1.YY-le kuulub Saue vallas Kaasiku külas Tipivärava AÜ 6 kinnistul (registriosa nr 1282102; katastritunnus 29703:002:0061; pindala 228 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) asuv aiamaja. CC-le kuulub Tipivärava AÜ 4 kinnistul (registriosa nr 1710902; katastritunnus 29703:002:0041; pindala 534 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) asuv aiamaja. YY ja CC
3-19-662 aiamajade vahel asub BB-le kuuluval Tipivärava AÜ 5 kinnistul (registriosa nr 1725202; katastritunnus 29703:002:0051; pindala 229 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) asuv aiamaja. Kõik eelnimetatud aiamajad on üksteisega kokku ehitatud.
2.YY ja CC esitasid endisele Kernu Vallavalitsusele 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused, milles palusid teostada ehitusjärelevalvet Tipivärava AÜ 5 kinnistul asuva aiamaja rekonstrueerimistööde suhtes. Kernu Vallavalitsus teavitas 04.04.2017 ja 05.06.2017 vastustes, et Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimiseks väljastati 21.12.2010 ehitusluba, mis kehtib. BB on täitnud temale tehtud 28.01.2014 ettekirjutuse eemaldada naaberkinnistule ulatuv varikatuse osa ja paigaldada nõuetekohane reoveemahuti, et vältida reovee lekkimist pinnasesse ja naabermaja keldrisse. Tipivärava AÜ 5 aiamaja ümberehitus ei ole veel lõppenud. Ehitise kasutuseelse auditi vajadus otsustatakse kasutusloa menetluses ning ehitise vastavust kehtestatud nõuetele saab hinnata peale ehitise auditi koostamist.
3.YY ja CC esitasid Tallinna Halduskohtule 26.05.2017 kaebuse Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 ja 05.06.2017 vastuste tühistamiseks ning valla kohustamiseks vaadata nende 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused uuesti läbi (haldusasi nr 3-17-1138). Tallinna Halduskohus rahuldas 03.11.2017 otsusega kaebuse, tühistas Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 ja 05.06.2017 kirjad ning kohustas Kernu valda vaatama YY ja CC 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused uuesti läbi. YY ja CC esitasid halduskohtu otsuse peale 04.12.2017 apellatsioonkaebuse osas, milles kohtuotsust ei tunnistatud viivitamata täidetavaks ja kaebajate menetluskulud jäeti nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17.10.2018 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning muutis halduskohtu otsuse põhjendusi ja menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata.
4.YY ja CC esitasid Saue Vallavalitsusele 12.02.2019 avalduse korraldada viivitamatult Tipivärava AÜ 5 aiamaja osas objektiivne ja täielik audit ning ehitusjärelevalve. Samuti palusid avaldajad Saue vallal vastata nende esitatud kaheksale küsimusele Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimise kohta ning edastada neile koopiad kõikidest dokumentidest, mis otseselt või kaudselt iseloomustavad ehitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust, ning volitatud isikute poolt ehituse kontrollide põhjal vastu võetud õigusaktidest ja arvamustest. Saue Vallavalitsus vastas esitatud küsimustele 27.03.2019 kirjaga nr 5-5/2881-11.
5.YY ja CC esitasid Tallinna Halduskohtule 09.04.2019 kaebuse, milles palusid tunnistada Saue valla tegevus ja tegevusetus ebaseaduslikuks ning kohustada Saue valda vastama nende 12.02.2019 avaldusele. Saue vald esitas haldusasjas nr 3-17-1138 ringkonnakohtule Tipivärava AÜ 5 aiamaja suhtes tehtud ehitise erakorralise auditi (Finantsplaneerimise OÜ 21.09.2018 töö nr TR 1891/2018). Pärast dokumendi sisuga tutvumist esitasid kaebajad Saue Vallavalitsusele 12.02.2019 avalduse täiendava auditi koostamiseks ja ehitusjärelevalve tegemiseks. Vastustaja poolt esitatud auditi järeldused on ebaõiged ja puudulikud. Kaebuse esitamise seisuga ei ole vastustaja kaebajate 12.02.2019 avaldusele vastanud ning on oma ebaseadusliku tegevusetusega loonud olukorra, kus esineb jätkuv oht kaebajate omandile ja tervisele. Kaebuse 06.05.2019 täiendustes selgitasid kaebajad, et nende eesmärk on saavutada tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine ning palusid kohustada Saue valda tegema Tipivärava AÜ 5 aiamaja osas täiendav audit ja rakendada meetmeid ebaseaduslike rekonstrueerimistööde lõpetamiseks. Kaebuse 20.09.2019 täiendustes palusid kaebajad nõuda vastustajalt välja kõik dokumendid, mis: 1) tõendavad aiamajade nr 4, 5 ja 6 ühisele lintvundamendile langevate mõjude uurimist; 2(7)
3-19-662 2) tõendavad kaebajate poolt ehitusprojektile kirjaliku nõusoleku andmist; 3) tõendavad aiamajade nr 4, 5 ja 6 piirkonnas põhjaveele ja pinnasele langevate mõjude uurimist; 4) tõendavad vastustaja poolt ehitusprojekti kinnitamise ja ehitusloa väljastamise aega. Samuti palusid kaebajad määrata asjas kohtulik ekspertiis, milleks on nad ekspertidele sõnastanud 18 küsimust.
