Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 9. aprill 2020, Tartu
Haldusasi
X kaebus Tartu Vangla vastu seoses teiste kinnipeetavate rünnakutest tuleneva julgeolekuohuga Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2020. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-20-252
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt ja saata asi kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku osas menetluse jätkamiseks halduskohtule. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 19. detsembril 2019 Tartu Vanglale vaide sisekontrollile ettekirjutuse tegemiseks kontrollida asjaolusid ja selgitada välja ametnike tegevusetuse põhjused. 5., 6., 16. ja 17. detsembril 2019 sisenesid X elukambrisse ilma loata kinnipeetavad, kes teda ähvardasid. Vangla teabe- ja uurimisosakond ning esimene üksus käitus ükskõikselt, kui ei reageerinud verbaalse vägivalla juhtumile, kus oli ka füüsilise vägivalla oht. Tartu Vangla jättis 20. jaanuari 2020. a vaideotsusega nr 1-11/468-2 X vaide rahuldamata. Vangla selgitas, et vaidlusalused olukorrad on vanglale teada, teabe- ja uurimisosakond on kontrollinud videosalvestusi ja intsidentidele reageerinud. Xga verbaalsesse konflikti sattunud kinnipeetav on paigutatud teise eluosakonda, kaaskinnipeetavate toime pandud rikkumised on fikseeritud ning need vaadatakse läbi distsiplinaarmenetluse korras.
2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla
20.jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/468-2, kohustada vanglat kontrollima fakte ning
tuvastada vangla tegevuses õigusvastasus kaebaja julgeolekuohu ignoreerimises ja sellele reageerimisega viivitamises. Kaebuse kohaselt hakkas alates 2019. a novembrist esinema juhtumeid, mis seadsid kaebaja elu ja tervise ohtu. 2019. a novembris ründas kaebajat kinnipeetav, kelle suhtes kohaldati hiljem vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuigi teabe- ja uurimisosakond teadis eeltoodut, toimus uus intsident teise kinnipeetavaga 22. jaanuaril 2020. Kaebaja on alates 5. detsembrist 2019 teabe- ja uurimisosakonda kirjalikult ja suuliselt teavitanud verbaalsetest ja ohtlikest rünnakutest, kuid vangla on ei ole piisava tõsidusega toimunule reageerinud. Koos kaebusega esitas X ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes keelata Tartu Vanglal paigutada kaebajaga ühte kambrisse teisi kinnipeetavaid, kes võivad samuti olla agressiivsed ja vägivaldsed. Lisaks palus kaebaja lahendi avaldamisel asendada enda nimi tähemärgiga.
3.Tartu Halduskohus lõpetas 11. veebruari 2020. a määrusega käesolevas haldusasjas menetluse Tartu Vangla vastu esitatud kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse Tartu Vangla 20. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/468 2 tühistamiseks (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruses leidis halduskohus järgnevat.
3.1.Kaebaja on Tartu Vangla vastu esitanud kohustamisnõude, mille sisuks on kohustada vanglat kontrollida asjaolusid, s.o viia läbi menetlus seoses toimunud intsidentidega. Lisaks on kaebaja esitanud nõude Tartu Vangla 20. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/468-2 tühistamiseks. Kohtule esitatud tuvastamisnõuet ei pidanud halduskohus vajalikuks eraldiseisva nõudena käsitleda, kuna kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ning tuvastamisnõue on seega hõlmatud kohustamisnõudega.
3.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vaidlustatud vaideotsuse kohaselt on vangla kaebaja kaaskinnipeetavate toime pandud rikkumised fikseerinud ning vaatab need läbi distsiplinaarmenetluse korras. Seega on vangla kaebaja nõutud toimingu teinud ning viib läbi menetluse seoses kaebaja kirjeldatud intsidentidega. Kuna kaebaja on oma eesmärgi saavutanud, lõpetas halduskohus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel Tartu Vangla vastu esitatud kohustamisnõude osas menetluse.
