Rein Kasemetsa kaebus Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korralduse nr 2-3/373 tühistamiseks ja valla kohustamiseks lahendada taotlus uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja Rein Kasemets Vastustaja Põlva vald
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rein Kasemetsa kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. mail 2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Rein Kasemets (kaebaja) esitas 13. mail 2019 Põlva vallale taotluse hajaasustuse programmi toetuse saamiseks, et rajada Äglimäe talus Tilsi külas Põlva vallas puurkaev ning kanda sellega kaasnevad kulutused, kuna olemasolevas kaevus ei vasta vee kvaliteet joogivee nõuetele või on joogivee kvaliteet halb. Kaebaja märkis projekti üldmaksumuseks 9701 eurot ja 50 senti, taotles
3-19-1987 programmist toetust summas 6500 eurot ning märkis oma- ja kaasfinantseeringu summaks 3201 eurot ja 50 senti.
2.Põlva Vallavalitsus jättis 10. juuli 2019. a korraldusega nr 2-3/373 kaebaja taotluse rahuldamata. Korralduse kohaselt loetakse Riigi Tugiteenuste Keskuse koostatud hajaasustuse programmi taotluste hindamisjuhendi (hindamisjuhend, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm) p 8 alusel hinnang positiivseks taotluste puhul, mille kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,5. Põlva Vallavalitsuse hajaasustuse programmi hindamiskomisjoni (hindamiskomisjon) otsusel on kaebaja taotluse kaalutud keskmine hinne 1,63.
3.Kaebaja esitas 12. augustil 2019 Põlva vallale vaide Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korralduse nr 2-3/373 kehtetuks tunnistamiseks ja kaebaja toetustaotluse rahuldamiseks, mille Põlva Vallavalitsus jättis 18. septembri 2019. a korraldusega nr 2-3/475 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 23. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korralduse nr 2-3/373 tühistamiseks ja Põlva valla kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti.
5.Tartu Halduskohus võttis 30. oktoobri 2019. a määrusega kaebuse menetlusse ning otsustas
15.jaanuari 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
6.1.Täidetud ei ole haldusakti põhjendamiskohustust, järgitud ei ole hindamisjuhendit ning vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigadega.
6.2.Kriteeriumi 1 hinne ei vasta hindamisjuhendile. Kaebaja salvkaevu veeanalüüs näitab nitraatide sisaldust 83 mg/l, kuid lubatud piirnorm on 50 mg/l. Veereostus on tõenäoliselt tingitud varasemast pikaajalisest põllumajanduslikust tegevusest. Kaebaja on 13. mai 2019. a taotluses kaalunud alternatiivseid lahendusi joogivee puhastamiseks, nt filterseadmete paigaldamine ja kaevu puhastamine. Samuti on kaebaja kirjeldanud varasemaid veekvaliteedi parandamiseks tehtud tegevusi ning põhjendanud võimalike meetmete kõrvalejätmist. Kaebaja on valinud võimalikest variantidest lahendusena puurkaevu rajamise, kuivõrd kaevu puhastamine ei kõrvalda reostust.
6.3.Kriteeriumi 2 hinne on antud vastavalt hindamisjuhendile.
6.4.Kriteeriumi 3 hinne ei pruugi vastata hindamisjuhendile, kuna haldusakt ei ole selles osas kontrollitav. Vastustaja esitas üksnes paljasõnalise väite, et kaebaja projekt on oluliselt kallim keskmisest toetuse summast.
6.5.Kriteeriumi 4 osas ei ole põhjendatud, kuidas kaebaja projekti kitsaskoht on teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega võrreldes vähem terav. Kaebaja on alates 1. jaanuarist 2018 Põlva valla elanik ning tema elukohaks on vaidlusalune kinnistu. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja ei kasuta kinnistut elukohana aastaringselt. Arusaamatuks jääb, milline dokument kirjeldab kaebaja kinnistul teostatud paikvaatlust.
6.6.Vastustaja ei esitanud kaebajale dokumente, millest lähtudes oleks kaebaja saanud veenduda oma 13. mai 2019. a taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasuses. Küll aga esitati dokumendid kohtule.
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
7.1.Vastustaja on kaebajale esitanud nõutud teabe ning vaidlustatud korraldus on õiguspärane.
