FIE Tõnu Kapteini Ranna talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 6. veebruari 2019 otsuse nr 12-6/19/271 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlus rahuldamata,
3.aprilli 2019 vaideotsuse nr 12-4/19/62-1 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha uus otsus ja toetus väljamaksmisele suunata
Menetlusosalised
Kaebaja Tõnu Kaptein (FIE Tõnu Kapteini Ranna talu) Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tõnu Kapteini kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. novembril 2019 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 6. veebruari 2019 otsusega nr 12-6/19/271 rahuldamata kaebaja 21. mai 2018. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse. Otsuse kohaselt tingib taotluse täielikult rahuldamata jätmise loomkoormuse nõude täitmata jätmine ning taotletud ning kindlaksmääratud pindala erinevus (3,58 ha) ning sellest tingitud toetuse vähendamine.
2.Kaebaja esitas 7. märtsil 2019 PRIA-le otsuse nr 12-6/19/271 tühistamiseks vaide, mille PRIA jättis 3. aprilli 2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/62-1 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 8. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 6. veebruari 2019 otsuse nr 12-6/19/271 tühistamist kaebajat puudutavas osas, 3. aprilli 2019 vaideotsuse nr 12-4/19/62-1 tühistamist, uue otsuse tegemist ning toetuse väljamaksmist täies ulatuses.
4.Tartu Halduskohus võttis 29. mai 2019. a määrusega kaebuse menetlusse ning määras 29. juuli 2019. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja põhiseisukohad on järgmised.
5.1.Vaidlustatud otsusest ega ka vaideotsusest ei nähtu, millistele dokumentidele ja toimingutele tuginedes on kindlaksmääratud pindala osas jõutud tulemuseni 290,94 ha, kui toetust taotleti 294,52 ha-le. PRIA teavitas küll novembris 2018 läbiviidud kontrolli tulemustest, kuid saadetud dokumentidest ei selgunud põldudel esinenud puudused, mõõtmisviis ega pindala vähendamise põhjused. Kontrollakte kabeajale esitatud ei ole. Kuna ükski taotletud toetuse aluseks olnud põldudest ei asu rannikul jääb arusaamatuks, kuidas saab pindala vähendamise kaasa tuua majandamata pilliroog, võsa nendel põldudel puudub ja seal kasvavad vaid mõned kadakad ja männid, mis loomade karjatamist ei sega. Kadakatega kaetud ala ei tähenda alati, et tegemist oleks mittetoetusõigusliku alaga.
5.2.Kaebaja muutis taotluse esitamisel osade põllumassiivide piire, kuna need PRIA põllumassiivide registris kajastatud pindalad ei vastanud kaebaja hinnangul tegelikule maakasutusele. Kaebaja põhjendas tehtud muudatusi ning vastavat tegevust tuleb käsitleda põllumassiivide piiride muutmise avaldusena. Muudatuste arvestamist või arvestamata jätmist ei ole otsusest võimalik aru saada.
5.3.Rohumaadele mahetoetuse maksmiseks kehtestatud karjatatavate loomade nõue on alusetu. Tegemist on vaid põllumajandusmaa hektari kohta antava toetusega ning ühestki õigusaktist ei tulene, et loomkoormuse nõude täitmiseks peab taotleja olema mahetunnustatud loomapidaja.
5.4.Taotletud toetusega kompenseeritakse osaliselt lisakulutusi rohumaale, mitte loomapidajale loomade soetamise ja pidamisega seotud kulutusi. Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 3-16-1579 ei ole selgitatud, millisest õigusaktist tuleneb järeldus, et kompenseeritavaks kuluks on vaieldamatult loomade soetamisega ja pidamisega seotud kulud. Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 808/2014 artikkel 9 ja 10 hoopis keelavad selle.
5.5.Kaebaja on täitnud loomkoormuse nõude. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 (määrus nr 53) § 8 lg 4 tingimuste täitmine on tõendatud. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade pidamist taotleja ettevõttes tõendavad koostööleping OÜ-ga Adoranna ning Põllumajandusameti (PMA) koostatud kontrolli protokollid mõlemas ettevõttes. Kaebaja tegevust on kontrollitud ja see vastab sätestatud nõuetele. Samuti esitas kaebaja vastustajale kohaandmetega fotod, mis kinnitavad loomade pidamist kaebaja maadel. Ka määruse nr 53
3-19-877 eelnõu ning kirjavahetus Maaeluministeeriumi teenistujaga kinnitab seda, sest eelnõust jäeti välja formuleering „taotleja nimel“.