3.3.Lähtudes HKMS § 152 lg-st 2, ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja võib soovida jätkata haldusasja menetlust Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole see kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebajal esinema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Põhjendatud huvina on kaebaja välja toonud, et tema hinnangul esineb tugev eeldus, et vangla ei reageeri ka tulevikus kaebajat ähvardavale julgeolekuohule. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ei ole käesoleval juhul lubatud. Tartu Vangla 20. jaanuari 2020. a vastusest nr 2-3/10-2 ja vaideotsusest nr 1-11/468-2 nähtub, et kui toimus reaalne konflikt kaebaja ja teise kinnipeetava vahel, paigutati teine kinnipeetav teise osakonda ning kaebaja kinnitusel kohaldati teise kinnipeetava suhtes ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Samuti on vangla kaebajat väidetavalt ohustavatest olukordadest teadlik ning on kaebajat ohustavatele situatsioonidele reageerinud. Teiste kinnipeetavate suhtes on alustatud ka distsiplinaarmenetlused. Puudub alus eeldada, et vangla ei taga edaspidi kaebaja julgeolekut või põhjustab ohtu kaebaja elule ja tervisele, kuivõrd senini on vangla kaebajat ähvardavatele
ohtudele reageerinud. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks tuvastamiskaebuse esitamine vajalik. Halduskohus ei pidanud vajalikuks enne menetluse lõpetamist kaebajalt vastavas osas arvamust küsida, sest ka tuvastamiskaebuse esitamise tahte ning täiendava põhjendamise korral ei oleks alust menetlusega jätkamiseks.
3.4.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikub. Halduskohus tagastas tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.5.Halduskohus leidis, et kuna kohustamisnõude osas tuleb menetlus lõpetada, taotlusega seonduvalt ei toimu kohtumenetlust ning kohtule teadaolevalt ka vaidemenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ka põhjusel, et see ei lange täies ulatuses kokku kaebaja põhivaidluse esemega. Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras vangla keelamist paigutada kaebajaga ühte kambrisse teisi kinnipeetavaid, kuid kaebuses hoopis vangla kohustamist viia läbi menetlus seoses kaebaja julgeolekut ohustavate intsidentidega. Ka olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleks sisuliselt läbi vaadata, ei kuuluks see rahuldamisele, sest asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja elule ja tervisele oleks niivõrd suur oht, et tuleks kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid. Vangla on kaebaja kirjeldatud intsidentidele reageerinud ning võtnud kasutusele vajalikke meetmeid, et tagada vanglas kord ja julgeolek.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni p-d 1–3 tühistada. Kaebaja märgib, et halduskohus ei ole vaevunud kontrollima kaebusega seonduvaid asjaolusid ning on seetõttu valele järeldusele jõudnud. Kaebajal oli 22. jaanuaril 2020 konflikt kinnipeetavaga, kellega oli olnud analoogne olukord ka 2019. a novembris ja kelle suhtes toona täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati. Halduskohus ei kontrollinud, kas vangla on ikka väidetavad distsiplinaarmenetlused läbi viinud. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on põhjendatud, kuna esineb esialgse õiguskaitse vajadus – kaebaja kardab, et ründed tema vastu võivad jätkuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Määruskaebuses on vaidluse all, kas nii kohustamis- kui ka tühistamisnõude tagastamine olid õiguspärased ning kas halduskohus lõpetas menetluse õigesti, kui ei võimaldanud kaebajal kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekut. Ühtlasi ei ole kaebaja rahul, et halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
7.Kohustamisnõude sisuks oli, et vangla kontrolliks 2019. a detsembris aset leidnud intsidentidega seonduvat. Halduskohus on seda nõuet sisustanud kaebaja soovina, et vangla viiks nende isikute, kes vahejuhtumitega seotud olid, suhtes läbi distsiplinaarmenetlused. Vangla vaideotsusest selgub, et seda on tehtud ning toimunuga seotud asjaolusid on kontrollitud ning vajadusel ka vastavad menetlused alustatud. Kaebaja leiab aga, et halduskohus on toetunud vaid vangla paljasõnalistele väidetele ning ei ole rakendanud uurimispõhimõtet, st pole kindel, et vangla on vajalikud toimingud sooritanud.
