Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 29.04.2020, Tartu 3-18-2370 Artemi Kurvitsa kaebus Viru Vangla 08.10.2018. a käskkirja nr 6-4/270-2, 12.10.2018. a käskkirja nr 6-3/867-1 ja 22.10.2018. a käskkirja nr 6-3/901-1 tühistamiseks, Viru Vangla tegevuse (kaebaja hoidmine kartseris 61 päeva järjest) õigusvastasuse tuvastamiseks ja tervisekahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.03.2020. a määrus Artemi Kurvitsa määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Artemi Kurvits Vastustaja Viru Vangla
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30.03.2020. a määrus resolutsiooni p 1 osas ja saata vastavas osas asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3.Jätta Tartu Halduskohtu 30.03.2020. a määrus resolutsiooni p 5 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
A. Kurvits esitas 17.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Viru Vangla käskkirjade nr 6-4/270-1, nr 6-4/270-2, nr 6-3/867-1 ja nr 6-3/901-1 peale esitatud vaiete läbivaatamisega viivitamise õigusvastasus ning nimetatud käskkirjade tühisus ja ebaseaduslikkus nende võltsimise tõttu. Veel palus kaebaja tuvastada käskkirjade nr 6-3/676-1, nr 6-3/632-1 ja nr 6-3/633-1 tühisus. Kaebaja ei olnud nõus 61 päeva kartseris hoidmisega õigusvastastes tingimustes. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi määramist ja teatas finantsvahendite puudumisest riigilõivu tasumiseks.
2.A. Kurvits väitis 02.05.2019. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ametnike omavoli seisneb selles, et kaebajat hoiti kartseris 61 ööpäeva.
3.Tartu Halduskohus tegi 22.05.2019 määruse, millega tagastas järgmistel alustel esitatud kaebuse: 1) kaebaja viibis üksikvangistuses 61 päeva jooksul pideva videojärelevalve all; 2) kaebaja pidi kuulama kartseris viibimise ajal igapäevaselt alates kella 8-st kuni 20-ni raadiost mängivat muusikat; 3) kaebaja pidi magama põrandal; 4) kaebajal puudus kartseri koristamise võimalus (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses vaiete läbivaatamisega viivitamisega (resolutsiooni p 2); tagastas kaebuse vangla käskkirjade nr 6-3/632-1, nr 6-3/676-1 ja nr 6-3/633-1 vaidlustamise osas (resolutsiooni p 3); jättis rahuldamata menetlusabi taotluse (resolutsiooni p 4); jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale 15 euro tasumiseks 5 päeva alates määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest (resolutsiooni p 5); jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 6).
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.06.2019. a määrusega A. Kurvitsa määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Halduskohtu 22.05.2019. a määruse resolutsiooni p-de 1, 4 ja 6 osas ning saatis vastavas osas asja tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks ning menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse uueks lahendamiseks. Lisaks jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.
5.A. Kurvits väitis 01.03.2020. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et järjest 61 ööpäeva (17.10.-17.12.2018) kartseris hoidmine põhjustas psüühilist ja füüsilist kahju kaebaja tervisele. Kaebaja väitel on vangla õigusvastaste tegevuste tõttu tekitatud talle oluline tervisekahju.
6.Tartu Halduskohus tagastas 30.03.2020. a määrusega A. Kurvitsa kaebuse osaliselt, s.o Viru Vanglalt seoses pikaajalise järjestikku kartseris hoidmisega tekitatud tervisekahju hüvitamise nõudes (resolutsiooni p 1); vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2); võttis kaebuse menetlusse vangla 08., 12. ja 22.10.2018. a käskkirjade tühistamise nõudes ning vangla tegevuse (kaebaja hoidmine kartseris 61 päeva järjest) õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 3); jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja ei ole vangla poole pöördunud seoses järjestikuse kartserikaristuse kandmisega tekitatud tervisekahju kahjunõudega. Järelikult on kaebajal hüvitamisnõude osas kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole kaebus selle nõude osas lubatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). 2) Tegemist ei ole keerulise õigusliku küsimusega. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib uurimisprintsiip. Samuti nähtub Kohtute infosüsteemist, et kaebaja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud. Seega on kaebaja võimeline halduskohtumenetluses osalema (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.A. Kurvits esitas 17.04.2020 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.03.2020. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 5. Kaebaja väitel kajastub kaebuses 61 ööpäeva järjest ebaseadusliku kartseris hoidmisega tekitatud kahju nõue, kuna see halvendas kaebaja füüsilist seisundit. Kaebaja arvates varasemalt halduskohtumenetluses osalemisega ei saa põhjendada riigi õigusabi andmisest keeldumist ning käesolev asi on keeruline, kuna vastustajaks on vangla ja kaebaja on kohtule 2 korda esitanud täpsustusi. Kaebaja leiab, et kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 ja 5 viitavad kohtu erapoolikusele ja ebaõiglusele ning on vastuolus põhiseadusega (PS) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK). Samuti diskrimineeritakse kaebaja õigust omada riiklikku kaitset.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et A. Kurvitsa määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Määruskaebemenetluses vaidlustab kaebaja Tartu Halduskohtu 30.03.2020. a määrust resolutsiooni p-de 1 ja 5 osas. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas halduskohus A. Kurvitsa kaebuse tervisekahju hüvitamise nõudes ning resolutsiooni p 5 kohaselt jättis rahuldamata A. Kurvitsa taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuna määruskaebemenetluses on vaidlus kaebuse tagastamise ja riigi õigusabi mitteandmise põhjendatuse üle, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele.
