Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

EDASIKAEBAMISE KORD

3-19-1549 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.05.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(15)

3-19-1549 juurdepääsutee Vabaduse 20 kinnistule, viidates, et tegemist on korduva otsustusega, mille puhul jääb vastustaja oma varasema seisukoha juurde.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-19-1549 e-kirjas sisalduv vastus kaebajatele, kus viidatakse, et kui kaebajad soovivad, et mahasõit pannakse kinni, siis võiks kooskõlastusplaani aktsepteerida. Seega oli tegemist vastustaja kavatsusega (sooviga), mille kohta soovis vastustaja projekteerija vahendusel saada teada puudutatud isikute arvamust enne lõpliku otsustuse tegemist. Avalik võim ei saa delegeerida haldusaktide andmise õigust eraõiguslikule isikule, sealhulgas hankelepingu poolele. Seega ei saa projekteerija 14.05.2019 e-kirja ega selle lisaks olevat plaani käsitleda haldusaktina või haldusakti edastamisena, mistõttu on väär arvestada sellest kirjast vaide esitamise tähtaega ja tagastada kaebajate vaie tähtaja ületamise tõttu. 2) Tööstuse tänava mahasõidu kaudu tagatud juurdepääsutee kasutamine kinnistule juurdepääsuks on ajalooliselt tava alusel väljakujunenud juurdepääs, mistõttu tekkis kaebajatel kui kinnistu pikaaegsetel ühisomanikel õigustatud ootus, et mahasõitu ei likvideerita. Ka kinnistu ostul 2003. aastal oli kinnistul ainus juurdepääs Tööstuse tänava mahasõidu kaudu. Ka 2008. a kehtestatud DP näeb ette Vabaduse 20 kinnistule juurdepääsu vaidlusaluse mahasõidu kaudu. 3) Arvestades, et vastustaja huvi oli peamiselt suunatud Tööstuse tänava rekonstrueerimisele, siis ei saa ühe mahasõidu likvideerimist Tööstuse tänavalt, kuhu jäid alles kõik teised mahasõidud, pidada vastustaja huvi just ühe konkreetse mahasõidu likvideerimiseks oluliseks avalikuks huviks ja sellel tuginevat väidet õigeks. Avalikuks huviks ei ole vastustaja 12.06.2019 haldusaktis olev põhjendus, et liikluskorralduslikult puudub vajadus mahasõidu kasutamiseks. Kui ajalooliselt on tegemist kinnistule juurdepääsu tagava mahasõiduga, mida vastustaja on aktsepteerinud, siis ei saa väita, et puudub vajadus mahasõidu kasutamiseks. Lisaks on Tööstuse tänava mahasõit vajalik, et hajutada liikluskoormust mahasõidule järgneval ringristmikul ja peale seda tehtaval parempöördel Vabaduse tänavalt Vabaduse