OÜ Kuusk Kuubis kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. aprilli 2019. a otsuse nr 1321.2/19/2990 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja toetusetaotlus rahuldamata, 10. septembri 2019. a vaideotsuse nr 13-21.2/19/3517-5 tühistamiseks ning kohustamiseks asja uueks otsustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Kuusk Kuubis, esindaja vandeadvokaadi abi Sven Lass Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Aiki Schneider Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Kuusk Kuubis kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10. septembri 2019. a vaideotsus nr 13-21.2/19/3517-5 ning 30. aprilli 2019. a otsus nr 13-21.2/19/2990 osas, millega jäeti kaebaja toetusetaotlus rahuldamata ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit lahendada taotlus uuesti.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Kuusk Kuubis kasuks välja menetluskulu 519 eurot.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. mail 2020 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-19-1902
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 30. aprilli 2019. a otsusega nr 13-21.2/19/2990 rahuldamata kohaliku tegevusgrupi mittetulundusühing PIIRIVEERE LIIDER (edaspidi MTÜ Piirivere Liider) taotlused, sh jäeti OÜ Kuusk Kuubis (edaspidi kaebaja) taotlus „Ohutult terviserajale või puhkama“ toetuse saamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kuulunud kohaliku tegevusgrupi ettepaneku kohaselt taotlus meetmes ettenähtud vahendite piires rahastamisele. OÜ Kuusk Kuubis taotlus ei vastanud hindamiskriteeriumi miinimumnõuetele. Hindamisel sai taotlus 1,72 punkti, nõutele vastamiseks olnuks vajalik saada vähemalt 60% maksimumpunktidest ehk 1,8 punkti.
2.Kaebaja esitas 30. mail 2019 PRIA-le otsuse nr 13-21.2/19/2990 peale vaide, mille PRIA jättis 10. septembri 2019. a vaideotsusega nr 13-21.2/19/3517-5 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 10. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA
30.aprilli 2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990 ja 10. septembri 2019. a vaideotsuse nr 1321.2/19/3517-5 tühistamist ning PRIA kohustamist asja uueks otsustamiseks.
4.Tartu Halduskohus määras 18. detsembri 2019. a asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning teatas menetlusosalistele kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja
20.veebruaril 2020 esitatud vastuväite ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks jättis halduskohus 10. märtsi 2020. a määrusega rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja põhiseisukohad on järgmised.
5.1.Maksimaalsete hindepunktide märkimisel on vastustaja olnud ebajärjekindel. Kohalik tegevusgrupi MTÜ Piirivere Liider hindamiskomisjoni hindamistulemustes märgiti maksimaalseks punktiks 3, PRIA otsuses on aga märgitud selleks 6 punkti. Puudub selgus, millise hindamisjuhendi järgi hindamine toimus.
5.2.Vastustaja rikkus ärakuulamisõigust. Kaebajaga ei arutatud, et tema taotlus võidakse jätta rahuldamata. Kaebajale ei ole edastatud tema suhtes negatiivse otsuse eelnõud arvamuse andmiseks, ega muul moel antud võimalust tema suhtes negatiivse otsuse kohta arvamust avaldada. Kaebajat ei informeeritud taotluste puudustest ning ta jäeti ilma võimalusest esitada lisadokumente või täiendada oma taotlust. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast tulenevalt tähendab ärakuulamisõigus haldusmenetluses seda, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Kui kaebajat oleks taotluse puudustest informeeritud, oleks ta taotlust vajaliku infoga täiendanud, mis oleks kaasa toonud taotluse rahuldamise. Kõrvaldatav oleks olnud näiteks etteheide, et taotluse seos arengukavadega on puudulik ja kogukonna kaasatus vähene. Enne taotluse hindamist MTÜ Piiriveere Liider kaebajale taotluses esinevaid puudusi ei tutvustanud.
3-19-1902
5.3.Vaidlustatud otsuste kohaselt ei ole kaebaja projektitaotluse kinnitamata jätmist põhjendatud eelarveliste vahendite puudumisega ning kaebajale teadaolevalt on eelarvelisi vahendeid piisavalt.
5.4.Haldusmenetluse seaduse nõuete täitmiseks tuleb kohalikul tegevusgrupil korraldada oma tegevus nii, et see võimaldab MTÜ juhatusel saada hindamiskomisjonilt asjakohased põhjendused hindepunktidele. Käesolevas asjas ei ole seda nõuetekohaselt tehtud.
