Xi kaebus Tartu Vangla poolt 17. septembril 2018. a individuaalse täitmiskava muutmisega kaebajal 2018. aasta III kvartalis keskhariduse omandamise takistamise õigusvastuses kindlakstegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (end nimi X) Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tuvastada Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes kaebajal 2018. aasta III kvartalis keskhariduse omandamise jätkamise mittevõimaldamises 17. septembril 2018. a individuaalse täitmiskava muutmisega, õigusvastasus.
3.Mõista Tartu Vanglalt Xi kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
4.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
kohtuotsuses
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 20. juulini 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Tartu Vanglas 12.09.2016. a Xile (kaebaja) koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK, (tl 34–35)) nähti kinnipeetavale ette kohustus omandada 2016–2019. a keskharidus ja läbida gümnaasiumi õppekava. ITK kohaselt pidi kinnipeetav 10. klassi läbima 2016. a III kvartalis – 2017. a II kvartalis.
2.Tartu Vangla 20.10.2017. a kaebajale koostatud ITK (tl 36) kohaselt nähti kinnipeetavale keskhariduse omandamine 11. klassis ette 2018. a III kvartalis.
3.Tartu Vangla kinnitas 17.09.2018. a kaebaja suhtes kinnipeetava ITK (tl 37–38), määrates keskhariduse omandamise ajaks 2019. a III – IV kvartali.
4.Kaebaja esitas 02.10.2018. a Tartu Vanglale taotluse (reg nr 6-24/7887-1) ennistada varem kehtinud ITK, mille kohaselt omas kaebaja subjektiivset õigust nõuda Tartu Vanglalt õpingute jätkamise võimaldamist 2018/2019 õppeaastal, ning ennistada kaebaja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) 11. klassi saatenimekirja (tl 18).
5.Tartu Vangla kinnitas 29.10.2018. a kaebaja suhtes ITK (tl 12–13), määrates keskhariduse omandamise ajaks 2016–2020. aaasta ja 2019. aastal III-IV kvartali.
6.Tartu Vangla jättis 02.11.2018. a vastusega nr 6-24/7887-2 kaebaja taotluse rahuldamata (tl 17). Vangla selgitas, et kaebaja puhul ei ole hariduse osas tegemist peamise põhjusriskiga. Sellega tegeletakse siis, kui on maandatud peamised kriminogeensed riskid. Seetõttu planeeriti hariduse omandamise jätkamine vastavalt ITK-le 2019. aasta III kvartalisse.
7.Kaebaja esitas13.11.2018. a vaide Tartu Vangla 02.11.2018. a vastusele (tl 9–11).
8.Tartu Vangla jättis 14.12.2018. a vaideotsusega nr 1-11/419-2 (tl 8) vaide rahuldamata. Vangla selgitas, et kaebaja suhtes koostati esimene ITK 12.09.2016. a, s.o pärast õppetöö algust ning seda koostades ametnik eksis tegevuste ja prioriteetsuse planeerimisel, mistõttu esinesid ITK-s vead. Vea ilmnemisel muudeti ITK nõuetele vastavaks. Kuna karistuse täideviimise eesmärgiks on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine läbi põhiriskide maandamise, siis ei saa tulenevalt isiku soovist tegeleda teisejärguliste tegevustega eelisjärjekorras, kui nendes puudub risk.
9.Kaebaja esitas 30.12.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–7), milles taotleb tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus. Kaebuse kohaselt ületas vangla kaalutlusõiguse piire, muutes 17.09.2018. a kehtivat ITK-d. Tartu Vangla ei võimaldanud kaebajal 2018. a III kvartalis omandada keskharidust, kuigi see oli varem kehtinud (08.11.2017. a kinnitatud) ITKs ette nähtud.