tänavatel asuvatele kinnistutele. Vastupidisel juhul seiskuks ringristmikul liiklus, kui sõidukid aeglustaksid kiirust, et alustada ringristmikult kohe parempööret Vabaduse tänavatel oleval mahasõidul Vabaduse 20a, Vabaduse 20 kinnistutele. Samuti kui liigelda Vabaduse tänavalt suunaga ringristmiku poole, et sõita kinnistule, eeldaks see Vabaduse tänavalt vasakpööret ja selleks kiiruse olulist aeglustamist, mis tähendaks liikluse aeglustumist Vabaduse tänaval ja liiklusohtlike olukordade teket. Alusetu on vastustaja 12.06.2019 haldusaktis olev põhjendus, mille kohaselt mahasõidu sulgemine suurendab liiklusohutust ristuval kergliiklusteel liiklejate jaoks. Vastustaja ei ole siinjuures viidanud ühelegi faktilisele asjaolule, uuringule ega sündmusele, mille tõttu võiks esineda oht kergliiklusteel liiklejate jaoks või oht realiseeruda ning et ohu ärahoidmiseks oleks vajalik suurendada liiklusohutust. Männiku tn 22 piirkonna kindlustusjuhtumite kaardist nähtuvalt ei ole vähemalt perioodil 2015‒2019 Männiku 22 kinnistul vaidlusaluse mahasõidu läheduses ühtegi kindlustusjuhtumit ega liiklusõnnetust aset leidnud. 4) Haldusaktist ei nähtu põhjendusi, mis on peale 2008. a kehtestatud DP-d muutunud, mis tingib just selle mahasõidu likvideerimise. Kõik teised mahasõidud rekonstrueeritava Tööstuse tänava sellel küljel, kus asub ka vaidlusalune mahasõit, säilitati, sh kinnistutel, millel on kaks juurdepääsu ja seega kaks mahasõitu. Vastustaja ei ole alandanud ka Tööstuse tänaval suunaga ringristmikule piirkiirust. Lisaks ei tulene Kohila valla üldplaneeringust (ÜP) vaidlusaluse mahasõidu likvideerimise vajadust ega ka põhjendusi seda teha. DP muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest (PlanS § 140 lg-d 7, lg 8). Jääb arusaamatuks, mil moel omab looduskaitsealune Kapa männik mõju mahasõidu likvideerimisele. Tööstuse tänava sel küljel on arvukad mahasõidud Kapa männikus ja selle vahetuses läheduses. Mahasõit on Kapa männikus eksisteerinud vähemalt 30 aastat. Samuti on teetööde käigus võetud mände maha, hoolimata sellest, et Kapa männik on kaitse all. 5) Tööstuse tänava rekonstrueerimise teetööde aluseks olevast tee ehitusloast ei tulene Tööstuse tänava mahasõidu likvideerimise õigust, kuivõrd nimetatud ehitusloaga on antud õigus üksnes avalikult kasutatava tee ümberehituseks (rekonstrueerimiseks). Vastavalt EhS sätetele oleks 4(15)

