Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-401
Haldusasi
MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 28.01.2020 korraldusega nr 23 väljastatud ehitusloa nr 2012271/02444 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald, volitatud esindaja Piret Müür
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Põhja-Pärnumaa määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Hääl,
XX,
CC
ja
BB
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ( lg 4, § 252 lg 7, § 235 lgd 1 ja 3).
3-20-401 II), CC (kaebaja III) ja BB (kaebaja IV) lapsed õpivad Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Kuna ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatud ruumid ei vasta muusikakooli ruumidele esitatavatele nõuetele, ei ole ehitusprojekti realiseerimise korral võimalik kavandatud ehitist muusikakoolina kasutada. Sellisele ehitusprojektile ehitusloa andmisega on rikutud muusikakoolis õppivate laste vanemate subjektiivseid õigusi: ehitusluba puudutab kaebajate II, III ja IV laste põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat põhiõigust haridusele. Lisaks on vastustaja rikkunud hea halduse tava, kuna ei kaasanud ehitusloa menetlusse muusikakooliga seotud isikuid ega ehitusprojekti koostamise juurde valdkonna asjatundjaid. Kaebajaid ei teavitatud ehitusloa väljastamisest, vaid nad said ehitusloa andmisest teada 20.02.2020, kui tutvusid valla kodulehel avalikustatud infoga valla eelarvest. Ekspert on asunud seisukohale, et ehitusprojektis ette nähtud ehitus- ja ruumiakustika nõuded on ruumide kasutusotstarvet silmas pidades ebapiisavad, sest ei ole esitatud eraldi nõudeid muusikakooli muusikaklassidele, saalile ning helistuudiole, vaid ehitusprojektis on toodud tavaklassiruumide ruumiakustika nõuded. Samuti ei ole ehitusprojektis kajastatud ventilatsioonilahendust peale akende vahetuse. Muusikakoolis õpib kokku 65 õpilast ning töötab 11 õpetajat, kuid ehitusprojekti kohaselt ei ole muusikakooli ruumidele nähtud ette ühtegi tualettruumi. Lähimad tualettruumid asuvad koolihoone teises korpuses. Kaebajad esitasid koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastustaja on välja kuulutanud riigihanke, mille kohaselt tuleb hanke võitjal töödega alustada 30.03.2020 ning need peavad olema lõpetatud hiljemalt 20.06.2020. Ruume ei ole enam pärast ehitustööde lõpetamist võimalik eelarveliste vahendite piiratuse tõttu nõuetele vastavaks viia. Sellises olukorras ehitusprojekti järgse lahendusega jätkamine on vastuolus avalike huvidega, kuivõrd see tooks kaasa eelarveliste vahendite väärkasutuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik ka selleks, et muusikakooli ei sunnitaks juba lähikuudel kolima. Muusikakooli nendesse ruumidesse kolimine toob kaasa olukorra, kus muusikakoolil ei ole õppetööd võimalik üldse läbi viia või õppekvaliteet langeb oluliselt.
3-20-401 huvist, mille kaitseks kaebuse esitamine ei ole lubatud. Lisaks puudub ühene seos vaidlustatud ehitusloa ja muusikakooli kolimise vahel. Kuivõrd seda, millisel eesmärgil konkreetset hoonet kasutama hakatakse, ei otsustata ehitusloamenetluses, ei tulene ka PS §-st 37 kaebajatele ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigust. Kaebusest ei nähtu, kuidas rikub vaidlustatud ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad ei ole kaebust esitanud selleks, et kaitsta end ehitusloa alusel tehtavate tööde negatiivsete mõjutuste eest nende kinnistutele. Kaebaja I põhikirja kohaselt on MTÜ kohaliku elu arendamiseks loodud kodanikuliikumine. Kohaliku elu küsimused on üheks avalike ülesannete liigiks ning MTÜ, mis on keskendunud kohaliku elu arendamisele, tegeleb avalike huvide esindamisega HKMS mõttes. Kaebajal I puudub seos Pärnu-Jaagupi muusikakooliga, mistõttu ei saa lugeda, et kaebus oleks esitatud tema õiguste kaitseks. Teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks võib kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustik (EhS) ega ükski teine õigusakt ei näe ette võimalust vaidlustada ehitusluba avalikes huvides. Kaebusest nähtuvalt õpivad kaebajate II, III ja IV lapsed Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Kuigi haridus PS § 37 tähenduses hõlmab ka huviharidust, ei riiva koolihoone rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba kaebajate laste põhiõigust huviharidusele ega kaebajate kui muusikakoolis õppivate laste vanemate õigust otsustada laste hariduse valiku üle. Kaebajate laste huvihariduse saamist ei mõjuta see, kas muusikaõpet pakutakse Pärnu-Jaagupi alevis Kooli tn 2 või Kooli tn 3 asuvas hoones. Kooli tegutsemiskoha osas on otsustav sõna kohalikul omavalitsusel kui kooli pidajal. Küsimus muusikakooli kolimisest on eelkõige otstarbekuse küsimus. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Arvestades, et muusikakool kolitakse selle kõrval asuvasse koolihoonesse, ei nähtu, et kooli uus asukoht mõjutaks lapsevanemaid negatiivselt. Põhiõigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda õppeasutuse paiknemist kindlas juriidilises vormis või asukohas (Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2636, p 8). Lastevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones (Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus haldusasjas nr 317-581, p 13). Põhiõigus haridusele ei sisalda õigust kaasa rääkida koolihoone ehituslikes aspektides. Kaebajad on esitanud avalikest huvidest kantud väiteid. Taoline lastevanemate kontroll langeks kokku kohaliku omavalitsuse kontrolliga ehitus- ja kasutusloa menetlustes. PS § 37 mõtteks ei ole luua olukorda, kus lastevanemad kohtu kaudu võtavad ehitamisprotsessi enda kontrolli alla ning asuvad nõudma projektide ja lahenduste esitamist, mille olemasolu ehitusloa väljastamisel ei ole nõutavad või mis võivad täpsustuda ehitamise käigus. Seega pole vajalik hinnata kaebajate väiteid seoses heliisolatsiooni, ventilatsiooni või tualettide nõuetega. Kaebajatel on õigus juhtida kohaliku omavalitsuse tähelepanu puudustele ehitamisprotsessis, sh ehitusloa aluseks olevas projektis. Välistatud ei ole ka lastevanemate kaebeõigus, kuid seda alles õppehoonele võimaliku kasutusloa väljastamise pinnalt, mitte ehitusloa menetluses. EhS §-st 42 ei tulene kohustust kaasata ehitusloa menetlusse koolis õppivate laste vanemaid. Seega ei ole vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et muusikakoolis õppivate laste vanemad on valla esindajatega kohtunud 09.10.2019 ning sellel kohtumisel arutati muusikakooli kolimisega seotud küsimusi. Isegi kui kaebeõigust möönda, esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi, arvestades, et kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kuivõrd vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebajate õigusi, ei saa neil esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Kui ka kaebeõigust eeldada, ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ehitustegevuse peatamine. Kaebajate õigused on efektiivselt kaitstavad kasutusloa menetluses. 3(5)
3-20-401
3-20-401 raha ebamõistlikult.“ Halduskohus ei ole kaebuse eesmärgina mõistnud pelgalt muusikakooli kolimise takistamist, vaid selle ümberpaiknemist ruumidesse, mis kaebajate arvates pole muusikalise huvihariduse andmiseks sobivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei lahkne halduskohtu käsitus kaebuse eesmärgist oluliselt kaebajate omast.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.