Ringkonnakohus küll nõustub kaebajaga, et sisuliselt on tegemist vangla väidete usaldamisega ilma sellekohaste tõenditega, st distsiplinaarmenetluste läbiviimist puudutava dokumentatsiooniga, tutvumata, kuid käesoleval juhul ei ole alust vangla väidete tõelevastavuses kahelda. Piisab vangla kinnitusest, et distsiplinaarmenetlusi on alustatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on kaebusega soovitud eesmärgi kohustamisnõude osas saavutanud.
8.Kuna halduskohus lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kohustamisnõude menetluse, pidi ta sama paragrahvi teises lõikes sätestatut arvesse võttes hindama, kas esineb alus menetluse jätkamiseks haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Halduskohus leidis, et kuigi kaebuses on välja toodud preventiivne huvi tuvastamiskaebusega menetluse jätkamiseks, ei ole see põhjendatud, kuna vangla on kõik vajalikud meetmed võtnud ning kaebaja tervisele ja julgeolekule ohtu edaspidi ei esine. Samas on kaebaja nii kaebuses kui ka määruskaebuses märkinud, et järjekordne intsident kaaskinnipeetavaga leidis aset 22. jaanuaril 2020. Halduskohus on nimetatud väite tähelepanuta jätnud ning ei ole vanglalt kaebaja väite tõelevastavuse hindamiseks ka ühtegi asjakohast tõendit välja küsinud või vangla poole täiendava selgituse saamiseks pöördunud. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda tõsikindlalt seisukohale, et tuvastamisnõudega menetluse jätkamiseks puuduks igasugune kaebajapoolne põhjendatud huvi olemasolu preventiivsel eesmärgil. Järelikult tuleb asi kohustamisnõudelt tuvastamisnõudelt ülemineku osas saata menetluse jätkamiseks halduskohtule.
9.Halduskohus on õigesti tagastanud kaebaja nõude vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole ei kaebuses ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses selgitanud, kuidas vaideotsus sõltumata vaide esemest tema õigus rikub, mistõttu puudub kaebajal tühistamisnõude esitamiseks kaebeõigus.
10.Kaebaja on soovinud asjas ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub käesoleval juhul alus. Kuna kohustamisnõude menetlemine on lõppenud, ei ole menetlust, mille raames esialgset õiguskaitset kohaldada. Tuvastamisnõude korral aga ei võimalda halduskohtumenetluse seadustik esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist. Ka on halduskohus õigesti märkinud, et esialgse õiguskaitse abinõu peab lähtuma põhinõudest. Kuna kaebaja nõudis vangla kohustamist kontrollida vahejuhtumitega seonduvat, ei saa ta mitte kuidagi esialgse õiguskaitse korras nõuda, et temaga ei paigutaks ühte kambrisse teisi kinnipeetavaid.
11.Halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja menetluse kinniseks kuulutamist ja enda andmete asendamist tähemärgiga. Halduskohus leidis, et menetluse kinniseks kuulutamine ei ole põhjendatud, vaid kaebaja eraelu puutumatuse tagamiseks piisab ka sellest, kui määruses selle avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Määruskaebuses ei ole kaebaja taotlenud enda nime asendamist tähemärgiga, kuid halduskohtule esitatud kaebuses see taotlus siiski sisaldus. Arvestades kaebuse iseloomu ja seal kirjeldatud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et ka käesoleva määruse avaldamisel on põhjendatud asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
12.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ning saata asi kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku osas menetluse jätkamiseks halduskohtule. Muus osas tuleb Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2020. a määrus jätta muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.