5.5.Taotlusele antud hindepunktid ei ole õiguspärased, sealhulgas ei ole hindepunktide ja hindajate põhjendused objektiivsed, mistõttu on kokkuvõttes PRIAle otsuse tegemiseks esitatud komisjoni protokollid ja muud dokumendid õigusvastased. Otsus on põhjendamispuudustega. Kaebajale on hindepunktide kujunemine arusaamatu. Iga hindamiskriteeriumi eest saadud punktide osas oleks pidanud olema esitatud põhjendused. Kokku hinnati taotlusi kuue kriteeriumi alusel, ent hindajad ei ole kõigi kriteeriumite alusel antud punktide osas sõnalisi põhjendusi märkinud. Hindamine ei olnud vastavuses hindamiskriteeriumitega ja projektitaotluste menetlemise korraga.
5.6.Riigikohtu 4. aprilli 2013. a otsusest asjas nr 3-3-1-77-12 tuleneb, et kaebajal on õigus tutvuda iga hindaja poolt täidetud hindamislehe ja komisjoni ettepanekuga. Sellist võimalust kaebajale ei tagatud. Kaebaja hinnangul varjab MTÜ Piiriveere Liider hindamiskomisjoni erapoolikut tööd ja minetusi hindamises tervikuna.
5.7.Haldusorgan, kes hindamiskomisjoni ettepaneku kinnitab, peab toetuse andmisest keeldumise haldusaktis ära näitama vähemalt hindamisel määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja selle, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati, kui taotluste rahuldamine on selle haldusorgani pädevuses. Vaidlustatud otsuses vastav informatsioon puudub.
5.8.Vaidlustatud haldusaktis ja selle viidatud lisades puuduvad igasugused põhjendused, mis veenaksid kaebajat, et hindamiskriteeriumite eest antud punktid on õiguspärased. Hindamine on olnud liialt subjektiivne, hindajad on andnud punkte vahemikus 0-3 oma suva järgi ega ole taotluse sisu selgeks teinud. Näiteks kriteeriumi „suutlikkus“ puhul on ainult üks hindaja hinnanud taotlust 3 punkti vääriliselt. Kriteeriumist „Kaasatus“ ei ole hindajad mõistnud, millise projektiga on tegemist, sest nt hinne 0 ei ole kindlasti kohane. Kaasatud on piisav hulk aktiivseid kohalikke elanikke ja kohalik omavalitsus on väljastanud vajalikud load projekti elluviimiseks. Meetme 1 toetatavate tegevuste hulgas on ka investeeringud puhkemajanduse infrastruktuuri avalikku kasutusse ja toetuse määr ettevõtjale kuni 60% abikõlbulikest kuludest.
5.9.Täielikult on jäetud arvestamata asjaolu, et projekt on vajalik eelkõige selleks, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavale tervise- ja loodusõpperajale (Pullijärve puhkekülale). Projekt loob seega lisaväärtust Piiriveere piirkonnale ja panustab oluliselt Piiriveere tegevusgrupi eesmärkidesse. Tervisrada on kantud spordirajatiste registrisse, mis peaks toetama uute kasutajate lisandumist. Tegemist on aktiivset kasutamist leidva spordirajatisega. Seetõttu oli eetiline esitada projektitaotlus just äriühingu nimel ning maksta sealjuures omaosalust vähemalt 40%. Ka edaspidine objekti korrashoid ja arendused on sedasi paremini korraldatud.
5.10.Arusaamatu on, miks eelnevalt rahastuse saanud ja aktiivses kasutuses olnud objekti ei taheta teha turvaliselt juurdepääsetavaks, mis oli üheks projekti eesmärgiks.
5.11.PRIA ei ole otsust sisuliselt põhjendanud ning on rikkunud kaalutlusreegleid ja uurimiskohustust. Otsuse tegemisel ei ole PRIA analüüsinud kaebaja väiteid projekti uuendusliku lähenemise kohta ega märkinud, kui palju on vastavas piirkonnas sarnaseid rajatisi. Kaebaja on seisukohal, et PRIA on eiranud kehtestatud hindamiskriteeriume, pole lähtunud projekti tegelikust sisust ega teostanud kontrolli MTÜ Piiriveere Liider tegevuse ja kaalutusreeglite järgmise üle. PRIA ei ole kontrollinud, kas antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas ning kas tegevusgrupi töökordasid on hindamisel järgitud.
