Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2320
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.11.2019 viisa nr XXXXXXXXXXXX kehtetuks tunnistamise otsuse ning 13.11.2019 lahkumisettekirjutuse nr YYYYYYYYYYYYY tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Anatoli Orlovski Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2020. a määruse haldusasjas nr 3-19-2320 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 13.11.2019 otsusega kehtetuks XX-le 08.10.2019 väljastatud lühiajalise Schengeni viisa nr XXXXXXXXXXXX põhjusel, et kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed, ning vormistas XX-le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr YYYYYYYYYYYYY ja kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks.
2.XX esitas 10.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 13.11.2019 otsuse ja 13.11.2019 lahkumisettekirjutuse tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus jättis 09.01.2020 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse tähtaegsusega seonduvate asjaolude ja vajadusel tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks 15-päevase tähtaja.
4.XX taotles 21.01.2020 vastuses kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja oli seisukohal, et lahkumisettekirjutus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Kuna kaebaja esitas vastavalt Eesti saatkonna juhistele õigeaegselt vaide, tuleb lugeda, et kaebaja ei esitanud (15 päeva jooksul) kaebust halduskohtusse objektiivsetel põhjustel. Samuti tuleb võtta arvesse, et kaebaja luges peamiseks dokumendiks väljavõtet ettekirjutusest, mis esitati talle pärast ettekirjutuse koostamist. Väljavõttes puudus vaidlustamisviide. Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 3).
5.Tallinna Halduskohus võttis 21.01.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale kaebuse seisukoha esitamiseks tähtaja.
6.PPA taotles 26.02.2020 vastuses HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamist osas, mis puudutab 13.11.2019 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamist, kuivõrd kehtiva seaduse kohaselt ei ole kaebajal kaebeõigust ning kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine on võimalik ainult välismaalaste seaduses (VMS) sätestatud korras ning avalduse alusel tehtud otsuse peale ei saa esitada uut avaldust ega kaebust halduskohtule. Vastustaja palus alternatiivselt jätta viisa kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsus muutmata. Lahkumisettekirjutuse nr YYYYYYYYYYYYY osas on kaebetähtaeg ületatud, ettekirjutus sisaldas vaidlustamisviidet. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada ettekirjutust vaidemenetluse korras, vaid üksnes kohtulikus menetluses. Asjaolu, et kaebaja esindaja arvas asjatundmatuse tõttu, et tal on õigus ettekirjutust ka asutuses vaidemenetluse korras vaidlustada (kuigi otsuses olev vaidlustamisviide sätestab selgelt kohtusse pöördumise õiguse), ei muuda põhjendatuks kaebetähtaja ületamist kohtusse pöördumisel. Vastustaja palus jätta HKMS § 124 lg 2 alusel lahkumisettekirjutuse osas kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada selles osas menetlus.
7.Tallinna Halduskohus luges 17.03.2020 määrusega PPA 13.11.2019 ettekirjutuse nr YYYYYYYYYYYYY vaidlustamiseks kaebetähtaja möödunuks, jättis selle ennistamata ja rahuldas PPA taotluse menetluse lõpetamiseks lahkumisettekirjutust puudutavas osas (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse 13.11.2019 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud nõude osas läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Ettekirjutus tehti 13.11.2019, kuid kaebus esitati kohtule 10.12.2019, seega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaega eirates. Lahkumisettekirjutuses on selgelt märgitud, et selle peale on õigus edasi kaevata HKMS-s sätestatud korras kümne päeva jooksul. Ettekirjutusest nähtub, et kaebaja oli selle kätte saanud ning lahkumisettekirjutuse sisu ja tagajärgi oli kaebajale arusaadavas keeles selgitatud. Kaebaja on ka ise oma 10.12.2019 kaebuse p-s 6 märkinud, et pärast ülekuulamist anti talle võimalus tutvuda vastustaja ettekirjutusega Eestist lahkumiseks. Seega ei olnud kaebajal vaja ettekirjutuse vaidlustamise osas täiendavaid selgitusi küsida ning osutamine vaidlustamisviite puudumisele lahkumisettekirjutuse väljavõttes ei ole asjassepuutuv. Esindamise kohta on kaebaja andnud volikirja 18.11.2019 ning sellest kuupäevast arvestatuna oli veel mitu päeva kaebuse kohtusse esitamiseks. Seega ei esinenud kaebetähtaja järgimata jätmiseks objektiivseid põhjuseid. Kaebus 13.11.2019 lahkumisettekirjutuse nr YYYYYYYYYYYYY 2(7)
