Teemu Gonzales Berrocali kaebus Tartu Vangla 17. septembril 2019 kaebaja suhtes koostatud individuaalse täitmiskava tühistamiseks hariduse omandamist puudutavas osas, vangla
13.septembri 2019. a vastuse nr 6-24/4792-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning 17. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 111/319-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Teemu Gonzales Berrocal Vastustaja Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Teemu Gonzales Berrocali kaebus.
2.Tühistada Tartu Vangla 17. oktoobri 2019. a vaideotsus nr 1-11/319-2 ja 17. septembril 2019 kaebaja suhtes koostatud individuaalne täitmiskava õppimist puudutavas osas ning tunnistada Tartu Vangla 13. septembri 2019. a vastus nr 6-24/4792-2 õigusvastaseks.
Mõista Tartu Vanglalt Teemu Gonzales Berrocali kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. mail 2020 (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnitas 29. oktoobril 2018 Teemu Gonzales Berrocali (kaebaja) suhtes individuaalse täitmiskava (ITK), määrates keskhariduse omandamise ajaks 2019. aasta III-IV kvartal.
2.Kaebaja esitas 28. augustil 2019 Tartu Vanglale taotluse 11. klassis õpingute jätkamise võimaldamiseks. Tartu Vangla jättis 13. septembri 2019. a otsusega nr 6-24/4792-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Tartu Vangla jättis 17. oktoobri 2019. a vaideotsusega nr 1-11/319-2 kaebaja vaide vangla keeldumisele rahuldamata. Tartu Vangla kinnitas 17. septembril 2019 kaebajale koostatud ITK, millega planeeriti keskhariduse omandamine 2020. a III kvartalisse.
3.Kaebaja esitas 5. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus seoses individuaalse täitmiskava muutmisega 17. septembril 2019 ja keskhariduse omandamise piiramisega 2019. a III kvartalis ning tunnistada 17. oktoobri 2019. a vaideotsus nr 1-11/319-2 õigusvastaseks. Kaebaja soovib vaidlustada ka Tartu Vangla
13.septembri 2019. a vastust nr 6-24/4792-2.
4.Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 leidis kohus, et kaebaja eesmärgiks on jätkata Tartu Vanglas karistuse kandmise ajal õpinguid 11. klassis ning eesmärgi saavutamiseks on võimalik esitada Tartu Vangla 17. septembri 2019. a koostatud individuaalse täitmiskava tühistamise nõue haridust puudutavas osas, vangla 13. septembri 2019. a vastuse nr 6-24/4792-2 õigusvastasuse tuvastamise nõue ja vangla 17. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/319-2 tühistamise nõue. Kohus võttis need nõuded 21. novembri 2019. a määrusega menetlusse.
5.Tartu Halduskohus määras 15. jaanuari 2020. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
6.1.Vastustaja on kaebaja keskhariduse omandamise jätkamise taotluse 11. klassis jätnud
13.septembril 2019 ebaõigesti rahuldamata. 2018. aastal kehtestatud ITK nägi keskhariduse omandamise ette III ja IV kvartalis 2019. Vastustaja tugines taotluse rahuldamata jätmisel ebaõigesti ITK-le, mis kehtestati alles pärast taotluse lahendamist 17. septembril 2019 ega järginud nõuetekohaselt kehtivat ITK-d.
6.2.Kaebajale on alates 2016. aastast ette nähtud keskhariduse omandamise jätkamine. Alates 2017. aastast on nähtud järgmise aasta III-IV kvartalis ette õppimise jätkamine, kuid iga kord on vastustaja uue ITK tegemisel lükanud selle õiguse rakendamise ühe aasta võrra edasi. Kaebaja on vaidlustanud varasemad õppimise jätkamisest keeldumised haldusasjades nr 3-18260 ja 3-18-2423, kuid jõustunud lahendeid nendes asjades pole praeguseks veel tehtud.
6.3.Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ maht on ca 20 tundi ja toimumisaeg 2x nädalas 1,5 kuu jooksul. Selle läbimise vajadus ei takista samal ajal õppimise jätkamist 11. klassis.
6.4.Kaebaja on vabastatud tervislikel põhjustel töökohustusest aasta lõpuni. Vastustaja tegevuse tulemusena ei osale kaebaja aasta lõpuni hariduse omandamisel ning pole kindel, et lähtuvalt tervislikust seisundist saab kaebaja jätkata tööhõives ka järgmisel aastal.