3-19-1902
6.Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. 6.1.1 Hindamiskomisjoni funktsiooniks ei ole maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määrusele nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) § 39 kohaselt kaebajat ega taotlejaid enne hindamist ja ärakuulamisel nõustada. Komisjon kuulab kaebaja selgitusi ja vajadusel küsib infot hiljem toimuvaks taotluste hindamiseks.
6.1.2.Kaebaja esitas taotluse elektrooniliselt 17. detsembril 2018. MTÜ Piiriveere Liider juhtis
19.detsembril 2018 kaebaja tähelepanu Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 § 37 lg-s 4 nõutud dokumentide esitamise vajadusele ning palus kaebajal korrigeerida taotlusvormide summasid. Kaebaja esitas muudatustaotluse summade osas ning lisas 2017. a majandusaasta aruande ning palus pikendada osade dokumentide esitamise tähtaega, mida ka võimaldati. Kaebajal lasus määruse nr 11 § 36 alusel kohustus esitada taotlemisel kõik vajalikud andmed ja dokumendid. Peale taotluse hindamist ei ole võimalik taotlust täiendada ja puudusi likvideerida. MTÜ Piiriveere Liider 1. veebruari 2019. a hindamiskomisjoni protokolli järgi toimus 18. jaanuaril 2019 taotlejate ärakuulamise koosolek. Hindamiskomisjoni liikmed kuulasid kaebaja ära, sest nimetatud koosolekul sai oma projekti tutvustada ka kaebaja. Paremusjärjestuse ettepanek saadeti kaebajale 4. märtsil 2019 ning tal oli võimalus selle kohta oma arvamust avaldada. Seega on ebaõige kaebaja väide, et ta jäeti ilma võimalusest esitada lisadokumente või täiendada oma taotlust ning et teda ei ole informeeritud, et tema poolt esitatud taotlus on puudulik või vajab täiendamist. Kaebaja väide, et olukorras, kus kaebajat oleks puudustest informeeritud, oleks ta taotlust täiendanud, mis oleks kaasa toonud taotluse rahuldamise, on paljasõnaline ja oletuslik.
6.1.3.PRIA lähtub projektitoetuse taotluse kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale vastavuse ning projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse osas kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepanekust ega kaldu sellest kõrvale, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse §-le 40. Kuna PRIA jaoks on hindamistulemused määruse nr 11 §-de 39 ja 40 koostoimes siduvad ja neist ei kaldutud otsuse tegemisel kõrvale ning puudus vajadus lisaandmete saamiseks, siis ei olnud vaja PRIA-l kaebajat HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt täiendavalt ära kuulata. 6.1.4 MTÜ Piiriveere Liider avalikustas oma veebilehel hindamise aluseks oleva hindamise korra ja hindamiskriteeriumid. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud asjaolusid ega tõendeid, mis põhjusel ja alusel pidanuks MTÜ Piiriveere Liider juhatus paluma hindamiskomisjonil vaadata hindamine üle.
6.2.Vaidlustatud otsus on põhjendatud ning taotluste hindamine läbi viidud õiguspäraselt.
6.2.1.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 1 punktist 3 tulenevalt rahuldatakse toetuseks ettenähtud vahendite piires kõik toetused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Kuna kaebaja taotlus ei vastanud hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele on tema taotlus jäetud õigesti rahuldamata. PRIA otsus vastab Riigikohtu praktikas (asjad nr 3-3-1-16-14, 3-3-1-72-12) märgitud kriteeriumitele ning on põhjendatud nõutavas ulatuses. PRIA vormistab toetuse rahuldamata jätmise otsused massotsusena mitme taotleja kohta korraga ühe otsusena. Niisugune vormistus on taotluste hulka ja menetluse efektiivsust ning eesmärgipärasust arvestades mõistlik ja põhjendatud. Massotsuse tegemine kitsendab võimalusi esitada iga taotluse kohta täpsemad põhjendused otsuses, mistõttu teeb PRIA otsuses viite enda kodulehel asuvatele hindamistulemustele. Vaideotsuses on vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendatud.