6.Saue vald palus 20.05.2019 kirjalikus vastuses (täiendatud 07.10.2019) jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebuse aluseks samad asjaolud ja selle nõuded on analoogsed haldusasjas nr 3-17-1138 esitatud nõuetega. Vastustaja on kaebajate 12.02.2019 avaldusele juba vastanud 27.03.2019 kirjaga nr 5-5/2881-11. Põhjendatud ei ole nõuded uue ehitusauditi koostamiseks ja täiendavaks ehitusjärelevalveks, sest Tipivärava AÜ 5 aiamaja omanik on asunud tegema 21.09.2018 auditist tulenevaid vajalikke ehitus- ja parandustöid. Kuigi kõiki auditist tulenevaid vajalikke töid ei ole veel tehtud, on vastustaja ehitusspetsialist tuvastanud, et töödega minnakse jõudumööda edasi. Kui aiamaja nr 5 omanik peaks jätma parandustööd pooleli, võtab vastustaja kasutusele täiendavad ehitusjärelevalve abinõud. Kuna järelevalve meetodid ja meetmed valib haldusorgan konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt kaalutlusõiguse alusel, puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluses konkreetse tulemuse saavutamist, sh vaidlustada järelevalvemenetluse lõpptulemusena tehtud otsust. Kaebajate elule ja omandile vahetu ohu puudumine leidis kinnitust juba haldusasjas nr 3-17-1138 ning kaebajad ei ole esitanud selles osas mingeid uusi tõendeid. Ohu puudumist kinnitab ka vastustaja tellitud 21.09.2018 audit. Seega ei saa esineda nõuet võtta kasutusele konkreetsed ohutõrjemeetmed ja selline kaebus oleks ka menetluslikult lubamatu, sest samas küsimuses on olemas jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1138. Aiamaja nr 5 omaniku tekitatud kahju hüvitamist saavad kaebajad nõuda maakohtus.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 09.10.2019 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel asja menetluse nõude osas kohustada Saue valda vastama kaebajate 12.02.2019 avaldusele, sest sellele on juba vastatud Saue Vallavalitsuse 27.03.2019 kirjaga. Halduskohus märkis lisaks, et kuigi kaebus on ebaülevaatlik ja sellest ei selgu kaebajate eesmärk kohtusse pöördumisel, võib kaebusest välja lugeda nende soovi täiendavaks ehitusjärelevalveks ja täiendava ehitusauditi koostamiseks. Alternatiivselt võib kaebajate tahet tõlgendada selliselt, et nende sooviks on kohustada vastustajat võtma kasutusele konkreetsed ohutõrjemeetmed. Samas on kaebajatele juba varem selgitatud, et ehitise nõuetele vastavuse kontroll toimub reeglina kasutusloa menetluses ning kui vastustaja peaks andma kasutusloa nõuetele mittevastavale ehitisele, saab kasutusluba vaidlustada halduskohtus. Kui ehitise omanik ei soovigi kasutusluba taotleda ning kui ehitisest lähtub kaebajatele vahetu oht, saavad nad vastustajalt nõuda ohutõrjemeetmete rakendamist. Kaebajatel tuleb esitada kohtule konkreetne taotlus koos põhjendustega. Kohus ei saa menetleda üldsõnalist kaebust. Tuvastamisnõuete esitamine on HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud ning kaebajatel tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine nende õiguste kaitseks vajalik. Kaebuse esitamine ehitusjärelevalve vaidlustamiseks oleks põhjendatud üksnes juhul, kui vastustaja jääb tegevusetuks. Praeguses asjas seda väita ei saa, mistõttu tuleks kaebajatel ära oodata, millal vastustaja ehitusjärelevalve lõpetab või väljastab kasutusloa, sest alles siis saab hinnata, kas kaebajate nõudmistega on arvestatud. Asjas ei esine ka alust tellida kohtulik ekspertiis, sest kaebajatel puudub mistahes takistus tellida ekspertiis enda nimel ja see kohtule esitada. Taotlus dokumentide väljanõudmiseks on asjasse puutumatu ja menetlust koormav. Kaebajatel tuleb vastata kohtu tõstatatud küsimustele hiljemalt 23.10.2019 ja vastustajal esitada nende suhtes omapoolne seisukoht hiljemalt 30.10.2019. YY ja CC esitasid halduskohtu 09.10.2019 määruse peale määruskaebuse osas, milles kohus asja menetluse lõpetas. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 23.12.2019 määrusega rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 15.01.2020.