6.5.Vastustaja on õigusvastaselt ja järjepidevalt takistanud kaebajal haridust omandada ega ole õppimist soodustanud. 17. septembril 2019. a kehtestatud uue ITK-ga hariduse omandamise õiguse edasi lükkamine ei ühti hariduse omandamise soodustamise tingimusega ega aita kaasa kaebaja taasühiskonnastumisele. Vangla tegevust ei legitimeeri ka asjaolu, et vastustajal on ITK-d õigus muuta. Vangla takistab põhjendamatult kaebajal jätkata keskhariduse omandamist
11.klassis.
6.6.Tööst keeldumisele ei ole õige reageerida õppimisvõimaluste ahendamisega. Ükski sotsiaalprogramm ei ole seganud koolis õppimist. Majandustööde eest makstav tasu on kaebaja subjektiivsel hinnangul väga madal. Kui vangla pakuks erialast ja arendavat tööd, siis ei oleks töökohustuse täitmises küsimust.
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
7.1.Kaebajale oli 2016. a ITK-s tõepoolest ette nähtud keskhariduse omandamine perioodil 2016-2019 ning kaebaja lõpetas 10. klassi 2017. aastal. 2017. a sügisel keskhariduse omandamine jätkuda ei saanud, sest vanglale ilmnes, et ITK-s on kaebaja riske maandavad tegevused ja nende ajaline järjekord planeeritud valesti. 2017. a ITK-s nähti ette, et esmajärjekorras on põhiriske maandavateks tegevusteks töötamine ja sotsiaalprogrammis osalemine ja seejärel hariduse omandamine. ITK puhul hinnatakse iga täitmisperioodi möödudes, kuidas kinnipeetav on temale planeeritud tegevusi järginud ja millised tegevused on vaja järgmisesse perioodi planeerida. Individuaalse täitmiskava täitmisperiood on üks aasta. Kuna kaebajal ei olnud 2017-2019 riske maandavad tegevused täidetud, siis lükati igal korral hariduse omandamine aasta võrra edasi. Seetõttu planeeriti 17. septembri 2019. a ITK-s keskhariduse omandamisega jätkamine 2020. aasta III kvartalisse.
7.2.ITK tühistamisega hariduse omandamist puudutavas osas ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki. ITK tühistamisel ei saa taastuda varasem olukord, sest varasemalt kehtinud ITK täitmisperiood on möödunud.
7.3.Täitmiskavast peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ning millal rakendatakse. Täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduva riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse (justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend (juhend) § 4 lg 1). Täitmiskava sisaldab kogu karistusaja planeeringu kõrval täitmisperioodi, milles nähakse ette kinnipeetava suhtes rakendatavad konkreetsed sekkumised lühema aja jooksul. ITK-s tuleb esmajärjekorras planeerida riske maandavad tegevused ning alles seejärel saab kavandada muid isiku arengu ja hõivatuse tagamiseks vajalikke tegevusi.
7.4.Kui kinnipeetav ei nõustu ITK-s kavandatud tegevustega või nende ajalise järjekorraga, siis ei tähenda see seda, et vangla peab planeeritud tegevuste asemel tagama kinnipeetavale muu alternatiivse tegevuse. Kinnipeetav peab täitma esmaste riskide maandamiseks vajalikud tegevused. Kui vangla on eksinud tegevuste planeerimisel, siis on vanglal õigus sellised eksimused järgnevas ITK-s parandada. Kaebaja hariduse omandamise edasilükkamist järgmisse aastasse ei saa pidada õigusvastaseks, kuivõrd kaebajal olid 2019. a III kvartaliks esmased riskid maandamata. Vangla hinnangul ei ole haridus kaebaja uue kuriteo toimepanemise põhjusriskidega seotud, mistõttu on tegemist üksnes arengut toetava tegevusega, mida saab võimaldada alles põhjusriskidega seotud tegevuste läbimist.