10.Kohtute Infosüsteemis on halduskohtule kättesaadavalt ja pooltele kättetoimetatud jõustunud kohtuotsused, milles: 1)Tartu Halduskohus tuvastas 06.02.2019. a otsusega haldusasjas nr 3-18-260 kaebaja kaebuse alusel Tartu Vangla tegevuse, s. o 2017. a III kvartalis kaebajal keskhariduse omandamise jätkamise mittevõimaldamise, õigusvastasuse. Tartu Halduskohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020. a otsusega. 2)Tartu Halduskohus rahuldas 21.04.2020. a otsusega haldusasjas nr 3-19-2064 kaebaja kaebuse ja tühistas muuhulgas Tartu Vangla 17.09.2019. a kaebaja suhtes koostatud individuaalne täitmiskava, millega planeeriti kaebajale keskhariduse omandamine 2020. a III kvartalisse. Poolte seisukohad
11.Kaebaja on seisukohal, et vangla ületas 17.09.2018. a ITK-d muutes kaalutlusõiguse piire, mistõttu on vangla tegevus õigusvastane. Kaebaja põhjendab enda seisukohti lühidalt järgmiselt: 1) Vaidlusalusest ITK-st, vangla vastusest nr 6-24/7887-2 ega vaideotsusest nr 1-11/419-2 ei nähtu selliseid asjaolusid ega norme, mis annaksid põhjendatud aluse ITK muutmiseks. Üksnes asjaolu, et hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus, ei pruugi õigustada uue otsuse tegemist, kuivõrd ka uue otsuse puhul peavad arvesse võetavad asjaolud olema asjakohased. 2) Vangla viide, et TTG ei võta õpilasi poole õppeaasta pealt, ei ole kohane, kuivõrd sellise otsuse tegemine ei ole vangla otsustada, vaid üksnes TTG pädevuses. 3) Vangla väide, et kaebaja üks põhiriskidest on majandusliku toimetuleku oskus, on paljasõnaline. Vangla ei ole selgitanud, milles see risk väljendub. Kaebaja vanglasisese kontoväljavõttest nähtub, et kaebaja on võimeline ennast ise üleval pidama. Rahalised nõuded kaebaja vastu puuduvad, vabanemisfondis on seaduses ette nähtud miinimumpalga suuruses olev summa ning kaebaja ei ole vanglalt palunud esmaste hügieenivahendite omamiseks abi. 4) Vangla ei ole esitanud selgitusi selle kohta, et millisel alusel on põhjendatud töötamisest keeldumisele reageerida õppimise katkestamisega ning seda olukorras, kus kehtiv ITK näeb ette õppimisvõimaluse. 5) Kaebaja hinnangul on nii töökohustus kui hariduse omandamine kooskõlas vangistuse eesmärkide saavutamisega. Seega on ebaselge, miks karistatakse esimesest keeldumisel ka teise omandamisest ilmajätmisega, kuivõrd sellest tekib olukord, kus ei kohaldu kumbki abinõu, mis on suunatud vangistuse eesmärgi saavutamisele. 6) Kui ITK-s on märgitud hariduse omandamine, tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele (RKHK 3-3-1-31-12 p 9 ja 12). 01.09.2018. a kehtis 08.11.2018 kinnitatud ITK, mis nägi ette kaebaja õigust jätkata õpinguid 2018. a III kvartalis TTG 11. klassis. Seega oli kaebajal õigus jätkata antud kuupäeval õpinguid TTG 11. klassis. 7) Täitmiskavas kinnitatud täideviimisprogramm peaks kehtima kuni programmi ammendumiseni. TTG-l ei olnud etteheiteid kaebaja õppetulemustele ega käitumisele. Vangla ei ole viidanud asjaoludele, et kaebaja hariduse omandamine oleks raskendatud seoses turvariskidega või õppedistsipliini rikkumisega. 8) Vangla põhjendas kaalutlusotsust üldsõnaliselt viidates riskihindamisest tulenevale ühele põhiriskile „töö ja majanduslik toimetulek“, kuid ei selgita, kuidas saavutatakse vangistuse eesmärk, kui kaebaja ei soovi osaleda töödes, mis on tema jaoks alandavad ning ei seondu mingil moel majandusliku toimetulekuga.