3(7)
3-19-662
8.Saue vald leidis 30.10.2019 seisukohas, et kaebus tuleks HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, sest kaebajad ei ole määratud tähtajaks vastanud kohtu küsimustele. Seejuures esindab kaebajaid õigusteadmistega isik. Aiamaja nr 5 kohta koostatud ehitusauditi alusel tegi Saue Vallavalitsus 20.06.2019 ettekirjutuse nr 5-5/3985, millega kohustas ehitise omanikku kõrvaldama tuvastatud puudused hiljemalt 07.07.2019. Vastustaja ehitusspetsialist kontrollis 22.10.2019 ettekirjutuse täitmist ja leidis, et ehitise omaniku tegevus ei ole olnud piisav. Sellest tulenevalt kavandab vald asendustäitmise rakendamist ja on selgitamas välja selle maksumust.
9.Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2020 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ning § 151 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel kaebuse läbi vaatamata. Kohus on juhtinud kahel korral kaebajate tähelepanu vajadusele mõelda läbi ja esitada nõuded, mis aitaksid kaasa kaebajate eesmärkide täitmisele. Olukorras, kus kaebuse peamise nõude osas on menetlus lõppenud ning teiste nõuete osas ei ole kaebajad kaebust täpsustanud, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kaebus on ebaselge ja sellega ei ole võimalik saavutada kaebajate eesmärki. Enamik kaebajate probleeme seondub kahjuga, mille on neile tekitanud ebakvaliteetne ehitamine naabri poolt. Sellisel juhul tuleb kaebajatel pöörduda hüvitamisnõudega naabri poole või esitada hüvitamisnõue vastustaja vastu, kuid nad ei ole seda teinud. Kohtule ei nähtu, et tuvastamisnõude esitamine oleks kaebajate õiguste kaitseks vajalik, mistõttu ei ole see HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav. Kuna ehitusjärelevalve Tipivärava AÜ 5 hoone osas alles käib ning vastustaja järelevalve all toimub probleemide kõrvaldamine, siis ei ole järelevalvemenetluse kohtulik kontroll eesmärgipärane ega lubatav. Puudub alus väita, et kaebajate õigused jäävad järelevalvemenetluses kaitseta. Kohus on kaebajatele korduvalt selgitanud, kuidas nad saavad oma õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebajaid esindab õigusteadmistega isik, kes on eelduslikult võimeline neile selgitama, kuidas tuleb oma õigusi kaitsta. Kohus ei näe mõtet praeguse haldusasja menetlust jätkata, kuna esitatud kujul ei võimalda kaebus lahendada kaebajate probleeme. Eesmärgipäratu oleks hakata küsima kaebajatelt täiendavaid selgitusi, sest nad on jätnud 09.10.2019 kohtunõude täitmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.YY ja CC paluvad 18.02.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.02.2020 määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on jätnud kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata, sest see vastab kõigile nõuetele (sh HKMS §-dele 37–39). Kaebajate nõuded on suunatud sellele, et tuvastada Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa ja selle realiseerimise kontrolli õigusvastasus ning hüvitada kaebajatele ebaseadusliku ehitusloa realiseerimise ja selle kontrolliga tekitatud kahju, samuti kõrvaldada ebaseadusliku ehitusloa ja selle täitmise järelevalve negatiivsed tagajärjed. Aiamaja nr 5 ehitustegevus toimub ilma nõuetekohase ehitusloata ja kõlbmatu ehitusprojekti alusel