Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tuua talle kambrisse keevat vett ning võimaldada elektrit kasutada südaööni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 11.03.2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.03.2020. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.03.2020. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
5.Tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebusele lisatud vabakasutuskonto väljavõte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vanglale 31.10.2019 taotluse nr 6-43/1748-1 ja 05.11.2019 taotluse nr 6-43/1748-2 tuua talle kambrisse keevat vett, kuna tal on terviseprobleemid, mille tõttu tal on vaja teed juua.
2.Tartu Vangla jättis 20.11.2019. a otsusega nr 6-43/1748-3 määruskaebuse esitaja taotlused rahuldamata, kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavatele kuuma vett, külma vett saab elukambris olevast veekraanist ja tee keetmiseks vajaliku kuuma vee saamiseks on määruskaebuse esitajal võimalik vangla vahendusel soetada endale veekeeduseade.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 18.12.2019 Tartu Vangla 20.11.2019. a otsuse nr 6-43/1748-3 peale vaide, mille vangla jättis 06.03.2020. a vaideotsusega nr 1-11/457-2 rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vanglale 31.10.2019 taotluse nr 2-3/2746-1, milles soovib, et tal oleks elekter kuni kella 24:00-ni nagu teistel kinnipeetavatel.
5.Tartu Vangla selgitas 04.11.2019. a vastuses nr 2-3/2746-2, et määruskaebuse esitajale on tagatud elekter vastavalt Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjale nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ ajavahemikus kell 06:00–22:00 ning et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda elektri kasutamist kodukorras ettenähtust suuremas mahus.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 05.11.2019 taotluse nr 2-3/2746-3, milles soovis, et tal lastaks vaadata telerit kella 24:00-ni. Määruskaebuse esitaja väitel vaatab terve vangla telerit kella 24:00-ni, kuid temal pole elektrit. Tegemist on mõnitamise, solvamise, piinamise, inimõiguste ja -väärikuse rikkumise ning alandamisega.
7.Tartu Vangla selgitas 03.12.2019. a vastuses nr 2-3/2746-4, et käsitles 05.11.2019. a taotlust selgitustaotlusena. Vangla märkis, et jääb seisukohtade juurde, mille esitas 04.11.2019 määruskaebuse esitaja 31.10.2019. a taotluse kohta. Vangla hinnangul on põhjendamatu nimetada elektri väljalülitamist kell 22:00 mõnitamiseks, solvamiseks, piinamiseks, alandamiseks ning inimõiguste ja -väärikuse rikkumiseks, kuna tegemist on seadusliku, kodukorral põhineva toiminguga.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 05.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väidab, et Tartu Vangla ei taga kinnipeetavatele võrdseid tingimusi. Lahtises sektoris on kinnipeetavatel võimalik kasutada elektripliiti, veekeedukannu ja elektrit kuni kella 24:00-ni, aga vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel lukustatud kambris viibivale kinnipeetavale ei tooda kambrisse keevat vett ning elekter lülitatakse välja kell 22:00, kuigi kambris olev vangla raadio mängib kuni kella 24:00-ni. Kaebajat häirib raadio, mis mängib kaebaja kõrval kambris, kuid ta ei saa elektri puudumise tõttu teleri abil häirivaid helisid katta. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole õige olukord, mil kõik kinnipeetavad ei saa sama kaua elektrit kasutada, kuigi maksavad selle eest ühtemoodi, ning leidis, et vangla peab talle võimaldama keevat vett.
9.Tartu Halduskohus tagastas 11.03.2020. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja nõudis Tartu Vangla kohustamist võimaldada tal kasutada elektrit südaööni ja tuua talle kambrisse keevat vett. Halduskohus tagastas kaebuse Tartu Vangla kohustamise nõudes võimaldada kasutada elektrit südaööni halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, sest määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus tagastas kaebuse Tartu Vangla kohustamise nõudes tuua määruskaebuse esitajale kambrisse keevat vett HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Õigusaktidest tulenevalt puudub vanglal kohustus võimaldada määruskaebuse esitajale kambrisse keevat vett, tagatud peab olema külma vee saamise võimalus. Õigusvastaseks ei saa pidada seda, kui esinevad erisused avatud osakonnas ja lukustatud kambris viibivate kinnipeetavate vahel. Võrreldes nende kinnipeetavatega, kes viibivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu lukustatud kambris, ei kohelda määruskaebuse esitajat ebavõrdselt. Lukustatud kambris on määruskaebuse esitajale tagatud külm vesi, samuti on tal võimalik soetada endale vangla kaupluse vahendusel isiklik veekeedukann. Kui määruskaebuse esitaja suhtes VangS § 69 lg 1 ning lg 2 p-de 1 ja 4
alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine lõpetatakse, on tal võimalik endale vett keeta vangla ühiskasutatavates ruumides. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, jättis halduskohus läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.16.03.2020 saabus Tartu Ringkonnakohtusse määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.03.2020. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et vangla ei ole esitanud kohtule kõiki elektri kasutamise piiramisega seonduvaid pöördumisi ja vastuseid ning palub ringkonnakohtul need välja nõuda. Määruskaebuse esitaja maksab elektri eest sama palju kui teised, aga saab elektrit kasutada iga päev kaks tundi vähem. Lahtistes sektorites saavad kinnipeetavad kasutada veekeedukannu tasuta, aga lukustatud režiimil viibides peab ta ostma endale veekeedukannu. Keev vesi on määruskaebuse esitajale terviseprobleemide tõttu tee valmistamiseks väga oluline. Veel palub määruskaebuse esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle advokaat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.03.2020. a määruse peale on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
13.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.03.2020. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
14.Halduskohus tagastas 11.03.2020. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kaebuse. Halduskohus põhjendas kaebuse tagastamist Tartu Vangla kohustamise nõudes tuua määruskaebuse esitajale kambrisse keevat vett sellega, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega eeltoodud osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
15.Halduskohus põhjendas kaebuse tagastamist Tartu Vangla kohustamise nõudes võimaldada määruskaebuse esitajal kasutada elektrit südaööni sellega, et määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Ringkonnakohus selle põhjendusega ei nõustu ning muudab seda alljärgnevalt.
