Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum, MITTETULUNDUSÜHINGU KÄSMU LAHE KALUR ja Haivo Lauliku kaebus Haljala Vallavolikogu 20.03.2018.a otsuse nr 39 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja sihtasutus Käsmu Meremuuseum Kaebaja MITTETULUNDUSÜHING KÄSMU LAHE
KALUR
Kaebaja Haivo Laulik Kõigi kaebajate esindaja Merlyn Mannov Vastustaja Haljala vald Vastustaja esindajad advokaadid Allar Jõks ja Mirjam Vichmann Kolmas isik Kasperwiki Laevaomanikud OÜ Kolmas isik mittetulundusühing Käsmu Majaka Sadam Mõlema kolmanda isiku esindaja advokaat Küllike Namm
RESOLUTSIOON
1.Kõrvaldada menetlusest kolmas isik Kasperwiki Laevaomanikud OÜ.
2.Jätta rahuldamata mittetulundusühingu Käsmu Majaka Sadam taotlus kaasata menetlusse kolmandate isikutena Taavi Sinimäe ja Kaili Sinimäe. Edastada Taavi Sinimäele ja Kaili Sinimäele teade kohtuotsuse tegemise kohta ja selgitus, et neil on õigus taotleda enda menetlusse kaasamist kohtulahendi peale edasi kaevates.
3.Rahuldada kaebus. Tühistada Haljala Vallavolikogu 20.03.2018.a otsus nr 39.
4.Jätta kaebajate menetluskulud vastustaja kanda. Jätta kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.
5.Mõista vastustajalt kaebajate kasuks ühiselt välja menetluskulud 6581,12 eurot.
Kaebajatel tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole nad menetluskulude tasumist soovivad.
6.Kohus jätab kehtima 17.02.2020.a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Haljala Vallavolikogu 20.03.2018.a otsuse nr 39 kehtivus on peatatud planeeringus krundina (positsioonina) nr 3 tähistatud maaüksuse (praegu maaüksused Haljala vald, Käsmu küla, Merekooli tn 5, katastritunnus 92201:014:0108 ja Haljala vald, Käsmu küla, Merekooli tn 5a, katastritunnus 19101:001:0128, mõlemad kuuluvad kinnistu nr 5526031 koosseisu) osas alates eelnimetatud maaüksusele või -üksustele ehitamiseks ehitusloa taotluse esitamisest. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
7.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.04.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
8.Menetlusosalisel on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 32).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Haljala Vallavolikogu kehtestas 20.03.2018.a otsusega nr 39 (I kd tl 23-28, edaspidi vaidlustatud otsus) Käsmu sadama detailplaneeringu. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Otsuse põhjendustes leidis vastustaja, et detailplaneering on kooskõlas Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga „Lääne-Viru maakonna rannikuala“. Selles on küll ette nähtud, et Käsmu rajatakse väikesadam harrastuskaluritele koos talvise hoiuvõimalusega paatidele (S3 tüüpi sadam), kuid see ei välista sadama rajamist, mis on orienteeritud ka turismile ja tasuliste sadamateenuste osutamisele. Maakonnaplaneering annab üldised suunised ning näeb ette ka mere- ja rannaturismi arendamise Käsmus. Vastustajal on õigus detailplaneeringuga ruumilise arengu vajadusi täpsustada. Mereturismile orienteeritud suuna õigsust tõendab see, et suvel napib Võsu sadamas paadikohti. Otsuse kohaselt on keskkonnamõju hindamine toimunud põhjalikult ja nõuetekohaselt. Vastustaja viitas Keskkonnaameti 27.06.2017.a kirja nr 6-5/17/2963-15 põhjendustele. Detailplaneeringu elluviimine on võimalik, kooskõlas looduskaitse nõuetega ja ei kujuta endast ohtu keskkonnale. Vastustaja kehtestas koos planeeringuga seletuskirja punktis 4.9.1 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punktis 3.13 nimetatud leevendus- ja seiremeetmed. Planeeringu sotsiaalmajanduslik mõju on positiivne. Enamus kogukonnast on veendumusel, et Käsmus peab olema kaasaegne väikesadam. Planeering on kooskõlas muinsuskaitse nõuetega. Otsuses on märgitud, et kehtivaks üldplaneeringuks on Vihula Vallavolikogu 13.08.2003.a määrusega nr 19 kehtestatud üldplaneering. Otsus ei sisalda kaalutlusi selle kohta, kas ja miks on muudetud üldplaneeringus sadamale ette nähtud asukohta. Vastustaja viitas oma varasematele vastustele, sh kaebajatele sihtasutus Käsmu Meremuuseum ja MITTETULUNDUSÜHING KÄSMU LAHE KALUR esitatud vastustele (I kd tl 115-124). Nendes dokumentides sisaldub muuhulgas sihtasutuse Käsmu Meremuuseum huvide kaalumine.
Vastustaja õiguseellane Vihula vald algatas detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 12.06.2014 (I kd tl 10). Planeeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ning KSH programmi eelnõu avalikud väljapanekud toimusid 27.09.13.10.2014 ja 26.01.-09.02.2016 ning avalikud arutelud 15.10.2014 ja 10.02.2016. Planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 09.03-05.04.2017 ning avalik arutelu 10.04.2017. Planeering läbis Lääne-Viru maavanema järelevalvemenetluse.
2.Sihtasutus Käsmu Meremuuseum (edaspidi ka Meremuuseum), MITTETULUNDUSÜHING KÄSMU LAHE KALUR ja Haivo Laulik esitasid 19.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad palusid vaidlustatud otsuse tühistada. Kaebajad esitasid menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
2.1.Detailplaneering on vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga. Lääne-Viru maavanema 14.12.2011.a korraldusega nr 258 kehtestatud planeeringu „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ seletuskirja (kaebuse lisa 7) kohaselt on Käsmu külas ette nähtud S3 tüüpi väikesadamate arendamine rannakalurite tegevuse ning turismimajanduse toetamiseks. S3 sadam on väikesadam, mis on ette nähtud harrastuskaluritele ja kus peavad olema talvised hoiuvõimalused paatidele. Käsmu külas on esikohal traditsioonilise elustiili kujunemise jätkamine, sh S3 tüüpi sadama väljaarendamine. Turismi arendamiseks mõeldud sadam on tüüp S2 ehk mahult suurem ja teise eesmärgiga. Paneeritav sadam püstitatakse vaid mereturismi arendamise eesmärgil, selle kohtade arv ületab harrastuskaluritele vajalikku sadama mahtu, mis on 20-30 kohta (I kd tl 29-30), alale on plaanis rajada mitmeid turistide teenindamiseks ettenähtud hooneid ja kütusemahuti.
2.2.Detailplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Planeeringut menetleti kui üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni osas muutvat, kuid planeering on ka muus osas kehtiva üldplaneeringuga vastuolus ja seega seda oluliselt muutev. Kehtivas üldplaneeringus on ette nähtud maa-ala, millele sadama ehitamine on sobiv ning kuhu on ka sadama maa reserveeritud, kuid detailplaneeringuga ette nähtud sadam ei asu sellel maa-alal. Vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud detailplaneeringu ala sihtotstarbe muutmist ja ei ole üldse põhjendanud, miks sadamat ei rajata üldplaneeringus ette nähtud alale või miks peab sadam paiknema just detailplaneeringu alal. Üldplaneeringu muutmise põhjenduseks ei piisa sellest, et arendajal mujale sadama arendamiseks reaalne huvi puudub. Detailplaneeringu ala korrastamine, selle paremate kasutusvõimaluste loomine jne ei ole ülekaalukas avalik huvi, et erandkorras muuta detailplaneeringuga üldplaneeringut. Vajadus sadama rajamiseks ei ole tekkinud pärast üldplaneeringu kehtestamist.
2.3.Detailplaneering on vastuolus muinsuskaitse eritingimustega, mis nägid ette mitmete oluliste vaatekoridoride säilitamise. Vaatekoridoris sadamaalalt kordonihoone ida seinale ja tuletornile asub detailplaneeringu kohaselt sadama teenindusmaa, kuhu on ette nähtud mh busside ja treilerite parkla. Sadamahoone ei asu soovituslikul uue hoonestuse alal, vaid tunduvalt rohkem põhja pool, takistades vaadet Käsmu tuletornile. Kaebajad nõustuvad muinsuskaitse ekspert Riin Alatalu arvamusega (I kd tl 100), kes leidis, et kavandatav sadam vähendab oluliselt Käsmu mälestiste – kordonihoone, tuletorni ja merekooli hoone – mõju küla ajalooliste dominantidena, moonutab mälestiste keskkonda, suleb osaliselt või moonutab vaateid mälestistele. Kooskõlastuse detailplaneeringule andis Ida-Virumaa, mitte LääneVirumaa vaneminspektor (I kd tl 101). Pärast Muinsukaitseameti kooskõlastust on detailplaneeringut muudetud.
