Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-617
Haldusasi
XX kaebus Eesti Advokatuuri juhatuse 5. märtsi 2019. a protokollilise otsuse nr 5 tühistamiseks ja alternatiivselt tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Advokatuur, esindajad Jane Rõuk ja Katrin Kose
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse lisadena esitatud tõendid.
Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-617. Teha asjas uus otsus, millega tühistada Eesti Advokatuuri juhatuse 5. märtsi 2019. a protokolliline otsus nr 5.
4.Mõista Eesti Advokatuurilt XX kasuks välja menetluskulud 30 (kolmkümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-617 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Advokatuuri juhatuse 05.03.2019 protokollilise otsusega nr 5 kohustati advokatuuri assotsieerunud liiget XX viima oma tegevus kooskõlla advokatuuriseaduse (AdvS) § 66 lg-ga 1 hiljemalt 12.04.2019. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo Gencs Valters Law Firm (registrikood 240668-13052) asukoht Harju tn 6, Tallinn. Sel aadressil on registreeritud 12 XX-ga seotud äriühingut, millest üks on likvideerimisel ja 10 on asutatud sissemakset tegemata. XX kinnitas 23.01.2018 e-kirjas Eesti Advokatuurile, et tema alaliseks tegutsemiskohaks on Läti Vabariik. Advokatuuri juhatuse 05.03.2019 istungil selgitas ta, et kohtumised klientidega toimuvad peamiselt Lätis ning arveid väljastatakse Läti advokaadibüroo kaudu. Eestis käib advokaat tema enda sõnul umbes kord kuus.
2.XX esitas 04.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri juhatuse 05.03.2019 protokollilise otsuse nr 5 tühistamiseks ja alternatiivselt tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on advokatuuri assotsieerunud liige alates 01.07.2008 ja selle aja jooksul ei ole tema tegevuses probleeme tuvastatud. Kuigi kaebaja tegutseb Lätis ja Leedus, on tema tegevus alaline ka Eestis. Siin asuvad advokaadibüroo kontor ja Eestis töötavad büroo töötajad. Suhtlemine toimub Eestis asuvate klientidega. Tõendatud on, et kaebajal on Eestis arvukalt kliente. Eestisse elama asumise nõue rikub kaebaja õigusi.
Eesti Advokatuur palus jätta kaebuse rahuldamata.
AdvS § 66 lg 1 kohaselt eeldab assotsieerunud liikmena tegutsemine alalist tegutsemist Eestis. Assotsieerunud liikme regulatsioon põhineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivil 98/5/EÜ, mille eesmärk on hõlbustada alalist tegutsemist advokaadi kutsealal füüsilisest isikust ettevõtja või palgatöötajana ka muus liikmesriigis kui see, kus isik omandas kutsekvalifikatsiooni. Nimetatud direktiivi art 10 lg 1 kohaselt tähendab alaline tegutsemine tegelikku ja korrapärast (pikemate katkestusteta) tegutsemist vastuvõtvas liikmesriigis. Euroopa Kohus on asjas C-55/94 märkinud, et advokaadi tegevuse ajutine iseloom tuleb kindlaks määrata mitte ainult teenuse osutamise kestuse, vaid ka selle korrapärasuse, perioodilisuse või järjepidevuse valguses. Asjaolu, et teenuste osutamine on ajutine, ei tähenda, et teenuste osutaja ei võiks vastuvõtvas liikmesriigis omada mingisugust infrastruktuuri (nt kontorit), kui selline infrastruktuur on vajalik teenuse osutamiseks. Seega eeldatakse isikult assotsieerunud liikmena advokatuuri liikmeks astumisel alalist tegutsemist Eestis. Kui isik Eestis alaliselt tegutsema ei hakka, on juhatusel õigus advokaat AdvS § 36 lg 9 alusel advokatuurist välja arvata. Eeltoodut kinnitavad ka advokatuuriseaduse eelnõu nr 164 SE ja nr 712 SE seletuskirjad, millega täpsustati assotsieerunud liikmele esitatavaid nõudeid ja loodi seadusesse võimalus isikud, kes ei vasta advokatuuri liikmele esitatavatele nõuetele, advokatuurist välja arvata. Kaebaja õigus ja võimalus Eestis õigusteenust osutada ei kao ka juhul, kui ta ei täida alalise tegutsemise kriteeriumit ega kuulu advokatuuri. 2(6)
3-19-617 Kaebaja tegutseb alaliselt Lätis, mitte Eestis. Kaebaja kinnitusel kohtub ta klientidega Lätis, arved väljastatakse sealt ning kliendilepingud asuvad Lätis. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et külastab Eestit vaid kord kuus ning tema peamine tegevus toimub Lätis.