12.Vastustaja on seisukohal, et kaebajale planeeritud sekkumiste läbiviimise aja muutmist ei saa pidada õigusvastaseks ning põhjendab enda seisukohti järgmiselt: 1) kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele on vangistuse täideviimise põhieesmärk ning tähendab karistuse sellist täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. ITK konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul. Kui kinnipeetav ei nõustu temale ITK-s kavandatud tegevuste või nende ajalise järjekorraga, siis ei tähenda see seda, et vangla peab planeeritud tegevuse asemel tagama kinnipeetavale muu alternatiivse ja meelepärase tegevuse. Kui kinnipeetav saaks valida endale üksnes meelepäraseid tegevusi ja saaks vältida riskide maandamiseks vajalikke tegevusi, muutuks vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine ja kinnipeetava riskide maandamine raskendatuks. Sellest põhimõttest tulenevalt parandas vangla kaebaja 2016. a ITK-s vea planeeritud tegevuste osas ja nägi esmase riske maandava tegevusena ette töötamise. 2) Kinnipeetava ITK-s tuleb esmajärjekorras planeerida riske maandavad tegevused ning alles seejärel saab kavandada muid tegevusi isiku arengu toetamiseks ja hõivatuse tagamiseks. Kui
kinnipeetav aga ei täida esmaseid riskide maandamiseks vajalikke tegevusi, siis ei saa vangla temale planeerida ka muid hõivatust tagavaid tegevusi. Juhul kui vangla on eksinud tegevuste planeerimisel, siis on tal ka õigus eksimusi parandada. Samuti kui kinnipeetav ei täida ITK-d ja ei tegele põhjusriskide maandamisega, säilib vanglal õigus muuta ITK-s planeeritud tegevusi või nende ajalist järjekorda. Kuna kaebajal on esmased riskid veel maandamata, siis ei saa pidada kaebaja hariduse omandamise edasilükkamist järgmisesse aastasse õigusvastaseks. 3) Haridus ei olnud kaebajast tulevaks riskiks, mistõttu ei saa pidada keskhariduse omandamist kaebaja uue kuriteo toimepanemise riske maandavaks tegevuseks. Kaebaja kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli majandusliku kasu saamine, mistõttu on temast tulenevaks riskiks töö ja majanduslik toimetulek, mis on seotud ka kaebaja elustiili, mõtlemise ja hoiakutega. Sellise riski maandamiseks on esmalt vajalik kaebaja tööle rakendamine ja majandustöödel osalemine on üheks selle osaks. 4) Kuigi nii töötamine kui hariduse omandamine on taasühiskonnastavad tegevused, siis tuleb selliste tegevuste planeerimisel lähtuda kinnipeetavast tulenevatest riskidest. Riskidest tulenevalt hinnatakse, milline neist tegevustest on prioriteetne ja vajalik riskide maandamiseks. Kaebaja puhul haridus selleks ei ole. 5) Haridusest tuleneva riski puudumise tõttu ei ole kaebaja haridustaseme tõstmine ja täiendamine prioriteetsuselt esmatähtis. Keskhariduse omandamine on juba algselt kaebaja ITK-sse planeeritud ekslikult ja see ei aita maandada temast tulenevaid riske. Olukorras, kus kinnipeetaval endal puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepäraste tegevuste lisamist ITK-sse ja puudub õigus nõuda kindla hariduse võimaldamist, siis ei saa selline eksimuse parandamine olla õigusvastane ega rikkuda kinnipeetava õigusi. 6) Kaebajat on distsiplinaarkorras korduvalt karistatud tööst keeldumise eest (25.08.2017. a käskkirjaga, 03.05.2018. a käskkirjaga ning kaebaja ei läinud tööle ka 18.05.2018). Suhtumine töösse näitab kinnipeetava hoiakuid ning see omakorda isiku elustiili ja võimet õiguskuulekalt toime tulla. Isiku suhtumine põlglikult mõnda töösse viitab kuritegelike hoiakute toetamisele ja kinnipeetavast tuleneva ohu maandamiseks tuleb vanglal ka selliste hoiakute ja suhtumistega tegeleda. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtub selgelt kaebaja suhtumine vangla majandustöösse – kaebaja peab sellist tööd alandavaks. Tegemist on eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisega, mida suuremal või vähemal määral kasutab ka kaebaja ise. Töö tegemist, isegi kui selleks on enda ja teise isikute järelt koristamine ja ühiskasutatavates ruumides korra hoidmine (näiteks sarnaneb see kortermajas ühise koridori koristamisega), ei saa pidada kuidagi alandavaks. 7) Rahaliste nõuete puudumine ja vabanemisfondi täidetus ei muuda eelnevaid seisukohti ega vabasta kaebajat töökohustusest. Kohtu seisukoht
13.Tõendikogumi kohaselt on poolte vahel vaidluse all see, kas vastustaja toimis õiguspäraselt või mitte, kui ei võimaldanud kaebajal 2018. aasta III kvartalis jätkata keskhariduse omandamisega ITK järjekordse muutmise tõttu.
