arengu toetusena ühe alaliigina. Sellise toetuse andmise tingimustes võib ELÜPS § 79 lg 1 p 3 järgi ette näha ka selle, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused. ELÜPS § 67 lg 2 alusel antud maaeluministri määrus nr 53, mis sätestab toetusõiguslikkuse ning toetatava tegevuse nõuded, samuti toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, ei näe ette taotluste rahuldamist hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestusele tuginedes. Seega tuleb nõustuda kaebaja väitega, et mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse toetusteks ettenähtud vahendite piires kõigile taotlejatele, kes täidavad õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Samas on kaebaja meelevaldselt leidnud, et ta täitis kõik õigusaktides kehtestatud nõuded. Nii otsuses kui ka vaideotsuses on viited ja selgitused õigusnormide kohta, mille alusel kaebaja toetust vähendati ning see viimaks ka tervikuna välja maksmata jäi. Ringkonnakohus käsitleb kohtuotsuse käesolevas osas toetuse vähendamist.
18.Määruse nr 53 § 24 järgi otsustab PRIA toetuse vähendamise muu hulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) sätestatud alustel ja korras. Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 preambula p 12 näeb ette, et selliste põldude puhul, mida kasutatakse kas põllumaana või püsirohumaana ja millel kasvavad puud, tuleks kehtestada tingimused puude olemasolu ja nende mõju kohta niisuguste alade toetuskõlblikkusele. Õiguskindluse huvides tuleks kehtestada puude maksimumkasvutihedus, mille määravad kindlaks liikmesriigid, lähtudes traditsioonilistest taimekasvatustavadest, loodusoludest ja keskkonnakaitsest. Määruse nr 640/2014 art 9 lg 3 kohaselt käsitatakse üksikute puudega põldu toetuskõlblikuna, kui on täidetud järgmised tingimused: a) põllumajandustegevusega on võimalik tegelda samamoodi nagu puudeta põldudel samas piirkonnas ning b) puude arv hektari kohta ei ületa teatavat maksimumtihedust. Määruse nr 640/2014 artikli 18 lõige 6 näeb ette, et kui pindalatoetuskavade või –meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Kindlaksmääratud pindala ja deklareeritud pindala peetakse võrdseks, kui erinevus on kuni 0,1 hektarit.
19.ELÜPS § 99 lg 5 paneb põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivil asetsevate maastikuelementide ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimuste ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavate andmete ja nende esitamise korra kehtestamise kohustuse valdkonna eest vastutavale ministrile. Määruse nr 53 § 8 lg 8 järgi lähtutakse toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri 16.06.2015. a määruse nr 22 §-s 5 sätestatust. Määruse nr 22 § 5 lõike 2 kohaselt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha
põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine võimalik ei ole1. Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud (§ 5 lg 5). Määruse nr 22 § 5 lg 1 kohaselt määrab põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala kindlaks PRIA. Seega saab vaidlus seisneda eelkõige selles, kas PRIA tegi kaebaja puhul põllumassiivide maksimaalse toetusõigusliku pindala õigesti kindlaks.
20.Vaideotsuse kohaselt määraski PRIA põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala selliselt, et võttis aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi, arvutas sealt maha põllumassiivil paikneva üle 0,01 ha suuruse maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine võimalik ei ole ning alad, kus ühe hektari kohta kasvas rohkem kui 50 puud (vaideotsuse p 11). Vastustaja selgituse kohaselt ei arvatud kaebaja põllumassiivide toetusõigusliku pindala hulgast välja üksikult ning hajusalt paiknevaid puid ja/või põõsaid, vaid puude ja/või põõsaste gruppe, mille tihedus ületas lubatud määra (määruse nr 640/2014 art 9 lg 3, määruse nr 22 § 5 lg 5).