6.2.2.PRIA otsus on põhjendatud ning selles on nõuetekohaselt viidatud PRIA kodulehel olevatele hindamistulemustele ja teabe saamise võimalusele kohalikust tegevusgrupist, kes viis läbi hindamise. Kaebajale on saanud MTÜ Piirivere Liider hindamiskomisjoni koosoleku protokolli, paremusjärjestuse ettepaneku, juhatuse koosoleku protokolli ja väljavõtte projekti
3-19-1902
hindamislehest. Viimases oli esitatud ka hindamiskomisjoni liikmete põhjendused. Lisaks sai kaebaja teavet hindamistulemuste kohta MTÜ-st Piirivere Liider. Seega ei ole infot kaebaja eest kuidagi varjatud.
6.2.3.PRIA haldusjärelevalve ulatus hindamise läbiviimisel katab määruse nr 11 §-de 39 ja 40 kohaselt üksnes tegevusgrupi tegevuse formaalse nõuetekohasuse kontrolli. PRIA ei saa anda hinnangut kaebaja taotlustele antud hindepunktide sisulisele õiguspärasusele, sealhulgas hindepunktide põhjendustele. Leader meetmes PRIA ise taotlusi ei hinda, seda teeb kohalik tegevusgrupp (määrus nr 11 § 39). PRIA saab kontrollida, kas antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas ning kas töökorda on hindamisel järgitud. Vastustaja on seda ka teinud. Hindepunktide sisulise kujunemise kohta PRIA hinnangut anda ei saa.
6.2.4.Taotlusele antud hindepunktid ei ole ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Hindamiskomisjon hindas taotluse vastavust määrusele, strateegiale, rakenduskavale, hindamise korrale ja hindamiskriteeriumitele. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses ega vaides sellised argumente, mis viitaksid ilmselgele veale taotluse hindamisel, mille tulemuseks oleks olnud ebaõige paremusjärjestuse moodustamine. ELÜPS § 79 lg 4 punkt 2 alusel on PRIA õigesti jätnud taotluse rahuldamata, sest taotlus ei vastanud hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele.
6.2.5.Kaebaja on märkinud vaid üldsõnaliselt, et hindepunktide andmine on selges vastuolus hindamiskriteeriumite ja projektitaotluste menetlemise korraga ning et vastuolu on selge ilma põhjendusteta. Väited on aga täiesti põhjendamata. Kriteeriumis „Suutlikus“ on hindajate hinded antud ühetaoliselt. Kriteeriumi „Kaasatus“ puhul on kõigi hindajate lähenemine olnud, et kasu piirkonnale ja selle erinevatele elanike gruppidele on tervikuna vähene. Alusetu ei ole ka ühe hindaja märkus, et tegemist on tegelikkuses ilmselt eraettevõtja eraprojekti kasusaamisega, sest äriregistri andmetel on kaebaja ja MTÜ Kagunurga Arendusklubi juhatuse liige sama isik ning ka kaebaja märkis vaides, et projekti arendamise vastu on mõlemal huvi. Taotluse kohaselt on investeeringuobjekt samas asukohas Pullijärve Puhkekülaga. Investeeringuobjekti parendamine on eelkõige vajalik seega puhkekülale (mis kinnitab ka hindaja antud hindepunkti 0 kommentaari).
6.2.6.Hindajatel on ulatuslik hindamisruum. Taotlusvoore on taotlusperioodil mitu ning esitatavaid taotlusi kokku mitu tuhat. On mõeldamatu ja ebaotstarbekas, et PRIA kontrolliks igale taotlusele antud hindepunkti põhjendust sisuliselt. Asjaolu, et PRIA ei ole märkinud otsusesse hindepunkte, ei anna alust nõuda selle otsuse kehtetuks tunnistamist. Hindamistulemused olid kättesaadavad PRIA kodulehelt.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vaidluse all on PRIA 30. aprilli 2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990, millega jäeti Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse 19.2. raames esitatud kaebaja taotlus rahuldamata, õiguspärasus. Kaebaja palub eelnimetatud otsuse ja PRIA vaideotsuse nende õigusvastasuse tõttu tühistada ja kohustada vastustajat lahendama taotlus uuesti.