4.Tallinna Halduskohtu 11.12.2019 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel vaidlustatud haldusakti põhjendustega, neid üle kordamata. AdvS § 66 lg 1 kohaselt antakse Advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemise õigus avalduse alusel isikule, kes soovib Eestis alaliselt tegutseda, kes on Euroopa liidu liikmesriigi kodanik ja kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-55/94 selgitanud, et tegevuse ajutise iseloomu hindamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult teenuste osutamise ajalist kestust, vaid ka sagedust, perioodilisust ja pidevust. Samuti on kohus leidnud, et teenuste osutamise ajutine iseloom ei keela teenuse osutajal asutamislepingu tähenduses luua teises liikmesriigis teatavat infrastruktuuri (sh bürood, kabinetti või vastuvõturuume), kui see infrastruktuur on asjakohase teenuse osutamiseks vajalik. Selleks ei pea assotsieerunud liige tingimata elama vastuvõtvas liikmesriigis. Arvestades kaebaja tegevuse ajalist kestust, sagedust, perioodilisust ning pidevust Eestis, ei ole tema õigusalane tegevus Eestis alalise iseloomuga. Kaebaja kohtub klientidega ja sõlmib kliendilepinguid Lätis asuvas advokaadibüroos, arvete väljastamine toimub samuti Läti advokaadibüroo kaudu. Kõik kliendilepingud asuvad Lätis ning Eesti advokaadibüroost ei ole võimalik nendele ligi pääseda. Eestit külastab kaebaja enda väitel ca üks kord kuus. Väited, et kaebaja alalist tegutsemist Eestis kinnitab pidev koostöö ja suhtlemine klientidega ning maksude tasumine Eestis, on tõendamata. Kaebaja ei tegutse Eestis asuva advokaadibüroo kaudu. Kaebajal on võimalik jätkata Eestis õigusteenuse osutamist ka siis, kui tema alaline tegutsemiskoht ei ole Eestis. Õigusteenuse osutamiseks ei pea olema Eesti Advokatuuri assotsieerunud liige.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 11.12.2019 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole piisavalt selgelt põhjendanud, miks ta leidis, et kaebaja õigusalane tegevus Eestis ei ole alaline. Advokaadi Eestis alalise tegutsemise nõue ei tähenda, et advokaat peab elama Eestis või viibima advokaadibüroos kohapeal. Määrav ei ole see, et kaebaja viibib Eestis vaid korra kuus. Kaebaja on advokatuuri assotsieerunud liige alates 01.07.2008 ja selle aja jooksul ei ole tema tegevuses probleeme tuvastatud. Kaebajal on olnud kogu selle aja advokaadibüroo Tallinnas. Advokaadibüroo jurist CC on büroos töötanud kolm aastat. Kaebaja suhtleb oma klientidega igapäevaselt. Kontrolli käigus vaadati klientide dokumente. Pooled dokumendid asuvad arvutiandmebaasis. Kaebaja käib Eestis samuti klientidega kohtumas ja igapäevased toimetused nendega tehakse kirjavahetuse teel.
3(6)
3-19-617 Vastustaja ei saa piirduda tuginemisega kaebaja väitele Eestis viibimisest korra kuus, vaid peab seda järelevalvemenetluses ka tõendama. Kui kaebaja väitis, et ta tegutseb alaliselt Lätis, ei väitnud ta, et ta ei tegutse alaliselt Eestis või Leedus. Kaebaja omab advokaadibürood kolmes riigis. Välisriigi advokaadi institutsiooni regulatsioon põhineb direktiivil 77/249/EMÜ, mille eesmärk on tagada teenuste vaba liikumine. Halduskohtu otsus rikub Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiivi 98/5/EÜ põhimõtet, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon.