2.4.Detailplaneeringu KSH on oluliste puudustega ning planeering on vastuolus Lahemaa
Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Ei ole välja selgitatud, millised kalaliigid planeeringualal leiduvad ja milliseid liike järelikult planeering mõjutab, milliste liikide koelmud jäävad kavandatavate muulide alla, milliste liikide elupaiku planeering mõjutab, millised on detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad kumulatiivsed mõjud Käsmu lahe kalastikule, linnustikule ja ökosüsteemile. Uuringuid seoses detailplaneeringuga Käsmu lahel tehtud ei ole. Planeeringualal võib leiduda ahvena, räime ja lesta koelmuid. Muuli rajamine põhjustab sette ja liiva kogunemist ühele poole muuli, teisel pool loomulikku meresetete liikumist enam ei toimu. See avaldab mõju taimestikule ja kalaliikidele. Kaebajate seisukohti kinnitab keskkonnamõju hindamise eksperdi Nikolai Laanetu arvamus (I kd tl 114). Hinnatud ei ole mootorpaatide müra mõju kalaliikidele. Kumulatiivset mõju võib põhjustada uue sadamaga kaasnev majanduskasv ja piirkonna üldine areng. Aruanne ei identifitseeri jäätmete käitlemiseks spetsiaalset rajatist ega süsteemi, mis sadama avamisel kasutusele võetakse. Kuna KSH aruanne neile olulistele küsimustele tähelepanu ei pööra, on ilmselge, et planeeritav sadam on vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast tulenevate kaitse-eesmärkidega. Puudulikule KSH aruandele tuginedes ei saa kindel olla, et detailplaneeringul puuduvad negatiivsed mõjud keskkonnale. KSH aruandest puuduvad hinnangud mõjust inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varadele, sh rannaäärsete majutusasutuste külastatavusele, ranna kinnikasvamisele ja mootorpaatide mürast tulenevale mõjule, kinnisvara hindadele. Sadam kasvatab tunduvalt Käsmu lahe liikluskoormust, mis on viimastel aastatel juba niigi tunduvalt suurenenud. 19 km2 Käsmu lahele lisandub peale Võsu sadama 60-70 paadi veel ca 50 paati ja nendega kaasnevad mõjud. Detailplaneeringu ala asub kahel ulatuslikul Natura 2000 võrgustiku alal – Lahemaa loodusalal ja sellega kattuval Lahemaa linnualal. Eelpool toodud põhjustel ei nõustu kaebajad järeldusega, et kõik Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgid kavandatava detailplaneeringu elluviimisel säilivad. Hindamisel ei ole arvesse võetud ettevaatusprintsiipi. Ei saa eeldada, et kui andmed keskkonnaohu kohta puuduvad, siis ohtu ei eksisteeri, vaid tuvastada tuleb keskkonnaohu puudumine. Natura-aladele avalduva mõju hindamine ei tohi sisaldada lünki ja Natura hindamise seisukohad peavad hajutama kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused mõjude kohta. Käesolevas asjas põhinevad hinnangud tõendamata eeldusel, et sadama rajamisel puuduvad mõjud nii mereelustikule kui ka liikidele.
2.5.Otsus on õigusvastane planeerimismenetluse nõuete olulise rikkumise tõttu. Vastustaja jättis mitmed vastuväited maavalitsusele edastamata, pidades vastuväidete esitajaid ebaõigesti vastuväidetest loobunuks. Pärast 09.03-05.04.2017 toimunud avalikku väljapanekut andis vastustaja kõigile ettepanekute ja vastuväidete esitajatele neile esitatud vastustes tähtaja teatamaks, kas nad jäävad oma vastuväidete juurde või mitte. Neid, kes antud aja jooksul ei vastanud, luges vastustaja oma vastuväidetest loobunuiks. See ei ole õiguspärane, vastuväidetest loobumiseks peab vastuväited esitanud isik kohalikku omavalitsust või maavanemat kirjalikult loobumisest teavitama. Vastuväidete esitajaid ei teavitatud, et vastamata jätmisel loetakse nad vastuväitest loobunuks. Vastustaja on esitanud kohtule vaid osad vallale detailplaneeringumenetluses esitatud ja arvestamata jäänud pöördumised ning ei ole tõendanud, et need tegelikult ka maavanemale edastati. Kaebajad esitasid neile teada olevad andmed selle kohta, kes on detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud (III kd tl 37 ja pöördel). Avalikul väljapanekul 09.03-05.04.2017 esitatud materjalid (detailplaneeringu detailplaan, seletuskiri, 3D illustratsioonid, visioonivideo) ei ühtinud sisult, osaliselt kajastasid need varasemaid lahendusi. Sh oli 3D illustratsioonil sadamahoone asukoht vale. See raskendas
ettepanekute ja vastuväidete esitamist ning need võivad olla esitatud või esitamata jäänud eksitavate materjalide põhjal.
2.6.Detailplaneering on vastuolus avalike huvidega. Kehtestatud planeeringute õiguspärasus on oma olemuselt avalik huvi. Maakonnaplaneering ja üldplaneering esindavad avalikke huve. Avalikes huvides on ka muinsus- ja looduskaitse ning menetlusnormide järgimine.
2.7.Detailplaneering rikub sihtasutuse Käsmu Meremuuseum õigusi. Muuseum tegutseb alates 1993. aastast Merekooli tn 1 kinnisasjal, mis on detailplaneeringuga hõlmatud (I kd tl 184). Muuseumi külastab aastas ca 40 000 inimest 65 riigist. Muuseumimaja külastab ca 450 gruppi aastas, lisaks külastab muuseumi õueala veel 300 gruppi aastas. Ligikaudu pooled muuseumi külastajatest tulevad sõiduautode või väikebussidega ning enamasti soovivad külastajad ka looduses jalutada. Detailplaneeringu kohaselt lammutatakse mitmed rajatised, mida kaebaja oma tegevuses kasutab (suitsuahi, paviljon-lehtla, suitsusaun, välikäimlad). Lisaks lammutatakse laevaehitusel kasutatavad abiruumid (garaaž ja laohoone). Nende alune ala ja laevaehitusplats asfalteeritakse ning avatakse autoliiklusele. Garaaž ja laohoone ei ole amortiseerunud kuurid, vaid laevaehitusel kasutuses olevad kiviehitised, mille kaebaja 2017. aastal Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti loal korrastas. Detailplaneering näeb küll ette praeguse laevaehitusplatsi lähedusse paadikuuri ehitamise, kuid laevaehitust pole võimalik taandada ainult hoone sisse. Laevaehituseks on vaja piisavalt ruumi, mida detailplaneeringu lahendus ei võimalda. Turistidele avatud ca 50-60 paadikohta mahutava sadama rajamine võtab enda alla praegusest oluliselt rohkem pinda, mis tuleb osaliselt muuseumikülastajate seniste parkimiskohtade arvelt. Parkimiskohti kasutavad ka muuseumi vastas asuva kaupluse külastajad. Praegu on muuseumi kasutuses parkimisala Merekooli tänaval 20 sõiduauto- ja 4 bussikohaga. Muuseumi atraktiivsus väheneb, kui on teada, et seal on parkimisega tõsised probleemid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev suurenev liikluskoormus ning jalutusteede kaotamine ja asfalteerimine häirivad olulisel määral meremuuseumi külastajaid, kes on tulnud loodust ja miljööd nautima, ning muudavad jalgsi liikumise ohtlikumaks. Parkimisega on juba praegu tekkinud tõsised raskused, kuna detailplaneeringu alal tegutseb kauplus ja selle teisele korrusele rajati majutusasutus. Vastustajale oli juba planeeringu koostamise ajal teada, et sadam olemas olevale maa-alale ära ei mahu, kuna vastustaja taotles 2015. aastal osa muuseumi kasutuses oleva maa üleandmist endale (kaebajate 26.02.2020.a seisukoha lisad 14-15). Sadam rajatakse vastuolus kehtiva üldplaneeringuga põhjendamatult asukohta, kus muuseum on 25 aastat tegutsenud. Kaebaja õigusi ei riivaks sadama rajamine selleks üldplaneeringuga valitud asukohta.