7.5.Juba 2016. a ITK-s oli välja toodud, et kaebajal on kuriteo toimepanemise soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine, majandusliku kasu saamine ja vastutustundetu käitumine. Haridus ei ole kaebajast tulenevaks riskiks, mistõttu ei saa pidada keskhariduse omandamist kaebaja uue kuriteo toimepanemise riske maandavaks tegevuseks. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli majandusliku kasu saamine, mistõttu on kaebajast tulenevaks riskiks töö ja majanduslik toimetulek, mis on seotud kaebaja elustiili, mõtlemise ja hoiakutega ning sellise
riski maandamiseks on esmatähtis kaebaja tööle rakendamine. Haridusetaseme tõstmine ei ole prioriteetsuselt esmatähtis.
7.6.Vaidlust ei ole selles, et arst vabastas kaebaja ajutiselt töökohustuse täitmisest tervisest tulenevatel põhjustel ning see oli pikemaajalise iseloomuga. Kaebaja ei saanud küll 2018. a ITK täitmisperioodil sellest tulenevalt töötada, kuid see ei tähenda, et selle asemel oleks vangla pidanud võimaldama talle alternatiivselt õppimist. Enne vabastuse andmist keeldus kaebaja 2018. a kevadperioodil korduvalt majandustöödel osalemisest. Kui isik suhtub põlglikult majandustöösse, siis viitab see kuritegelike hoiakute toetamisele ja esmajärjekorras tuleb tegeleda selle suhtumise muutmisega.
7.7.Vangla 13. septembri 2019. a keelduvas otsuses tugineti asjaolule, et sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ maandab riske üksnes osaliselt, mistõttu planeeritakse jätkutegevusena kaebaja osalemine majandustöödel ja osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Majandustöödel osalemine oli kaebajale planeeritud juba 2018. a ITK-s, mistõttu ei saanud selle tegevusega jätkamise planeerimine kaebaja jaoks olla üllatuslik. Kuigi sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ei olnud 2018. a ITK-s märgitud, oli see märgitud 2017. a ITK-s. Taotluse lahendamise ajal oli uus ITK koostamisel. Kuigi uus ITK ei olnud veel kehtestatud oli vanglale selge, et nimetatud sotsiaalprogrammi läbimine seatakse riskide maandamise tegevusena uude ITK-sse. Lisaks tuleb arvestada, et nimetatud tegevus oli kajastatud 2016. a ITK-s, kuid 2018. a ITK-des oli see ekslikult välja jäänud. 2019. aastal see viga avastati ja lisati selle tegevuse läbimine uude ITK-sse. Vaideotsuse tühistamiseks puudub alus.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on esitanud 17. septembril 2019. a kehtestatud individuaalse täitmiskava tühistamisnõude hariduse omandamist puudutavas osas. Kaebaja hinnangul on pärast
13.septembril 2019 hariduse omandamise jätkamise taotluse rahuldamata jätmist 17. septembril 2019 kehtestatud uus ITK-s õigusvastane, sest see piirab kaebaja võimalusi keskhariduse omandamist jätkata. Samuti palub kaebaja tunnistada taotluse rahuldamata jätmise vastus õigusvastaseks ning tühistada ka vaideotsus. Kohtule esitatud kaebuses rõhutab kaebaja, et vangla on ebaõigesti tuginenud taotluse rahuldamata jätmisel taotluse lahendamise hetkel mittekehtinud ITK-le, kusjuures kehtivat ITK piisavalt ei arvestatud. Uus ITK piirab kaebaja hinnangul ebaproportsionaalselt tema õigust omandada keskharidus.
9.Üldkeskhariduse omandamise võimaldamine märgitakse kinnipeetava ITK-sse vangla vastava kaalutlusotsuse alusel ning tegemist on haldusaktiga. Riigikohus on selgitanud, et VangS § 35 lg-st 2 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust vanglas üldkeskhariduse omandamisele, kui vastav märge ITK-s puudub (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12). VangS § 35 lg 2 kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kohtu hinnangul on keskhariduse omandamise märke puhul oluline ka ajavahemik, millal vastav tegevus on ette nähtud, mistõttu on ka selles osas ITK eraldi tühistamiskaebusega vaidlustatav. Kohus möönab, et kehtestatud ITK tühistamine haridust puudutavas osas ei pruugi kaebajat põhieesmärgi saavutamisele praegu lähemale viia, sest õppeaasta hakkab lõppema, kuid samas reguleerib ITK kaebaja jaoks olulise õiguse (õppimine) tekkimist ning kohtu hinnang kehtestatud haldusakti õiguspärasusele on oluline edasiste tegevuste planeerimisel (sh uue ITK koostamisel selle aasta sügisperioodil). ITK on hariduse omandamise võimalust puudutavas osas kehtiv haldusakt ja selle tühistamisnõue lubatav.