3-19-2320 tühistamisnõude osas ei ole tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Lähtuvalt eeltoodust tuleb selles osas PPA 26.02.2020 menetluse lõpetamise taotlus rahuldada (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2). Lahkumisettekirjutuses märgitud sissesõidukeelu osas on kaebajal võimalik esitada VSS § 32 lg 1 alusel Siseministeeriumile põhjendatud taotlus sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja kui see jäetakse rahuldamata, on võimalik nõuda haldusakti tühistamist ja taotluse uut läbivaatamist. VMS ei anna võimalust viisa andmise kehtetuks tunnistamise otsuse koheseks vaidlustamiseks halduskohtus. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse saab vaidlustada vaid VMS-s sätestatud korras (VMS § 1001 lg 11, § 1004 lg 3, § 10013 lg 2). Seetõttu tuleb kaebus PPA 13.11.2019 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Arvestades asjaolu, et kaebus oli menetlusse võetud, kohaldub täiendavalt HKMS § 151 lg 1 p 1. Lisaks võib olla antud juhul tegemist veel ka HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise täiendava alusega, sest olukorras, kus lahkumisettekirjutuse vaidlustamist ja sissesõidukeelu kehtestamist puudustavas osas on menetlus lõpetatud, ei ole sellele eelnenud viisa kehtetuks tunnistamise peale esitatud kaebusega võimalik enam sisulisi eesmärke saavutada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 13.04.2020 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.03.2020 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kohtu menetlustoimingud, s.o kaebuse menetlusse võtmine ja haldusasja menetluse lõpetamine, on vastuolulised. Kaebust menetlusse võttes leidis kohus, et kaebetähtaeg ei ole mööda lastud või on mööda lastud objektiivsetel põhjustel, kuid menetlust lõpetades, et kaebetähtaeg on mööda lastud. Kohus ei ole toonud esile kaalukaid põhjuseid, miks kohus muutis oma seisukohta kaebetähtaja osas. Kohus jättis tähelepanuta, et lahkumisettekirjutus on tehtud viisa tühistamise otsuse alusel ja sellega üheaegselt. Kui oleks koostatud ainult üks haldusakt (lahkumisettekirjutus ilma viisa tühistamise otsuseta), siis oleks tõesti vaide esitamine PPA-le olnud ebaõige. Praegusel juhul on kaks otsust lahutamatult seotud ja neid ei saa vaadelda eraldi. Kui tuvastatakse, et viisa tühistamise otsus on alusetu, siis on automaatselt alusetu ka lahkumisettekirjutus. Kaebaja viibimine teises riigis on objektiivne asjaolu, mis annab võimaluse kaebetähtaja pikendamiseks mõistlikus ulatuses. Volikirjas märgitud kuupäev 18.11.2019 viitab volikirja koostamiskuupäevale. Kaebaja allkirjastas volikirja Minskis ja saatis tagasi 22.11.2019 koos selgituskirjaga. Samuti pöördus kaebaja viivitamatult Eesti saatkonna poole, kus talle soovitati pöörduda PPA-sse, mida kaebaja esindaja ka tegi. Praegusel juhul on peamiseks otsuseks viisa kehtetuks tunnistamise otsus, mille vaidlustamistähtaeg on 30 päeva. See on vaidlustatud seadusega ettenähtud korras ja kaebetähtaeg ei ole mööda lastud. Kaebaja esitas 10 päeva jooksul (22.11.2019) vaide lahkumisettekirjutusele ning sellega peatus kaebetähtaja kulgemine.
PPA palub 20.04.2020 kirjalikus vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata.
3(7)
3-19-2320 Kohtu menetlustoimingud ei ole olnud vastuolulised. Kohtul on õigus kaebus menetlusse võtta ning pärast vastustaja seisukoha esitamist otsustada, kas ennistada kaebetähtaeg või menetlus lõpetada. Kohus on kaebetähtaja möödalaskmist põhjendanud ja analüüsinud. Ettekirjutus ja viisa kehtetuks tunnistamise otsus on kaks eraldiseisvat dokumenti, millele kohalduvad erinevad vaidlustamise tähtajad ning erisus on ka vaidlustamise viisis. Kaebaja esitatud kirjavahetusest saatkonnaga nähtub, et kaebaja palus täpsustada viisa kehtetuks tunnistamisega seonduvaid asjaolusid. Saatkonnast soovitati selle küsimusega pöörduda PPA poole. Sellest vestlusest ei nähtu, et ettekirjutuse osas oleks soovitatud pöörduda PPA poole. Isegi kui seda oleks tehtud, ei ole see objektiivne asjaolu, millega põhjendada hilinenult kohtusse pöördumist ettekirjutuse osas, sest lähtuda tuleb sellest, mis on kirjas haldusaktis. Kuna kaebaja oli teadlik tähtaegadest, ei ole tema välisriigis viibimine õigustuseks sellele, miks volikiri tehti nii hilja ning veelgi enam sellele, miks see saadeti posti teel Eestisse, nagu väidetakse määruskaebuses. Väheusutav on, et kaebajal ei olnud võimalik paberkandjal volikirja skaneerida või pildistada ja sel viisil kiiremini esindajani toimetada. Hoolsa käitumise korral oleks saanud menetlustähtaegu järgida. Kaebaja seisukohta, et 10 päeva jooksul vaide esitamine peatas kaebetähtaja kulgemise, ei toeta ükski õigusakt. Seadusandja ei ole ettekirjutusele ja viisa kehtetuks tunnistamise otsusele seesugust koosmõju ette näinud. Otsuse vaidlustamiseks PPA-sse pöördumine ei peatanud ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja kulgemist. Ka ei peatanud ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja kulgemist püüd vaidlustada seda PPA-s.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja lõppjäreldustes õige halduskohtu 17.03.2020 määruse tühistamiseks alust.
