lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1138/37

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1138/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 247 lg 2, 3Kohtulahendi viivitamata täitmineHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 51 lg 4Avalduse esitamise aegHKMS § 168 lg 2Otsuse täitmise tingimusedHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1138/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.11.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-19-662/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.03.20203-19-662/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.02.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1138

Haldusasi

XX ja YY kaebus Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 vastuse nr 7-3.7/1475-11 ja 05.06.2017 vastuse nr 225/651-1 tühistamiseks ning Kernu Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata nende 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX ja YY, esindaja Aleksander Strelov Vastustaja – Saue vald (Kernu valla õigusjärglane), esindaja Marju Põllu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja YY apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX ja YY apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 otsuse haldusasjas nr 3-17-1138 resolutsiooni p 5 ning mõista Saue vallalt nii XX kui YY kasuks välja menetluskulud 270 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 otsuse haldusasjas nr 3-17-1138 resolutsiooni p 2 muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
4.
Mõista Saue vallalt nii XX kui YY kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 159 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-17-1138 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX ja YY esitasid Kernu Vallavalitsusele 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused teostada Tipivärava AÜ 5 asuva aiamaja rekonstrueerimistööde üle riiklikku ehitusjärelevalvet, viia läbi kasutusloa eelne ehitusaudit, tunnistada CC poolt ehitatu nõuetele mittevastavaks, kohustada rekonstrueerimise käigus püstitatud osa lammutama ja kohustuse mittetäitmisel määrata sunniraha 6400 eurot.
2.Kernu Vallavalitsus teatas 04.04.2017 vastuses nr 7-3.7/1475-11, et teostab riiklikku järelevalvet Tipivärava AÜ 5 ehitise ehitamise üle. Kernu vald teatas 05.06.2017 vastuses nr 22-5/651-1, et on teostanud järelevalvet CC-le kuuluva Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimise üle. Ehitusluba nimetatud hoone rekonstrueerimiseks väljastati 21.12.2010 ja see on kehtiv. Ehitise kasutuseelse auditi vajadus otsustatakse kasutusloa menetluses, kuid kasutusloa taotlust ei ole esitatud. Ehitise vastavust kehtestatud nõuetele saab määrata peale ehitise auditi koostamist.
3.XX ja YY esitasid 26.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 vastuse nr 7-3.7/1475-11 ja 05.06.2017 vastuse nr 22-5/6511 ning kohustada Kernu Vallavalitsust vaatama nende 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks uuesti läbi. Kaebajad esitasid 05.10.2017 avalduse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kuulutamiseks ja kohtuekspertiisi määramiseks.
4.Kernu vald esitas 05.06.2017 vastuse kohtunõudele, mida loeb vastuseks kaebajate 18.04.2017 avaldusele. Kernu Vallavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2017 otsusega rahuldamata XX ja YY taotluse määrata asjas kohtuekspertiis (resolutsiooni p 1), tunnistada halduskohtu 03.11.2017 otsus samas asjas viivitamata täidetavaks (resolutsiooni p 2) ja rahuldas kaebuse (resolutsiooni p-d 3–4). Halduskohus mõistis Kernu vallalt kaebajate kasuks välja riigilõivu 30 eurot ja jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (resolutsiooni p 5). Kaebajad on Tipivärava AÜ maja nr 5 ehitustegevusest puudutatud isikud ning neil on õigus nõuda, et järelevalvemenetluse algatamine otsustatakse kaalutlusvigadeta. Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kirjas puuduvad õiguslikud alused, kaalutlused ja avaldajate sisuliste argumentide käsitlus, mistõttu on tegemist ilmselgete kaalutlusvigadega otsusega. Ka Kernu valla 05.06.2017 keeldumises ei ole kõiki olulisi asjaolusid arvesse võetud ja kaalutud. Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määruse resolutsiooni p-ga 2 anti menetlusosalistele õigus esitada täiendavaid seisukohti ja taotlusi kuni 04.10.2017. Kohus jätab HKMS § 51 lg-st 4 tulenevalt rahuldamata kaebajate taotlused ekspertiisi määramiseks ja lahendi viivitamata 2(5)