16.HKMS § 2 lg 4 lause 2 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 31.10.2019. a taotluse esitas määruskaebuse esitaja elektri kasutamise piirangu kohta, vangla vastuses on elektri kasutamist nimetatud koos kaabeltelevisiooni kasutamisega ning 05.11.2019. a taotluses on määruskaebuse esitaja viidanud teleri vaatamise ajale vanglas. Ajaliselt sellises järjekorras koostatud kaebustest ja vastusest nähtub, et määruskaebuse esitaja pidas oma 05.11.2019. a taotluses silmas just vangla
04.11.2019. a vastust. Ringkonnakohtu hinnangul oli määruskaebuse esitaja tahteks 05.11.2019. a taotluse esitamisel vangla 04.11.2019. a vastuse nr 2-3/2746-2 vaidlustamine. Määruskaebuse esitaja sellist tahet kinnitab ta hiljem ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja 05.11.2019. a taotlus tõlgendatav vaidena ja Tartu Vangla 03.12.2019. a vastus nr 2-3/2746-4 vaideotsusena. Nimetatud tõlgendusest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et Tartu Vangla kohustamise nõude osas võimaldada määruskaebuse esitajal kasutada elektrit südaööni on kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbitud.
17.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirja nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ (vangla kodukord) p 5.5 kohaselt on määruskaebuse esitajale tagatud elektri kasutamine ajavahemikul kell 06:00–22:00. Selline regulatsioon on kooskõlas vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 lausega 1, mille kohaselt on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Käesoleval juhul on isiku elektri kasutamise õigusele kehtestatud piirang õigustatud seadusest tuleneva kohustusega tagada kõigile kinnipeetavaile 8-tunnine uneaeg. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei saa elektrit kasutada ajavahemikul kell 22:00–24:00, ei riiva tema õigusi intensiivselt. Määruskaebuse esitaja väitel segab teda kõrvalkambrist kostuv vangla raadio. Selles osas ei ole ta aga vanglale taotlusi esitanud, vaid on nimetanud seda asjaolu põhjendusena, miks tal oleks vaja kasutada elektrit ajavahemikul kell 22:00–24:00. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kinnipeetavate päevakava on VangS § 105 lg 21 p 2 kohaselt sätestatud vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra p 5.5 kohaselt lülitatakse kaabeltelevisioon ja elekter kambrites sisse kell 6:00 ja välja kell 22:00. Üksuse juhi otsusel võib lubada elektri ja kaabeltelevisiooni kasutamise reedeti ja laupäeviti kuni kella 24:00-ni. Seega ei ole vanglal kohustust võimaldada kinnipeetaval kasutada elektrit ajavahemikul kell 22:00–24:00 ning isikul ei ole RVastS § 6 lg-le 1 tuginedes õigust nõuda elektri kasutamise võimaldamist ajavahemikul kell 22:00–24.00. Nendest asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodut arvestades tuleb määruskaebuse esitaja kaebus osas, mis puudutab Tartu Vangla kohustamist võimaldada määruskaebuse esitajal kasutada elektrit südaööni, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Halduskohus jättis 11.03.2020. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tagastas kaebuse. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse muutmata, mistõttu on põhjendatud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmine.
19.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.03.2020. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
20.Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et vangla ei ole esitanud kohtule kõiki elektri kasutamisega seonduvaid pöördumisi ja vastuseid ning palub ringkonnakohtul need välja nõuda. Ringkonnakohus selgitab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et elektri kasutamisega seonduvas kohustamisnõudes on kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbitud, ei ole seda enam
vaja tõendada. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
21.Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel. Määruskaebuse esitaja on Kohtute infosüsteemi andmetel aastate jooksul pöördunud mitmete kaebustega halduskohtusse ja ringkonnakohtusse ning talle on ka korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte tõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kohtu poole pöördujal oleksid juriidilised teadmised, vaid piisab selge nõude esitamisest ja asjaolude ning seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohtumenetluses selgitab ja suunab kohus menetluses osalejaid ning küsib vajadusel täiendavaid seisukohti. Määruskaebuse esitajal on halduskohtumenetluses osalejana märkimisväärne kogemus, esitatud kaebused on olnud selged või saanud kohtu täiendavate küsimuste abil selgeks. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus veendunud, et määruskaebuse esitaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
22.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
23.Määruskaebusele lisatud määruskaebuse esitaja vabakasutuskonto väljavõte on ringkonnakohtu hinnangul esitatud seoses eelnimetatud menetlusabi taotlusega. Kuna menetlusabi taotlus jäeti tähelepanuta, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitajale vabakasutuskonto väljavõtte. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.