14.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
15.Halduskohus märgib vastuseks pooltele, et kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse asjaolud sarnased halduskohtu menetluses olnud kohtuasjade nr 3-18-260 ja nr 3-19-2064 asjaoludega.
16.Käesolevas asjas on kohus 14.05.2020. a otsustanud asjas kohtuistungit mitte korraldada ja valinud sobivaks menetlusvormiks kirjaliku menetluse. Pooled ei ole pidanud kirjalikus
menetluses neile antud tähtpäevaks tarvilikuks käesolevas vaidluses uusi seisukohti enam mitte lisada.
17.Haldusasi nr 3-18-260 puudutas vastustaja õigusvastast käitumist kaebajale 2017. a III kvartalis ITK muutmisega keskhariduse omandamisel takistuste tegemisel. Haldusasi nr 3-192064 puudutas vastustaja õigusvastast käitumist kaebajale 2019. a septembris alanud õppeaastal
18.Halduskohus järgib nendes kohtuasjades kohtute esitatud põhjendusi põhjendamaks, miks vastustaja ei tohtinud ITK järjekordse muutmise läbi uue õppeaasta alguses 2018. a III kvartalis teha kaebajale takistusi keskhariduse omandamise jätkamisel. Käesoleva kohtuotsuse punktides 1–10 toodud faktilistel asjaoludel on kaebajal põhjendatud huvi halduskohtult taotletava konstateeringu suhtes hoidmaks ära vastustaja õigusvastast ITK järjekordset muutmist 2020. a septembris algaval õppeaastal nendel samadel põhjustel, mis on nii ringkonna- kui halduskohtu poolt kui sobimatud tagasi lükatud jõustunud kohtuotsustega.
19.Kuigi käesolevas asjas on vastustaja esitanud kokku võetult seitsmes punktis selgitused, miks kaebus ei saa kuuluda rahuldamisele, siis kohus vastustajaga ei nõustu. Käesoleva asja faktilised asjaolud ei erine aasta varem vangla toimetatud ja aasta hiljem vangla toimetatud ITK muutmise asjaoludest, mistõttu ei muuda vastustaja õiguslikult disainitud põhjendused vangla tegevust õiguspäraseks.
20.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja osales 2016/2017. õppeaastal gümnaasiumi 10. klassi õppetöös TTG-s. Halduskohus saab tõendikogumi alusel teha järelduse, et 01.09.2017. a ega ka hiljem kaebajat enam kooli ei viidud ja juba 01.09.2017. a algatas kaebaja selles osas haldusmenetluse, milles teda on jõustunud kohtuotsuste kohaselt saatnud edu.
21.Halduskohus ei pea liigseks korrata, et õigus haridusele on sätestatud põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus.
22.VangS § 34 lg 1 kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel. VangS § 35 lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Ka kohtupraktikast (RKHK 03.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12) saab järeldada, et kui ITK-s on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele.
23.Nähtuvalt käesoleva kohtuotsuse punktides 1–10 esitatud sündmuste kajastamisest ajateljel, on kaebaja ITK muutmine eranditult toimunud siis, kui uus õppeaasta Eesti koolides oli sügisel
1.septembril juba alanud. Seetõttu on asjakohatud vastustaja selgitused juba alanud õppeaastaga jmt, nagu see on toimunud käesolevas asjas oma tegevust põhjendades. Juba alanud õppeaasta algus pole kohaseks põhjuseks kaebajal hariduse omandamise takistamiseks ITK muutmise teel.
24.VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühe aasta, individuaalne täitmiskava, milles nähakse muu
hulgas ette kinnipeetava paigutamine vanglas ning kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus, samuti kinnipeetavale kohaldatavad soodustused ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Lähtudes VangS § 35 lg-st 2 ja 2018. a 1. septembril kaebaja osas kehtinud ITK-st, mis nägi tema jaoks ette üldkeskhariduse omandamise jätkamise, ei ole sellist olukorda halduskohtu hinnangul võimalik nimetada ka veaks ITK-s või vangla eksimuseks, mida vastustajal oli õigus parandada kaebajal hariduse omandamise jätkamise keelamisega.
