Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-401
Haldusasi
MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 28.01.2020 korraldusega nr 23 väljastatud ehitusloa nr 2012271/02444 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald, volitatud esindaja Piret Müür
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Põhja-Pärnumaa määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Hääl,
XX,
CC
ja
BB
RESOLUTSIOON
1.Võtta MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB määruskaebus menetlusse.
2.Jätta MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 235 lgd 1 ja 3).
1.Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus väljastas 28.01.2020 korraldusega nr 23 ehitusloa nr 2012271/02444 Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis Kooli tn 3 asuva koolihoone Bkorpuse osaliseks ümberehitamiseks muusikakooliks.
2.MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB esitasid 02.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 28.01.2020 korraldusega väljastatud ehitusloa tühistamiseks. MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl (kaebaja I) eesmärgiks on kohaliku elu arendamine. Muusikakooli uute ruumide nõuetele vastavus on kohaliku elu arendamisega seonduv küsimus. XX (kaebaja
3-20-401 II), CC (kaebaja III) ja BB (kaebaja IV) lapsed õpivad Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Kuna ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatud ruumid ei vasta muusikakooli ruumidele esitatavatele nõuetele, ei ole ehitusprojekti realiseerimise korral võimalik kavandatud ehitist muusikakoolina kasutada. Sellisele ehitusprojektile ehitusloa andmisega on rikutud muusikakoolis õppivate laste vanemate subjektiivseid õigusi: ehitusluba puudutab kaebajate II, III ja IV laste põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat põhiõigust haridusele. Lisaks on vastustaja rikkunud hea halduse tava, kuna ei kaasanud ehitusloa menetlusse muusikakooliga seotud isikuid ega ehitusprojekti koostamise juurde valdkonna asjatundjaid. Kaebajaid ei teavitatud ehitusloa väljastamisest, vaid nad said ehitusloa andmisest teada 20.02.2020, kui tutvusid valla kodulehel avalikustatud infoga valla eelarvest. Ekspert on asunud seisukohale, et ehitusprojektis ette nähtud ehitus- ja ruumiakustika nõuded on ruumide kasutusotstarvet silmas pidades ebapiisavad, sest ei ole esitatud eraldi nõudeid muusikakooli muusikaklassidele, saalile ning helistuudiole, vaid ehitusprojektis on toodud tavaklassiruumide ruumiakustika nõuded. Samuti ei ole ehitusprojektis kajastatud ventilatsioonilahendust peale akende vahetuse. Muusikakoolis õpib kokku 65 õpilast ning töötab 11 õpetajat, kuid ehitusprojekti kohaselt ei ole muusikakooli ruumidele nähtud ette ühtegi tualettruumi. Lähimad tualettruumid asuvad koolihoone teises korpuses. Kaebajad esitasid koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastustaja on välja kuulutanud riigihanke, mille kohaselt tuleb hanke võitjal töödega alustada 30.03.2020 ning need peavad olema lõpetatud hiljemalt 20.06.2020. Ruume ei ole enam pärast ehitustööde lõpetamist võimalik eelarveliste vahendite piiratuse tõttu nõuetele vastavaks viia. Sellises olukorras ehitusprojekti järgse lahendusega jätkamine on vastuolus avalike huvidega, kuivõrd see tooks kaasa eelarveliste vahendite väärkasutuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik ka selleks, et muusikakooli ei sunnitaks juba lähikuudel kolima. Muusikakooli nendesse ruumidesse kolimine toob kaasa olukorra, kus muusikakoolil ei ole õppetööd võimalik üldse läbi viia või õppekvaliteet langeb oluliselt.