ning nõuetele mittevastaval viisil, mis tekitab kaebajatele varalist ja mittevaralist kahju. Aiamaja nr 5 osutab oma ülemäärase massiga hävitavat mõju ühisele lintvundamendile rajatud kaebajate aiamajadele nr 4 ja nr 6. Kaebajate aiamajad on vajunud ja neisse on tekkinud praod, kütteseadmed ja kelder on muutunud kasutuskõlbmatuteks ning elamistingimused oluliselt halvenenud. Aiamaja nr 5 ohustab kaebajate elu ja tervist. Vastustaja ei ole kaebajate nõuetele vaatamata tellinud nõuetekohast auditit ega teostanud vajalikul määral ehitusjärelevalvet. Kuna kaebajatel puudus juurdepääs avalikule teabele (st vastustaja ei esitanud nende poolt soovitud dokumente), jäid nad ilma võimalusest vaidlustada aiamaja nr 5 suhtes väljastatud ehitusluba, mistõttu on rikutud nende õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebajad on jäetud ehitusloa andmise menetlusse kaasamata ning nad ei ole kunagi andnud ehitustegevuseks (sh naabrite ühisele seinale toetuva 8-meetrise tuletõkkeseina püstitamiseks) oma nõusolekut, mistõttu on ehitamine ebaseaduslik. Kaebajad on korduvalt juhtinud vastustaja 4(7)
3-19-662 tähelepanu ehitamise käigus toimunud ehitusnõuete jämedale rikkumisele ja vastuoludele ehitusprojektiga, kuid vastustaja ei ole kasutanud temale seadusega antud järelevalve volitusi, vaid üritab hoopis varjata aiamaja nr 5 ebaseaduslikku ehitamist. Vastustaja esitatud auditi tulemuste põhjal avastasid kaebajad järjekordselt jämedad rikkumised, kuid vastustaja jäi tegevusetuks ega kohaldanud rikkujate suhtes mingeid toimivaid haldusmeetmeid. Vastustaja on samuti jätnud vastamata kaebajate 26.06.2019 avaldusele ning halduskohus on põhjendamatult keeldunud kohustamast vastustajat nimetatud avaldusele vastama. Kuna kaebajatel puudub juurdepääs ehitamise aluseks olevatele dokumentidele ja määratud ei ole ka ehitusekspertiisi, siis ei ole kaebajatel olnud võimalik kaebuse eset korrektselt formuleerida ja oma nõuet põhjendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebuse lahendamiseks selle kohta vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga.
12.Tallinna Halduskohus lõpetas 09.10.2019 määrusega menetluse nõude osas kohustada Saue valda vastama YY ja CC 12.02.2019 avaldusele ning kohustas kaebajaid hiljemalt 23.10.2019 selgitama, kuidas aitab ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine kaitsta nende õigusi ning miks on kaebajad vaidlustanud Saue valla tegevuse ehitusjärelevalve korraldamisel juba enne järelevalvemenetluse lõppemist. Kuna kohustamisnõude osas menetluse lõpetamine loeti Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 määrusega (jõustus 15.01.2020) õiguspäraseks, siis jäid pärast 09.10.2019 määruse tegemist menetlusse üksnes ehitusloa ja järelevalvemenetlusega seotud tuvastamisnõuded. Kaebajad jätsid halduskohtu 09.10.2019 määruse resolutsiooni p-s 2 esitatud nõude täitmata. Halduskohtu 03.02.2020 määruse põhjendustest nähtub, et menetlusse jäänud nõuete osas tingis kaebuse läbi vaatamata jätmise esmajoones see, et kaebajad ei toonud ka 09.10.2019 määruses esitatud korduvale nõudmisele vaatamata välja mingeid asjaolusid või põhjendusi, mis võimaldanuks hinnata tuvastamisnõuded HKMS § 45 lg-te 2 ja 3 alusel lubatavaks (vt ka HKMS § 38 lg 4).