8.Kaebaja leiab esmalt, et taotlus jäeti rahuldamata eelkõige eelarveliste vahendite puudumise tõttu. Kohus sellega ei nõustu. PRIA otsuse kohaselt ei kuulunud kaebaja taotlus meetmes ettenähtud vahendite piires rahastamisele kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku alusel. Kaebaja taotluse kaalutud punktid kokku olid 1,72 ning see ei vastanud hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele (1,8 punkti). PRIA jättis seega taotluse rahuldamata mitte põhjusel, et eelarvelised vahendid ei võimaldanud taotlust rahuldada, vaid seetõttu, et kaebaja taotlus ei vastanud hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. MTÜ Piirivere Liider paremusjärjestuse ettepanekus (tl 36) on see selgelt välja toodud ning nimetatud asjaolust lähtus
3-19-1902
ka PRIA oma otsuses. ELÜPS § 79 lg 1 näeb samuti ette, et esmalt peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning alles seejärel otsustakse miinimumnõuded täitnud taotluste rahuldamine toetusteks ettenähtud vahendite piires. Hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele mittevastavat taotlust ei ole võimalik rahuldada.
9.Kaebaja on seisukohal, et puudub selgus, milliste hindamiskriteeriumite järgi hindamine toimus. Vaidlustatud PRIA otsus tugineb maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määrusele nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“. Nimetatud määruse kohaselt hindab projektitaotlusi kohaliku tegevusgrupi moodustatud töörühm kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel (määruse § 39 lg 1, § 21 lg 4 p-d 6 ja 3). Kohaliku tegevusgrupi töörühm hindab projektitaotluses esitatud toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja rakenduskavale (määruse § 39 lg 2). Strateegia meetme eelarve piires teeb töörühm PRIAle põhjendatud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta (määruse § 39 lg 3). Taotluse hindamise ajal kehtinud MTÜ Piiriveere Liider hindamiskriteeriumid 2015-2020 (tl 77) nägid ette, et taotlusi hinnatakse 6 kriteeriumi alusel, punkte antakse iga kriteeriumi puhul vahemikus 0-3 ning kui taotlus saab kokku vähem kui 60% maksimumpunktidest ehk alla 1,8 punkti, siis taotlust ei rahastata. Nimetatud hindamiskriteeriumid ning ka hindamise kord olid kaebajale kättesaadavad. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja koondhinne oli 1,72 punkti. Taotlust hindasid 6 hindajat, kelle antud punktid iga kriteeriumi alusel ning põhjendused on kajastatud hindamislehel, millega on saanud tutvuda ka kaebaja (tl 14). Samuti on hindamistulemustele viidatud vaidlustatud otsuses ning märgitud viide, kus on hindamistulemused kättesaadavad. Vastustaja on küll 30. aprilli 2019. a otsuse lisas (tl 9 pöördel) ekslikult märkinud maksimumpunktideks 6 punkti, kuid see viga ei ole mõjutanud otsuse tegemist. Hindamislehe väljavõttest (tl 14) ning MTÜ Piirivere Liider paremusjärjestuse ettepanekus (tl 36) on kajastatud, et taotluse hindamisel oli maksimaalpunktideks hindamiskriteeriumitega kooskõlas olev 3 punkti. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et pole selge, millise hindamiskriteeriumi järgi punkte anti. Punktide andmisel lähtuti MTÜ Piirivere Liider hindamiskriteeriumid 2015-2020 kajastatust.
10.Kaebaja heidab vastustajale ette ärakuulamisõiguse rikkumist. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja ärakuulamisõigust rikkunud. Enne taotluse hindamist paluti kaebajal taotluses puudused kõrvaldada ja vajalikud dokumendid esitada. Taotleja kuulati ära
18.jaanuaril 2019, mil kaebaja sai oma taotlust tutvustada ja hindamiskomisjonile projekti vajalikkust põhjendada. Samuti on kaebajale saadetud paremjärjestuse ettepanek, millele oli kaebaja võimalik esitada oma seisukoht. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu hindamiskomisjoni põhjendus välja toodud taotluse puudustega ei anna alust järeldada, et kaebajat ei kuulatud nõuetekohaselt enne taotluse sisulist hindamist ära. Hindamiskomisjon hindas taotlust sisuliselt ning pärast hindamist ei pidanud andma kaebajale võimalust taotlust täiendada. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal lasus määruse nr 11 § 36 alusel kohustus esitada taotlemisel kõik vajalikud andmed ja dokumendid ning pärast hindamist ei lasu haldusorganil kohustust võimaldada taotlust muuta.