11.Halduskohus luges vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebetähtaja PPA 13.11.2019 lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks möödunuks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas selles osas haldusasja menetluse. Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
12.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et halduskohtu poolt 21.02.2020 määrusega kaebuse menetlusse võtmine ja seejärel 17.03.2020 määrusega PPA 13.11.2019 ettekirjutuse osas menetluse lõpetamine kaebetähtaja rikkumise ja tähtaja ennistamata jätmise tõttu ei ole vastuoluline. Halduskohtu 21.02.2020 menetlusse võtmise määruses ei ole leitud, et kaebus on esitatud tähtaegselt või tähtaeg on mööda lastud objektiivsetel põhjustel. Kohus leidis nimetatud määruses, et kaebus vastab olulises osas HKMS §-des 37–39 ettenähtud nõuetele ja kaebuse saab menetlusse võtta. HKMS § 122 lg 1 kohaselt toimub pärast kaebuse menetlusse võtmist eelmenetlus. Vastavalt HKMS §-le 124 toimub kaebetähtaja kontrollimine eelmenetluses, s.o pärast kaebuse menetlusse võtmist ning seda ongi halduskohus teinud.
13.Kaebaja leiab ekslikult, et viisa kehtetuks tunnistamise otsus ja lahkumisettekirjutus on omavahel lahutamatult seotud ja neid ei saa vaadelda eraldi. Ringkonnakohus selgitab, et vaatamata asjaolule, et lahkumisettekirjutuse tegemine on võimalik alles pärast viisa kehtetuks tunnistamist, on tegemist eraldiseisvate haldusaktidega, millele kohalduvad erinevad vaidlustamise tähtajad ja kord, mida kohus käsitleb järgnevates punktides.
4(7)
3-19-2320
14.VSS § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale esitada halduskohtule HKMS-s sätestatud korras kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Seega on lahkumisettekirjutuse vaidlustamine võimalik üksnes kohtulikus korras. PPA tegi kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 13.11.2019 (dtl 8–9). Ettekirjutusest nähtub, et kaebaja on selle kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud samal kuupäeval. XX esitas kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks halduskohtule 10.12.2019, seega kaebetähtaega ületades.
15.XX on taotlenud lahkumisettekirjutuse osas kaebetähtaja ennistamist ning toonud kaebetähtaja ennistamise mõjuvate põhjustena välja järgmised asjaolud: 1) ettekirjutus ei ole selge ja üheselt mõistetav; 2) kaebaja pidas peamiseks dokumendiks mitte ettekirjutust, vaid väljavõtet ettekirjutusest, ning selles puudus vaidlustamisviide; 3) kaebaja esitas vastavalt saatkonna juhistele ettekirjutuse peale õigeaegselt (10 päeva jooksul) vaide PPA-le.
16.HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.