21.Vaidlust ei ole selle üle, et toetustaotluse esitamise seisuga 2018. aastal oli kaebaja kasutuses olevate põllumassiivide piire uuendatud 2017. aasta kevad-suvel läbi viidud kohapealse kontrolli tulemuste alusel, mida kinnitavad põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktid nr 12-11/17/259 (tl 127), nr 12-11/17/264 (tl 127p), nr 12-11/17/283 (tl 128), nr 12-11/17/291 (tl 128p) ja nr 12-11/17/297 (tl 129). Kohapealne kontroll kaebaja põllumassiividel teostati 25.05.2017 ja 29.05.2017. Kontrolli aktidest eelviidatud järjekorras nähtub, et põllumassiivist nr 42852049912 mõõdeti välja kadakad, põllumassiivist nr 42852171135 kadakad, võsa ja pilliroog, põllumassiivi nr 43052187549 puhul on ära märgitud põhjaservas asuv kraav, põllumassiivi keskel asuv kiviaed ning välja mõõdetud hoone, põllumassiivist nr 43152125985 on välja mõõdetud võsa ning põllumassiivist nr 43252103599 kadakad, võsa ja pilliroog. Otsused põllumassiivide registris registriparandused sisse viia on tehtud esimese kahe kontrollakti puhul 02.06.2017 ning ülejäänud kontrollaktide puhul 05.06.2017.
22.Andmed põllumassiivide uute, 2017. aastal kindlaks tehtud piiride kohta kuvati kaebajale ka 2018. aastal enne toetusetaotluse esitamist e-PRIA-s (vaideotsuse p 12, tl 9p). Pärast toetustaotluse esitamist saatis PRIA kaebajale 12.06.2018. a kirjaga nr 12-1/18/3271 (tl 125-126) pindalatoetuse- ja maksetaotluse esialgse kontrolli teatise, milles palus eelnimetatud põllumassiividel asuvate põldude piirid ja pindalad üle kontrollida ning andis tähtaja 25.06.2018. a toetusetaotluses võimalike vigade parandamiseks. Teatises märgitakse selgelt, et kaebaja 2018. a pindalatoetuse- ja maksetaotluse kontrollimisel tuvastati teatise lisades nimetatud põllumassiividel maakasutuse deklareerimine suuremas ulatuses, kui on põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala. Kaebaja esitas 14.06.2018 toetusetaotluse muudatuse, milles vähendas ainult põllumassiivil nr 42852171135 asuva põllu nr 306-1 pindala 4,78 hektarilt 4,75 hektarile (kaebuse lisa 1, tl 9p). Teiste põldude pindalasid kaebaja ei parandanud ega teavitanud PRIA-t ka põldudel täiendavate hooldamistööde tegemisest. Kaebaja enda kirjalike selgituste kohaselt oli taotlusel olevate, üle põllumassiivi piiri joonistatud põldude (põllumassiivid nr 42852049912, 42852171135, 43152125985 ja 43252103599) puhul tegemist tegeliku maakasutusega (kaebuse lisa 1, tl 10). Seejärel tuvastas PRIA vaidlusaluste põllumassiivide toetusõigusliku pindala täiendavalt ka ortofotode alusel.
Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on selleks näiteks ehitiste alune pindala, kivihunnik jne. Vt eelnõu seletuskiri, http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a1997d66-b03c-487e-a5479347a89554cf?activity=1#nVn8KGFF, lk 3
23.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et PRIA teavitas kaebajat 07.12.2018. a kirjaga uue kontrollakti tulemustest (tl 67-68). Kirjas viidatud 2018. a kontrollakti tulemuste põhjal vaidlusaluste põldude nr 306/1, 306-1, 303, 302/1 ja 302 2 taotletud pinda (14,17 ha) ja jäävat pinda (10,59 ha) kõrvutades ilmneb, et kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse toetusõiguslik pindala vähenes võrreldes toetustaotlusel deklareerituga 3,58 ha võrra. Ka ilmneb, et 2018. a ortofotod kinnitasid 2017. a kontrolli tulemusi. Põllu nr 303 puhul (põllumassiiv nr 43052187549) lõigati põllumassiivist täiendavalt välja tee. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja kontrolli tulemustele vastuväiteid ei esitanud.