2.8.Vastustaja on detailplaneeringu menetluses olnud erapoolik. Vastustaja on selles menetluses kasutanud vandeadvokaat Küllike Nammi õigusabiteenust nii enda esindamiseks maavanema järelevalvemenetluse arutelul kui ka ettepanekutele ja vastuväidetele vastamisel. Küllike Namm on samal ajal detailplaneeringu piirinaaber, mittetulundusühingu Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige ning esindab praeguses kohtuasjas kolmandaid isikuid. Detailplaneeringu menetluse läbiviimist ei saa pidada erapooletuks ja kõigi isikute õiguste ja huvidega arvestavaks osas, milles vastustaja volitas Küllike Nammi vastama menetluses esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele ning esindama vastustajat maavanema järelevalve menetluse arutelul.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
3.1.Maakonnaplaneering ei piira Käsmusse rajatavaid sadamaid vaid S3 tüüpi sadamatega. Tegemist on üldise taseme planeeringuga, mida täpsustatakse üld- ja detailplaneeringutega. Maakonnaplaneeringus on oluliseks peetud ära kasutada, taastada ja korrastada olemasolevad väikesadamate asukohad ja lautrid. Maakonnaplaneeringu nõuetest tulenevalt täpsustati detailplaneeringuga konkreetse sadamaga seotud ruumilise arengu vajadusi.
3.2.Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmises ei ole midagi erakordset, selle kaudu tagatakse paindlik reageerimisvõimalus muutuvatele oludele ja vajadustele. Kõrgema astme planeeringu muutmiseks vajaliku põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omane ulatuslik kaalutlusruum. Suveperioodil napib Võsu sadamas paadikohti, see tõendab Käsmu sadama detailplaneeringuga valitud mereturismile orienteeritud suuna eelistatust üksnes rannakalurite teenindamisele ja talvisele paadihoiule orienteeritud suuna ees. Sadama rajamiseks on suur avalik huvi ja kaalukas erahuvi. Kehtestatud planeeringud ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Üldplaneering ei näe sadamale ette kindlat asukohta. Üldplaneeringu p 13.3 reguleerib sadama ehitust Võrkneeme külla Käsmu külas, kuid ei keela mistahes teise kohta sadama rajamist ega kohusta Võrkneemele sadama rajamist. Detailplaneeringu alal asub ka praegu tegutsev sadam. Vaidluse all oleva detailplaneeringu kehtestamine ja realiseerimine ei välista sadama rajamist asukohta, mis on üldplaneeringu kohaselt sadama jaoks reserveeritud. Sadama asukoha valik on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vastustajal puudus kohustus kaaluda, analüüsida või põhjendada, kas või miks rajada sadam valitud asukohta või muuta üldplaneeringut sadama asukoha osas. Kohus ei saa hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud. 2004. aastal algatati detailplaneering sadama rajamiseks üldplaneeringus ette nähtud asukohta endise aadressiga Ranna tee 2a, praegune aadress Ranna tee 10, katastritunnus 92201:014:0013, omanik Haljala vald. Kuid kohaliku kogukonna vastuseisu tõttu otsustati sellest loobuda ning Vihula Vallavolikogu 15.08.2013.a otsusega nr 225 (III kd tl 31) selle detailplaneeringu menetlus lõpetati.
3.3.Detailplaneeringu on kooskõlastanud Muinsuskaitseamet. Kaebajad ei ole põhjendanud, millised hiljem tehtud muudatused on muinsuskaitsealaste nõuetega vastuolus. Ka keskkonna-alaselt on detailplaneeringul olemas kõik vajalikud kooskõlastused ja heakskiidud ning menetluses esitatud vastuväited on saanud kirjalikud vastused. Vastupidine on tõestamata. KSH aruande on pärast põhjalikku haldusmenetlust heaks kiitnud Keskkonnaamet. Detailplaneeringu raames on keskkonnateemasid põhjalikult analüüsitud ning võimalike keskkonnamõjude vähendamiseks on planeeringulahendust korduvalt muudetud. Avalikul arutelul osales ja andis selgitusi Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna rannikutehnika professor Tarmo Soomere. Sotsiaalmajanduslike mõjude osas on KSH ekspert välja toonud, et Käsmu on ajalooline nn kaptenite küla, kus korraliku sadama puudumine on kummastav. Vastustaja viis läbi küsitluse, mille tulemusel selgus, et ca 70% kohalikest elanikest on Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamise poolt.
3.4.Vastustaja tegi maavanemale kättesaadavaks kõik esitatud ettepanekud ja vastuväited, nendele koostatud vastused ning isikute seepeale esitatud täiendavad seisukohad. Maavanem märkis, et ta on kohaliku omavalitsuse vastuskirjades esitatud selgituste ja seisukohtadega tutvunud ning nõustub nendega. Maavanemale edastati ettepanekud ja vastuväited ka juhul, kui
vastustaja luges isiku neist loobunuks. Seega ei ole planeerimismenetluse norme rikutud. Avaliku väljapaneku raames oli valla kodulehel esitatud 3D illustratsioonidel detailplaneeringu varasem lahendusvariant, kuid avaliku arutelu hetkeks olid kodulehel üleval viimased illustratsioonid ja juhtunud eksitusest oli avalikul arutelul juttu. Seletuskiri ja joonised olid kogu avaliku väljapaneku ajal korrektsetena kättesaadavad. Juhtunud eksitus ei saanud olla isikutele takistuseks ettepanekute või vastuväidete esitamisel. 3D või mistahes muud visualiseeringud ei oma iseenesest õiguslikku tähendust.
3.5.Kaebajad ei ole välja toonud, milliste avalike huvide kaitseks nad on kohtusse pöördunud ja milles seisneb avalike huvide riive. Vastustajale jääb arusaamatuks, milliste väidetega soovitakse tõendada sihtasutuse Käsmu Meremuuseum subjektiivsete õiguste riivet ning millistega avalike huvide riivet. Kaebus tugineb suures osas planeeringulahenduse ebaotstarbekusele ja mittesobivusele, seda ei saa kohus populaarkaebuse alusel hinnata. Vastustaja ei nõustu sellega, et kehtestatud planeeringute õiguspärasus on oma olemuselt avalik huvi. Detailplaneeringuga ei ole rikutud avalikke huve. Planeeringu kehtestamise suhtes esineb suur avalik huvi ning riive esineb hoopis juhul, kui planeeringu kehtestamise otsus peaks tühistatama.
3.6.Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum õigusi detailplaneering ei kahjusta. Kaebaja kasutab parkimiskohtadena reformimata riigimaad muuseumi vastas, kaebajal puudub õigus sellele kinnisasjale. Planeering näeb ette parkimiskohtade rajamise, neid saavad kasutada kõik soovijad. Jalakäijate ligipääsu mereni ei piirata, kogu sadamaala jääb valdavas osas avalikult kasutatavaks territooriumiks. Detailplaneeringu kohaselt lammutamisele kuuluvad rajatised, mida kaebaja oma tegevuses kasutab (nt suitsusaun, ahi, välikäimlad, lehtla, garaaž, laohoone) on Merekooli tn 1 kinnistule püstitatud ebaseaduslikult, on küsitava väljanägemise ja ehituskvaliteediga ega sobi sadama-ala keskkonda. Nende rajatiste puudumine ei kahjusta kaebaja majandustegevust. Planeeringulahendusega on kavandatud laevaehituseks uus paadikuur, sellega soositakse laevaehitusega seonduva tegevuse jätkamist antud alal. Pikniku-, õuesõppe- jm välialade rajamist Merekooli tn 1 kinnistule planeering ei takista. Planeeringu koostamisel on lähtutud sellest, et planeeringualal olemasolevad lahendused, ehitised ja majandustegevus säiliks. Sealhulgas on arvestatud ka kaebaja poolt korraldatava meremuuseumi tegevusega ning selle jätkumisega. Asjaolu, et planeeringulahenduse elluviimiseks on vajalik ehitustegevus, ei saa olla aluseks planeeringu tühistamisel.
3.6.Detailplaneeringu tühistamine tähendaks sadama arenduse peatumist ning kohalike huvide ilmselget riivet. Valdav enamus kohalikest elanikest on huvitatud kaasaegsest sadamast ning mere kaudu juurdepääsust oma kodukülale. Sadama ehituseks on võimalik taotleda väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetust EAS-ilt kuni 2020. aastani, hetkel on võimalik taotleda toetust ka PRIA kaudu (EMKF meede 3.3 projektitoetus, 2016-2019).