5.6.PRIA toetuse menetlemise tarkvara loodi enne määruse kehtestamist esialgsetest tingimustest lähtuvalt ja selles arvestatakse toetusõiguslikuna üksnes isikuid, kes on loomapidajana kantud põllumajandusloomade registrisse. PRIA lähtub seega varasemast eelnõu tingimustest, mitte kehtestatud eelnõu normidest.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja põhiseisukohad on järgmised.
6.1.Vaidlusaluses haldusaktis on selgelt ja arusaadavalt märgitud tabeli kujul selgitused ja arvud, mis väljendavad taotletud pindala, kindlaksmääratud pindala, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevust koos viidetega vastavatele õigusaktidele. Otsuses on viidatud asjakohastele dokumentidele. PRIA kaalutlused on detailsemalt välja toodud vaideotsuses.
6.2.Toetusõiguslik pindala on kindlaks määratud õigesti.
6.2.1.Alates 2016. aastast on selgelt tuvastatud kaebaja mittetoetusõiguslikud alad, mis olid kadakatega kaetud, võsastunud või eelmise aasta majandamata pillirooga kaetud ning kaebaja on varasematest kontrollitulemustest teadlik. Vaidlusaluste põllumassiivide piire uuendati 2017. aasta kevadel/suvel teostatud kohapealse kontrolli tulemuste alusel. Kontrolli tulemusel arvati vaidlusaluste põllumassiivide toetusõigusliku pindala hulgast välja kadakased, võsastunud või majandamata pillirooga alad ning mereäärsed püsivalt liigniisked alad. Toetusetaotluse halduskontrolli raames vaatas PRIA 2018. aastal tehtud ortofotode alusel üle kõikide kaebaja kasutuses ning toetusetaotlusel deklareeritud põllumassiivide piirid. Ortofotod kinnitavad, et 2017. aasta kohapealsetes kontrollides tuvastatu esines ka 2018. aastal.
6.2.2.Kaebaja toetusõigusliku pindala hulgast arvati välja maa-alad, mis olid toetusõiguslikkuse nõuetele mittevastavad, kuna seal on võimatu või oluliselt takistatud põllumajanduslike tegevuste teostamine. Põllumassiividel nr 42852049912, 42852171135, 42952078079, 43052038876, 43152117710, 43152125985, 43252103599 taotles kaebaja toetust suuremale pindalale, kui on selle põllumassiivi toetusõiguslik pindala kokku. Kaebaja joonistas toetusetaotluses mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusmärgetega hõlmatud põldude nr 306/1, 306-1, 303, 302/1 ja 302 piirid selliselt, et need ületasid põllumassiivide registrijärgseid piire, arvates taotletud pindala hulka endiselt tihedalt asetsevate puittaimedega (kadakate ning võsaga kaetud) alad. Vastustaja teavitas kaebajat 13. juunil 2018, et osadel põllumassiividel asuvad põllud on toetusetaotlusel joonistatud üle põllumassiivi piiride ning palus kaebajal teatises nimetatud põldude piirid ja pindalad üle kontrollida ja kõrvaldada vead määratud tähtajaks. Kaebaja korrigeeris üksnes põllumassiivil nr 42852171135 asuva põllu nr 306-1 pindala 0,03 ha võrra, mis ei lahendanud selle põllumassiivi üledeklareerimist. Teiste põldude piire kaebaja ei parandanud. Üledeklareeritud pindala ei saanud PRIA toetusõigusliku pindala hulka arvata. Lisaks arvati põllumassiivi nr 43052187549 pindala hulgast välja püsiv tee või rada. Vastustaja hinnangul on kaebajal olnud piisavalt võimalusi põldudel tuvastatud pindala erinevuse kohta vastuväidete esitamiseks või täiendava info küsimiseks.