3-17-1138 täidetavaks kuulutamiseks, sest taotlused on esitatud hilinemisega. Kaebajad esitasid menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 19.10.2017, seega tähtaja rikkumisega, mistõttu pole õigusabikulu väljamõistmine vastustajalt põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.XX ja YY esitasid 04.12.2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 otsus osaliselt. Kaebajad paluvad teha ringkonnakohtul tühistatud osas uue otsuse, millega mõista välja kaebajate esimese astme kohtu menetluses kantud menetluskulud ning kohustada vastustajat viivitamatult läbi viima järelevalve aiamaja nr 5 ehituse üle või määrata selleks tähtaeg. Aiamaja nr 5 ehitust teostatakse alates 2000. aastast ja see tekitab ohtu kaebajate varale, elule ja tervisele, mistõttu on põhjendatud märkida kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kaebajate esindajal ilmnesid puudused ID-kaardi programmis ja endast mitteolenevatel põhjustel ei omanud ta juurdepääsu e-toimikule ning ei olnud teadlik kohtumäärusega määratud tähtaegadest.
7.Saue vald palus 12.01.2018 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ekspertiisi määramata jätmine, otsuse viivitamata täitmiseks määramata jätmine ja menetluskulude vastustajalt välja mõistmata jätmine on põhjendatud, sest taotlused esitati tähtaja rikkumisega. Tõendamata on väide, et kaebajad ei teadnud halduskohtu 05.09.2017 määrusest puuduste tõttu ID-kaardi programmis. Nimetatud puudusi ei olnud välja toodud kaebajate 05.10.2017 ja 19.10.2017 taotlustes ja e-toimiku probleeme on esmakordselt mainitud alles apellatsioonkaebuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.XX ja YY vaidlustasid Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 otsust osas, milles jäeti rahuldamata taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks (resolutsiooni p 2) ja jäeti kaebajate menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 5). Kaebajad ei ole vaidlustanud kohtuekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmist (resolutsiooni p 1).
9.HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 3 sätestab, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
10.Tallinna Halduskohus andis 05.09.2017 määrusega menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid (sh menetluskulu dokumente ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente) kuni 04.10.2017 ja vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 19.10.2017 (tl 63). Määrus toimetati A. Strelovile avaliku e-toimiku kaudu kätte 05.09.2017 kell 15.26. Vaidlus puudub selles, et kaebajate esindaja on muu hulgas seadistanud e-toimiku infosüsteemi edastama endale e-postile teavitusi tähtaegade saabumise kohta (tl 52p) ja Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määruse alusel oli infosüsteemis tähtajaks määratud 04.10.2017 kell 23.59.
11.Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks A. Strelovist sõltumatuid asjaolusid, mis põhjendaksid tähtaja (04.10.2017) möödalaskmist, ja ringkonnakohtul puudub 3(5)

3-17-1138 alus arvata, et e-toimikus automaatselt fikseeritud dokumendi kättetoimetamised on väärad. ID-kaardi sertifikaatidega seonduvalt 2017. aastal avastatud turvarisk tingis alates 03.11.2017 õhtust ligikaudu 760 000 ID-kaardi sertifikaadi kehtivuse peatamise (vt Vabariigi Valitsuse 02.11.2017 uudis), mis ei saanud mõjutada 05.09.2017 kohtumääruse kättesaamist ja etoimiku juurdepääsetavust kuni 03.11.2017 otsuse avalikult teatavaks tegemiseni. Kaebajate volitatud esindaja on kasutanud e-toimiku infosüsteemi kohtumenetluse dokumentide kättesaamiseks ja kuna menetlusdokumendiga tutvumine eeldab isiku autentimist mobiil-ID või ID-kaardiga, siis on väited ID-kaardi programmi tõrgete kohta põhjendamatud ja paljasõnalised. A. Strelov ei ole väitnud, et tal puudus võimalus e-posti kasutamiseks. Etoimiku infosüsteem pidi edastama enne tähtaja 04.10.2017 saabumist automaatse teavituse, millest alates pidi kaebajate esindajale olema arusaadav, et asjas on koostatud 05.09.2017 kohtumäärus ja lähipäevil saabub kohtu poolt määratud tähtaeg. Samuti esitas kaebajate esindaja 05.10.2017 avalduse (dateeritud 27.09.2017 – tl 75), mille lisade hulgas oli muuhulgas Kernu Vallavalitsuse 25.09.2017 tõendite esitamise kaaskiri, mille esimeses lauses on välja toodud, et „Tallinna Halduskohtu 05.09.2017. a kohtumäärusega haldusasjas nr 317-1138 anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 04.10.2017“ (tl 101). A. Strelov ei pöördunud ajavahemikul 05.09.2017–03.11.2017 kohtu poole e-posti teel määruse saamiseks või menetluslike küsimuste täpsustamiseks.