4.Kolmas isik Kasperwiki Laevaomanikud OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik leidis, et kaebajad on esitanud populaarkaebuse, kuna oma subjektiivsete õiguste rikkumisele tugineb üksnes Meremuuseum ja tema sellekohased väited on põhjendamatud. Meremuuseumil puudub õiguslik alus Merekooli tn 1 kinnisasja kasutamiseks. Sõlmitud on eluruumi üürileping, mille esemeks on kasarmuhoone ja maa 4926 m2 ulatuses, üürnik on Aarne Vaik (II kd tl 62-65). Üürilepingu eset on lubatud kasutada üksnes isiklikuks otstarbeks. Kultuuriministeeriumi selgituse (II kd tl 69) kohaselt eksponeerib Aarne Vaik koostöös sihtasutusega Käsmu Meremuuseum talle kuuluvat Käsmu küla ja merendusega seonduvat kollektsiooni piirivalvekordoni hoones. Detailplaneeringu kohaselt lammutamisele kuuluvad
hooned (suitsuahi, paviljon lehtla, suitsusaun, välikäimlad) on rajatud omavoliliselt. Meremuuseumile ei kuulu detailplaneeringu alal subjektiivseid õigusi. Vastuolu maakonnaplaneeringuga ei esine. Maakonnaplaneeringus ei ole täpselt määratletud väikesadama suurust ega aluste kohtade arvu, tegemist on üldiste suunistega väikesadamate võrgustiku rajamiseks. Üldplaneeringu muutmise vajadust on planeeringus piisavalt põhjendatud ning kogukond on sellega nõus. Üldplaneeringus viidatud sadamamaa suhtes ei ole piirnevate kinnistute omanike ja piirkonnaga vahetult seotud isikute, sh kaebaja Haivo Lauliku vastuseisu tõttu olnud võimalik alustada planeerimismenetlust sadama rajamiseks. KSH aruande on heaks kiitnud Keskkonnaamet, planeeringulahendust toetas ka eriteadlane Tarmo Soomere. Kaebajate esitatud Nikolai Laanetu arvamus on antud enam kui aasta enne KSH avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu ning sellega ei saa KSH aruandes sisalduvaid järeldusi kummutada. Planeeringu on heaks kiitnud ka Muinsuskaitseamet.
5.Kolmas isik mittetulundusühing Käsmu Majaka Sadam (edaspidi ka Arendaja) palus jätta kaebuse rahuldamata. Ühing nõustus kõigi vastustaja ja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ seisukohtadega. Ühing andis ülevaate kavandatavatest tegevustest (III kd tl 20-22). Ühing leidis, et on olemas suur avalik huvi, et detailplaneering kehtiks ja selle alusel rajatakse muuhulgas sadam. See huvi ühtib jätkuvalt kohaliku omavalitsuse otsusega detailplaneering kehtestada. Huvide kaalumise tulemus ei saa olla kaebajate kasuks.
KOHTU SEISUKOHT KAEBUSELE
6.Vaidlusalune detailplaneering algatati 12.06.2014 (I kd tl 10) ja kehtestati 20.03.2018 (I kd tl 23-28). Selle perioodi kestel kaotas 30.06.2015 kehtivuse vana ja jõustus 01.07.2015 uus planeerimisseadus. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 ütleb, et algatatud planeeringud menetletakse reeglina lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Sama seaduse § 1 lg 2 ja 3 sätestatud erandid praeguses asjas ei kohaldu. Kohus lähtub seega vaidluse lahendamisel kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS 2002) sätetest ning kõik viited on edaspidi tehtud sellele seadusele. Kaebeõigus
7.PlanS 2002 § 26 lg 1 alusel on igal isikul õigus vaidlustada planeerigu kehtestamise otsus kohtus, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on selgitanud, et planeeringu vaidlustamisel populaarkaebusega tuleb kaebuses välja tuua vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (lahend 3-3-1-84-08 p 11). Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Keskkonna-, loodus- ja muinsuskaitset tunnustatakse üldiselt avalike huvidena. Samuti on avaliku huvina aktsepteeritud õigus- ja haldusaktide legaalsuse tagamist. Avalikes huvides esitatud kaebuses saab tugineda menetlusnormide rikkumisele. Olulised menetlusvead võivad kaasa tuua avalikke huve kahjustava planeeringu kehtestamise. Raske võib olla eristada piiri, kus piisavalt suure arvu isikute erahuvi läheb üle avalikuks huviks. Nii on kaebajad välja toonud selle, et vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamine toob
endaga kaasa sobimatu liiklus- ja parkimiskorralduse ning sadama suurusel on kahjulik mõju külakeskkonnale. Vastustaja on aga viidanud, et vaidlustatud otsuse tühistamine riivaks avalikku huvi, kuna Käsmu elanikud peavad sadama rajamist oluliseks ning see loob neile võimaluse nende elukeskkonna parandamiseks. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.2 on avalike huvidena välja toodud sadamaala korrastamine, uue turvalise väikesadama rajamine, meremuuseumi ja sadamaala paremate kasutusvõimaluste loomine, juurdepääsude ja avalike parkimiskohtade rajamine ja korrastamine. Kui vastustaja toob avaliku huvina välja detailplaneeringu ala korrastamise, siis peab ta aktsepteerima ka seda, et kaebajate mure liikluskoormuse tõusu ja parkimiskorralduse halvenemise pärast on samuti hõlmatud avaliku huvi kaitsega.
8.Kaebus on menetlusse võetud populaarkaebusena ja Meremuuseumi õigusi rikkuvana (11.05.2018.a määruse punkti 8 teine lõik). Nii on olukorda mõistnud ka menetlusosalised, kes on esitanud mitmeid seisukohti vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kohta nii Meremuuseumi subjektiivsete õiguste riive kui ka avalike huvide riive aspektist. Kaebeõiguseks on piisav, et avaliku huvi riive on kaebajate esitatud põhjendustel võimalik. See on nii - sadama suurus, paiknemine, keskkonnamõjude korrektne hindamine, muinsuskaitse tingimuste arvestamine võivad kõik kahjustada avalikke huve. Teine asi on see, kas kaebajate väited on põhjendatud ja tõendatud, seda otsustab kohus vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamise käigus. Kohus ei heida kaebajatele ette seda, et nad ei ole eraldi välja toonud, milliste avalike huvide kaitseks nad on kohtusse pöördunud ja milles seisneb avalike huvide riive. See ei ole nõutav, kui kaitstavad avalikud huvid ja kaebajate etteheidete seos nendega on kaebusest arusaadavad. Kui kaebajad väidavad, et keskkonnamõju hindamine oli ebapiisav või muinsuskaitse tingimused ei ole täidetud, siis puudub vajadus täiendavalt märkida, et need etteheited on esitatud vastavalt keskkonna, looduse või kultuuripärandi kaitsmise huvides.
9.Detailplaneeringu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Praeguses asjas tähendab eeltoodu, et kohus saab hinnata, kas vastustaja on välja selgitanud ja arvesse võtnud kõik olulised asjaolud ning kas vastustaja on teinud erinevate era- ja avalike huvide arvestamise või arvestamata jätmise otsustamisel kaalumisvigu.