6.2.3.Üksikute puude ja/või põõsaste esinemine põllul on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1307/2013 (määrus nr 1307/2013) artikkel 4 lg 1 p-le h ning komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) artikkel 9 lg-le 3 lubatud. Kaebaja põllumassiivide toetusõigusliku pindala hulgast ei arvatud välja üksikult ning hajusalt paiknevaid puid ja/või põõsaid, vaid puude ja/või põõsaste grupid, millede tihedus ületas lubatud määra. Asjaolu, et puude ning põõsaste esinemine rannakarjamaadel on iseloomulik, ei muuda selliseid alasid mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise tingimustele vastavaks. Kaebaja väide, et kontrollaktis nr 181085 toodud põldudest ükski ei asu rannikul on
3-19-877 ebaõige. Vastupidist kinnitavad toetusetaotlusele nr 110181113164 lisatud põllumassiivide kaardid (nt põllud nr 202, 204 ja 205)
6.2.4.Halduskontroll tagab tõhusa kontrolli põllu rahastamiskõlblikkuse ja/või suuruse määramise kindlaks tegemiseks, mistõttu ei ole kohapealse kontrolli teostamine vajalik ega kohustuslik. Kohapealsed kontrollid on vajalikud juhul, kui kogutud tõendid ei anna lõplike tulemusi. Kuna ortofotod võimaldavad tuvastada tegeliku olukorra looduses ja kaebaja põllumassiivide piire uuendati 2017. aastal kohapealse kontrolli tulemuste alusel, siis tehti kaebaja taotluse osas vaid halduskontroll ning kontrollaruandele ei laiene määruse nr 809/2014 art 41 sätestatud nõuded. Kontrollaktid on vormistatud nõuetekohaselt. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks vaidlusaluste alade teistsugust seisundit.
6.2.5.Toetusetaotlusega esitatud põllumassiivi piiri muutmise ettepanekud lahendati toetusetaotluse menetlemise käigus. Toetuse arvutamisel võeti arvesse kontrollide tulemused ning kaebaja toetusetaotlusega esitatud põllumassiivide piiride ettepanekuid täies ulatuses ei rahuldatud. Toetusetaotlusega esitatud põllumassiivide piiride ettepanekute hindamist kinnitab ka kaebaja majandusüksuses läbi viidud halduskontroll. Toetusõigusliku pindala hulka arvestatud üle põllumassiivi piiride taotletud alad nähtuvad kontrolli tulemustest. Kuna PRIA tegi kindlaks, et toetusetaotlusel esitatud põldude pindalad on väärad, kohalduvad komisjoni määrus nr 640/2014 artiklis 19 ettenähtud sanktsioonid, mille rakendamisega pidi kaebaja taotlusel teadlikult ebaõigete andmete esitamisel arvestama.
6.3.Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 mõistes ei ole kaebaja loomapidaja ega § 8 lg 4 alusel toetusõiguslik.
6.3.1.Taotleja peab toetuse saamiseks olema nii mahepõllumajanduslik tootja kui ka mahetunnustatud loomapidaja. Mahepõllumajanduslikult peetavad loomad saavad olla ainult mahetunnustatud loomapidajal ning vastav staatus saab tuleneda vaid asjakohasesse registrisse kandmisest. Seda tõlgendust kinnitab ka määruse nr 53 seletuskiri, kus on täpsustatud, et ühikumäärade suurendamisel võetakse arvesse nende kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on taotleja nimel kantud andmed põllumajandusloomade registrisse. Kaebaja ei ole loomapidajana arvel ei PMA mahepõllumajanduse registris ega PRIA põllumajandusloomade registris. Samuti nähtub määruse nr 53 § 5 lg-st 6, et mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse ühikumäärade arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. PRIA põllumajandusloomade registris ja PMA mahepõllumajanduse registris on loomapidajana arvel üksnes OÜ Adoranna.
6.3.2.Kui loomade pidamisel rikutakse mahepõllumajandusliku loomapidamise nõudeid, määratakse sanktsioon loomaomanikule (OÜ Adoranna), mitte kaebajale – see tähendab, et kaebaja saab teisele ettevõttele kuuluvate loomade abil toetust alati täies mahus, sõltumata rikkumistest. Selline olukord ei ole kooskõlas toetuse eesmärgiga ning looks kaebajale teiste taotlejatega võrreldes konkurentsieelise. Registriandmetest lähtumine tagab ka selgema kontrolli nõuete täitmise üle. Seega ei saanud kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas arvestada OÜ Adoranna nimel peetud karjatatavate loomadega. Nimetatud asjaolu ei saanud olla kaebajale teadmata, sest haldusasjas nr 3-16-1579 oli see peamiseks vaidlusküsimuseks. OÜ Adoranna kohta vormistatud dokumendid ei ole käesolevas asjas ka asjassepuutuvad, kuivõrd toetuse taotleja on siiski kaebaja.