3-19-1549 pidanud mahasõidu lammutamiseks olema ehitusluba, mis eeldab kohast menetlust. Kuna ehitusluba ei tohi olla vastuolus DP-ga, tuleb ainuüksi sellepärast vaidlustatud haldusakt tühistada. Vastustaja ei ole ilmselt läbinud ka ehitusseadustiku (EhS) § 102 lg 2 p 4 alusel antud määruse nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ (edaspidi: määrus nr 8) § 3 lg 1 järgset kohustuslikku ülevaatust, mis on aluseks aruandele ning ilma milleta ei tohi otsustada tee, sealhulgas mahasõidu likvideerimist ehk lammutamist. Tööstuse tänava rekonstrueerimise projektdokumentatsioonist (seahulgas 30.07.2014 ja 20.05.2019. a seletuskirjadest) ja selle koosseisus olevast T-2 asendiplaanilt ei nähtu Tööstuse tänava mahasõidu likvideerimist, see vastustaja kavatsus tuleneb üksnes kaebajatele 14.05.2019 edastatud kooskõlastusplaanilt. Sel põhjusel puudub ka tee ehitusloal vastav märge. Seega on vastustaja otsustanud mahasõidu likvideerimise Tööstuse tänava rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni väliselt ning seetõttu on tegemist õigusvastase tegevusega, mis on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) §-ga 5, § 12 lg-tega 1 ja lg 3 ja § 38 lg-tega 1 ja 2, sest teeehitus on loakohustulik tegevus. Vaidlustatud haldusaktis viidatud kaasamiskohustuse (ärakuulamise kohustuse) teostamine on näiline, mida tõendab ka kaebajate vastustajaga peetud kirjavahetus. 6) Vastustaja haldusakt on õigusvastane ka põhjusel, et selles toodud põhjendused on väärad, haldusakt ei vasta HMS § 55 lg-st 1 ja §-dest 56 ja 57 tulenevatele vormi- ja sisunõuetele. Haldusaktis puudub kohane faktline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Seega on tegemist oluliste menetlusnormide rikkumistega, mis mõjutasid asja otsustamist (HMS § 58). Vastavalt AÕS § 155 lg 1 ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada või lõpetada selle kasutamist ka siis, kui tee ei ole kinnistusraamatusse kantud. AÕS § 155 lg 1 koostoimes AÕS §-ga 140 võimaldavad teha järelduse, et tegemist on vahetu seadusjärgse kinnisasja kitsendusega kaebajate kasuks, mis on tekkinud tava alusel. Seega on vastustaja kohustatud taluma kaebajate ja nende huvides Vabaduse 20 kinnistul tegutsevate isikute liiklemist üle Männiku tn 22 juurdepääsutee. Juurdepääsutee näol on tegemist avalikuks kasutamiseks mõeldud teega (EhS § 92 lg 5, lg 7). Seega ei saanud vastustaja oma 14.06.2019.a istungi protokolli p-ga 7.3 otsustada juurdepääsutee likvideerimist, mis on vajalik Vabaduse 20 kinnistule juurdepääsuks. Kuivõrd üks terviklik juurdepääsutee läbib kahte kinnistut, siis võib väita, et kaebajad on vaidlusaluse juurdepääsutee kaasomanikud ning vaidlustatud haldusakt pidi sisaldama sel põhjusel eriti selgeid ja mõjuvaid põhjendusi, miks üks kaasomanik võib hävitada osa kaasomandis olevast rajatisest. 7) Vabaduse tn oleva juurdepääsu kaudu ei ole võimalik samaaegselt siseneda nii kauba(veo)autodel ja sõiduautodel ega ka vajadusel selle juurdepääsutee kasutamise tõttu manööverdada kinnistul. Vabaduse tn juurdepääsutee on sõidukite/sõiduautode samaaegselt liiklemisel ebapiisava laiusega, mistõttu ei saa samaaegselt vastassuunaliselt Vabaduse 20 kinnistule liigelda kaks sõidukit korraga. Vabaduse tn juurdepääs ei suuda teenindada kinnistul asuva kaupluse Männiku külastajaid ja ühtlasi suurendaks see liiklusohtlikkust Vabaduse tänavalt mahasõiduks Vabaduse 20 kinnistule. Nimetatud peatänava küljel puudub kergliiklustee. Seetõttu võivad peatänavalt Vabaduse 20 kinnistule nii parem- kui ka vasakpöörded olla ohtlikud. Ärimaana kasutatavale kinnistule sõidavad sisse ja välja suured kauba(veo)autod, mis tähendab, et vaidlusaluse mahasõidu likvideerimise korral jäävad järeltulevad sõidukid peatänavale (Vabaduse tn) ootele ja seega tekivad peatänaval asjatud ummikud. Ühtlasi ei saa kauba(veo)auto sisse- ja väljasõidu korral samal ajal kinnistu hoovis liigelda muud sõidukid või välja ja sisse sõita. 8) Kummastki vaidlustatud haldusaktist ei nähtu vastustaja kaalutlusi ning seega ei nähtu see, et vastustaja oleks teostanud kaalutlusõigust kooskõlas HMS § 4 lg-ga 2. Haldusaktis kaalutluste puudumine on kvalifitseeritav kaalutlusveana, selle tulemusena puudub selgus, kas vastustaja kaebajate huve ja õigusi kaalus, milliseid alternatiivseid lahendusi kaaluti, et selgitada välja kaebajatele parim ja nende omandit, ettevõtlusvabadust vähem riivavaim lahendus. Vastustaja 12.06.2019 haldusakti kontekstis võib kaalutlusveaks pidada nii ebaõigete asjaolude arvestamist 5(15)