13.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimise aluseks on endise Kernu Vallavalitsuse poolt väljastatud 21.12.2010 ehitusluba nr 10872, siis oli selle õigusvastasuse tuvastamiseks halduskohtusse pöördumiseks HKMS § 46 lg-s 5 ettenähtud kolmeaastane tähtaeg 09.04.2019 kaebuse esitamise hetkeks ammu möödunud ja asja menetlus tulnuks selle nõude osas HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada. Mõistlikult ei ole võimalik eeldada, et kaebajatel saaks olla mingi mõjuv põhjus sedavõrd pika kaebetähtaja nii oluliseks ületamiseks, mis võiks tingida tähtaja ennistamise. Eelkõige pidi naaberkinnistul toimuv ehitustegevus olema kaebajatele äratuntav (ehitisregistri andmete järgi on ehitamise alustamise teatis esitatud 14.06.2011) ja kui kaebajad leidsid, et see võib rikkuda nende õigusi, pidanuks nad astuma viivitamata samme, et nõuda välja ehitamise aluseks olevad dokumendid ja vajadusel need vaidlustada. Koos ehitusloaga ja sama tähtaja jooksul tulnuks vaidlustada ka ehitusloa andmise menetluses tehtud toimingud, mida kaebajad peavad oma õigusi rikkuvaks. Isegi juhul, kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusloa andmise aluseks olnud ehitusprojektist, ei anna see kaebajatele õigust vaidlustada ehitusluba tagantjärele. Ehitusloa õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamist mitu aastat pärast kaebetähtaja möödumist ei õigustaks isegi see, kui kaebajatele selgus alles ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemusel, et naaberhoone 5(7)
3-19-662 rekonstrueerimine (sh selle oluliselt suuremaks ehitamine) võib kahjustada nende õigusi. Kohtusse pöördumise tähtaja kulgema hakkamine ei ole seotud vaidlustatava haldusakti õigusvastasusest teadasaamisega, vaid üksnes haldusakti olemasolust teadasaamisega. Pidades silmas, et kuigi määruskaebusest saab välja lugeda küllaltki selge nõude ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks, siis 09.04.2019 kaebuses ja selle täiendustes on kaebajate nõue olnud sõnastatud märksa umbmäärasemalt (tuvastada vastustaja „tegevuse ja tegevusetuse“ õigusvastasus). Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hakata halduskohtu määrust muutma ja asja menetlust kaebetähtaja ületamise tõttu osaliselt lõpetama.
14.Ehitusjärelevalve osas on halduskohus õigesti rõhutanud, et vastustaja seisukohtadest ja esitatud dokumentidest (Saue Vallavalitsuse 20.06.2019 ettekirjutus nr 5-5/3985 ja 22.10.2019 ehitise ülevaatuse protokoll) nähtuvalt ei ole Tipivärava AÜ 5 aiamaja suhtes ehitusjärelevalve menetlust lõpetatud, vaid see jätkub, mistõttu on kaebus ehitusjärelevalve puudulikkuse peale ennatlik. Tallinna Halduskohus kohustas 03.11.2017 otsusega nr 3-17-1138 Kernu valda vaatama uuesti läbi YY ja CC 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimise suhtes. Tallinna Ringkonnakohus on samas asjas tehtud 17.10.2018 otsuses (p 14) märkinud, et vastustaja ei ole kohtuotsust vaidlustanud, vaid on asunud tegema riikliku järelevalve toiminguid (s.o tellis 21.09.2018 ehitise auditi – Finantsplaneerimise OÜ töö nr TR 1891/2018). Praeguses asjas on vastustaja esitanud tõendid, et ehitusjärelevalve menetluses on BBle tehtud 20.06.2019 ettekirjutus nr 55/3985, millega kohustati Tipivärava AÜ 5 aiamaja omanikku hiljemalt 07.07.2019 kõrvaldama eeltoodud auditis tuvastatud puudused. Samuti on kohtule esitatud Saue Vallavalitsuse 22.10.2019 ehitise ülevaatuse protokoll, milles on fikseeritud, et Tipivärava AÜ 5 aiamaja omanik on 20.06.2019 ettekirjutuse täitnud üksnes osaliselt ja seetõttu võidakse tema suhtes vastavalt ettekirjutuses toodud hoiatusele kohaldada asendustäitmist. Seega ei ole alust väita, et vastustaja oleks olnud tegevusetu.