6.Eesti Advokatuur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus ei ole hinnanud üksnes seda, et kaebaja viibib Eestis ühe korra kuus, vaid ka asjaolusid, et kaebaja sõlmib kliendilepinguid Lätis, tal on neile ligipääs üksnes Lätis, klientidega kohtumine ja arvete väljastamine toimuvad Lätis. Kaebaja kinnitas 23.01.2019 ekirjas, et tema alaline tegutsemiskoht on Lätis ja klientideks on Läti äriühingud. Põhjus, miks kliendibaasis kajastuvad Eesti äriühingute nimed, seisneb advokaadi kinnitusel selles, et kui kliendiks on Eesti äriühingu tütarettevõte Lätis, märgitakse kliendiks Eesti ettevõte, kuigi tegelik õigusteenuse saaja on advokaadi selgituste kohaselt siiski Läti äriühing. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tema kutsetegevus Eestis on alaline. Üksnes klientide nimekiri ei kinnita tegevuse alalisust. Kuna varem ei ole apellandi advokaadibüroos kontrolli toimunud, ei olnud vastustaja juhatusele alaline tegutsemiskoht väljaspool Eestit teada. Advokatuur ei ole oma praktikat muutnud. Apellandi väide, et halduskohtu otsus rikub direktiivi 98/5/EÜ põhimõtet, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon, on põhjendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule tõendeid: 1) vaidlustatud protokolliline otsus; 2) advokatuuri 2. oktoobri 2018. a e-kiri; 3) kolm väljavõtet kaebaja advokaadibüroo kliendiandmebaasist; 4) väljavõte kliendile esitatud arvest. Kõik need tõendid on apellant esitanud juba halduskohtule ja on kohtuasja juures. Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, sest need on esitatud korduvalt. II
8.AdvS § 66 lg 1 sätestab, et advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemise õigus antakse avalduse alusel isikule, kes soovib Eestis alaliselt tegutseda, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ja kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina. Seda sätet on advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE) seletuskirjas põhjendatud vajadusega tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon. Kui välisriigi advokaat tegutseb Eestis ajutiselt, siis tema tegevusele laienevad välisriigi advokaadi tegutsemist puudutavad sätted, mitte assotsieerunud liikmetele kohalduv regulatsioon. Välisriigi advokaadi institutsiooni regulatsioon on tingitud direktiivist 4(6)
3-19-617 77/249/EMÜ, mis kohustab liikmesriike võimaldama Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina tegutsemise õigusega isikul osutada õigusteenust Euroopa Liidu teises liikmesriigis. Alaline tegutsemine tähendab pidevalt kestvat, püsivat tegutsemist. Muudatuse mõju selgitati eelnõu seletuskirjas nii, et advokatuuri liikmeks võetakse edaspidi ka isikuid, kelle elukoht on Šveitsis või Euroopa Majanduspiirkonnas.
9.Direktiivi 98/5/EÜ art 1 järgi on direktiivi eesmärk hõlbustada alalist tegutsemist advokaadi kutsealal füüsilisest isikust ettevõtja või palgatöötajana ka muus liikmesriigis kui see, kus isik omandas kutsekvalifikatsiooni. See direktiiv käsitleb art 2 järgi nii tegutsemist päritolumaa kutsenimetuse all (praegusel juhul Läti advokaadina) kui direktiivi art 10 alusel integreerumist vastuvõtva liikmesriigi advokaadikutsesse. Viimase all mõistetakse direktiivi artiklis 10 tegutsemist samaväärselt vastuvõtva liikmesriigi advokaatidega, sh päritoluriigi kutsenimetust kasutamata. Artikli 10 lg 1 ls 1 näeb ette, et oma päritolumaa kutsenimetuse alusel praktiseeriv advokaat, kes on tegelikult ja korrapäraselt tegutsenud vastuvõtvas liikmesriigis kõnealuse riigi õiguse, sealhulgas ühenduse õiguse alal vähemalt kolm aastat, vabastatakse vastuvõtvas liikmesriigis advokaadi kutsealal tegutsema hakkamise eesmärgil direktiivi 89/48/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustest; “tegelik ja korrapärane tegevus” tähendab tegelikku tegevust ilma muude katkestusteta peale igapäevaelust tulenevate. Artiklist 10 nähtub, et olukorras, kus vastuvõtvas riigis kolmeaastase tegeliku ja korrapärase tegutsemise nõue ei ole täidetud, ei ole võimalik vastuvõtva riigi advokaadi nimetust kasutama hakata.