10.Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja määruskaebuse kaebuse tagastamise peale (I) ja seejärel riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale (II). I
11.Vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise korral on kinnipeetavale kehtestatud kohtueelse menetluse läbimise kohustus (VangS § 11 lg 8), mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kohtule esitatud kahjunõude vastavust (RKHK 11.11.2008. a määrus nr 3-3-1-68-08, p 9; 17.06.2010. a otsus nr 3-3-1-41-10, p 12). Seega kaebajal ei ole kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist ta kohtueelses menetluses ei ole taotlenud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on vajalik ka hüvitatava kahju liigi määratlemine.
12.Tartu Halduskohus leidis vaidlustatud määruses (p 16), et kaebajal on hüvitamisnõude osas kohtueelne menetlus läbimata. Halduskohus märkis, et Viru Vangla vastas kohtunõudele, et kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude seoses ebaseadusliku kartserisse paigutamisega 11 ööpäevaks. Eeltoodu pinnalt asus halduskohus seisukohale, et kaebaja ei ole seoses järjestikuse kartserikaristuse kandmisega tekitatud tervisekahju nõudega vangla poole pöördunud. Viru Vangla märkis 18.02.2020. a vastuses kohtunõudele (tl 150), et isik on esitanud kahju hüvitamise nõude seoses ebaseadusliku kartserisse paigutamisega. Samas ilmneb eelviidatud vastusest, et kaebaja paiknes ajavahemikul 17.10.2018-17.12.2018 kartseris. Viru Vanglale esitatud kaebaja kahju hüvitamise taotlusest (tl 156) nähtub samuti, et kaebaja paigutati kartserisse 17.10.-17.12.2018, kus teda hoiti katkematult 61 ööpäeva ning kaebaja palus taotluses füüsilise ja psühholoogilise kannatuse eest kompensatsiooni. Ka Viru Vangla viitas 20.02.2019. a otsuses nr 6-16/262-2 (p 1.2, tl 155-155p), millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, kaebaja selgitusele, et talle on tekitatud füüsilisi ja psühholoogilisi kannatusi. Kaebaja määruskaebuse väitel kajastub kaebuses 61 ööpäeva järjest ebaseadusliku kartseris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kaebaja väide on ebaõige. Kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja siiski alles 01.03.2020. a puuduste kõrvaldamise avalduses (p 7.1 a ja b; tl 167-171p, tõlge tl 173-174), väites, et Viru Vangla põhjustas tema järjestikku kartseris hoidmisega (61 ööpäeva) psüühilist ja füüsilist kahju tema tervisele ning seega on talle tekitatud oluline tervisekahju, mille osas ta loodab kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul eeltoodut arvestades ei ole selge, millist liiki kahju hüvitamist kaebaja kohtueelses menetluses 61 päeva eest taotles. Seetõttu on halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ennatlik ning põhjenduste osas märgitud (p 16) kartseris viibimise aeg 11 ööpäeva, ebaõige. Halduskohus ei
ole taotletava kahju liigi väljaselgitamiseks menetlusosalistelt täpsustusi asjas nõudnud. Eeltoodud asjaolus selguse saamiseks tuleb halduskohtul välja selgitada kaebaja tegelik tahe (RKHK 19.02.2012. a määrus nr 3-3-1-87-11, p 18), misjärel saab kohus hinnata hüvitamiskaebuse tagastamist või menetlusse võtmist sõltuvalt sellest, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebajal korrektselt läbitud või mitte.
13.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 30.03.2020. a määruse resolutsiooni p 1 osas ja saadab asja vastavas osas tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. II
14.Tartu Halduskohus leidis määruses (p-d 25 ja 26), et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
15.RÕS § 6 sätestab isikud, kes on õigustatud saama riigi õigusabi. Seega näeb seadus ette alused ja korra, mil isikul on võimalik saada riigi õigusabi. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Seega on sisutu kaebaja väide, et diskrimineeritakse tema õigust omada riiklikku kaitset. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud ise kaebuse, täiendavaid seisukohti ja ka mitmeid määruskaebuseid. Asja sisulist keerukust on põhjendamatu hinnata selle pinnalt, kui mitu korda on kaebaja esitanud kohtule täpsustusi või põhistada seda asjaoluga, et vastustajaks on vangla. Halduskohus tuvastas Kohtute infosüsteemi andmetest õigesti, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud arvukates kohtuasjades. Seega on tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, millest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kohus selgitab uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
16.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 30.03.2020. a määruse resolutsiooni p 5 osas muutmata.
17.Kaebaja leiab, et kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 ja 5 viitavad kohtu erapoolikusele ja ebaõiglusele. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust kaebajaga nõustuda. Kaebaja väide on põhjendamata. Paljasõnaline on ka kaebaja väide, et kohtumäärus on vastuolus PS-ga ja EIÕK-ga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.