3-19-1549 kui ka vastustaja enda varasemate otsuste ja lahendustega vastuolus olevate põhjenduste esiletoomist haldusaktis. 9) Kaebajad soovivad heastamiskaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat taastama Tööstuse tänavalt alaline mahasõit juurdepääsuks Vabaduse tn 20 kinnistule endises seisundis (asfaltkattega) ja mõõtudega kolmekümne kalendripäeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.

3-19-1549 ei ole enda väiteid äriruumide müügikuulutuse kohtule esitamisega tegelikkuses tõendanud. Kaebusest nähtuvalt puudub vaidlus, et ka OÜ Maasikas & Co ega Valge Roos OÜ ei ole pidanud Tööstuse tänavalt mahasõidu likvideerimist mis tahes viisil nende majandustegevust piiravaks. Samuti ei takista Tööstuse tänavalt mahasõidu likvideerimine mis tahes viisil ka jalakäijate ja jalgratturite senist ligipääsu Tööstuse tänava kaudu kaebajate kinnisasjale. Lisaks ei ole kaebuse rahuldamine võimalik, isegi kui eeldada kaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust (HKMS § 121 lg 2 p 21 teine eeldus). Nimelt ei ilmne kaebajate seisukohtadest, millisel õiguslikul alusel nende kaebuse rahuldamine üldse võimalik oleks. Samuti ei ole kaebajad taotlenud 14.07.2019 vaideotsuse tühistamist ega Tööstuse tänavalt mahasõidu sulgemise otsustamise uueks läbivaatamiseks kohustamist. Seevastu on kaebajad taotlenud reaaltoimingu ja vallavalitsuse istungiprotokolli tühistamist, mille tühistamine ei ole võimalik. Kui kohus peaks pidama 12. juunil 2019 vastuskirja nr 7-2.2/933 tühistamist võimalikuks, ei saavuta kaebajad kaebusega taotletud eesmärki. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohila vallavalitsuse 12.06.2019 vastuskirja nr 7-2.2/933 näol on tegemist selgitustaotlusele vastuseks esitatud õigusalase selgituse, mitte haldusakti või menetlustoiminguga. Sarnaselt eelöeldule ei ole ka Kohila Vallavalitsuse 14.06.2019 istungi protokollil haldusakti tunnused. Istungiprotokolli tühistamine on välistatud. 4) Mahasõidu säilitamise õiguspärase ootuse tekkimise alusena ei ole käsitatav DP ega ka ÜP. DP omab tähtsust planeeringuala lähiaastate ehitustegevuse üldise ja perspektiivse suuna kindlaks määramisel, mitte iga ristmiku liikluslahenduste kavandamisel. ÜP on asja lahendamisel asjassepuutumatu ega anna kaebajatele alust Tööstuse tänava mahasõidu säilitamiseks. ÜP kehtestamise eesmärgiks on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, mitte ühe ristmiku liikluskorralduse lahenduse detailne kavandamine. Kohila vald on enam kui kümme aastat pärast DP-s märgitud planeeringu kehtestamist võtnud arvesse inimeste arvu kasvuga suurenenud liikluskoormust ja sellega kaasnevat vajadust korrigeerida algselt ettenähtud liikluskorralduse lahendusi. Tee ehitustööde põhiprojekt ja selle muudatusprojekt on olnud sobivaimad võimalikud viisid teede võrgustiku lahenduste ja üldise liikluskorralduse täpsemaks väljakujundamiseks. Kaebajatele ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et Kohila vald ei asu mis tahes hetkel tulevikus varasemalt kujunenud liikluskorralduslikke lahendusi muutma ega DPst tulenevaid lahendusi täpsustama või korrigeerima. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda ajalooliselt olemas olnud tee säilimist. Sellised kaebajate väited võiksid tähtsust omada tsiviilõiguslike vaidluste pidamisel, mitte avalik-õiguslikust suhtest tekkinud kohtuasjas. Kohila vald on mahasõidu sulgemisega soovinud suurendada liiklusohutust. Nimelt kulgeb Tööstuse tänavalt mahasõit Kohila vallale kuuluvale kinnisasjale Männiku tn 22 üle jalakäijateja jalgrattatee. Kuivõrd piki Tööstuse tänavalt mahasõiduni jõudvad sõidukid on sunnitud pidurdama muu hulgas põhjusel, et Tööstuse tänav lõpeb vahetult pärast vaidlusalust mahasõitu ringristmikuga, siis ei ole sõidukijuhtide käitumine jalakäijatele ja jalgratturitele etteaimatav. Samas on ristmike planeerimisel vajalik tagada, et nii sõidukijuhtidel kui ka jalakäijatel ja jalgratturitel on nähtav ja aimatav teiste liiklejate ristmikul liiklemine. 5) XX ja YY on esitanud nõude Tööstuse tänavalt mahasõidu endises seisundis taastamiseks. Kaebajate taotlus ei ole selge, võttes arvesse, et sellest ei nähtu täpsemalt muu hulgas seda, millist ajahetke on kaebajad taotluse esitamisel silmas pidanud. Tulenevalt eelnevast tuleks kaebajatel enda nõuet täpsustada. 6) Kaebajad on kaebuse lisas 22 esitanud kohtule kindlustusjuhtumite kaardi väljavõtte kuvatõmmise. Tegemist on lubamatu tõendiga, mis tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. Kaardirakenduse väljavõte sisaldab poolikut teavet, mille alusel ei ole võimalik tuvastada asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude esinemist ega puudumist. Ennekõike ei selgu väljavõttelt, kas väljavõttel on tähistatud ainult liikluskindlustusjuhtumid ega ka see, milliste 7(15)