3-19-1987
7.2.Kriteeriumi 1 hinne on antud vastavalt hindamisjuhendile. Kaebaja ei ole lisaks sellele, et vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele või et vee kvaliteet on halb, probleemina muid tegureid nimetanud. Veereostus võib olla tingitud põllumajanduslikust tegevusest, kuid see ei tähenda, et puurkaevu rajamisel reostusoht kaob. Kaebaja ei ole kaalunud alternatiivseid lahendusi joogivee puhastamiseks. Kaevu on puhastatud 2015. aastal, hilisemate puhastuste kohta ei ole vastustajale andmeid esitatud. Kaebaja on valinud võimalikest variantidest kõige kallima. Teadaolevalt peab tarbimine puurkaevust olema vee kvaliteedi hoidmiseks oluliselt suurem, kui seda kulub kahe inimesega majapidamises. Kaebaja on näidanud taotluses samast kaevust ka projekteeritava tervisekeskuse (ehitisregistri kood 120797556) veega varustamist, kuid kuna hoone ehitamise aeg ei ole teada, jättis hindamiskomisjon selle tähelepanuta.
7.3.Kriteeriumi 2 osas ei ole vaidlust, kuna kaebaja majapidamises ei ole vastavatesse gruppidesse kuuluvaid isikuid.
7.4.Kriteeriumi 3 osas oli kaebaja taotluse keskmine hinne 1, sest toetuse suurus kasusaaja kohta oli oluliselt kõrgem valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja kohta. Vee valdkonna projekti keskmine toetuse suurus kasusaaja kohta oli 2019. aasta taotlusvoorus 1716 eurot ja 78 senti. Kaebaja projekti puhul oli see 3250 eurot.
7.5.Kriteeriumi 4 hinne on antud vastavalt hindamisjuhendile. Enne taotluse hindamist tutvus hindamiskomisjon kaebaja majapidamise olukorra ja kitsaskohtadega. Hindamiskomisjonil tekkis kahtlus, et kaebaja ei kasuta majapidamist aastaringseks elamiseks. Seetõttu loeti projekti tegevused määruse mõistes mitteabikõlbulikeks. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni liikmete kahtlus majapidamise aastaringse kasutamise osas ei ole siiski mõjutanud hinnete andmist. Teistes haldusorganile esitatud projektides kirjeldatud kitsaskohtadega võrreldes oli kaebaja projekti kitsaskoht vähem terav.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidluse all on Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korralduse nr 2-3/373 õiguspärasus. Kaebaja leiab, et hindamiskomisjon ei ole kaebaja 13. mai 2019. a taotluse lahendamisel järginud hindamisjuhendit, vastustaja ei ole täitnud põhjendamiskohustust ning ebaõigesti on teostatud kaalutlusõigust.
9.Vaidlus puudub selles, et kaebaja vastab riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. a määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ (määrus nr 14) § 4 lg-s 1 sätestatud toetuse taotlejale kehtestatud nõuetele, kaebaja 13. mai 2019. a taotlus on kooskõlas määruse nr 14 §-dega 5-8 ja §-ga 10 ning kaebaja taotletud projekti tegevustega on võimalik saavutada kavandatud tulemus. Hindamiskomisjon on eeltoodut kinnitanud 18. juuni 2019. a koosoleku protokollis nr 4-3/19-76-1 (hindamisprotokoll) ning vastavalt määruse nr 14 § 11 lg-le 3 ja hindamisjuhendi p-le 1 kaebaja 13. mai 2019. a taotluse nõuetele vastavuse kontroll-lehel (kontroll-leht). Kuigi vastustaja on nii 18. septembri 2019. a korralduses nr 2-3/475 kui ka
27.novembri 2019. a vastuses kaebusele märkinud, et hindamiskomisjon luges projekti tegevused mitteabikõlbulikeks, kuna komisjoni kahtluse kohaselt ei kasuta kaebaja majapidamist alalise elukohana aastaringselt (määruse nr 14 § 8 lg 1 p 1), ei ole kaebaja 13. mai 2019. a taotluse nõuetekohasuse hindamisel eeltoodule siiski tuginetud. Kaebaja taotletud tegevused ja kulud on kontroll-lehe kohaselt loetud abikõlbulikeks. Kohus saab aru, et vastustaja on end valesti väljendanud. Kohus mõistab, et kuigi hindamiskomisjon kahtles, kas kaebaja kasutab majapidamist aastaringselt alalise elukohana, ei ole komisjoni kahtlus kaebaja taotluse lahendamisel kaalutluseks olnud.