6.3.3.OÜ Adoranna ning FIE Tõnu Kapteini Ranna talu vahelisest koostöölepingust, PMA mahepõllumajandusliku kontrolli protokollidest ning mõlema ettevõtte mahepõllumajandusega tegelemist tõendavatest dokumenditest nähtub vastustaja hinnangul vaid asjaolu, et kaebaja on mahetunnustatud taimekasvataja ning kaebaja ettevõttes karjatatakse OÜ Adoranna maheveiseid ning hobuseid. Pelgalt loomade karjatamine kaebaja maal ei tähenda, et määruse nr 53 § 8 lg-s 4 sätestatud nõuded oleksid automaatselt täidetud. Määruse nõuete täitmiseks ei piisa teisele isikule kuuluvate loomade karjatamisest. Kaebaja vastupidine seisukoht ei ühti
3-19-877 väljakujunenud kohtupraktikaga. Olenemata sellest, kas loomade soetamise ning pidamisega seotud kulud kuuluvad kompenseeritava täiendava kulu või saamata jäänud tulu hulka, ei mõjuta see kaebaja toetusõiguslikkust määruse nr 53 § 8 lg 4 mõttes.
6.3.4.Avaldusega esitatud dokumentide kohta on vastustaja esitanud seisukohad vaideotsuse punktis 20. Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vastustaja ei ole nendega otsuse tegemisel arvestanud.
6.4.Kaebajale on üle põllumassiivide piiride taotlemisega ning loomkoormuse nõude täitmisega seonduvat selgitatud mitmetes kohtuasjades ning neile eelnenud haldusmenetlustes. Seetõttu ei ole endiselt usutav kaebaja suutmatus mõista haldusorgani selgituste sisu.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 6. veebruari 2019 otsuse nr 12-6/19/271, millega jäeti kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlus rahuldamata. Toetusetaotluse rahuldamata jätmisel tugines vastustaja kahele alusele. Esiteks, kindlaksmääratud pindala oli toetusetaotluses märgitud pindalast 3,58 ha väiksem, mis tähendas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1 alusel toetuse vähendamist 7,16 ha võrra. Peamiseks aluseks, mis tingis toetusetaotluse täies ulatuses rahuldamata jätmise, oli aga asjaolu, et kaebaja ei täitnud vastustaja hinnangul maaeluministri määruse nr 53 § 8 lg-s 4 tulenevaid tingimusi.
8.Kohus analüüsib toetustaotluses märgitud pindala vähendamist (I) ja võtab seejärel seisukoha nn loomkoormuse nõude täitmise küsimuses (II) ning lahendab seejärel kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
9.Vaidlustatud otsuse kohaselt tegi PRIA kindlaks, et toetuskõlblik pindala oli 3,58 ha väiksem toetusetaotluses märgitust. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus põhjendamispuudustega ning arusaamatu on pindala vähendamise asjaolud. Kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu.
10.PRIA otsustele rakendatakse haldusakti põhjendamisnõudeid piiratult, sest taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks. Haldusakti põhjendused ei pea seetõttu sisalduma täies mahus toetuse määramise või sellest keeldumise otsuses, vaid võivad olla kajastatud ka otsuses viidatud kontrollimiste raames tehtud kontrollaktides, samuti vaideotsuses (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18). Vaidlustatud PRIA 6. veebruari 2019 otsus nr 12-6/19/271 vastab väljakujunenud praktikale. Otsustes on välja toodud haldusakti andmise õiguslik ja faktiline alus, selgitatud tabeli kujul pindala erinevust ning määratava toetussumma kujunemist, samuti on nõuetekohaselt viidatud kontrollaruannetele (tl-d 67-68) ning selgitatud nn loomkoormuse nõude täitmata jätmise asjaolusid.