3.Põhja-Pärnumaa vald palus 06.03.2020 kirjalikus seisukohas jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Pakkumuste avamine ja edukaima pakkujaga ettenähtud tähtaja jooksul hankelepingu sõlmimine ning ehitustööde tegemine ei takista kaebuse menetlemist ega riku kaebajate õigusi. Kaevatav korraldus annab ehitusõiguse, mitte ei sätesta tähtaega muusikakooli kolimiseks. Kavandatavad muusikakooli ruumid on tehniliselt paremad kui praegu kasutuses olevad ruumid. Seega ei saa vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamine tuua kaasa sellist tagajärge, mille ärahoidmiseks oleks vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Vajadusel on võimalik hilisema kohtulahendiga puudused kõrvaldada. Kaebus peegeldab soovimatust muusikakooli senistest ruumidest lahkumiseks ega ole ajendatud murest tulevaste ruumide nõuetele mittevastavuse pärast. Kaebus on perspektiivitu. Ehitusloa väljastamine ei piira kuidagi kaebajate PS §-st 37 tulenevat õigust haridusele ega riku omavalitsuse kohustust õppeasutuste ülalpidamiseks. Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud ehitusluba ei riku PS §-s 37 sätestatud õigust. Lisaks on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes ja puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 12.03.2020 määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebajate eesmärk on välistada see, et vald koliks muusikakooli ümber nende hinnangul ebasobivatesse ruumidesse ega kasutaks raha ebamõistlikult. See eesmärk on kantud avalikust 2(5)
3-20-401 huvist, mille kaitseks kaebuse esitamine ei ole lubatud. Lisaks puudub ühene seos vaidlustatud ehitusloa ja muusikakooli kolimise vahel. Kuivõrd seda, millisel eesmärgil konkreetset hoonet kasutama hakatakse, ei otsustata ehitusloamenetluses, ei tulene ka PS §-st 37 kaebajatele ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigust. Kaebusest ei nähtu, kuidas rikub vaidlustatud ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad ei ole kaebust esitanud selleks, et kaitsta end ehitusloa alusel tehtavate tööde negatiivsete mõjutuste eest nende kinnistutele. Kaebaja I põhikirja kohaselt on MTÜ kohaliku elu arendamiseks loodud kodanikuliikumine. Kohaliku elu küsimused on üheks avalike ülesannete liigiks ning MTÜ, mis on keskendunud kohaliku elu arendamisele, tegeleb avalike huvide esindamisega HKMS mõttes. Kaebajal I puudub seos Pärnu-Jaagupi muusikakooliga, mistõttu ei saa lugeda, et kaebus oleks esitatud tema õiguste kaitseks. Teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks võib kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustik (EhS) ega ükski teine õigusakt ei näe ette võimalust vaidlustada ehitusluba avalikes huvides. Kaebusest nähtuvalt õpivad kaebajate II, III ja IV lapsed Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Kuigi haridus PS § 37 tähenduses hõlmab ka huviharidust, ei riiva koolihoone rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba kaebajate laste põhiõigust huviharidusele ega kaebajate kui muusikakoolis õppivate laste vanemate õigust otsustada laste hariduse valiku üle. Kaebajate laste huvihariduse saamist ei mõjuta see, kas muusikaõpet pakutakse Pärnu-Jaagupi alevis Kooli tn 2 või Kooli tn 3 asuvas hoones. Kooli tegutsemiskoha osas on otsustav sõna kohalikul omavalitsusel kui kooli pidajal. Küsimus muusikakooli kolimisest on eelkõige otstarbekuse küsimus. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Arvestades, et muusikakool kolitakse selle kõrval asuvasse koolihoonesse, ei nähtu, et kooli uus asukoht mõjutaks lapsevanemaid negatiivselt. Põhiõigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda õppeasutuse paiknemist kindlas juriidilises vormis või asukohas (Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2636, p 8). Lastevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones (Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus haldusasjas nr 317-581, p 13). Põhiõigus haridusele ei sisalda õigust kaasa rääkida koolihoone ehituslikes aspektides. Kaebajad on esitanud avalikest huvidest kantud väiteid. Taoline lastevanemate kontroll langeks kokku kohaliku omavalitsuse kontrolliga ehitus- ja kasutusloa menetlustes. PS § 37 mõtteks ei ole luua olukorda, kus lastevanemad kohtu kaudu võtavad ehitamisprotsessi enda kontrolli alla ning asuvad nõudma projektide ja lahenduste esitamist, mille olemasolu ehitusloa väljastamisel ei ole nõutavad või mis võivad