24.HKMS § 61 lg-st 4 tuleneb, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus koosmõjus teiste tõenditega. Ringkonnakohus märgib, et haldusasjas 3-18-505 käsitles ringkonnakohus muu hulgas kaebaja vastuväiteid ka käesolevas haldusasjas eelnevalt viidatud põllumassiivide (va põllumassiiv nr 43052187549) piiride korrigeerimisele ning tuvastas, et piiride korrigeerimine toimus õiguspäraselt. Nimetatud haldusasja materjalidest nähtub, et ka 2017. aastal teavitati kaebajat kohapealsetest kontrollidest ning põllumassiivide registris põllumassiivide piiride muutmisest 13.06.2017. a teatisega, paludes esitada vastuväited põllumassiivide muutmise osas kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Haldusasjas 3-18-505 peetud kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta vastuväiteid teatisele ei esitanud (kohtuistungi protokoll, 11:42:24). Ringkonnakohus asus 14.05.2019. a otsuses seisukohale, et olukorras, kus kaebajal oli reaalne võimalus kontrolliaktidele haldusmenetluses vastu vaielda, kuid ta seda ei teinud ega esitanud konkreetseid vastuväiteid alade väljamõõtmisele ka kohtumenetluses, ei tekkinud vastustajal kohtumenetluse käigus kohustust asuda täiendavalt tõendama kohapealse kontrolli aktides märgitu õigsust, st põllumassiividest väljamõõdetud alade toetuskõlbmatust (otsuse p 28). Ka asus ringkonnakohus seisukohale, et püsirohumaal saab abikõlblikuks pidada vaid selliseid põõsaid, puid ja muid mitterohttaimi, mis on loomadele söödavad, kuid kadakas selliseks taimeks ei liigitu. Ringkonnakohus leidis, et loomade karjatamine põllumajandusliku tootmise eesmärgil ei ole ilmselt võimalik ka pillirooga kaetud aladel, samuti sellises võsas ja põõsastes, mida loomad toiduks ei tarbi (otsuse p 26). Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.11.2019, kui Riigikohus otsustas kaebaja kassatsioonkaebust mitte menetlusse võtta. Ringkonnakohus leiab, et kuna ringkonnakohus hindas eelviidatud haldusasjas samade põllumassiivide (va põllumassiiv nr 43052187549) piiride korrigeerimise õiguspärasust, millest on PRIA otsuse tegemisel lähtunud ka käesolevas haldusasjas, on ringkonnakohtu põhjendused ka käesolevas haldusasjas asjakohased.
25.Ringkonnakohus on seisukohal, et õiguspäraseks tuleb pidada ka tee väljaarvamist põllumassiivist nr 43052187549 (põld nr 303). Apellatsioonkaebuse kohaselt on tegemist loomade liikumise rajaga, kust loomad liiguvad sügiseti lauda juurde. Suve jooksul kattub aga rada rohttaimedega, kus on põllumajanduslik tootmine võimalik ja toimub. PRIA selgituse kohaselt saab toetusõiguslikuks pidada vaid muutuva asukohaga rada või teed, kus heinamaal on korra üle sõidetud, samuti põldude servas olevaid tehnoradu või alasid. Tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt välja antud põldude identifitseerimise juhenddokumendi (LPIS-e juhenddokument3) p-st 2.3.1 on tehislik ehitis või rajatis, mis on usaldusväärselt kaardistatav, olenemata selle suurusest abikõlbmatu. Teed või rajad, mis on transpordivõrgustiku osad või, mis on ligipääsuks hoonetele ja eravaldustele, kuuluvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulgast välja arvamisele. Vastustaja selgituse kohaselt saab Põllumassiividel nr 42852049912, 42852171135, 43052187549, 43152125985, 43252103599 Guidance document on the Land Parcel Identification System (LPIS) under Articles 5, 9 and 10 on Commission Delegated Regulation (EU) No 640/2014 and on the establishment of the EFA-layer referred to in Article 70(2) of Regulation (EU) No 1306/2013. Claim year 2018 onwards, https://marswiki.jrc.ec.europa.eu/wikicap/images/a/ae/DS-CDP-2018-11-LPIS-guidelines2018-clean.pdf
abikõlbmatuteks teedeks ja radadeks pidada ka neid, mis on püsivalt samal kohal, olenemata nende kattest. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga selles, et püsiva asukohaga teid ei ole ilmselt võimalik põllumajandusliku tootmise eesmärgil kasutada. Vastustaja selgituse kohaselt hinnatakse teede või radade püsivust vähemalt kahe erineva aasta ortofoto või kohapealse kontrolli tulemuste või kombineeritult mõlema alusel. Kui tee või rada on vähemalt kahel järjestikusel aastal sama asukohaga, st taimestik sellel alal pole taastunud, loetakse see püsivaks. PRIA selgituse kohaselt on kindlaks tehtud, et juba 2017. aastal kohapealses kontrollis tehtud fotolt nähtub vaidlusalusel põllumassiivil rada samas asukohas, kus see oli ka 2018. aastal teostatud halduskontrolli käigus ning vastustaja hinnangut kinnitab ka Maa-ameti fotolaos 2019. aasta suve alguses tehtud foto, millelt on rada endiselt nähtav. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde vastustaja poolt 13.12.2019. a vastuse lisadena esitatud 29.05.2017. a kohapealses kontrollis tehtud foto ning 06.06.2019. a Maa-ameti fotolaost pärineva foto, nõustudes vastustaja seisukohaga, et fotodelt nähtuval rajal ei ole ilmselgelt taimestik taastunud ning põllumajanduslik tootmine rajal sel põhjusel võimalik. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et PRIA otsus ja vaideotsus on kaebaja 2018. a taotluses märgitud rohumaa vähendamiste osas õiguspärane ning seetõttu puudub alus vastavas osas ka halduskohtu otsuse tühistamiseks.