10.Käesolevas kohtuasjas on vaidluse all Haljala Vallavolikogu 20.03.2018.a otsus nr 39 (I kd tl 23-28). Vastustaja on vaidlustatud otsuse põhjendustena viidanud ka vastustele, mille ta esitas detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele, sh Meremuuseumile esitatud vastusele (I kd tl 115-122). Planeeringu põhjendused sisalduvad ka planeeringu seletuskirjas (I kd tl 31-53). Sadama asukoht
11.Kaebajate üheks argumendiks on detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga selles osas, et üldplaneeringus on ette nähtud sadama asukoht Käsmus, kuid detailplaneeringuga kavandatav sadam ei asu selles kohas. PlanS 2002 § 8 lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele ning § 9 lg 7 ütleb, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Kohtupraktikas on selgitatud, et PlanS § 8 lõikest 7 ja § 9 lõikest 7 tuleneb ühelt poolt nõue järgida üldplaneeringu lahendusi ning teiselt poolt võimalus teha detailplaneeringu alusel muudatusi üldplaneeringusse. Üldplaneering vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil lai kaalutlusruum. Kuna tegemist on erandliku võimalusega, siis tuleb põhjalikult kaaluda ja motiveerida detailplaneeringu lahenduse vajalikkust ning muudetud sihtotstarbega tegevuse sobivust alale (Riigikohtu lahendid 3-3-1-12-07, 3-3-1-61-07, 3-3-1-87-08, 3-3-1-79-09). Riigikohus leidis 11.10.2019.a otsuses kohtuasjas 3-15-2232, et üheks oluliseks küsimuseks ehitise rajamisel on selle asukoha valik. Kui ehitise asukohale esitatakse vastuväide, siis tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda alternatiivseid asukohti. Ehitise asukohta ei otsusta üksnes isik, kes soovib seda rajada. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on arutada puudutatud isikutega läbi võimalikud alternatiivid, neid kaaluda ning leida puudutatud isikute õigusi ja muid olulisi huve arvestades optimaalseim lahendus. Viidatud lahendis toimus vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle, kuid kohtu hinnangul on tegemist kõigis planeerimis- ja ehitusmenetluses rakendamisele kuuluva üldise põhimõttega, mida saab kohaldada ka praeguses vaidluses.
12.Kohus nõustub sellega, et üldplaneeringut muutev detailplaneering on iseenesest lubatud ja ei ole midagi ebatavalist. Kuid praeguses asjas ei ole tegemist päris tavalise olukorraga, näiteks üldplaneeringu muutmisega seetõttu, et isik soovib võtta osa maatulundusmaast kasutusele elamu rajamiseks või rajada elamumaa juhtfunktsiooniga alale väikeettevõtte. Tegemist on olukorraga, kus kehtiv üldplaneering näeb ette ühe sadama rajamise Käsmu külas ja sadama konkreetse asukoha, kuid vaidlusalune detailplaneering näeb ette sadama rajamise mujale. Ka keskkonnamõju hindamisel on alternatiividena kaalutud detailplaneeringu elluviimist ja nullvarianti, mitte sadama rajamist mõnda alternatiivsesse asukohta. Vastustaja on detailplaneeringus näinud üldplaneeringut muutvana üksnes asjaolu, et muudetakse detailplaneeringu ala sihtotstarvet ning varasema riigikaitselise maa uuteks sihtotstarveteks saab sadama maa, ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa ja elamumaa. Kohtu hinnangul seisneb vastuolu üldplaneeringuga või üldplaneeringu muutmine ka selles, et sadamat ei rajata üldplaneeringus selleks reserveeritud alale ja varasema ühe sadama asemel on neid nüüd Käsmu külas võimalik rajada kaks. Seda, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise mõjuva põhjuse puudumine võib kaasa tuua detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse, on kohtupraktikas tunnustatud (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-47-12).
13.Vaidlustatud otsus või detailplaneeringu seletuskiri ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks oli ülekaalukalt vajalik muuta üldplaneeringus ette nähtud sadama asukohta. Vastustaja leidis, et neid asjaolusid ei pidanudki ta välja selgitama ja erinevaid variante kaaluma. Sisuliselt peab
vastustaja õiguspäraseks olukorda, kus mingit arutelu sadama võimalike asukohtade ning nende heade ja halbade külgede üle ei toimunud, kuna sellise arutelu võimalus oli algusest peale ära lõigatud. Sellega ei saa nõustuda. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine sadama asukoha küsimuses on kohtu hinnangul oluline kaalumisviga. Kohus ei sea kahtluse alla vastustaja õigust lõpptulemusena otsustada, kuhu sadam rajatakse. Probleem on selles, et praegu on vastustaja seda otsustanud ühepoolselt, ilma et kõik huvitatud isikud oleksid saanud sadama asukoha osas kaasa rääkida. Täpsemalt said huvitatud isikud seda teha üldplaneeringu menetluses, kuid sel viisil valitud asukoha on vastustaja kõrvale jätnud. See paneb kahtluse alla, kas üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga oli praeguse vaidluse asjaoludel õiguspärane.
14.Kohtumenetluses tõi vastustaja vastuseks kohtu küsimusele välja, et detailplaneering sadama rajamiseks üldplaneeringus ette nähtud alale lõpetati (III kd tl 31). Vastustaja väitel toimus see kogukonna vastuseisu tõttu. Vastustaja esitatud dokumendid olukorda sellisena ei näita. Vallavolikogu istungi protokollis (III kd tl 33) on öeldud, et detailplaneering on selle algatamise eesmärkidest kaugenenud ning tuleb lõpetada selleks, et jätta alles võimalus sadama rajamiseks üldplaneeringus ette nähtud kohta. Volikogu otsuses on viidatud ka sellele, et otsustatud on sadama rajamine koostöös mittetulundusühinguga Käsmu Majaka Sadam ning üldplaneeringus ette nähtud asukohas piirdutakse muuli remondiga, samuti Käsmu Külaseltsi ettepanekule ka muuli mitte laiendada, vaid säilitada ala puhke- ja supluskohana. Eeltoodu näitab veelkord, et küsimusi nagu sadama, suplusala jms asukoht ei ole kohane lahendada erinevate detailplaneeringute kaudu, mis ei võimalda koguda kokku kõiki ettepanekuid ja kaaluda erinevaid lahendusi. Kohus märgib lisaks, et kuna vastustaja seisukohas oli esimesel kohal väide, et sadama asukoha põhjendamine ei olnud üldse vajalik, siis järelikult ei lähtunud vastustaja samadest põhjendustest vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Sel juhul ei saa neid põhjendusi arvestada ka praeguses vaidluses.
15.Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et eeltoodud küsimuse käsitlemisel väljub kohus kaebuse piiridest. Kaebajad tuginesid juba algses kaebuses sellele, et sadam ei asu üldplaneeringus selleks ette nähtud maa-alal ning üldplaneeringus on ette nähtud ala, kuhu sadama ehitamine on nende hinnangul sobiv ja kus see Meremuuseumi õigusi ei riiva (I kd tl 3 pöördel). Samuti tuginesid kaebajad planeeringumenetluses sellele, et sadama rajamine detailplaneeringus ette nähtud asukohta pingestab liikluskorraldust, vähendab parkimisvõimalusi, ahendab Meremuuseumi tegutsemisvõimalusi ning toob kaasa selle, et rajatav ulatuslik kaasaegne sadamakompleks vähendab arhitektuurimälestiste mõju, konkureerib nendega, ei sobi nendega ja takistab mälestiste vaadeldavust (II kd tl 86-91). Eeltoodud probleemid tulenevad aga otseselt sellest, et sadama asukoht oli nii-öelda ette antud ja suhteliselt väikesele detailplaneeringu alale püüti ära mahutada nii tegutsev Meremuuseum kui ka rajatav sadam. Sadama suurus (vastuolu maakonnaplaneeringuga)
16.Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (kaebuse lisa 7) eristab - väikesadamaid tüüpi S2, kus osutatakse tasulisi sadamateenuseid, on kvaliteetsed tugiteenused harrastusmeresõidule ja mereturismile, harrastuskalurid, talvised hoiuteenused jahtidele ja paatidele, sellised on Vergi, Mahu, Võsu ja Eisma sadamad; - väikesadamaid tüüpi S3, mis on mõeldud harrastuskaluritele ja kus on talvised
hoiuvõimalused paatidele, sellised on Käsmu, Vainupea, Karepa ja Eru sadamad. Kaebajad leiavad, et S3 tüüpi sadam oleks detailplaneeringu asukohas sobivam nii suuruse ja sellega kaasnevate mõjude kui ka ümbruskonda sobitumise mõttes. Vastustaja märkis vaidlustatud korralduses, et maakonnaplaneeringus toodud sadama tüüp ei ole kohustuslik ning sama maakonnaplaneering nimetab Käsmu küla puhkepiirkonna arengueeldusena mere- ja rannaturismi. Vastustaja tugines ka sellele, et suveperioodil napib Võsu sadamas paadikohti, mis tõendab Käsmu sadama mereturismile orienteeritud suuna õigsust ja eelistatust üksnes rannakalurite teenindamisele ja talvisele paadihoiule orienteeritud suuna ees.