10.Vaidlus seisneb kaebaja 13. mai 2019. a taotlusele antud hinnete õiguspärasuses. Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korraldus nr 2-3/373 on hindamisotsus, mille kohtulik kontroll
3-19-1987 on piiratud. Kohus ei saa hindamiskomisjoni asemel anda sisulist hinnangut kaebaja 13. mai 2019. a taotlusele antud hinnete kujunemisele. Kohus kontrollib, kas kaebaja taotluse lahendamisel on kinni peetud menetlusreeglitest ning kas esineb ilmselgeid ja olulisi kaalumisvigu. Kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks hindamiskomisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks, rakendatakse Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korraldusele nr 2-3/373 põhjendamisnõudeid piiratult. Hindamiskomisjoni liikmetel on hinnete andmisel ulatuslik hindamisruum ning kohtul on võimalik antud hinnete õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui hinded on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu halduskolleegiumi
14.oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p-d 38-40; 27. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-93-06, p-d 13-14; 16. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-81-07, p 16; 4. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18; 10. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18;
15.jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18).
11.Kuigi Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korralduse nr 2-3/373 põhjendused on kesised, on seal ära märgitud kaebaja 13. mai 2019. a taotluse kaalutud keskmine hinne ning millisel põhjusel ja õiguslikul alusel kaebaja taotlus rahuldamata jäeti. Ühtlasi on viidatud hindamisprotokollile, mille lisadest nähtub vastustajale esitatud taotluste pingerida ja kaebaja taotlusele antud hinded. Kuigi vastustaja ei esitanud kaebajale enne käesolevat kohtumenetlust dokumenti vee valdkonna projekti ühe kasusaaja keskmise toetuse suuruse kujunemise kohta, siis on talle 4. septembri 2019. a vastusega nr 4-8.4/19-92-2 esitatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimiseks vajalikud dokumendid, s.o hindamisprotokoll, kontroll-leht, hindamistabel taotluste paremusjärjestusest ning kaebaja 13. mai 2019. a taotluse hindamistabel. Samuti on kaebajale 22. juuli 2019. a vastuskirjas nr 4-8.4/19-82-2 ja 8. augusti 2019. a vastuses nr 4-8.4/19-82-5 selgitatud, millised hinded kaebaja sai ning milline oli 2019. aasta taotlusvoorus vee valdkonna projekti keskmine toetuse suurus kasusaaja kohta. Lisaks on vastustaja kaebaja taotlusele antud hinnete kujunemist põhjalikult selgitanud vaidele esitatud
18.septembri 2019. a korralduses nr 2-3/475. Seega vastab Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korraldus nr 2-3/373 väljakujunenud kohtupraktikale.
12.Määravat tähtsust ei ole asjaolul, et hindajate punktid erinesid ning osa hindajaid hindas taotlust teistest hindajatest kõrgemalt. Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus ning laia hindamisruumi tõttu võivadki hindajate hinded erineda. Iga hindaja hinne väljendab tema arvamust taotluse olulisuse ja põhjendatuse kohta ning ei saa eeldada, et madalam hinne peegeldab taotluse taset vähem adekvaatselt kui kõrgem hinne. Koondhinde kujunemine hindajate pandud hinnete keskmisest vähendab hindamise juhuslikkust ja üksiku hindaja subjektiivset rakurssi. Kui järgitud on hindamisjuhendit ning menetlusreegleid ning ei esine ilmselget vastuolu hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega, siis tuleb arvestada koondhinde kujunemisel kõigi hindamiskomisjoni liikmete hinnetega.
13.Kaebaja taotlust hindas määruse nr 14 § 11 lg-st 6 ja hindamisjuhendi p-st 2 tulenevalt Põlva Vallavalitsuse 16. märtsi 2018. a korralduse nr 2-3/224 ja 15. mai 2019. a korralduse nr 2-3/231 alusel (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.polva.ee/vallavalitsuse-komisjonid) moodustatud hindamiskomisjon. Komisjoni koosoleku toimumise kvooruminõue oli hindamisprotokolli kohaselt täidetud, kuivõrd koosolekul osales komisjoni viiest liikmest neli (hindamisjuhendi p 5).