17.Kohtupraktika järgi võib teatud tingimustel tulla tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes. Samas on Riigikohus rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik pöörduda koheselt kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole XX esile toonud kaebetähtaja ennistamist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid ning kaebetähtaja ületamine ei ole vabandatav. Kaebetähtaja rikkumist saaks kogenematusega õigustada vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb ka temalt keskmist mõistlikust eeldades selle sisu üldjoontes arusaamatuks. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vaidlustatud PPA 13.11.2019 ettekirjutusest nähtub selgelt, et kaebajale on tehtud ettekirjutus Eestist (vabatahtlikult) lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 20.11.2019. Ettekirjutuses on selgelt ja üheselt arusaadavalt märgitud, et: „Käesoleva ettekirjutuse peale on õigus edasi kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras Tallinna Halduskohtus, Tallinna kohtumajale kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates.“ XX on oma allkirjaga kinnitanud, et on 13.11.2019 ettekirjutuse kätte saanud ning selle sisu ja tagajärgi on talle arusaadavas keeles selgitatud. Ka halduskohtule 10.12.2019 esitatud kaebuses (p 6) on kaebaja märkinud, et pärast ülekuulamist (küsitlust) anti talle võimalus tutvuda ettekirjutusega Eestist lahkumiseks. Kaebaja seisukoht, et ta pidas peamiseks 5(7)
3-19-2320 dokumendiks temale esitatud väljavõtet ettekirjutusest ning selles puudus vaidlustamisviide, on asjakohatu. Väljavõte ettekirjutusest on 13.11.2019 ettekirjutuse lisa, milles on avaldatud sissesõidukeelu aluseks olevad põhjendused vastavalt VSS § 71 lg-s 1, § 336 lg-s 3 ja HMS §s 56 sätestatule. Väljavõttest nähtub, et isikule anti selles osas ka võimalus olla ära kuulatud. Väljavõte ja ettekirjutus moodustavad terviku ning vaidlustamisviide on toodud ettekirjutuses. Kaebetähtaja ennistamiseks annavad aluse ainult objektiivsed asjaolud, milleks ettekirjutuses oleva vaidlustamisviite tähelepanuta jätmine ei ole. Kaebaja esitatud kirjavahetusest saatkonnaga (dtl 33) nähtub, et kaebaja palus täpsustada viisa kehtetuks tunnistamisega seonduvaid asjaolusid ning selle küsimusega (mitte lahkumisettekirjutusega seonduvalt) soovitati tal pöörduda PPA poole. Määruskaebuse esitaja väide, et lahkumisettekirjutuse vaidlustamise tähtaja kulg peatub viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise ajaks, ei tugine seadusel. Küll on aga olukorras, kus lahkumisettekirjutus on kohtus tähtaegselt vaidlustatud, kuid selleks ajaks ei ole veel PPA lahendatud avaldust viisa kehtetuks tunnistamise otsuse peale, võimalik kohtumenetlus lahkumisettekirjutuse tühistamise asjas peatada viisa kehtivuse küsimuses lõpliku otsuse langetamiseni (HKMS § 95 lg 1).
19.Kaebetähtaja ületamist ei õigusta ka määruskaebuse väide, et kaebaja allkirjastas esindaja volikirja alles 18.11.2019 Minskis viibides ning edastas selle esindajale 22.11.2019, mistõttu puudus kaebajal senimaani esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ettekirjutuse tagajärgede mõistmiseks vaja juriidilisi teadmisi. Kaebetähtaja regulatsiooni ei saa pidada keerukaks või raskesti mõistetavaks ning vaidlustamise kord on selgelt välja toodud. Kaebetähtaja väljaselgitamisel ning tähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.
20.Kuna lahkumisettekirjutuse tühistamise nõue on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes nimetatud osas haldusasja menetluse.
21.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus PPA 13.11.2019 viisa kehtetuks tunnistamise otsusele esitatud tühistamisnõude osas kaebuse läbi vaatamata. Halduskohus on kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendanud sellega, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, ning leidnud, et täiendavalt võib olla tegemist olukorraga, kus kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtu selline seisukoht on ekslik.
22.XX-le väljastatud viisa nr XXXXXXXXXXXX kehtetuks tunnistamise kohta tehtud PPA 13.11.2019 otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, kuna VMS näeb sellise otsuse vaidlustamiseks ette teistsuguse menetluskorra. VMS § 1001 lg 11 järgi võib välismaalane esitada viisa kehtetuks tunnistamise otsuse peale avalduse 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. VMS § 1004 lg 4 sätestab, et kui välismaalane viibib viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise ajal Eestis, esitatakse avaldus otsuse teinud haldusorganile. VMS § 1055 lg 2 sätestab, et kui viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi PPA, vaatab avalduse läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse PPA. VMS § 10010 lg 1 kohaselt võib välismaalane viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitada avalduse viisa kehtetuks tunnistamise otsuse teistkordseks läbivaatamiseks 30 päeva jooksul sama seaduse §-s 1001 nimetatud avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. VMS § 10014 lg 2 kohaselt, kui viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi PPA, vaatab otsuse teistkordselt läbi Siseministeerium. VMS § 10018 kohaselt ei saa avalduse alusel tehtud otsuse peale esitada uut avaldust ega kaebust halduskohtule. Eeltoodud sätete põhjal oli kaebajal võimalik viisa kehtetuks tunnistamise otsus vaidlustada esmalt PPA-s ja seejärel Siseministeeriumis. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine kohtumenetluses ei ole kehtiva õiguse järgi võimalik. 6(7)
3-19-2320 Eelneva tõttu oleks halduskohus pidanud kaebuse PPA 13.11.2019 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõudes jätma läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, kuna pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnesid HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud asjaolud (s.o vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses).
23.Eeltoodu põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb halduskohtu 17.03.2020 määruse põhjendusi. Halduskohtu määruse resolutsioon jääb muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.