17.Kohus nõustub põhimõtteliselt sellega, et maakonnaplaneering ei kehtesta jäika kohustust rajada üksnes harrastuskaluritele mõeldud sadamat. See aga ei tähenda, et vastustajal puudus kohustus kaaluda erinevate isikute argumente sadama kavandatava suuruse ja sellest tingitud mõjude kohta. Argumentidena suurema sadama kasuks tõi vastustaja välja Arendaja ärihuvi teenindada kliente, keda jätkuks Võsu sadama kõrval ka Käsmu sadamale. Kuid see huvi kujutab endast üksnes küsimuse üht poolt. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks andnud hinnangu kaebajate planeerimismenetluses esitatud väidetele, et suurema sadama jaoks ei ole detailplaneeringu alal piisavalt ruumi, sellega kaasneb suurem liikluskoormus, suurem konkurents parkimiskohtade pärast, mida kasutavad lisaks sadama külastajatele ka muuseumi ja kaupluse kliendid (parkimisega seotud küsimusi käsitleb kohus pikemalt otsuse punktis 22). Sadama-ala korrastamine ja kohalikele elanikele merelepääsu võimaluste rajamine, mida vastustaja on sadama rajamise kasuks rääkivate argumentidena välja toonud, on võimalik nii suurema kui ka väiksema sadama korral. Vastustaja on väitnud, et väiksema sadama rajamine Meremuuseumi välja pakutud eskiisi alusel ei ole sellisel kujul mõistlikult ja tulemuslikult teostatav, kuna sadam oleks ebaturvaline või tuleks rajada vaadet varjav ja peegeldunud laineenergia tõttu randa kahjustav kõrge muul. See väide jääb paljasõnaliseks. Väiksema sadama rajamine ei pea toimuma Meremuuseumi poolt pakutud viisil. Ka praegu on detailplaneeringu alal olemas kasutuses olev sadamakoht. Meremuuseumi subjektiivsed õigused
18.Meremuuseum tõi detailplaneeringu menetluses välja, et detailplaneeringu elluviimine kahjustab muuseumi tegevust. Muuseumi kasutuses olev maa-ala väheneb. Osa tegevusest on juba aastaid toimunud alal, mida muuseum detailplaneeringu elluviimisel enam kasutada ei saa. On olulisi tegevusi, mida ei ole võimalik muuseumi kasutusse jäävale maale üle viia, sh ei ole planeeringus kavandatud paadikuur piisav jätkamaks laeva- ja paadiehituse traditsiooni. Samuti tugines Meremuuseum sellele, et oluliselt vähenevad muuseumi külastajate võimalused parkida ja muuseumi ümbruses Käsmule omases külakeskkonnas jalutada. On selge, et Meremuuseumi kasutuses olnud maa pindala detailplaneeringu tulemusena tõepoolest vähenes. Käsmus Merekooli tn 1 asuva kinnisasja hulgast eemaldati 964 m2 suurune maatükk, planeeringu pos 5b, mis liikus Merekooli tänava (transpordimaa) koosseisu. Pärast planeeringu järgsete maakorraldustoimingute tegemist oli Merekooli tn 1 kinnisasja pindala 9515 m2 asemel 8605 m2. Kohus märgib, et praeguseks on kinnisasja kogupindala 9245 m2, kuid pindala on suurenenud vahetult mere kaldal asuva maariba liitmise läbi ning seda maakorraldust või sellest tulenevaid võimalusi ei ole planeeringus käsitletud. Lisaks nõustuvad kõik menetlusosalised sellega, et Meremuuseum kasutas aastaid ka maad, mis
ei kuulunud Merekooli tn 1 kinnisasja koosseisu. Tegemist oli maaga, mis kuulus Merekooli tänava kinnisasja koosseisu ja mille omanik oli Haljala vald. Reaalselt olemas olev tee ei kulge mööda Merekooli tänava kinnisasja, vaid üle Tartu Ülikoolile kuuluva Merekooli tn 3 kinnisasja. Muuseum kasutas maa-ala, mis paiknes tegelikult olemas oleva tee ja Merekooli tn 1 kinnisasja vahel.
19.Kohtu hinnangul on tõendatud ka kaebajate väide, et detailplaneeringu tulemusena muutub Meremuuseumi kahjuks parkimiskorraldus detailplaneeringu alal. Kaebajate selgituse põhjal toimus parkimine, sh busside parkimine seni Merekooli tn 1 ja Merekooli tn 4 kinnisasjade vahel asuval maa-alal, kaebajad on esitanud seda kinnitavad fotod (kaebajate 26.02.2020.a seisukoha lisa 13). Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.6 on öeldud, et Merekooli tänavale on planeeritud üks reisibussi parkimiskoht. Parkimisala sadama teenindamiseks on kavandatud krundile pos nr 3 (kuni kaheksa järelhaagisega sõiduauto parkimiskohta). Kuna tegemist on avalikku kasutusse planeeritava alaga, siis saavad sama parklat kasutada ka muuseumi külastajad. Ülejäänud planeeringualas moodustatud kruntidel parkimine tuleb lahendada oma kinnistu piires.
20.Kohus leiab, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsust tehes kaalunud Meremuuseumi huve, mis seisnevad muuseumi tegevuse säilitamises endises mahus või tegevuse laiendamises. Vaidlustatud otsus ei sisalda mingeid sellekohaseid põhjendusi või kaalutlusi. Otsuses viidatud vastuses tugineb vastustaja üksnes sellele, et muuseum on tegutsenud maa-alal, mis ei kuulu talle üürile antud kinnisasja koosseisu ja vastustaja ei ole rahul heakorraga muuseumi kasutuses oleval kinnisasjal. Planeerimismenetluse dokumentidest nähtuvad kahe isiku konkureerivad huvid - Arendaja soovib rajada sadamat ja Meremuuseum soovib säilitada ja laiendada oma tegevust. Vastustaja ei ole kaalunud neid huve vastastikku ja ei ole esitanud põhjendusi, miks tuleb eelistada Arendaja huve. Selle asemel on vastustaja sisuliselt väitnud, et Meremuuseumil ei saagi mingeid arvestatavaid huve olla, kuna tal puudub võla- või asjaõiguslik alus soovitud maad kasutada. Kuid täpselt samas olukorras oli ju ka Arendaja. Planeeringumenetluse ja planeeringu kehtestamise ajal puudus Arendajal mistahes õiguslik side maa-alaga, millele ta ehitada ja mida kasutada kavatseb. Meremuuseumi huvide sõnastamata ja kaalumata jätmist ei saa põhjendada sellega, et muuseum on kasutanud maa-ala, mis ei kuulunud talle üürile antud kinnisasja koosseisu. Planeerimismenetlus ei ole mõeldud võla- või asjaõiguslike vaidluste lahendamiseks, vaid tuleviku tegevuste kavandamiseks. Meremuuseumi huvide kaalumise vajadust ei vähenda ka asjaolu, et tegemist ei ole maaomaniku, vaid üürnikuga ning Eesti Vabariiki kui maa omanikku esindav Kultuuriministeerium samu vastuväiteid ei esitanud. Igal isikul tulebki endal seista oma huvide eest. Ükski menetlusosaline ei ole kahtluse alla seadnud seda, et Meremuuseum on pikka aega tegutsenud laialt tuntud muuseum, mida külastavad igal aastal kümned tuhanded inimesed ja mis moodustab märkimisväärse osa Käsmu küla identiteedist. Sel juhul väärivad tema kavatsused ja huvid ka kaalumist. Vaidlustatud otsuses viidatud vastuses sisalduv väide, et muuseum saab tegutsemiseks senisest oluliselt avaramad võimalused, on paljasõnaline ja arusaamatu.
21.Planeerimismenetluses ei puutu asjasse see, kas Eesti Vabariigi ja Meremuuseumi vahelised lepingulised suhted olid alati korrektselt vormistatud. Maa omanik Eesti Vabariik ei ole väitnud, et Meremuuseum tegutses Merekooli tn 1 kinnisasjal omavoliliselt. Vastupidi, praegu kehtiva üürilepingu sõlmimise otsustamisel (II kd tl 124, 118, seletuskiri II kd tl 126-
128) on muuhulgas öeldud, et Meremuuseum on kinnistul tegutsenud alates 1993. aastast ning tegemist on eramuuseumiga, millele annab põhisisu Aarne Vaigu erakogu (umbes 85 000 säilikut ja eksponaati). Muuseum on kinnistu ja sellel asuvate ehitiste korrashoidu oluliselt panustanud. Aastatel 2014-2018 on muuseumi külastanud keskmiselt 46 500 külastajat aastas. Muuseumi alal toimub igal suvel traditsiooniline puupaatide ehitus ja hooldustööde tegemine. Praeguseks on lepingulised suhted vormistatud korrektselt. Riigi kinnisvararegistrist nähtub leping koodiga LL18-2044, üürnik sihtasutus Käsmu Meremuuseum, kehtivus 01.05.2019 30.04.2029, varad maa (territoorium) 9515 m2 ja 10 hoonet: muuseum, puukuur, abihoone, 3 välitualetti, garaaž-saun, majandushoone, vaateplatvorm, kelder.