10.AdvS § 68 kohaselt peab advokatuuri assotsieerunud liige kasutama oma pärituolumaa advokaadi kutsenimetust koos advokatuuri assotsieerunud liikme nimetusega. Kolme aasta vältel assotsieerunud liikmena praktiseerimise korral on advokatuuri assotsieerunud liikmel õigus taotleda talle vandeadvokaadi kutsenimetuse andmist. Advokatuuri assotsieerunud liikmele advokaadi kutsenimetuse andmine on sätestatud AdvS §-s 73. Seega ei laiene advokatuuri assotsieerunud liikmele direktiivi art-st 10 tulenevad nõuded. Assotsieerunud liige tegutseb päritoluriigi kutsenimetusega ning tema registreerimine vastuvõtva riigi pädevas asutuses (Eestis advokatuuris) on ette nähtud selleks, et tagada advokaadi kinnipidamine kõnealuses riigis kehtivatest kutse-eetika nõuetest (direktiivi preambuli p 8). Registreerimise nõude sätestab direktiivi art 3, mille lg 1 näeb ette, et advokaat, kes soovib praktiseerida muus liikmesriigis kui see, kus ta omandas kutsekvalifikatsiooni, peab registreeruma nimetatud riigi pädevas asutuses. Direktiivis ei ole seatud registreerimise eelduseks olemasolevat püsivat praksist vastuvõtvas riigis. Advokaadil, kes tahab hakata vastuvõtvas riigis tegutsema, ei olegi võimalik sellist püsivat tegevust vastuvõtvas riigis varem omada.
11.Direktiiv võimaldab registreerimise otsuseid ka ümber vaadata (art 9). Registrikande kustutamise aluseks saab olla eelkõige päritoluriigis kutsetegevuse loa kehtivuse lõppemine või peatumine (art 7 lg 5) või vastuvõtvas riigis kehtivate kohustuste rikkumine (art 7 lg 1). Direktiiv võimaldab registreeringu lõpetada püsiva tegevuse puudumise tõttu üksnes lähtudes põhimõttest, et registreerimine ei hõlbusta advokaadi kutsealal alalist tegutsemist vastuvõtvas riigis (art 1). Seejuures saab registreeringu lõpetamise aluseks olla sel juhul advokatuuri assotsieerunud liikme soovi puudumine tegutseda alaliselt vastuvõtvas riigis (vt direktiivi art-d 1 ja 2 ning art 3 lg 1) ning direktiiv ei näe ette selle soovi praktikas realiseerimata jätmisel tagajärjena registreeringu lõpetamist.
12.AdvS 5. peatükk ei näe ette advokatuuri assotsieerunud liikme väljaarvamist advokatuurist juhul, kui liige ei tegutse Eestis püsivalt. AdvS § 70 lg 2 järgi on advokatuuri assotsieerunud liikme advokatuurist väljaarvamise tingimuseks õiguse kaotamine tegutseda EL liikmesriigis (st päritoluriigis) täieõigusliku advokaadina. Püsiva praktika puudumine ei ole, nagu ka Eesti 5(6)
3-19-617 advokaadi puhul, distsiplinaarsüütegu. Erinevalt AdvS § 36 lg 1 p-st 4 ei ole ette nähtud assotsieerunud liikme väljaarvamist advokatuurist juhul, kui advokaat ei ole tervise tõttu või muul põhjusel üle kolme aasta järjest tegutsenud advokaadina, samuti mitte püsiva tegutsemise puudumise tõttu.
13.Seetõttu ei saa AdvS § 66 lg-t 1 mõista nii, et sellest tuleneks advokatuuri assotsieerunud liikmele nõue tegutseda püsivalt Eestis.
14.Euroopa Kohtu 30.11.1995 otsus asjas nr C-55/94 puudutas teistsugust olukorda. Tolles asjas oli vaidluse all küsimus, kas EÜ asutamislepinguga on kooskõlas vastuvõtva riigi regulatsioon, mis ei võimalda teise EL liikmesriigi advokaadil vastuvõtvas riigis püsivalt advokaadina tegutseda ja advokaadibürood luua. Kuigi selles lahendis antud selgitused võimaldavad piiritleda direktiivi 98/5/EÜ kohaldamisala, on lahend oluline üksnes advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemise õiguse andmisel, mitte aga tema tegevuse üle järelevalve teostamisel: kui isik ei soovi selles kohtulahendis kirjeldatud tingimuste tähenduses püsivalt Eestis tegutsema hakata, saab keelduda temale advokatuuri assotsieerunud liikme staatuse andmisest.
15.Kuna vaidlustatud protokollises otsuses ette heidetud käitumine ei olnud õigusvastane, ei olnud ettekirjutuse tegemine apellandile õiguspärane. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada (HKMS § 200 p 3).
16.HKMS § 108 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja on tasunud nii halduskohtus kui ringkonnakohtus riigilõivu 15 eurot. See summa (kokku 30 eurot) tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.