25.Riigikohus on 10.04.2019. a asjas nr 3-18-111 tehtud määruses selgitanud, et vanglal ei ole õiguslikku alust lõpetada kaebajale hariduse omandamise võimaldamist niikaua, kui ta ei olnud andnud hariduse omandamise piirangut ettenägevat haldusakti.
26.Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on küll vangla kaalutlusotsus, kuid käesoleval juhul oli see kaebaja ITK-s 2018. a septembris uue õppeaasta alguses jätkuvalt ette nähtud, mistõttu ei saa halduskohtu hinnangul õiguspäraseks pidada olukorda, kus kinnipeetavat võib vangla majandustööst keeldumisel vmt juhtudel sisuliselt karistada sellega, et teda ei viida enam õppima, kuigi ITK seda ette näeb.
27.VangS § 37 lg 2 p 2 järgi ei ole üldharidust omandav kinnipeetav kohustatud töötama ning kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramist reguleerivatest VangS §-dest 63–651 ei tulene, et tööst keeldumisele kinnipeetava poolt oleks võimalik reageerida tema õpingute katkestamisega niikauaks, kui kinnipeetav on nõus vanglas tööle minema. Nagu juba märgitud, ei saa ka vanglas töötamine olla prioriteetne teiste kinnipeetava resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste, s. h üldkeskhariduse omandamise ees, sest hariduse omandamine on samuti ilmselgelt abiks vangistuse eesmärkide saavutamisele (VangS § 6). Kuna nii töökohustus kui hariduse omandamine on kooskõlas vangistuse eesmärkide saavutamisega, ei ole õiguspärane ega selgel lubaval normil põhinev selline vangla tegevus, kui esimesest keeldumist karistatakse sisuliselt ka teise omandamise võimalusest ilmajätmisega, sest nii tekib olukord, kus kinnipeetava suhtes ei kohaldu kumbki abinõu, kuigi mõlemad on suunatud vangistuse eesmärkide saavutamisele.
28.VangS § 35 lg 2 kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kohtupraktikast (RKHKo 3-3-1-31-12) järeldub, et kui ITK-s on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele.
29.Vastustaja ei osundanud asjakohastes menetlusdokumentides ja kaebusele esitatud vastuses sellisele õigusnormile, mis andis vastustajale aluse kaebaja õpinguid jätkavate kinnipeetavate nimekirjast välja arvata. Vastustaja tegevust ei legitimeeri ka ITK muutmiseks alust andvad õigusnormid (VangS § 16 ja justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend” asjakohased sätted). Juhendi § 4 lg 1 kohaselt koostatakse täitmiskava kogu kinnipeetava karistusaja kohta ja sellest peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ja millal planeeritakse kinnipeetava suhtes rakendada tema karistuse kandmise ajal. Täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduvuse riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse. Ilmselgelt suurendab hariduse saamine kaebaja võimalusi vanglast vabanemisel naasta edukalt ühiskonda ning maandada seeläbi ka majandusliku hakkamasaamisega seotud riske, kuriteo korduvuse riski ning aitab isikul olla pärast vanglast vabanemist konkurentsivõimelisem ka tööturul. VangS § 34 lg 1 järgi on hariduse omandamise võimaldamise eesmärgiks kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste
tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Seega on kaebajast lähtuvate riskide maandamiseks teiste tegevuste kõrval ka hariduse omandamine ilmselgelt uue kuriteo toimepanemise riski maandavaks tegevuseks.
30.Vangla poolt korduvalt muudetud ITK näeb kaebajale jätkuvalt ette kohustuse omandada keskharidus 2020. aastaks. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on kaebajal kohtu arusaamisel gümnaasiumis läbitud ainult 10. klass. Kuna 2018. a III kvartalis kaebajal keskhariduse omandamise jätkamise mittevõimaldamine toimus asjakohase õigusliku aluseta ja kaebaja ITK korduv muutmine on viinud faktilise olukorrani, kus kehtiva ITK täitmine kaebaja poolt 2020. aastal keskhariduse omandamise osas ei ole enam võimalik, siis aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine käesoleval juhul eelduslikult vältida haldusorgani veelkord korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes.
31.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus kaebuse.
32.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (tl 25), kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks.
33.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.