10.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale nähti keskhariduse omandamine ette juba 12. septembril 2016. a koostatud ITK-s (tl-d 27-28) ning õppeperioodiks märgiti ajavahemik 2016-2019. Samuti nähti nimetatud ITK-s ette kutse omandamine, töötamine tööharjumuse tekitamiseks, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Kaebaja asus keskharidust omandama ja lõpetas 2017. aastal 10. klassi. 2017. a tekkis vangla ja kinnipeetava vahel vaidlus töökohustuse täitmise üle ning kaebaja eemaldati töökohustuse rikkumise tõttu 11. klassi õpilaste nimekirjast (haldusasi nr 3-18-260). 20. oktoobri 2017. a ITK-s (tl 29) märgiti tegevustena majandustöödel tööhõivega tegelemine 2018. a II kvartalis ja keskhariduse omandamine 11. klassis 2018. a III kvartalis. 17. septembri 2018. a ja 29. oktoobri 2018. a ITK-des (tl-d 30-33) nähti keskhariduse omandamine ette omakorda 2019 III-IV kvartalis, samuti märgiti täitmisperioodi tegevustena töötamine ning kinnitav vestlus sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ omandatu kohta. 2017 ja 2018. aastal kaebajal õppida ei võimaldatud, kuna vangla põhjenduste kohaselt ei olnud kaebaja puhul hariduse näol tegemist peamise põhjusriskiga. Sellega planeeriti tegeleda siis, kui on maandatud peamised kriminogeensed riskid. Nimetatud osas on vangla tegevuse õiguspärasus vaidlustatud haldusasjas nr 3-18-2423. 17. septembril 2019. a lükati kaebaja õppima asumine järjekordselt edasi aastasse 2020 (III-IV kvartal).
11.Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebaja alates 10. klassi lõpetamisest 2017. aastal edasi õppida saanud, sest erinevatel põhjustel on kaebaja õppimisvõimalused igal aastal uue ITK-ga lükatud järgmisesse aastasse. Kohtu hinnangul nähtub vangla tegevusest selge muster. Vangla märgib ITK-s selle kehtestamise aastale järgneva aasta III kvartalisse kaebajale õiguse asuda õppima. Vahetult enne õppeaasta algust või pärast õppima asumise taotluse esitamist aga tehakse kaebajale uus ITK, milles nähakse õppimisvõimaluse saabumine ette jälle järgmise aasta III kvartalis. Nii on toimunud juba mitu korda.
12.Riigikohus on selgitanud, et ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid (RKHK 3. oktoobri 2012. a otsus nr 3-3-1-31-12, p 11). Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud ITK-s ning taotlusele esitatud vastuses esitatud vangla argumendid piisavad, et õigustada õppimisvõimaluse edasilükkamist veel ühe aasta võrra. Õppimises pika vaheperioodi rakendamine raskendab uuesti õppima lubamise korral vähemalt algperioodil kinnipeetava õppimist, sest aja jooksul võivad kaebajal varasemad teadmised mõnevõrra ununeda. See omakorda raskendab õppekava edukat täitmist teatud perioodi jooksul. Mida kaugemale langeb õppimise jätkamine, seda enam on õpilasel enne õppimise jätkamist vaja uuesti üle korrata varasemalt õpitut. Vastustaja ei ole nõuetekohaselt seda asjaolu arvestanud ning on tuginenud peaasjalikult sellele, et kaebaja peaks eelnevalt täitma teised vangla hinnangul olulisemad riskide maandamise tegevused ja seejärel saab ta jätkata keskhariduse omandamist.