3-19-1549 kindlustusjuhtumitega on tegemist (parklas otsa tagurdamine, jalakäijale otsasõit vmt). Ka ei selgu kaardirakenduse väljavõttelt, kes on selle koostanud ja milliste kindlustusandjate info on andmete kaardile märkimise aluseks. 7) Lisaks viidatud seisukohtadele esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ka põhjusel, et Tööstuse tänava rekonstrueerimistööd on tervikuna valminud. Nimelt isegi, kui eeldada kaebajate väidete õigsust, et 12.06.2019 vastuskirja nr 7-2.2/933 ning 14.06.2019 istungi protokolli p 7.3 näol on tegemist haldusaktidega (millega vastustaja ei nõustu), siis igal juhul on vaidlustatud aktide mõju ammendunud. Tänaseks on mahasõit Tööstuse tänavalt vastustajale kuuluvale Männiku tn 22 kinnisasjale täielikult suletud, sh on valminud kõik haljastustööd. Seega ei ole tee rekonstrueerimisega seotud vastustaja tegevuse tühistamine enam võimalik. Kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. 8) Tööstuse tänavalt mahasõidu sulgemisega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Esmalt ei ole kaebajad välja toonud konkreetseid isikuid, kellega võrreldes on neid väidetavalt ebavõrdselt koheldud. Samuti on kaebajad jätnud erinevate kinnistuste nimetamisel tähelepanuta, et Tööstuse tn 2, Tööstuse tn 7, Tööstuse tn 9, Tööstuse tn 12 ja Tööstuse tn 15 kinnistute näol on tegemist vahetult Tööstuse tänavaga külgnevate kinnisasjadega. Vabaduse tn 20 kinnisasjal asuvate ettevõtete kliendid on väga pika aja vältel olnud kohustatud liiklema nii, et kinnisasjalt ei ole tagatud läbisõit, vaid vajalik on sõidukite Vabaduse tn 20 kinnisasjal ümber pööramine. Tegemist on väga laia ning avara platsiga, mistõttu ei ole sõidukite kinnistul manööverdamine seni osutunud probleemiks. Enam kui kahe aasta vältel on kinnistul manööverdamisega hakkama saanud ka teenindav transport. 9) XX ja YY on esitanud kaebuse muutmise avalduse hilinenult. Kaebajate nõuete muudetud kujul menetlemine on välistatud. Kaebajad oleksid olnud kohustatud esitama kaebuse nõuete muutmise avalduse kohtule enne taotluste esitamise tähtaja möödumist 21.11.2019. Kuivõrd kaebajad on kaebuse muutmise avalduse esitanud hilinenult ega ole taotlenud mööda lastud tähtaja ennistamist, on kaebajad minetanud kaebuse muutmise õiguse. Kaebajad on esitanud kohtule aga ebaselge kaebuse eseme muutmise avalduse, mistõttu ei oleks uute nõuete läbivaatamine kiire ega säästlik, vaid tingiks pooltele olulises osas täiendava kulu tekkimise. Kaebajad ei ole kaebuse muutmise avalduses selgelt väljendanud, millise nõude menetlemist nad tegelikkuses soovivad. Samuti ei ole kaebajad põhistanud tuvastusnõude esitamise vajadust. XX ja YY kaebuse muutmise avaldusest ei selgu isegi see, kas kaebajad on loobunud esialgses kaebuses esitatud heastamiskaebusest või mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1549 mõjud eksisteerivad jätkuvalt kaebajate suhtes. Lisaks soovivad kaebajad täiendada kaebust alternatiivse tuvastamisnõudega ehk kaebajad paluvad kohtul tuvastada vastustaja 12.06.2019 haldusakti nr 7-2.2/933 ja 14.06.2019 istungi protokolli p 7.3 (nagu on parandatud vastustaja 16.09.2019 istungi protokolli p-ga 7.4) õigusvastasus kohtuotsuse resolutsioonis.