täpsustuda ehitamise käigus. Seega pole vajalik hinnata kaebajate väiteid seoses heliisolatsiooni, ventilatsiooni või tualettide nõuetega. Kaebajatel on õigus juhtida kohaliku omavalitsuse tähelepanu puudustele ehitamisprotsessis, sh ehitusloa aluseks olevas projektis. Välistatud ei ole ka lastevanemate kaebeõigus, kuid seda alles õppehoonele võimaliku kasutusloa väljastamise pinnalt, mitte ehitusloa menetluses. EhS §-st 42 ei tulene kohustust kaasata ehitusloa menetlusse koolis õppivate laste vanemaid. Seega ei ole vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et muusikakoolis õppivate laste vanemad on valla esindajatega kohtunud 09.10.2019 ning sellel kohtumisel arutati muusikakooli kolimisega seotud küsimusi. Isegi kui kaebeõigust möönda, esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi, arvestades, et kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kuivõrd vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebajate õigusi, ei saa neil esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Kui ka kaebeõigust eeldada, ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ehitustegevuse peatamine. Kaebajate õigused on efektiivselt kaitstavad kasutusloa menetluses. 3(5)
3-20-401
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset. Halduskohus on ebaõigesti sisustanud kaebuse eesmärki. Kaebajad soovivad takistada mitte muusikakooli kolimist, vaid muusikakooli tegutsema asumist ruumides, mis ei vasta muusikaklassidele esitatavatele nõuetele, sh heliisolatsiooni ja ventilatsiooni osas. Kaebajatel II, III ja IV kui muusikakoolis õppivate laste vanematel on subjektiivne õigus nõuda, et muusikakooli tegevus saaks toimuda eesmärgipäraselt ruumides, mille ehituslikud lahendused vastavad nõuetele. Hoone kasutamise eesmärk ja ruumidele esitatavad nõuded on ehitusloa menetluses kindlaks määratud. Vaidlustatud ehitusluba ei taga nõuetele vastavate muusikakooli ruumide väljaehitamist ja rikub seega kaebajate laste õigust haridusele ja tervise kaitsele. Ruumide vastavus nõuetele ei ole pelgalt otstarbekuse küsimus. Halduskohtu seisukoht, et põhiõigus haridusele ei hõlma lastevanemate õigust rääkida kaasa koolihoone ehituslikes aspektides, on ekslik. Olukord, kus muusikakooli tegevus jätkub nõuetele mittevastavates ruumides, riivab kaebajate laste õigust huviharidusele. Uutes ruumides tegutsemisel on võimalik suurendada ka täiskasvanute tegevust (õpet) muusikakoolis. Halduskohtu seisukoha järgi on kaebajatel võimalik oma õigusi kaitsta kasutusloa väljastamise järel. Selliselt ei ole kaebajatel võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, kuna kasutusloa menetluses on hilja juhtida tähelepanu ehitusprojekti puudustele. Halduskohus ei ole kaebuse tagastamisel esitanud põhjendusi, millest nähtuks kaebeõiguse ilmselge puudumine. Kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole väheintensiivne. Kohus ei ole piisavalt põhjalikult hinnanud kaebajate esitatud seisukohti ja tõendeid. Olukorras, kus ehitusprojekt ei kajasta üldse ventilatsioonilahendust, ei ole võimalik teha järeldusi selle nõuetekohasuse kohta. Ehitusloa õiguspärasust ei saa põhjendada asjaoluga, et ehitustööde käigus on võimalik näha ette muudatusi, mis nõuavad uue ehitusloa väljastamist. Kaebajate õiguste kaitseks on vaja peatada ehitusloa kehtivus. Kui nõuetele mittevastav hoone ja selle ruumid on valmis ehitatud, ei ole kaebajatel enam võimalik oma õigusi eesmärgipäraselt kasutusloa menetluses kaitsta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Arvestades, et vastustaja esitas juba halduskohtule oma arvamuse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebusele vastustaja seisukohta, vaid arvestab halduskohtule esitatud põhjendustega.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 12.03.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väitega, et halduskohus on kaebuse eesmärki valesti mõistnud. Halduskohus on oma määruse p-s 6 märkinud: „Kaebajate eesmärk on välistada see, et vald koliks muusikakooli ümber nende hinnangul ebasobivatesse ruumidesse ega kasutaks 4(5)
3-20-401 raha ebamõistlikult.“ Halduskohus ei ole kaebuse eesmärgina mõistnud pelgalt muusikakooli kolimise takistamist, vaid selle ümberpaiknemist ruumidesse, mis kaebajate arvates pole muusikalise huvihariduse andmiseks sobivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei lahkne halduskohtu käsitus kaebuse eesmärgist oluliselt kaebajate omast.