11.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis. Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) otsused asjades nr 3-3-1-54-03, p-d 38–40, ja nr 3-3-1-81-07, p 16). PRIA hindamisotsustele rakendatakse haldusakti põhjendamisnõudeid piiratult, sest taotlejal puudub
3-19-1902
subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohus saab tuvastada hindamise sisulise õigusvastasuse siis, kui antud punktid on ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-16-14, p-d 18-19, nr 3-3-1-71-13, p 17 ja nr 3-3-1-93-06, p-d 13-14).
12.Määravat tähtsust ei ole asjaolul, et hindajate punktid erinesid ning osa hindajaid hindas taotlust teistest hindajatest kõrgemalt. Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus ning laia hindamisruumi tõttu võivadki hindajate hinded erineda. Iga hindaja hinne väljendab tema arvamust taotluse olulisuse ja põhjendatuse kohta ning ei saa eeldada, et madalam hinne peegeldab taotluse taset vähem adekvaatselt kui kõrgem hinne. Koondhinde kujunemine hindajate pandud hinnete keskmisest vähendab hindamise juhuslikkust ja üksiku hindaja subjektiivset vaatenurka. Kui järgitud on hindamisjuhendit ning menetlusreegleid ning ei esine ilmselget vastuolu hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega, siis tuleb arvestada koondhinde kujunemisel kõigi hindamiskomisjoni liikmete hinnetega.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et PRIA saab kontrollida üksnes tegevusgrupi tegevuse formaalset nõuetekohasust ning ei saa anda hinnangut hindepunktide põhjendustele. Kohus nõustub PRIA seisukohaga, et kaebaja eest ei ole kohalik tegevusgrupp andmeid varjanud ning ei pea vajalikuks neid seisukohti pikemalt otsuses käsitleda.
14.Kohus ei saa sekkuda hindamisprotsessi ega saa hinnata iga hindepunkti põhjendatust sisuliselt, kuid menetlusreeglite järgimise kontrollimisel peab kohus veenduma, et hindajad on hindamiskriteeriumite kaupa hinnete andmisel hindamiskriteeriume sisuliselt järginud. Vastustaja on vaideotsuses ja vastuses kaebusele selgitanud, miks ja kuidas Piiriveere Liider MTÜ juhatus ja hindamiskomisjon jõudsid järeldusele, et kaebaja taotlus sai 1,72 hindepunkti ja jäi lävendi 1,8 punkti alla ning ei vastanud seetõttu hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Kohtu hinnangul ei kajasta aga hindamislehel esitatud põhjendused piisavalt hindamiskomisjoni liikmete poolt pandud hindeid iga kriteeriumi kohta.
15.MTÜ Piiriveere Liider projektitoetuse taotluste menetlemise ja hindamise kord punkt 7.5 näeb ette, et hindamise tulemusena teostavad komisjoni liikmed individuaalselt hindamiskriteeriumite alusel iga taotluse hindamise ning sisestavad iga taotluse hindepunktid hindamiskriteeriumite kaupa koos iga hindepunkti põhjendusega 5 tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Seega tuleb igal hindajal iga kriteeriumi alusel antud hindepunkti põhjendada, et oleks mõistetav hindamiskriteeriumitest lähtumine iga hindepunkti osas. Kohtu hinnangul ei ole MTÜ Piirivere Liider hindamiskomisjon seda nõuet piisavalt järginud ning hindamiskriteeriumi alusel antava hindepunkti kujunemine ei ole seetõttu nõuetekohaselt mõistetav.