3-19-1549 kasutusteatisekohustuslik eratee laiendamine. Vaidlustatud ehitusluba ei näinud ette kasutusloa väljastamist ka kõrvaltingimusena (vrdl nt haldusasi 3-18-2097) ning kasutusluba ei ole vastustaja väitel Tööstuse tänavale rekonstrueerimise järel ka väljastatud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks koos heastamisnõudega menetleda tühistamisnõuet. Kohus märgib, et tühistamisnõude rahuldamise tagajärjel langeb õiguslik alus ära üksnes vaidlusaluse mahasõidu likvideerimisele, mitte Tööstuse tn rekonstrueerimisele tervikuna. Kuna kohus peab heastamisnõude kõrval sobivaks tühistamisnõuet, ei ole kohtu arvates vaja minna üle tühistamisnõuetelt tuvastamisnõuetele kas siis automaatselt kohtu initsiatiivil või kaebuse muutmise taotluse rahuldamise teel. Kaebajate taotlus kaebust muuta tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse muutmine on antud juhul ebavajalik. Puudub vajadus lähemalt analüüsida vastustaja vastuväiteid kaebuse muutmisele. Kuna kohus uuendas asja arutamise, on vastustajal olnud võimalik igakülgselt kaebajate taotlustele ja väidetele vastata.

3-19-1549 tegemist on enne EhS jõustumist tehtud kohtuotsusega, tuleb halduskohtu arvates Riigikohtu seisukohta silmas pidada ka kehtiva EhS tõlgendamisel, sest ehitusloa olemus ei ole uue seadusega muutunud. Haldusakti määratlemisel ei oma tähtsust küsimus, kas põhiprojekti muudatused olid üldist projekti (rahalist) mahtu või tegevuste ulatust silmas pidades olulised. Selle tuvastamine omaks tähtsust, kui vaidluse all oleks küsimus, kas väljastatud ehitusluba oleks tulnud kehtetuks tunnistada (vt EhS § 46) ning taotleda uus ehitusluba. Käesoleval juhul ei ole kaebajad väitnud, et algselt väljastatud ehitusluba oleks tulnud kehtetuks tunnistada, kuna ehitise olulised tingimused muutusid oluliselt. Kaebajad on vaidlustanud üksnes osa loastatud ehitustöödest ‒ Tööstuse tänava mahasõidu likvideerimise. Puudub vajadus hinnata, kui suur on mahasõidu likvideerimine projekti üldmahust või kas seda tuleb projekti üldist eesmärki silmas pidades pidada oluliseks muudatuseks või mitte. Projekti üldist mahtu ja fookust silmas pidades ei pruugi olla tegemist olulise mõjuga muudatusega, kuid see ei mõjuta kaebajate õigust vaidlustada ehitusprotsessi käigus muutunud ja neile negatiivset mõju avaldavat teeehitusprojekti muudatust. EhS mõte ei saa olla selles, et puudutatud isikud jäetakse ilma võimalusest nende õigusi riivavaid lisandunud tegevusi vaidlustada, kuna need muudatused moodustavad kogu projektist vaid väikse osa. Kuna ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks, siis peavad ka projekti muudatused olema puudutatud isikute poolt vaidlustatavad. Kuna tee rekonstrueerimisel puudub kasutusloa või -teatise menetlus, saab huvitatud isik vaidlustada kohaliku omavalitsuse nõusolekut/kooskõlastust muudetud ehitusprojektile. Seda nõusolekut või kooskõlastust tuleb käsitada ehitusloa muutmisena, sõltumata sellest, kas üldse või kuidas vastav nõusolek/kooskõlastus on vormistatud.

3-19-1549 istungi protokolli p 7.3 (parandatud vastustaja 16.09.2019 istungi protokolli p-ga 7.4) ja Kohila Vallavalitsuse 12.06.2019 kiri nr 7-2.2/933, milles vastustaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on esmakordselt käsitlenud vaidlusaluse mahasõidu likvideerimist.

3-19-1549 avalikult teelt tagatud ka vaidlusaluse mahasõiduta. Ringkonnakohus leidis 27.09.2019 määruses, et tegemist pole kinnisasja seadusjärgse kitsendusega kaebajate kasuks (p 16).