22.Ka parkimiskorralduse küsimuses ei ole vastustaja põhjendused ja kaalutlused piisavad. Vastustaja väidab vaidlustatud otsuses, et planeeringu liikluslahendus vastab normidele, parkimiskohti on detailplaneeringu alale kavandatud nii palju kui võimalik ning külalisautode ja -busside parkla on kavas rajada Käsmus Ranna tee 13 (ca 450 m kaugusel). Vastuses Meremuuseumile selgitab vastustaja täiendavalt, et planeeritava Käsmu sadamast tuleneva autoliikluse tarbeks piisab kavandatud parkimiskohtadest, kuna detailplaanil märgitud 8 parkimiskohale pikkusega 12,7 m on võimalik 8 järelhaagisega sõiduauto asemel paigutada 1620 ilma haagiseta sõiduautot. Vastuses toodu ei muuda seda, et detailplaneering näeb ette ainult 8 parkimiskohta järelhaagistega sõidukitele, mitte sõiduautode parklat 16-20 parkimiskohaga. Kohus ei pea usutavaks, et vastustaja hakkab parkimist igapäevaselt reguleerima, nii et parkida saaksid võimalikult paljud ilma järelhaagiseta sõidukid. Õige ei ole vastustaja väide, et parkimine on piisavalt korraldatud lähedal asuval Ranna tee 13 kinnisasjal. Vastustaja kodulehel avalikult kättesaadavatel andmetel näeb Ranna tee 13 maaüksuse detailplaneering ette parkla rajamise 6 bussile. Planeeringu põhijoonis ei näita mingit võimalikku ruumi sõiduautode parkimiseks. Jääb arusaamatuks, kus sai selline maareserv olla Meremuuseumile vastamise ajal ning millele tuginedes väitis vastustaja, et külalissõidukite parkimine lahendatakse parklas Ranna tee 13. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seega piisavalt põhjendanud, miks on parkimise korraldus piisav olukorras, kus planeeringualal paiknevad sadam (sh toitlustusasutus), kauplus ja muuseum, kuid planeering näeb ette parkimise võimaluse ühele bussile ja kaheksale järelhaagisega sõidukile. Muud väited
23.Kaebajad teevad etteheiteid sellele, et vastustaja esindajana on tegutsenud Küllike Namm, kes on samal ajal Arendaja juhatuse liige ja seega detailplaneeringu elluviimisest otseselt huvitatud isik. Kaebajad esitasid selle väite oma 26.02.2020.a seisukohas. Vastustaja ei ole pärast seda vastuväiteid või omapoolseid selgitusi esitanud. Registriandmed tõepoolest näitavad, et Küllike Namm (isikukood 46008215223) on alates esmakandest 22.05.2012 olnud mittetulundusühingu Käsmu Majaka Sadam (registrikood 80342602) juhatuse liige. Kaebajad on õigesti kirjeldanud maavanema järelevalvemenetluses toimunud ärakuulamise lindistusel kajastatut, mille järgi Küllike Namm osales ärakuulamisel vastustaja esindajana ja on koostanud seisukohti, mille vastustaja esitas detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele. Vaidlustatud otsuses on neile vastusele viidatud kui haldusakti osadele. Ärakuulamisel osalejad esitasid vastuväite Küllike Nammi tegutsemisele vastustaja esindajana. Küllike Namm leidis, et vallal on õigus otsustada, kellega õigusabileping sõlmida ning asjaolu, et ta on detailplaneeringu ala piirinaaber ja Arendaja juhatuse liige, ei takista temal kui advokaadil tegutseda valla esindajana.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 1 ja p 4 sätestavad, et haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja või kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. See säte ei näe ette erandeid olenevalt sellest, kas haldusorgani nimel tegutseb seadusjärgne esindaja, ametnik või vandeadvokaat. Küllike Namm ei oleks tohtinud tegutseda haldusmenetluses vastustaja nimel. Õigusaktid ei pane otsesõnu taandumise kohustust isikule, kes haldusorgani poolt välja antavaid dokumente koostab, kuid ise neile haldusorgani nimel alla ei kirjuta. Kohtu hinnangul on olukord, kus dokumendid koostab otsustamisel oleva küsimuse lahendusest otseselt huvitatud isik, siiski vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. HMS § 4 lg 2, § 6 ja § 56 tulenevat uurimis-, kaalutlemis- ja põhjendamiskohustust ei saa pidada täidetuks, kui kaalumisele kuuluvad asjaolud on välja toonud ja põhjendused on koostanud üks menetlusosaline. Haldusorgan peab erinevaid huvisid kaaluma ja neist ühe eelistamist põhjendama objektiivselt ja erapooletult. Kohus nõustub kaebajatega, et kui vaidlustatud otsuse põhjenduste hulka kuuluvad vastused ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele on (vähemalt osaliselt) koostanud Arendaja, siis on see tõsiseks aluseks kahelda planeerimismenetluse õiguspärases läbiviimises ja tulemuses.
24.Kohtu hinnangul on see, et vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadust (sh jätnud põhjendamata, miks ei kaaluta sadama alternatiivseid asukohti), on jätnud kaalumata Meremuuseumi huvid ning on lubanud Arendaja juhatuse liikmel osaleda menetluses vastustaja esindaja ja vastustaja seisukohtade koostajana, piisav alus selleks, et vaidlustatud otsus tühistada. Seetõttu kohus ei käsitle põhjalikult menetlusosaliste muid väiteid. Kohus märgib siiski lühidalt järgmist.
24.1.Kohus ei näe põhjust teha etteheiteid sellele, kuidas on hinnatud detailplaneeringu võimalikke mõjusid loodusele või Natura 2000 alale. Kohus nõustub, et sellekohased põhjendused ja selgitused KSH-s ning Tarmo Soomere täiendavad selgitused on piisavad. Kaebajad on eeltoodule tõendina vastu seadnud üksnes Nikolai Laanetu arvamuse (I kd tl 114), mis looduskaitse alase argumendina toob välja üksnes lainetuse mõju ja mereheidete kogunemise. Need on KSH-s ja Tarmo Soomere arvamuses põhjalikult käsitletud teemad, mille järeldusi Nikolai Laanetu arvamus ümber ei lükka.
24.2.Muinsuskaitse nõuete arvestamise osas on tõsi, et Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu lahenduse vastavust oma nõuetele kontrollinud ja selle heaks kiitnud. Kaebajad on vastuväitena sellele esitanud Riin Alatalu arvamuse (I kd tl 100), tegemist on muinsuskaitse ja restaureerimise doktori ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendiga. Arvamuses on öeldud, et kavandatav sadam vähendab oluliselt Käsmu mälestiste – kordonihoone, tuletorni ja merekooli hoone – mõju küla ajalooliste dominantidena ning moonutab mälestiste keskkonda, uute ehitiste ja rajatistega vaated Käsmu külale ja Käsmu lahele maalt merele ja merelt maale osaliselt suletakse, teisi aga moonutatakse oluliselt. Kohtu hinnangul ei saa eitada, et kaasaegse ehitise rajamine mälestiste vahetusse lähedusse muudab oluliselt keskkonda, milles mälestised paiknevad. Seda võiks õigustada ülekaalukas vajadus rajada sadam just detailplaneeringu alale. Kohus näitas eespool, et sellist vajadust vastustaja põhjendanud ei ole.