9.Nagu halduskohus on selgitanud, võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku või avaliku huvi kaitseks, saab seda teha vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kuna seadus ei näe ette ehitusloa peale populaarkaebuse esitamise võimalust, on kaebuse esitamise eelduseks kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Pelgalt asjaolust, et kaebajate II, III ja IV lapsed õpivad Pärnu-Jaagupi muusikakoolis, ei tulene neile kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks. Kooli tn 3 asuva koolihoone osaliseks ümberehitamiseks antud ehitusloa ja selle väidetavate puuduste seos kaebajate laste huviharidusega ja kaebajate otsustusõigusega oma laste hariduse saamise üle on kaebajate subjektiivsete õiguste riive jaatamiseks liiga kauge. Ehitusluba ei puuduta otseselt ka kaebaja I õigusi. Kaebajate huvi, et muusikakooli ruumid oleksid kasutatavad eesmärgipäraselt, on mõistetav, kuid kaebajate arvamus, et koolihoone ümberehitamise tulemusel valmivad muusikakooli ruumid ei vasta nõuetele (eelkõige heliisolatsiooni ja ventilatsiooni osas), ei tekita neile kaebeõigust. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda ehitatavasse hoonesse nendele meelepärast heliisolatsiooni ega kindlat ventilatsioonisüsteemi. Ehitise, sh haridusasutuse nõuetele vastavuse kontrollimine on kohaliku omavalitsuse ja teiste EhS §-s 130 nimetatud asutuste ülesanne.
10.Valmisehitatud ruumide vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele hinnatakse kasutusloa menetluses. Kasutusluba antakse, kui ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1). Ruumid saab kasutusele võtta alles pärast kasutusloa väljastamist. Kui ruumid ei peaks vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja see rikuks kaebajate õigusi (nt pole tagatud ohutus), on neil põhimõtteliselt õigus kasutusluba vaidlustada. Enne ruumide valmimist on samas ennatlik järeldada, et nt ventilatsioonisüsteemi ei ehitata välja ja ruume ei saa eesmärgipäraselt kasutada. Kaebajad pole viidanud sellistele puudustele, mis ilmselgelt välistaks kasutusloa andmise. Ringkonnakohtule ei nähtu ka reaalset ohtu, et Pärnu-Jaagupi muusikakooli tegevus võiks ehitusloa andmise tagajärjel katkeda. Teoreetiline võimalus, et ümberehitatavates ruumides võib väheneda muusikalise huvihariduse andmise kvaliteet, ei tekita kaebajatele kaebeõigust ehitusloa ega ka kasutusloa (kui see väljastatakse) vaidlustamiseks. See võiks aga anda nõudeõiguse kooli pidaja vastu.
11.Kuna halduskohus leidis õigesti, et kaebajatel puudub kaebeõigus, ei pidanud kohus analüüsima kaebajate väiteid selle kohta, millistele sisulistele nõuetele vaidlustatud ehitusloa alusel ümberehitatavad ruumid ei vasta. Halduskohus on täiendavalt viidanud HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud tagastamise alusele, kuid kaebus on siiski tagastatud kaebeõiguse puudumise tõttu. Seega pole määruskaebuse lahendamisel oluline, kas kaebajate õiguste võimalikku riivet saab pidada väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist vähetõenäoliseks.
12.Kuna kaebus on perspektiivitu, on halduskohus õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.