3-19-1549 tänavatega piiratud ala liikluslahenduste variantidele“ (2016, kd II, tl 23‒30), veokiloenduse andmetele, Kohila valla arengustrateegiale „Kohila vald aastani 2025“ (kd I, tl 124‒140), Kohila valla arengukavale 2012-2020 (kd II, tl 31‒57), Kohila vallalehe 2017. a ja 2019. a augusti numbritele (kd II, tl 58‒59) ja küsitlusele „Kohila liigub ‒ tervena elamine on saamas ilmseks“ (kd II, tl 60). Viidatud dokumendid ei käsitle vaidlusalust mahasõitu või Tööstuse tänava mahasõite laiemalt liiklusohtlikena ega soovita nende likvideerimist. On selge, et mistahes mahasõiduga tänav on potentsiaalselt ohtlikum (eriti kui ületatakse kergliiklusteed) kui ilma selleta, kuid selline abstraktne kaalutlus ei ole kohtu arvates piisav isikute õigusi piirava otsuse vastu võtmiseks. Isikute õiguste rikkumist ei saa ka õigustada argumendiga, et kinnistule on olemas alternatiivne juurdepääs. Kohtumenetluses ei saa asuda hindama seda, kas vastustaja vastuvõetud otsusel, mis selle tegemise ajal oli ebapiisavalt põhjendatud, olid siiski mõjuvad põhjused. Tegemist oleks haldusakti tagantjärele põhjendamisega, mida tuleb pidada reeglina lubamatuks. Läbiviidud menetluse puudusi ei saa asuda kompenseerima kohtumenetluses. Käesoleval juhul ei saa kohtul ega ka haldusakti adressaatidel tekkida veendumust, et projekti muudatused olid ajendatud vastustaja viidatud dokumentidest. Olid need dokumendid (v.a 2019 a vallalehe artikkel, mis samuti vaidlusalust mahasõitu ei puuduta) ju olemas juba algse ehitusloa väljastamise ajal, mistõttu sai ja pidigi vastustaja neist juhinduma juba projektiga alustamisel. Kohus nõustub kaebajate 06.03.2020 menetlusdokumendi III osas (kd II, tl 74‒75) vastustaja tõenditele antud hinnanguga ega pea vajalikuks seda analüüsi korrata. Kohus siiski ei nõustu kaebajatega selles, et tegemist on lubamatute tõenditega, mida ei tohiks asja juurde võtta. Kohus märgib ka, et halduskohtumenetluses ei ole pooltel vaja esitada eraldi taotlust menetlusdokumendiga koos esitatud tõendite toimikusse lisamiseks. Seega ei pea kohus võimalikuks asuda analüüsima kaebajate ja vastustaja esitatud konkreetseid väiteid seoses liiklusohutusega. Vastav analüüs tulnuks vastustajal teha enne mahasõidu likvideerimist. Vastustajal on samas õigus selle küsimuse juurde hiljem naasta ja teha uus otsus. Sellisel juhul tuleb vastata ka kaebajate esitatud vastuväidetele ja kaaluda kaebajate õigusi avaliku huviga. Samuti tuleb kaaluda DP muutmist. Kaebajad on esitanud Männiku tn 22 piirkonna kindlustusjuhtumite kaardi perioodil 2015‒2019. Kohtu arvates on tegemist lubatava tõendiga. Sellest nähtub, et mahasõidu piirkonnas ei ole vaadeldaval perioodil liiklusõnnetusi toimunud. Kuigi tegemist on tõendiga, mis kaebajate väiteid kinnitab, ei tõenda see üheselt, et mahasõit, mis ristub kergliiklusteega, ei saa olla ohtlik. Selle tõendi hindamisel tuleb arvestada mh sellega, et vähemasti aastatel 2017‒2019 ei ole juurdepääsuteed kasutatud.

3-19-1549 õiguste rikkumise eest. Heastamisnõude täitmist ei saa kohtu arvates mõjutada see, et mahasõidu likvideerimine ei ole mõjutanud kaebajate võimalust pääseda oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Heastatavad ei ole üksnes intensiivsed õiguste riived. Endise olukorra taastamine oleks kooskõlas õigluse põhimõttega. Kohus ei leia, et heastamiskaebuse rahuldamisel sekkuks kohus põhjendamatult Kohila Vallavalitsuse planeerimisautonoomiasse. Planeerimisautonoomia ei vabasta vastustajat õigusaktide nõuete täitmisest. Endise olukorra taastamise ei ole kohtu arvates ka ebaproportsionaalne. Vastustajal säilib õigus tulevikus küsimuse otsustamise juurde naasta ning kohase menetluse läbimisel langetada põhjendatud otsus.

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.