14.Hindamiskomisjon hindas määruse nr 14 § 11 lg 8 ja hindamisjuhendi p 6 kohaselt nelja hindamiskriteeriumi täitmist:
3-19-1987 Kriteerium 1 - investeeringu vajalikkus ning tegevuste ja kulude põhjendatus, 30% koondhindest; Kriteerium 2 - kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) majapidamises elavate isikute arv ja kohaliku omavalitsuse eelistatud sihtrühmadesse kuuluvate majapidamises elavate isikute arv, 20% koondhindest; Kriteerium 3 - taotletava toetuse suurus kasusaaja kohta, 10% koondhindest; Kriteerium 4 - leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus (lähtudes muu hulgas kohaliku omavalitsuse seatud programmist toetatavate valdkondade prioriteetsusest), 40% koondhindest. Hindamisjuhendi p 7 kohaselt hinnati kaebaja taotlust kriteeriumite 1 ja 4 puhul skaalal 0-4 ning kriteeriumite 2 ja 3 puhul skaalal 1-4.
15.Hindamisjuhendi kohaselt tuleb kriteeriumi 1 puhul hinnata, kuivõrd otstarbekas ja vajalik on projektis pakutav lahendus kavandatud tulemuse saavutamiseks ning kuivõrd põhjendatud on projekti eelarve. Üks hindaja andis kaebajale hinde 1 ning kolm hindajat hinde 2. Seega oli kriteeriumi 1 keskmine hinne 1,75 ja kaalutud keskmine hinne 0,53. Hindamisjuhendi kohaselt antakse hinne 2, kui projekt lahendab osaliselt kirjeldatud probleemi ja projekti tegevused täidavad projekti eesmärke osaliselt, valitud lahenduse otstarbekus ja asjakohasus ei ole piisavalt põhjendatud (eksisteerib soodsam alternatiivne lahendus, mille kõrvalejätmist ei ole põhjendatud) ning tegevuste maksumus on olulisemate kuluridade osas põhjendatud. Hinne 1 on hinde 0 (projekt ei lahenda kirjeldatud probleemi ning projekti tegevused ei täida projekti eesmärke, valitud lahenduse otstarbekus ja asjakohasus ei ole põhjendatud/ei tule projekti kirjeldusest välja ning tegevuste maksumus ei ole põhjendatud) ja hinde 2 vahepealne väärtus.
15.1.Kaebaja on probleemina välja toonud, et olemasolevas salvkaevus ei vasta vee kvaliteet joogivee nõuetele või on kvaliteet halb. Kohus ei sea kaebaja väiteid joogivee kvaliteedi osas kahtluse alla, arvestades viimati 29. märtsil 2019 kaevust võetud vee proovi, millest nähtuvalt ületas kaebaja salvkaevus oleva vee nitraadi sisaldus Terviseameti 4. aprilli 2019. a katseprotokolli nr TL2019/V0635K kohaselt joogiveele seatud piirsisaldust. Kohtule ei nähtu, et ka vastustaja oleks väitnud, et joogivesi on kvaliteetne. Vastustaja on aga õigustatult leidnud, et kaebaja ei ole lisaks puurkaevu rajamisele alternatiivseid soodsamaid lahendusi põhjalikult välja toonud ega kaalunud. Kaebaja nimetab üksnes lühidalt ja väheste põhjendustega, miks kaevu täiendavad hooldustööd ja veepuhastusseadmed joogivee kvaliteeti ei parandaks. Kaebaja selgituste kohaselt on ta salvkaevu parandustöid ja vuukide täitmisi teostanud ligikaudu viis aastat tagasi. Väidete kohta, et kaebaja on pärast 2015. aastat kaevu hooldanud ja puhastanud, kaebaja täiendavaid andmeid vastustajale või kohtule esitanud ei ole.
15.2.Kaebaja 13. mai 2019. a taotlusele ning hiljem esitatud põhjendustele tuginedes ei ole ka kohus veendunud, et puurkaevu rajamisest ei ole otstarbekamaid ja soodsamaid alternatiivseid lahendusi. Kohus ei ole veendunud kaebaja väidetes, et täiendavad kaevu hooldustööd või veepuhastusseadmed vee kvaliteedi probleemi ei lahendaks. Kohus peab põhjendatuks ka vastustaja selgitust, et puurkaevu rajamine ei pruugi reostuse probleemi kõrvaldada. Kaebaja märgib ka ise 13. mai 2019. a taotluses, et puurkaevud on üldjuhul reostuse vastu paremini kaitstud. Eeltoodu ei tähenda, et reostuse oht on puurkaevu rajamisel välistatud. Kuigi kohus ei pea teadaolevaks, et tarbimine puurkaevust peab vee kvaliteedi hoidmiseks olema oluliselt suurem, kui seda kulub majapidamises, kus elab kaks inimest, ei ole kaebaja vastustaja väidet vaidluse alla seadnud. Samuti ei ole kaebaja ebaõigeks hinnanud seda, et vastustaja ei ole vee tarbimise ulatuse määramisel arvestanud kaebaja tulevikus rajatavat tervisekeskust. Kohtule ei nähtu, et hindamiskomisjon oleks hinnete andmisel hindamisjuhendist kõrvale kaldunud.