13.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et haridus ei ole kaebajast tulenevaks riskiks, mistõttu ei saa pidada keskhariduse omandamist kaebaja uue kuriteo toimepanemise riske maandavaks tegevuseks. Juhendi § 4 lg 1 kohaselt koostatakse täitmiskava kogu kinnipeetava karistusaja kohta ja sellest peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ja millal planeeritakse kinnipeetava suhtes rakendada tema karistuse kandmise ajal. Täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduvuse riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse. Ilmselgelt suurendab hariduse saamine kaebaja võimalusi vanglast vabanemisel naasta edukalt ühiskonda ning maandada seeläbi ka majandusliku hakkamasaamisega seotud riske, kuriteo korduvuse riski ning aitab isikul olla pärast vanglast vabanemist konkurentsivõimelisem ka tööturul. VangS § 34 lg 1 järgi on hariduse omandamise võimaldamise eesmärgiks kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste,
oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Seega on kaebajast lähtuvate riskide maandamiseks teiste tegevuste kõrval ka hariduse omandamine ilmselgelt uue kuriteo toimepanemise riski maandavaks tegevuseks. Hariduse omandamine on ilmselgelt abiks vangistuse eesmärkide saavutamisele (VangS § 6). Lisaks võib vähemalt osaliselt sõltuda keskhariduse saamisest ka teise ITK-s ette nähtud tegevusega tegelemine (kutse omandamine). Kohtu hinnangul ei ole alust väiteks, et majandustöödel osalemise kohustus tööharjumuse saamiseks ning sotsiaalprogrammis osalemine aitavad hariduse omandamisega võrreldes kaebaja uue kuriteo toimepanemise riske enam maandada ning peaksid seetõttu olema prioriteetsemad. Kohus rõhutab, et kohustus töötada on vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks asjakohane viis, kuid ka keskhariduse omandamise võimalus mõistliku ajavahemiku jooksul on sama eesmärgi täitmiseks vähemalt samaväärselt oluline ega ole töökohustusest vähemprioriteetne. Mõlemad meetmed aitavad suunata kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ja maandavad kaebajast lähtuvaid riske. Seega ei saa keskhariduse omandamist kohtu hinnangul käsitleda üksnes kaebaja üldist arengut soodustava meetmena, mida saaks käsitleda töökohustuse või sotsiaalprogrammide läbimisega võrreldes vähemprioriteetsena.
14.Kaebaja oli 2019. aastal vabastatud töökohustuse täitmisest tervisest tulenevatel põhjustel. Asjaolu, et pooled vaidlevad 2018. a töökohustuse täitmise ja õppimisvõimaluse edasi lükkamise üle teises kohtuasjas, ei tähenda, et vastustaja ei pidanud 2019. aasta sügisel arvestama uue ITK koostamisel ning kaebaja õppima asumise taotluse lahendamisel viimati kehtestatud ITK täitmise asjaoludega. Kuna kaebaja oli ajutiselt vabastatud töökohustuse täitmisest, siis ei saa 2018. a ITK täitmisperioodil kaebajale ette heita töökohustuse rikkumist ning tema väidetavat negatiivset suhtumist töökohustuse täitmisse. Vangla ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et pärast 2018. a sügisel uue ITK kehtestamist oleks kaebaja rikkunud töökohustust. Samuti ei ole hariduse omandamine ja tööhõives osalemine üksteist välistavad asjaolud. Kaebajat on võimalik rakendada majandustöödele nt õppevälisel ajal. VangS § 37 lg 2 p 2 eesmärgiks on vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega, muul ajal võib keskharidust omandavat isikut rakendada ka majandustöödele (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-2882, p 13). Seega töökohustuse määramine riske maandava tegevusena ei välista ITK-s samaks aastaks ka keskhariduse omandamise märke tegemist. Mõlema riske maandava tegevuse märkimisel on kaebaja vabastatud eeltoodud normi alusel töökohustusest aktiivse õppimistegevuse ajal, kuid teda on võimalik rakendada majandustöödele perioodidel, kus isik aktiivselt ei tegele õppetegevusega (nt koolivaheajal või muul perioodil kui aktiivset õppetegevust ei toimu).