11.PRIA otsusega kindlaksmääratud pindala 290,94 ha on toetustaotluses deklareeritud pindala ning toetuste saamise nõuetele mittevastava pindala vahe (294,52 ha - 3,58 ha = 290,94 ha). Kohus möönab, et ainult vaidlustatud PRIA otsust aluseks võttes, ei ole täpselt aru saadav, millistel põllumassiividel kindlaksmääratud pindala erines toetusetaotluses märgitud pindaladest. Samas on otsuses viidatud ka 2018. a kontrolli tulemustele ning PRIA on selgitanud pindala kindlaksmääramise asjaolusid täpsemalt vaideotsuses. Samuti oli kaebajal võimalik varasemalt temale saadetud 2017. a kontrollaktidest tuvastada puudused konkreetsetel põllumassiividel (vt ka tl-d 127-129), sest PRIA hinnangul kinnitasid 2018. a ortofotod
3-19-877 2017. aastal tehtud kohapealse kontrolli tulemusi. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat teavitati üledeklareerimisest (12. juuni 2018. a teatis – tl-d 125-126) ning samuti 2018. a kontrolli tulemustest (7. detsembri 2018. a teatis nr 2565708 – tl-d 67-68) ning toodi tabeli kujul välja põllumassiivide toetusõiguslik pindala. Samuti on kaebajale edastatud 2017. a põllumassiivide kohapealse kontrolli aktid (mis olid vaidluse all ka haldusasjades nr 3-18-305 ja 3-18-1599). PRIA hinnangul kinnitasid nende õigsust ka 2018. a ortofotod. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, mis seaks eelnimetatud 2017. a kohapealse kontrolli tulemused ning 2018. a ortofotode võrdluse õigsuse kahtluse alla. 2017. a kontrollitoimingute raames tuvastatud ja registris kajastatud andmed ei saanud olla kaebajale üllatuslikud, sest ka varasemate toetusetaotluse lahendamisel on PRIA neile andmetele tuginenud. Kaebajale varasemalt saadetud kontrollaktides olid piisava täpsusastmega kajastatud ka vastavate põllumassiivi pindala vähenemise asjaolud. Osade 2017. a kontrollaktide õiguspärasust hindas kohus ka haldusasjades nr 3-18-305 (põllumassiivid nr 42852171135, 43152125985, 43252103599) ning 3-18-1599 (42852049912, 42852171135, 43152125985, 43252103599) ning tuvastas nende õiguspärasuse.
12.PRIA on selgitanud, et mahepõllumajandusega jätkamise toetusetaotluses märgitud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevus 3,58 ha moodustus toetusetaotlusel märgitud põldudel nr 306/1 (põllumassiiv nr 42852049912), 306-1 (põllumassiiv nr 42852171135), 302/1 (põllumassiiv nr 43152125985) ning 302 (põllumassiiv 43252103599) tuvastatud aladest, kus puittaimede tihedus ületas maksimaalset lubatud tihedust. Samuti arvati põllu nr 303 (põllumassiiv nr 43052187549) pindalast välja püsiv tee. PRIA selgituse õigsust kinnitavad 2017. a kontrollaktides kajastatud põhjendused. Seega tingis toetusõigusliku pindala vähenemise peaasjalikult asjaolu, et nimetatud põllumassiividel oli lubatust enam puittaimi ning ühel põllumassiivil asus tee.