3-19-1987
16.Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla kriteeriumi 2 alusel antud hinde õiguspärasust ja nõustub selles osas hindega. Kohtu hinnangul ei nähtu ka kohtule esitatud dokumentidest hinde ilmselget vastuolu hindamiskriteeriumile. Seega on haldusorgan põhjendatult lähtunud sellest, et kriteeriumi 2 keskmine hinne oli 1 ning kaalutud keskmine hinne 0,2.
17.Kriteeriumi 3 hindamisel arvestatakse toetuse suurust ühe kasusaaja kohta toetust saava(te)s majapidamis(t)es. Kasusaajatena arvestatakse kõiki isikuid, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt vähemalt 1. jaanuarist (või sünnist, kui see on hilisem) majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse (vt ka määruse nr 14 § 2 lg 11). Kõik neli hindajat andsid kaebajale hinde 1. Seega oli kriteeriumi keskmine hinne 1 ning kaalutud keskmine hinne 0,1. Hinde 1 kirjeldusena on hindamisjuhendis märgitud, et toetuse suurus kasusaaja kohta on oluliselt kõrgem valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja kohta. Kuivõrd kaebaja 13. mai 2019. a taotluse kohaselt elab kaebaja majapidamises kaks inimest, on kaebaja majapidamises kaks kasusaajat. Kaebaja taotles toetust summas 6500 eurot ning seega oli taotletud toetuse suurus ühe kasusaaja kohta 3250 eurot. Samas oli 2019. aasta taotlusvoorus vee valdkonna projekti keskmine toetuse suurus kasusaaja kohta 1716 eurot ja 78 senti. Keskmine toetuse suurus on arvutatud õigesti, s.o liites kõikide projektide toetuse suuruse kasusaaja kohta kokku ning jagades selle projektide arvuga (49786,76÷29). Keskmine toetuse suurus ühe kasusaaja kohta on oluliselt madalam kaebaja taotletud toetuse suurusest kasusaaja kohta. Enamik taotluste puhul oli toetuse suurus ühe kasusaaja kohta alla keskmise, kuid kaebaja toetuse suurus oli keskmisest ligikaudu 1,89 korda suurem. Vastustaja esitatud väiteid ei saa kohtule esitatud tõendeid arvestades pidada paljasõnaliseks ning kaebaja taotlusele antud hinde kujunemine on kontrollitav. Seega on hindamiskomisjon hinnete andmisel lähtunud hindamisjuhendist õigesti.
18.Hindamisjuhendist tulenevalt arvestatakse kriteeriumi 4 hindamisel, kuivõrd kriitiline on projektis kirjeldatud kitsaskoht leibkonna elutingimuste seisukohalt ning kohaliku omavalitsuse poolt seatud programmist toetatavate valdkondade prioriteetsust. Kõik neli hindajat andsid kaebajale hinde 2. Seega oli kriteeriumi keskmine hinne 2 ning kaalutud keskmine hinne 0,8. Hindamisjuhendi kohaselt antakse hinne 2, kui kitsaskoht on olemas, kuid võrreldes teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega on see vähem teravam. Samuti, kui projekti valdkond on seatud kohaliku omavalitsuse poolt vähemprioriteetseks.
18.1.Määruse nr 14 § 11 lg 7 ja hindamisjuhendi p 4 kohaselt oli hindamiskomisjoni liikmetel ja vastustaja esindajatel õigus enne kaebaja 13. mai 2019. a taotluse hindamist tutvuda kaebaja majapidamise olukorra ja kitsaskohtadega, mida soovitakse projektiga lahendada. Kaebaja majapidamise kohapealse külastuse kuupäev, s.o 14. juuni 2019 on vastavalt eelnimetatud sätetele kajastatud ka hindamisprotokollis. Kohapealse kontrolli käigus täideti kontroll-leht, kuid külastuse eraldi protokollimise kohustust õigusaktidega ette ei ole nähtud. Seega ei ole vastustaja selles osas haldusmenetluse läbiviimisel eksinud.