15.Kaebajad ei ole ka määruskaebuses toonud välja ainsatki asjaolu või põhjendust, millest saaks järeldada, et Saue vald kavatseks loobuda ettekirjutuse täitmise nõudest või lõpetada ehitusjärelevalve menetluse. Kaebajate väited tellitud auditi ebapiisavusest ja rekonstrueeritava aiamaja nr 5 ohtlikkusest nende elule ja tervisele ning neile kuuluvate aiamajade püsimisele on üldsõnalised ja tõendamata. Etteheited Tipivärava AÜ 5 kinnistul toimuvale ehitustegevusele seonduvad suures osas ehitamise aluseks oleva dokumentatsiooniga, mida kaebajad ei saa enam vaidlustada. Seejuures on hiljemalt Saue Vallavalitsuse 27.03.2019 vastuses nr 5-5/2881-11 kaebajate 12.02.2019 avaldusele antud ülevaade Tipivärava AÜ 5 aiamaja ehitamise aluseks olevatest dokumentidest ja nendega tutvumise võimalustest, mistõttu ei ole ka alust väita, et kaebajatel ei olnudki võimalik kaebuse eset korrektselt formuleerida ja sisuliselt põhjendada, kuna neil puudub juurdepääs ehitamise aluseks olevatele dokumentidele ja määratud ei ole ka ehitusekspertiisi. Täiendavalt on kaebajatele edastatud kõik ehitusjärelevalve käigus koostatud dokumendid. Seonduvalt kaebajate etteheitega, et halduskohus ei ole määranud aiamajade nr 4, 5 ja 6 suhtes kohtulikku ehitusekspertiisi, et selgitada välja kaebajatele kahju tekkimine ja selle suurus ning seos vastustaja tegevusetusega, märgib ringkonnakohus, et esiteks ei ole kaebajad esitanud halduskohtule kahju hüvitamise nõuet ja teiseks jääb arusaamatuks, mis takistaks neil endil tellimast vajalikku ekspertiisi neile kuuluvate aiamajade osas, kui nad soovivad lükata ümber vastustaja tellitud auditi järeldusi või kinnitada oma väiteid enda hoonete kahjustustest.
16.Määruskaebuses on esitatud uued nõuded kohustada Saue valda vastama kaebajate 26.06.2019 avaldusele ning hüvitada Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimiseks ehitusloa andmisega ja selle täitmise mittenõuetekohase kontrolliga kaebajatele tekitatud kahju. Kaebuse muutmine (sh nõuete lisamine või asendamine) on HKMS § 49 lg 2 järgi erandina võimalik ka apellatsiooniastmes, kuid see saab olla lubatav eelkõige kohtumenetluse kestel muutunud 6(7)
3-19-662 asjaolude tõttu ega puuduta nõudeid, mida saanuks esitada ka kaebuse esitamise ajal või mis ei ole algse kaebuse eesmärgiga olemuslikult seotud (nt Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-3-192-16, p-d 23–24). Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebajad palusid 26.06.2019 avalduses Saue Vallavalitsusel teha Tipivärava AÜ 5 aiamaja visuaalne kontroll ja vastustaja on esitanud 22.10.2019 protokolli kõnealuse ehitise ülevaatuse kohta, siis on taotletud toiming tehtud. Avalduses paluti lisaks lahendada kõik probleemid ja viia ehitustegevus projektiga vastavusse, mis ongi käimasoleva ehitusjärelevalve eesmärk. Seega, isegi kui vastustaja ei ole kaebajate 26.06.2019 avaldusele eraldi vastust koostanud (ja kaebajad vastust üldse ootasid), on Saue vald avalduses taotletud toimingud juba teinud või on need tegemisel. Sellises olukorras ei saa kaebuse muutmist pidada otstarbekaks. Kahju hüvitamise nõue ei ole hõlmatud algse kaebuse eesmärgiga (vastuse saamine 12.02.2019 avaldusele ja ehitusjärelevalve toimingute tegemine), mistõttu ei saa kaebuse hüvitamisnõudega täiendamist pidada lubatavaks.
17.Eelneva põhjal jääb YY ja CC määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.02.2020 määrus muutmata
18.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna YY ja CC on 10.02.2020 tasunud kumbki määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjatele tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.