15.Samuti ei ole kaebajale etteheidetav sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemata jätmine, sest sellist tegevust ei näinud 2018. aasta ITK üldse ette. Kohus nõustub kaebajaga, et
17.septembri 2019. a ITK-s ette nähtud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimise vajadus ei takista samal ajal hariduse omandamist. Asjaolu, et vangla hinnangul on see ekslikult 2018. a ITK-st välja jäänud ning nüüd uuesti lisatud, ei tähenda, et kaebajale saaks nimetatud programmi läbimata jätmist ette heita ning selle asjaolu pinnalt lükata hariduse omandamise ajavahemik jälle edasi uude aastasse. Nimetatud programm ei olnud 2018. a ITK alusel hariduse omandamise jätkamise eelduseks. Veelgi enam, vastustaja koostas 2018. aastal kaebajale 2 ITK-d, milles kummaski ei märgitud eelnimetatud sotsiaalprogrammi riskide maandamise olulise meetmena. Seega ei käsitlenud ka vangla ise nimetatud tegevust eeldusena, millest
sõltub keskhariduse omandamise jätkamine. Samuti on kohus seisukohal, et kui keskhariduse omandamine ja sotsiaalprogrammis osalemine on võimalik läbi viia samal ajavahemikul, siis ei saa keskhariduse omandamise võimaldamist edasi lükata üksnes seetõttu, et programmi ei ole varem läbitud. Sotsiaalprogrammi on võimalik läbida samal ajal kui isik omandab keskharidust.
16.Vastustaja on 13. septembri 2019. a keelduvas otsuses märkinud, et jätku tegevuseks ülejäänud põhjusriskide maandamiseks planeeritakse isiku osalemine majandustöödel ja sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine ning õpingute jätkamine on planeeritud 11. klassis 2020. aasta III kvartalis. Eeltoodust nähtub, et sisuliselt tugines vastustaja keeldumisel veel kehtestamata uuele 2019. a ITK-le ning ei arvestanud varasema 2018. a ITK-s märgitud tähtaegadega ning asjaoluga, et kaebaja ei olnud 2018. a ITK-s märgitud tegevusi jätnud ulatuslikult täitmata. Kaebajale ei saanud taotluse esitamise hetkel olla uue planeeritud ITK sisu teada, sellele ei saanud ka vangla tugineda, sest uut ITK-d ei olnud veel kehtestatud ning kaebajale tutvustatud. Vastustaja oleks pidanud lähtuma 2018. a ITK-s märgitust ning hindama taotluse lahendamisel selle täitmist või siis kehtestama uue ITK ja seejärel lahendama kaebaja taotluse. Seda ei ole vastustaja nõuetekohaselt teinud.
17.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vastustaja on andnud keskhariduse omandamise olulisusele riskide maandamisel ilmselgelt liiga väikse kaalu ning ebakohaselt kaalunud varasema 2018. a ITK täitmise tulemusi, samuti arvestanud kaebaja taotluse lahendamisel põhjendamatult veel kehtestamata uue ITK nõuetega ning jätnud ebaõigesti varasemas ITK-s ette nähtud tegevuste läbimise nõuetekohaselt arvestamata. Samuti ei ole vangla arvestanud kaalutlusotsuse tegemisel asjaoluga, et keskhariduse omandamise võimaluse järjekordne edasi lükkamine raskendab kaebajal hiljem vähemalt õppeprotsessi algstaadiumis edukalt osaleda. Sellega on vangla rikkunud ka VangS § 34 lg-st 6 tulenevat hariduse omandamise soodustamise kohustust. Vastustaja tegevus ei ole kuidagi keskhariduse omandamist soodustanud, vastupidi, vangla tegevus 2019. a sügisel on lükanud kaebaja võimaluse keskharidust omandada põhjendamatult edasi. 17. septembri 2019. a kehtestatud ITK ning 13. septembri 2019. a taotluse vastus on seetõttu õigusvastased.
18.Kohus tühistab Tartu Vangla 17. septembril 2019. a kaebaja suhtes koostatud individuaalse täitmiskava õppimist puudutavas osas ning tunnistab Tartu Vangla 13. septembri 2019. a vastuse nr 6-24/4792-2 õigusvastaseks. Kaebuse rahuldamisel vaidlustatud haldusakti või toimingu peale ei ole kohtul alust keelduda ka vaideotsuse tühistamisest. Sellisel juhul ei ole vaideotsuse tühistamise eelduseks vaideotsuse iseseisva vaidlustamise lubatavus, vaid vaideotsuse esemeks olnud haldusakti või toimingu õigusvastasus. Seetõttu tuleb ka 17. oktoobri 2019. a vaideotsus nr 1-11/319-2 tühistada.
19.Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluses kantud menetluskulu. Kaebaja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 15 eurot. Rohkem kulusid kaebaja menetlusega seoses kandnud ei ole. Seetõttu mõistab kohus Tartu Vanglalt Teemu Gonzales Berrocali kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.