18.2.Vastustaja on kriteeriumi 4 hinnete kujunemise põhjenduste juures viidanud sellele, et kaebaja ei kasuta majapidamist aastaringseks elamiseks, mistõttu loetakse projekti tegevused mitteabikõlbulikeks. Kohus nendib, et vastustaja põhjendustest võib esialgu aru saada, et hindamiskomisjon on ühe kaalutlusena kaebaja taotluse hindamisel arvestanud seda, et komisjoni arvamusel ei ela kaebaja majapidamises aastaringselt, kuid kohtule ei nähtu, et hindamiskomisjon oleks nimetatud kaalutlusest hindamisel siiski sisuliselt lähtunud. Kaebaja taotluse nõuetele vastavuse 14. juuni 2019. a kontroll-leht ning hindamiskomisjoni 18. juuni 2019. a koosoleku protokoll koos lisadega (tl-d 32-38) kinnitab, et taotlust peeti abikõlblikuks ning nõuetele vastavaks. Vastupidisel juhul ei oleks kaebaja taotlust saanud lugeda
3-19-1987 nõuetekohaseks ja sisuliselt hinnatavaks ning taotlus oleks tulnud sel põhjusel määruse nr 14 § 11 lg 13 alusel jätta rahuldamata. Hindamiskomisjoni liikmed on kriteeriumile 4 hinde 2 andmisel leidnud, et kaebaja majapidamises on lahendamist vajav kitsaskoht olemas. Hindamiskomisjonil võis küll tekkida kahtlus kaebaja majapidamises aastaringse elamise suhtes, kuid kuivõrd komisjon kinnitas kitsaskoha esinemist, ei mõjutanud kahtlus kohtu hinnangul hinnete andmist. Samuti nähtub, et hindamisel on arvestatud sellega, et kaebaja majapidamises elab kaks inimest. Vastustaja kinnitas ka 27. novembri 2019. a vastuses kaebusele, et hindamiskomisjoni kahtlused ei ole hinnete andmist mõjutanud ning kohus peab vastustaja selgitusi kaebaja taotlusele antud hinnetest ja taotluse nõuetekohaseks lugemisest tulenevalt usutavaks.
18.3.Vastustaja kinnitusel on kaebaja projekti võrreldud teiste 2019. aastal esitatud veevarustuse projektide ja nende kitsaskohtadega. Vastustaja ei väida, et projekti valdkond on vähemprioriteetsem võrreldes teiste valdkondadega, kuid võrreldes teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega on kaebaja projekti kitsaskoht vähem teravam. Kohus peab hindamiskomisjoni antud hindeid põhjendatuks. Asjaolu, et kaebaja peab kahele inimesele joogivett mujalt tooma, ei saa pidada niivõrd teravaks probleemiks kui kaevu puudumine või olukord, mil kaevus ei ole piisavalt vett. Kaebaja taotletud toetuse kasusaajate arv on väike ning kohus peab usutavaks, et teiste esitatud taotluste puhul oli see suurem. Seega on ka kriteeriumi 4 hinne antud vastavalt hindamisjuhendile.
19.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti hindamiskomisjoni antud hinnetele tuginedes 10. juuli 2019. a korralduses nr 2-3/373 märkinud, et kaebaja taotlusele antud kaalutud keskmine hinne on 1,63. Kuna hinne on madalam kui 2,5, siis ei saanud vastustaja kaebaja taotlusele antud hinnet positiivseks lugeda (hindamisjuhendi p 8) ning Põlva Vallavalitsus jättis kaebaja 13. mai 2019. a taotluse õiguspäraselt määruse nr 14 § 11 lg-te 11 ja 13 alusel rahuldamata. Vastustaja ei ole põhjendamiskohustust rikkunud ning vaidlusalune haldusakt on kaalutlusvigadeta (haldusmenetluse seaduse § 56 ja § 4 lg 2). Hindamiskomisjoni liikmed on lähtunud hindamisjuhendist ning kaebaja taotluse lahendamisel ei ole lähtutud lubamatutest kaalutlustest või jäetud mõni oluline aspekt tähelepanuta.
20.Seega on Põlva Vallavalitsuse 10. juuli 2019. a korraldus nr 2-3/373 nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane, puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja 13. mai 2019. a taotlus uuesti. Kohus jätab seetõttu kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.