II
26.PRIA otsustas jätta kaebajale toetuse välja maksmata ka vähendatud 283,78 hektari rohumaa kohta põhjendusega, et selle iga hektari kohta ei peeta kogu kohustuseaasta jooksul vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi (määrus nr 53 § 8 lg 4). Ringkonnakohus märgib esmalt, et olenemata PRIA poolt kaebaja taotletud pindala vähendamise õiguspärasusest, oleks PRIA otsuse lõpptulemus õiguspärane ka nimetatud otsustuse õigsuse korral, sest vastava määruse nõue kehtis kogu taotletava rohumaa osas. Seda selgitas PRIA ka kaebaja suhtes tehtud vaideotsuses: „Kuigi pindala üledeklareerimine tõi vaide esitajale kaasa toetuse vähendamise, tingis taotluse rahuldamata jätmise asjaolu, et vaide esitajale ei määratud toetust 283,78 ha rohumaa eest, kuna taotleja ei pidanud selle iga hektari kohta põllumajanduslikus majapidamises vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi“ (PRIA vaideotsuse lk 5, tl 111). Eeltoodust tulenevalt selgitab ringkonnakohus järgnevalt, kas kaebaja täitis 2018. aastal määruse nr 53 § 8 lõikes 4 sätestatud nõude või mitte. Määruse nr 53 § 8 lg 4 sätestab: „Toetust antakse lõike 1 punktis 6 nimetatud rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt, või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mesilaspere, kui taotleja taotleb toetust § 3 lõikes 2 või § 5 lõikes 2 nimetatud mesilaspere kohta.
27.Ringkonnakohus leiab, et määruse nr 53 § 8 lõike 4 tõlgendamisel tuleb lähtuda senisest kohtupraktikast, ning halduskohus on seda käesolevas haldusasjas ka õigesti teinud. Kohtud on kaebaja suhtes tehtud kohtuotsustes korduvalt leidnud, et teisele isikule kuuluvate mahetunnustatud loomade kasutamisega ei ole nõuded toetuse saamiseks täidetud sõltumata sõlmitud koostöölepingust. Halduskohtule esitatud koostööleping ja PMA kontrollaktid ei kinnita kaebaja vastavust määruse nr 53 § 8 lõike 4 nõuetele. Haldusasjas nr 3-16-1579 selgitas ringkonnakohus, et määruse nr 53 § 8 lg 4 grammatilisel tõlgendamisel võib järeldada, et taotleja peab olema nii mahepõllumajanduslik tootja kui ka mahetunnustatud loomapidaja. Mahepõllumajandusliku loomapidamise nõue tuleneb ka määruse nr 53 § 3 lg 1 p-st 7, 4 lg 1 p-st 7 ning § 5 lõigetest 3 ja 4, samuti määruse üldistest normidest (TrtRK 01.06.2017. a otsuse haldusasjas nr 3-16-1579 p 18).