16.Kohtu hinnangul ei saa hindajate 1 ja 5 põhjendustest lähtuvalt olla kindel, et hindamiskriteeriumitele vastavust kontrolliti nõutaval määral. Hindaja 1 hindas kriteeriume (suutlikus, kaasatus, eesmärk, jätkusuutlikus, uuenduslikkus, realistlikus) järgmiste hinnetega 3, 1, 2, 1, 1, 1. Kaalutud punktid kokku olid 1,6. Põhjenduseks märkis hindaja 1 järgneva lause: „Väike segadus. Tegemist on tegelikkuses ilmselt eraprojekti kasusaamisega“. Nimetatud põhjendusest ei ole aru saada iga kriteeriumi alusel antava hindepunkti kujunemine ja pole seega sisuliselt kontrollitav. Kuigi hindajatel on lai kaalumisruum peab hindepunktide kujunemine olema jälgitav. Põhjendusena märgitud lausest on aru saada, et taotlusest saab kasu
3-19-1902
eelkõige teine eraprojekt. Kuidas aga kujunesid hinded konkreetsete hindamiskriteeriumite kaupa ning kuidas eelnimetatud põhjendus kirjeldab nt jätkusuutlikusele või projekti realistlikkusele antud hindepunkti, ei ole mõistetav. Samamoodi on hindaja 5 põhjendused äärmiselt üldsõnalised ning on raskesti taandatavad konkreetse hindekriteeriumi alusel antavale hindepunktile. Hindaja 5 märkis põhjendusena „pigem ettevõtlusprojekt. Vajaks suuremat koostööd ja kooskõlastamist kohaliku kogukonna ja omavalitsusega“. Kuidas nimetatud põhjendus peaks kinnitama näiteks taotleja suutlikusele ja projekti majandusliku elujõulisuse ning jätkusuutlikuse kriteeriumile vastavust, jääb kohtule arusaamatuks. Hindajate 3, 4 ja eelkõige hindaja 6 põhjendused on detailsemad ning need on enam seostatavad konkreetsete hindamiskriteeriumitega. Hindaja 2 põhjendustest on samuti aru saada põhilised etteheited taotlusele, kuid need on samuti raskesti taandatavad hindamiskriteeriumite alusel määratud hindepunktidele.
17.Kohus ei pea vajalikuks kontrollida iga kriteeriumi alusel pandud hinde vastavust kriteeriumitele, sest vähemalt hindajate 1 ja 5 puhul on põhjendamispuudused sedavõrd ulatuslikud, et võisid mõjutada koondhinnet. Kuna kaebaja taotlus jäi lävendi alla üksnes 0,08 punkti võrra, siis võis eeltoodud menetlusviga mõjutada lõpphinde kujunemist ja seeläbi ka taotluse rahuldamist. Vastustaja vaideotsuses ja vastuses kaebusele esitatud põhjendused on üldsõnalised ega kõrvalda hindajate 1 ja 5 hindepunktide põhjendamispuuduseid. Kuna PRIA ise hindamist läbi ei vii ning lähtub kohaliku tegevusgrupi hindamistulemustest ning koostatud taotluste paremusjärjestusest, siis on tegevusgrupis hindamiskorra järgimisel tehtud menetlusvead ette heidetavad vastustajale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vead hindamiskomisjoni hindajate 1 ja 5 põhjendamisnõuete täitmisel tingivad PRIA 30. aprilli 2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990 tühistamise, sest kohus ei ole veendunud, et hindajad on sisuliselt järginud hindamiskriteeriume. Samuti on vaidemenetluse esemeks olnud haldusakti tühistamisel põhjendatud vaideotsuse tühistamine. Eeltoodud haldusaktide tühistamise tulemusena tuleb vastustajal taotlus uuesti läbi vaadata.
18.Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PRIA 10. septembri 2019. a vaideotsuse nr 1321.2/19/3517-5 ja PRIA 30. aprilli 2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990 osas, millega jäeti kaebaja toetusetaotlus rahuldamata ning kohustab vastustajat lahendama taotlus uuesti. Asja uuel lahendamisel saab PRIA nõuda, et kohalik tegevusgrupp hindaks taotlust uuesti ning järgiks hindamisel hindepunktide põhjendamiskohustust nõutavas ulatuses.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskuludeks on õigusabikulu 1008 eurot ja tasutud riigilõiv 15 eurot. Õigusabikulude nimekirjas on osutatud teenusena märgitud vaidemenetlusega seonduvalt 504 eurot ja kohtumenetlusega seonduvalt samuti 504 eurot. Senise kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-20-11, p 18; nr 3-3-1-60-13, p 17; nr 3-15-2595, p 22). Seega ei ole vaidemenetlusega seotud menetluskulu vastustajalt välja mõistetav. Kohtumenetlusega seotud õigusabikulud on kohtu hinnangul põhjendatud ning vajalikud ega ole vaidluse eset ja keerukust arvestades ebamõistlikult suured. Samuti on põhjendatud tasutud riigilõivu väljamõistmine vastustajalt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Kuusk Kuubis kasuks välja menetluskulu 519 eurot (504+15).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.