13.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis h sätestatud püsirohumaa ja püsikarjamaa võib hõlmata ka muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud tingimusel, et rohi või muud rohttaimed jäävad püsirohu- ja karjamaal siiski valdavaks. Samas tuleb nimetatud normi sisustamisel arvestada Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 9 lg-s 3 sätestatut, mis näeb imperatiivselt ette, et kui puude arv ületab maksimumtihetust, siis ei ole isegi põllumajandusliku tegevuse võimalikkus sellel maa-alal iseenesest enam oluline, kuna sellist maad ei saa toetusõigusliku pindala hulka arvata. Määruse nr 640/2014 art 9 lg 3 ei kitsenda määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis h sätestatud püsirohumaa mõistet, kuna püsirohumaa mõistest ja määruse nr 640/2014 art 9 lg-st 3 tulenevalt on puude esinemine põllul tingimuslik ning lubatud üksnes teatava piirini. Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määrus nr 22 § 5 lg 5 alusel arvestatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põld, kui ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud (vt Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-18-305, samuti Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-18-1191, 3-18-1599, 3-19-629). PRIA on tuvastanud 2017. a kontrollaktides põllumassiividel kadakased alad, mis ei ole kooskõlas eelnimetatud õigusaktidega ning seetõttu on need alad põhjendatult arvatud toetusõigusliku pindala hulgast välja. 2018. a ortofotod kinnitasid PRIA hinnangul varasemate kontrollide tulemusi ning kohtul ei ole alust selles kahelda. Samuti ei saa põllumassiivil asuvat teed käsitleda rohumaana. Kaebaja ei ole kaebuses ega vaides välja toonud asjaolusid, mis kinnitaksid mahaarvatud pindala toetusõiguslikkust. Seega on kohus seisukohal, et PRIA on õiguspäraselt toetusõiguslikku pindala vähendanud.
14.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja toetusetaotlusega koos esitatud taotlus põllumassiivide muutmiseks on sisuliselt lahendatud toetusetaotluse menetlemise käigus. PRIA
3-19-877 otsusest ja selle lisadokumentidest nähtub, millises ulatuses on PRIA arvestanud registris kajastatud põllumassiivide piiridest üle joonestatud põllumassiivide piire. Vastustaja on kontrollinud põllumassiivide registris kajastatud piiride vastavust halduskontrolli raames võrreldes 2017. a tulemusi 2018. a tehtud ortofotodega. 7. detsembril 2018 kaebajale saadetud kontrolli tulemustest nähtub piisava selgusega, milliste põllumassiivide osas piiride muutmise ettepanekuga ei arvestatud.
15.Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et arvestades mitmeid varasemaid sarnaseid kohtuasju (3-16-1579, 3-18-305, 3-18-435, 3-18-1191, 3-18-1599, 3-19-629) ja haldusmenetlusi, mille raames on korduvalt kaebajale selgitatud abikõlblikkuse tingimusi ning PRIA menetluses põllumassiivide piiride kindalaks tegemise korda ning maa-alade väljaarvamise sarnaseid aluseid käesoleva asjaga (kadakased alad, niitmata pilliroog jms), ei saa pindala kindlaks tegemise kord ning PRIA kontrollide läbiviimise ning kontrollitulemuste fikseerimise praktika olla kaebajale üllatuslik või raskesti mõistetav. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu senise kohtupraktikaga ja on jätkuvalt seisukohal, et kadakased alad ei ole maha arvatavad, ei tingi PRIA otsuse õigusvastasust.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on toetusõigusliku pindala kindlaks määranud õigesti. Järgnevalt kontrollib kohus nn loomkoormuse nõude täitmist. II
17.Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 § 2 lg 1 kohaselt antakse mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise eest järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta toetust taotletakse ning sellist toetust võib taotleda isik, kes on aktiivne põllumajandustootja. See ühtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (määrus nr 1305/2013) artiklis 29 sätestatuga. Määruse nr 53 § 8 lg lg 4 kohaselt antakse toetust § 8 lg 1 p-s 6 nimetatud rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mesilaspere, kui taotleja taotleb toetust mesilaspere kohta.
18.Tartu Ringkonnakohus asus otsuses asjas nr 3-16-1579 seisukohale, et määruse nr 53 mõistes on (mahe)loomapidajaks isik, kelle andmed kajastuvad asjaomastes registrites. Määruse nõude täitmiseks ei piisa teisele isikule kuuluvate loomade karjatamisest. Registriandmetest lähtumine tagab selgema kontrolli nõuete täitmise üle ning välistab taotluse menetleja subjektiivsuse muude tõendite hindamisel. Samuti rõhutas ringkonnakohus, et kaebaja ja OÜ Adoranna vahel sõlmitud koostöölepingust ei tulene ainsatki hüve ega loomade pidamisest tulenevat õigust, millise omandamise eesmärgil osutas kaebaja OÜ-le Adoranna sisuliselt endale kuuluval rohumaal loomade karjatamise, toitmise ja transpordi teenust. Kui lepingu ainsaks hüveks oli PRIA-lt mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamine, on suure tõenäosusega tegemist kaebaja poolt kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamise eesmärgil. Nimetatud seisukohast on lähtutud ka hilisemas kohtupraktikas (vt nt Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-18-435 ja 3-18-1599). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud selliseid asjaolusid, mis seaksid ringkonnakohtu järelduse õigsuse kahtluse alla ning võiks tingida selles asjas teistsugusele järeldusele jõudmise.