24.3.Vastustaja on tuginenud tema läbi viidud küsitluse tulemustele (I kd tl 153, II kd tl 5). Küsitluses said osaleda vähemalt 16-aastased isikud, kes rahvastikuregistri andmetel elasid Käsmu külas. Püstitatud küsimus oli: „Kas olete nõus Käsmu sadama detailplaneeringu
kehtestamisega“. Küsitlusel osalemise õigusega isikuid oli 143, küsitluses osales 96, neist vastas „jah“ 66 inimest ja „ei“ 30 inimest. Ka kaebajad on tuginenud dokumentidele, mida saab käsitleda küsitlustena. Kaebajad viitasid sellele, et - detailplaneeringu menetluse käigus esitasid 34 Käsmu küla elanikku ja maaomanikku ühise arvamuse, et nende elu kvaliteeti ja omandit kahjustavad rajatava suure sadama keskkonnamõjud (II kd tl 154-155), - 13.03.2014 kuupäeva kandev 96 allkirjaga avaldus Käsmu küla püsielanike, maaomanike ja suvekodude kasutajate poolt, kes on vastu Käsmu sadama detailplaneeringu algatamisele ja KSH programmile (kaebajate 26.02.2020.a avalduse lisa 2). Eeltoodust saab kokkuvõttes järeldada üksnes seda, et Käsmu elanike, maaomanike ja suvitajate seas puudub üksmeel sadama rajamise osas ja detailplaneeringu lahendust ei saa kuidagi pidada kompromissiks. Väite, et tema seisukohti toetab märkimisväärne hulk isikud, saavad esitada mõlemad pooled.
24.4.Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud ettepanekud ja vastuväited ei olnud täielikud. PlanS 2002 nimetab kahel puhul iga isiku õigust esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Esiteks saab seda teha planeeringu koostamise ajal (§ 16 lg 8) ja teiseks avaliku väljapaneku ajal (§ 20 lg 1). Järelevalve teostajale, pragusel juhul maavanemale on ette nähtud edastada ainult avaliku väljapaneku ja arutelu ajal esitatud ettepanekud ja vastuväited (§ 21 lg 4). Vaidlusaluse detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 09.03-05.04.2017 ja avalik arutelu 10.04.2017. Vastustajale ei saa ette heita seda, et järelevalve teostajale ei edastatud sellest varasemaid või hilisemaid pöördumisi. Vastustaja esitas maavanemale edastatud ettepanekud ja vastuväited oma 10.02.2020.a avalduse lisadena, selle põhjal on vastustaja käsitlenud avaliku väljapaneku ajal esitatuna järgmiste isikute ettepanekuid ja vastuväiteid (II kd tl 151, 153-161, 163-166, 171, 173): Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja kinnistuomanikud (34 inimest), MTÜ Käsmu Lahe Kalur, Meremuuseum, seltsing „Käsmu Minu Kodu“, Indrek Kristenprun, Sigrid Kristenprun, Tartu Ülikool. Vihula valla dokumendiregistris (kättesaadav vastustaja kodulehe kaudu) on registreeritud samade isikute kirjad, dokumendiregistrist puudub üksnes Indrek Kristenpruni ettepanek. Kuivõrd Indrek Kristenpruni ei ole ka maavanema juures toimunud ärakuulamisele kutsutud või seal osalenud isikute hulgas, siis võis tema ettepanek tõesti jääda maavanemale edastamata. See ei saanud järelevalvemenetluse tulemust mõjutada, kuna isiku seisukohad olid sarnased Sigrid Kristenpruni seisukohtadega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et olemas võiks olla veel mingid avaliku väljapaneku ajal esitatud, kuid maavanemale edastamata jäänud ettepanekud ja vastuväited.
24.5.Menetlusosalised on välja toonud asjaolusid, mis on võrreldes vaidlustatud otsuse tegemise ajaga muutunud või mida sel ajal veel ei esinenud. Neid asjaolusid ei saa vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel arvestada. Vastustajal on võimalus arvestada nende asjaoludega asja uuel otsustamisel.
25.Nagu eespool öeldud, ei otsusta kohus selle üle, kas, kuhu ja milline sadam tuleb Käsmu külas rajada. Kohus saab hinnangu anda sellele, kas vaidluse all oleva detailplaneeringu kehtestamisel on vastustaja kindlaks teinud kõik olulised asjaolud ja huvid ning teostanud kaalutlusõigust vigadeta. Kuna kohus leidis kaalutlusõiguse teostamises olulisi puudusi, siis
rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse.
26.Kohus tegi 17.02.2020 määruse, millega peatas esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivuse planeeringus krundina (positsioonina) nr 3 tähistatud maaüksuse (kinnisasjad Haljala vald, Käsmu küla, Merekooli tn 5 ja 5a, registriosad nr 5526031 ja 14673550) osas alates eelnimetatud maaüksusele või -üksustele ehitamiseks ehitusloa taotluse esitamisest. Kohus selgitas, et otsuse tegemisel hindab kohus uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust, lähtudes eelkõige sellest, kas kaebus rahuldatakse või mitte. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, siis on põhjendatud jätta esialgse õiguskaitse abinõu kehtima. Vastustaja teatel on registriosad nr 5526031 ja 14673550 praeguseks liidetud ning nii Merekooli tn 5 kui ka Merekooli tn 5a kinnisasjad (katastriüksused) kuuluvad kinnistu nr 5526031 koosseisu. Kohus täpsustab sellest lähtudes esialgse õiguskaitse abinõu sõnastust.
MENETLUSKULUD. MUUD OTSUSTUSED JA SELGITUSED
27.Kohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna Kasperwiki Laevaomanikud OÜ, kuna tegemist oli Käsmus Merekooli tn 4 asuva kinnisasja omanikuga. Praegu see ühing enam kinnisasja omanik ei ole. Kohtu hinnangul ei ole põhjust, miks peaks Kasperwiki Laevaomanikud OÜ olema kaasatud menetlusse kolmanda isikuna ja ka osaühing ei esitanud tema kõrvaldamisele vastuväiteid. Kohus kõrvaldab HKMS § 21 lg 5 alusel menetlusest Kasperwiki Laevaomanikud OÜ.
28.Mittetulundusühng Käsmu Majaka Sadam esitas taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse Käsmus Merekooli 4a asuva kinnisasja ühisomanikud Taavi Sinimäe ja Kaili Sinimäe. Kinnistu tekkis 2018. aastal Merekooli 4 kinnisasja jagamisel vaidlusaluse planeeringu alusel (II kd tl 189 pöördel - 190). Kohtu hinnangul on menetlus halduskohtus jõudnud staadiumi, kus täiendavate kolmandate isikute kaasamine ei ole enam mõistlik ega otstarbekas. Isikud ei saaks teha esimese astme kohtus mingeid menetlustoiminguid. Kohus andis käesoleva kohtuasja varasemas staadiumis detailplaneeringu alal paiknevate kinnisasjade omanikele endale võimaluse otsustada, kas nad soovivad olla menetlusse kaasatud, ning mitmed isikud seda vajalikuks ei pidanud. Kohus peab otstarbekaks lahendust, kus kohus teatab Taavi Sinimäele ja Kaili Sinimäele kohtuotsuse tegemisest ning selgitab neile HKMS § 21 lg 1 sätestatud võimalust taotleda enda menetlusse kaasamist kohtuotsuse peale edasi kaevates.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
30.Kaebajad esitasid menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (III kd tl 1-18, 48, 50-51). Kaebajad palusid mõista vastustajalt välja menetluskulu 9539,85 + 585 = 10124,80 eurot. Tegemist on esindaja kuluga (kulu õigusabile) kogumahuga 112,5 tundi, ühe tunni maksumus 75 eurot. Kaebajad leidsid, et kulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Taotletav summa sisaldab käibemaksu. Kaebajatele osutatud õigusabi hulgas on toiminguid, mida neile menetluskuludena hüvitada ei saa. Kohtumenetluses on kaebajate esindajana tegutsenud Merlyn Mannov, seega ei kuulu hüvitamisele muude isikute tehtud toiminguid. Põhjendatud ei ole hüvitada kaebajatele esimese esialgse õiguskaitse taotlusega seotud kulusid, kuna selles osas lahendati asi kaebajate kahjuks.
Õigusabi kogumaht ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab kokkuvõttes vajalikeks ja põhjendatuteks esindaja kulusid 65 % ulatuses taotletust ning mõistab vastustajalt välja menetluskulu 6581,12 eurot. Kaebajad osalesid menetluses ühise esindaja kaudu, seetõttu mõistab kohus menetluskuld välja kaebajate kasuks ühiselt. Kaebajatel tuleb endal otsustada ja vastustajale teatada, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulud tasuda.
31.HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Nii Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kui ka mittetulundusühing Käsmu Majaka Sadam taotlesid menetluskulude väljamõistmist nende kasuks. Mõlemad kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel. Kuna kaebajatel menetluskulude kandmise kohustust ei ole, siis jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.
32.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalistel (välja arvatud vastustaja) on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige isiku nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui menetlusosaline seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.