28.Ringkonnakohus on nii haldusasjas nr 3-16-1579 kui ka haldusasjas nr 3-18-435 selgitanud: „Kuigi LTTS §-st 4 nähtub, et loomapidajaks võib olla nii isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) kui ka isik, kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga, millest tulenevalt ei ole LTTS järgi välistatud ka rendi või muu lepingu alusel loomapidajaks olemine, ei saa sellest siiski järeldada, et kaebaja oli määruse nr 53 mõistes mahetunnustatud loomapidaja. LTTS § 11 lõikest 1 tuleneb, et loomapidaja on kohustatud pidama peetavate põllumajandusloomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris LTTS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse poolt LTTS § 11 lõike 3 alusel 26. juuni 2014. a määrusega nr 103 kehtestatud „Põllumajandusloomade registri“ § 7 lõikest 5 tulenevalt on põllumajanduslooma andmed põllumajandusloomade registris seotud teda pidava loomapidaja andmetega. Määruse nr 53 § 5 lõikest 6 nähtub, et mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse ühikumäärade arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. Seega võib järeldada, et määruse nr 53 mõistes on (mahe)loomapidajaks siiski isik, kelle andmed kajastuvad asjaomastes registrites“. Ringkonnakohtu otsused mõlemas kohtuasjas on tänaseks jõustunud. Seega ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei pea toetuse taotleja olema mahetunnustatud loomapidaja, kelle andmed kajastuvad põllumajandusloomade registris, põhjendatud.
29.Ringkonnakohus viitas haldusasjas nr 3-18-435 ka sellele, et määruse nr 53 § 11 lg-s 2 on sätestatud taotleja kohustus täita kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. Mahepõllumajanduse seaduse § 12 alusel põllumajandusministri 20.02.2009. a määrusega nr 25 kehtestatud „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“ §-de 9 ja 10 järgi peab maheloomapidaja arvestust loomakasvatuse kohta ja esitab Põllumajandusametile tegevuse jätkamise aasta 1. veebruariks andmed ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade arvu kohta, liikide ja vanusegruppide kaupa, samuti loomadelt saadud loomakasvatussaaduste koguse kohta. Ringkonnakohus leidis eelnevast tulenevalt, et isegi sõltumata registreeringu puudumisest loomapidajana ei saa kaebajat pidada toetuskõlblikuks määruse nr 53 § 8 lg 4 järgi. Nimelt on taotlejal kohustus käituda loomapidajana (pidada arvestust loomade ja loomakasvatussaaduste kohta ning teavitada Põllumajandusametit maheloomapidamise jätkamisest). Olukorras, kus kaebaja ei ole endale selliseid kohustusi võtnud, ei saa ta täita määruse nr 53 § 8 lg-s 4 sätestatud loomkoormuse nõudeid, kuna määruse nr 53 § 11 lg 2 kaudu on loomkoormuse nõue üheselt seostatav just taotleja loomapidaja kohustuste täitmisega. Seetõttu ei piisa määruse nr 53 tähenduses loomapidajaks kvalifitseerimiseks ainuüksi sellest, kui isik täidab vabatahtlikult ülesandeid, mis tavapäraselt lasuvad loomapidajal, ilma, et ta oleks seotud loomapidaja kohustuste ja vastutusega. Seega ei saa määruse nr 53 § 8 lg-s 4 sätestatud loomkoormuse nõuet täita selle kaudu, et kaebaja võimaldab talle kuuluval maal kolmanda isiku loomade karjatamist ja varub sööta kolmanda isiku loomadele. Kaebajal on sellega seoses üksnes eraõiguslikud kohustused kolmanda isiku ees, mitte avalik-õiguslikud kohustused järgida maheloomapidamise nõudeid (TrtRK 29.10.2019. a otsuse p 19). Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud seisukohtadest tuleb juhinduda ka käesolevas vaidluses. Kaebaja poolt halduskohtule esitatud PMA kontrolli protokollid (tl 74-84) ja koostööleping OÜ-ga Adoranna (tl 66) ei ole eeltoodud põhjustel asjakohased ega tõenda kaebaja poolt määruse nr 53 § 8 lg-s 4 sätestatud nõude täitmist. Samal põhjusel ei ole asjakohane ka kaebaja poolt PRIA-le esitatud avaldus koos mahepõllumajanduslikult lihaveiste pidamist kinnitavate fotodega (tl 69-71).
III
30.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana õiguskantsleri 25.04.2018. a kirja PRIA-le, millele vastukaaluks pidas vastustaja vajalikuks esitada ringkonnakohtule 13.12.2019. a vastuse lisana PRIA 01.06.2018. a vastuskirja õiguskantslerile. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide terviklikkuse huvides PRIA 01.06.2018. a vastuskirja toimikusse. Samas märgib ringkonnakohus, et õiguskantsleri kiri ega sellele esitatud vastus ei ole ringkonnakohtule siduvad ega mõjuta ringkonnakohtu poolt eelnevalt väljendatud seisukohti vaidlusküsimustes.
31.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.10.2019. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning puudub alus menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.