3-19-877
19.Määruses nr 53 kasutatakse mahepõllumajanduslikult peetavate loomade ning loomkoormuse nõude täitmise osas sõnastust „taotlejal on“. Määrus nr 53 § 3 lg 1 p 7, § 4 lg 1 p 7, § 5 lg 6 ja § 8 lg 4 sõnastus kinnitab, et määruse nr 53 mõttes on toetusõiguslik üksnes rohumaa siis, kui taotlejal on teataval arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi ning ta täidab loomkoormuse nõude. Määruse nr 53 § 8 lg 4 eesmärgiks on soodustada rohumaade kasutamist loomapidamiseks ning selle eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus taotluse esitajale ei laieneks loomapidaja kohustused. Toetuse eesmärgiks on hüvitada toetusesaajale võetud kohustustest tingitud lisakulud ja saamata jäänud tulu tervikuna või osaliselt (määrus nr 1305/2013 art 29 lg 4). Mahepõllumajanduse nõudeid saab täita ainult mahetunnustatud loomapidaja, kes on võtnud enda kanda ka loomapidaja kohustused. Kaebaja soovitud viisil normi tõlgendades võimaldaks see jätta maheloomapidamise nõuete täitmata jätmisest tulenevad tagajärjed äriühingule, kes ise toetust ei saa. Toetuse saajaks oleks omakorda aga isik, kes ise loomapidamisega nõuete rikkumisest tulenevaid tagajärgi ei kanna. See annaks taotlejale põhjendamatu konkurentsieelise teiste isikutega võrreldes ning see ei ühti eeltoodud toetuse määramise eesmärgiga. Asjaolu, et § 8 lg-s 4 ei ole kasutatud sõnastust „taotleja nimel“ ei oma määruse tõlgendamisel määravat tähtsust. Ka kaebaja esitatud kirjavahetus ( tl-d 148149) ei tingi teistsugusele järeldusele jõudmist. Kuna kohtupraktikas on nimetatud normi tõlgendatud, siis on ebaõige kaebaja seisukoht, et mahetunnustatud loomapidajaks olemise nõue ei tulene ühestki õigusaktist.
20.Kohus nõustub vastustajaga, et olenemata sellest, kas loomade soetamise ning pidamisega seotud kulud kuuluvad kompenseeritava täiendava kulu või saamata jäänud tulu hulka, ei mõjuta see eeltoodust tulenevalt kaebaja toetusõiguslikkust määruse nr 53 § 8 lg 4 mõttes. Määruse nr 53 § 8 lg 4 nõuete täitmiseks ei piisa teise mahetunnustatud loomapidaja loomade karjatamisest kaebajale kuuluvatel maadel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole loomapidajana arvel ei PMA mahepõllumajanduse registris ega PRIA põllumajandusloomade registris. Asjaolu, et koostöölepingu teine pool (OÜ Adoranna) on mahetunnustatud loomapidaja, ei anna kaebajale õigust käsitleda registreeringu puudumisel end samuti mahetunnustatud loomapidajana ning taotluses märgitud maad ei saa käsitleda toetusõiguslikuna. Samuti ei tulene üksnes asjaolust, et kaebaja on taimekasvatuse valdkonnas mahetunnustatud, õigust saada toetust määruse nr 53 § 8 lg 4 alusel, sest loomkoormuse nõue on täitmata. Seega ei kinnita kaebaja esitatud koostööleping ning PMA kontrollaktid, et kaebaja vastab määruse nr 53 § 8 lg 4 nõuetele. Eelnevast tulenevalt on ebaõige ka kaebaja seisukoht, et PRIA on lähtunud taotluse lahendamisel ebaõigest tingimusest. III
21.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti jätnud kaebaja toetusetaotluse rahuldamata. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis puudub õiguslik alus ka vaideotsuse tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks. Kohus jätab kaebuse seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.