12.Kaebajate esindaja A. Strelov võttis esimese astme kohtumenetluses menetlusdokumente korduvalt vastu e-toimiku kaudu. Seega oli A. Strelovil juurdepääs ja võimalus e-toimiku kasutamiseks. Kaebajate esindaja A. Strelov tõi 12.08.2017 ja 18.08.2017 kirjades välja, et ei suuda avada e-toimikut ja palus 12.08.2017 kohtumäärus suunata e-posti aadressile (tl 52). Eeltoodu võis ringkonnakohtu hinnangul olla põhjustatud A. Strelovi ekslikust arvamusest, et halduskohus koostas 12.08.2017 kohtumääruse, mis ei olnud isikule e-toimikus kättesaadav. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et A. Strelov ei saanud 05.09.2017 määrust e-toimiku kaudu kätte ja ei olnud teadlik menetlustähtaegade (04.10.2017 ja 19.10.2017) kulgemisest, mistõttu on kaebajate 05.10.2017 taotlused ning 19.10.2017 menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitatud hilinenult.
13.Kaebajate 05.10.2017 avaldus sisaldas taotlust kohustada vastustajat viivitamatult teostama erakorraline audit ja algatama ehitusjärelevalve, mida halduskohus käsitles taotlusena määrata otsus viivitamata täitmisele (HKMS § 168 lg 2 ja § 247 lg 3). HKMS § 247 lg 3 laused 2 ja 3 sätestavad, et kohus arvestab ka teiste menetlusosaliste õigusi ja avalikke huve ning võimaluse korral küsib otsuse viivitamata täitmise kohta teoste menetlusosaliste seisukohta.
14.Taotlus otsuse viivitamata täidetavaks kuulutamiseks oli esitatud ühepäevase hilinemisega ja käesoleval juhul oleks HKMS § 247 lg-st 3 tulenevalt olnud põhjendatud ka teise menetlusosalise arvamuse küsimine. Teisel menetlusosalisel oli õigus hiljemalt 19.10.2017, st 14 päeva jooksul, esitada seisukoht hiljemalt 04.10.2017 esitatud täiendavatele taotlustele või tõenditele. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise taotluse hilinenult esitamine saanud kaasa tuua menetluse venimist, sest Kernu vallal oli piisavalt aega (13 päeva) sellele vastamiseks. Otsuse viivitamatult täidetavaks kuulutamise taotluse rahuldamata jätmine on siiski põhjendatud. Reeglina jõustub kohtuotsus, kui selle vaidlustamise tähtaeg on möödunud. HKMS § 247 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada otsuse viivitamata täidetavaks, kui kohtulahendi hilisem täitmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise õiguse või oleks raskendatud või võimatu. Käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kuigi välistada ei saa kaebajate varale ehitustegevusest tuleneva teatava kahjuliku mõju avaldumist, ei kahjustaks taotletud ehitusjärelevalve hilisem teostamine kaebajate õigusi oluliselt. Vastustaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud ning on asunud riikliku järelevalve toiminguid teostama (tellides ehitustehnilise ekspertiisi). 4(5)

3-17-1138 Ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 otsuse põhjenduste p-i 25 ja asendab need käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

15.Kaebajad esitasid 19.10.2017 avalduse menetluskulude väljamõistmiseks (tl 109). Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määrusega oli menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaeg 04.10.2017, seega oli taotlus esitatud hilinemisega. Halduskohus leidis, et tähtaja rikkumisega esitatud menetluskulu dokumentide arvestamine rikuks poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist. Seega ei ole avalduse hilinemisega esitamise fakt piisav selleks, et jätta avaldus menetlemata (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-85-11 ja 3-31-65-13). Samuti pole asjakohane poolte võrdse kohtlemise argument. Halduskohus ei ole otsuses analüüsinud, kas menetluskulude taotluse esitamine alles 19.10.2017 võis tuua kaasa viivituse asja lahendamises. Arvestades, et kohtuotsus tehti asjas teatavaks 03.11.2017, ei ole usutav, et kaebajate 19.10.2017 taotluse osas vastustajalt seisukohta küsimine ning selle kohtuotsusega lahendamine oleks võinud otsuse teatavakstegemise aega mõjutada. Seega on apellatsioonkaebus põhjendatud osas, mis puudutab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 5 tühistamise nõuet. Ringkonnakohus lahendab siinkohal ise kaebajate 19.10.2017 menetluskulude taotluse. XX-le on õigusteenuse osutaja poolt 14.09.2017 esitatud arve nr 14/09-A summas 540 eurot. Arvel kirjeldatu on vaid osaliselt seotud käesoleva vaidlusega (kaebuse koostamine, spetsialisti kaasamine, menetlusdokumentide analüüs kokku 255 eurot). Arve juurde on esitatud 21.02.2017 kviitung summas 150 eurot selgitusega „aiamaja rekonstrueerimine probleem“ ja 27.09.2017 kviitung summas 360 eurot selgitusega „haldusasja nr 3-17-1138“. Eeltoodu alusel loeb ringkonnakohus XX osas põhjendatud ja kantud menetluskulude suuruseks 255 eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv 15 eurot. Ka YY puhul on 12.09.2017 väljastatud arve nr 12/09-A summas 612 eurot ning kõik arvel kirjeldatud toimingud ei ole seotud kohtumenetlusega (kohtumenetlusega seotud summa suurus on 255 eurot). Arve juurde esitatud 21.03.2017 kviitungi kohaselt on YY tasunud 150 eurot ning teenuse sisuks oli „aiamaja rekonstrueerimine probleem“; 26.09.2017 kviitungi alusel on tasutud 462 eurot ja teenuse sisuks oli „haldusasja nr 3-17-1138“. Sarnaselt XX-ga loeb ringkonnakohus põhjendatud menetluskulude suuruseks 255 eurot, millele lisandub riigilõiv 15 eurot.
16.HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et XX on tasunud apellatsioonimenetluses riigilõivu 15 eurot (tl 127) ja kandnud esindajakulusid 288 eurot (tl 138–139). YY on tasunud apellatsioonimenetluses riigilõivu 15 eurot (tl 126) ja kandnud esindajakulusid 288 eurot (tl 138; tl 140). Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, mõistab ringkonnakohus vastustajalt kummagi kaebaja kasuks välja riigilõivu ning esindajakulu 144 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium