Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kersti Kerstna-Vaks, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
19.07.2018, Tartu
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-18-787 SA Käsmu Meremuuseum, MTÜ Käsmu Lahe Kalur ja Haivo Lauliku kaebus Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsuse nr 39 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 11.05.2018. a määruse resolutsiooni p 6 Haljala valla määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja 1 SA Käsmu Meremuuseum Kaebaja 2 MTÜ Käsmu Lahe Kalur Kaebaja 3 Haivo Laulik Kaebajate 1-3 esindaja Merlyn Mannov Vastustaja/määruskaebuse esitaja Haljala vald Esindaja v.-adv. Allar Jõks Kolmas isik Kasperwiki Laevaomanikud OÜ Esindaja v.-adv. Küllike Namm
RESOLUTSIOON
Rahuldada Haljala valla määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 11.05.2018. a määruse resolutsiooni p 6 ja teha uus määrus, millega jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Haljala Vallavolikogu kehtestas 20.03.2018. a otsusega nr 39 (tl 23-28) Käsmu sadama detailplaneeringu. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeering hõlmab kinnisasju, mille omanikud on Eesti Vabariik (riigivara valitseja Kultuuriministeerium), Tartu Ülikool ja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ, ning reformimata riigimaad.
2.Kaebajad 1-3 esitasid 19.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-9), milles palusid Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsuse nr 39 tühistada, kuna detailplaneering on vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga, üldplaneeringuga, muinsuskaitse eritingimustega, Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ning otsus on õigusvastane planeerimismenetluse nõuete olulise rikkumise tõttu. Kaebajad esitasid kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada vaidlustatud otsuse kehtivuse kohe või alternatiivselt ehitusloa menetluse algatamisel. Kaebajad põhjendasid taotlust sellega, et kui detailplaneeringu kehtivust ei peatata, siis on vastustajal õigus väljastada Käsmu sadama ehitiste rajamiseks ehitusload. Otstarbekas on peatada edasised tegevused võimalikult varakult. Detailplaneeringuga kavandatu kahjustab pöördumatult Käsmu küla miljööväärtusi, samuti võivad planeeritud rajatised tekitada pöördumatut kahju planeeritava ala ümberasuvatele elanikele ja elukeskkonnale. Seega esineb esialgse õiguskaitse rakendamiseks ülekaalukas avalik huvi.
3.Haljala vald palus esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses (tl 142-146) jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate menetluslik huvi on hoopis ehituslubade väljastamise vaidlustamine. Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine ei loo kaebajatele mistahes pöördumatuid tagajärgi. Selleks, et vastustaja saaks Käsmu sadama rajamiseks ehitusloa väljastada, on vaja teha maakorralduslikud tegevused Kultuuriministeeriumiga, mis seisnevad maatükkide omandi vahetuses vastavalt kehtestatud detailplaneeringule; hoonestusõiguse seadmine Haljala vallale kuuluvale tulevase sadama alusele kinnistule; kehtestatud detailplaneeringu alusel sadamahoone ning teiste vajalike ehitiste projekteerimine. Vastustaja lubas, et teavitab ehitusloa taotluse saamisest kaebajaid kirjalikult. Haljala vald on seisukohal, et kaebuses esitatud argumendid on Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse käigus ammendavalt menetletud ning uusi argumente ei ole kaebuses esitatud. Kaebajatel puudub populaarkaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna planeerimismenetluse toiminguid ei saa iseseisvalt vaidlustada populaarkaebuse vormis. Kaebaja 1 subjektiivseid õigusi ei ole riivatud. Käsmu sadama rajamiseks on suur avalik huvi. Haljala valla korraldatud küsitlusel pooldas detailplaneeringu kehtestamist enamus Käsmu elanikest. Sadam on kohalikele elanikele oluline avalik ehitis. Kui detailplaneeringu kehtestamise otsus peatatakse, venitab see niigi aastaid kestnud detailplaneeringu menetlust. Isegi kui jaatada esialgse õiguskaitse vajadust, ei ole see kiireloomuline.
4.Kasperwiki Laevaomanikud OÜ palus esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses (tl 166-168p) jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Osaühingule kuulub detailplaneeringualal asuv kinnisasi aadressiga Merekooli tn 4, katastritunnus 92201:014:0042, registriosa number 4696031.
5.Tartu Halduskohus võttis 11.05.2018. a määrusega (tl 170-173) kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), kaasas menetlusse kolmanda isikuna Kasperwiki Laevaomanikud OÜ (resolutsiooni p 2), jättis Tartu Ülikooli, Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) ja mittetulundusühingu Käsmu Sadam kolmandate isikutena menetlusse kaasamata (resolutsiooni p 3), kohustas kaebajat esitamata kohtule kaebuse täpsustuse (resolutsiooni p 4) ning kohustas vastustajat ja kolmandat isikut kaebusele vastama (resolutsiooni p 5) ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. Halduskohus peatas Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsuse nr 39 kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle vastuvõtmisest, välja arvatud Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 4 asuva kinnisasja (registriosa number 4696031, katastritunnus 92201:014:0042) osas.
Halduskohus leidis, et esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole teoreetilise tulemuse saamine vaid selles ettenähtu reaalne elluviimine. Vastustaja on välja toonud mitmeid tehinguid ja toiminguid, mida tema ja muud isikud hakkavad vaidlustatud otsuse kehtivuse korral teostama. Kui kohus rahuldab kaebuse ehk leiab, et kaebajate väited avalike huvide või nende õiguste kahjustamise kohta planeeringuga on põhjendatud, siis langeb ära nende tehingute ja toimingute alus, nende tagasipööramine võib aga osutuda võimatuks. Kui uute menetluste ja kohtuasjade asjatut algatamist on võimalik vältida, siis on otstarbekas seda teha. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajate kaebeõigus tuleneb planeerimisseaduse (PlanS) §-st 141. Kaebuse kohaselt tuginevad kõik kaebajad sellele, et vaidlustatud otsus on vastuolus avaliku huviga ning kaebaja 1 tugineb lisaks sellele, et vaidlustatud otsus rikub tema õigusi. Kaebajad ei vaidlusta iseseisvalt planeerimismenetluse toiminguid, vaid selle menetluse lõpptulemust ehk planeeringu kehtestamise otsust. Sellise otsuse vaidlustamise võimalus populaarkaebusega on otseselt ette nähtud nii kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 26 lg 1 kui ka praegu kehtiv PlanS § 141. Halduskohus ei nõustunud sellega, et kaebuses puuduvad argumendid, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja on valinud olulise infrastruktuuri objekti asukoha määramise meetodiks üldplaneeringu muutmise detailplaneeringuga. Seega on olemas eraõiguslik isik, kes soovib rajada sadama just sellesse asukohta. Sadama rajamiseks ette nähtud maa omanik on vastustaja ja see ei ole koormatud asjaõigusliku kasutusõigusega. On tekkinud olukord, kus üldplaneering näeb Käsmus ette kahe sadama rajamise - algselt üldplaneeringus ette nähtud sadam ja vaidlusaluse detailplaneeringuga loodud sadam. Mõlemad maatükid kuuluvad vastustajale. Seda, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise mõjuva põhjuse puudumine võib kaasa tuua detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse, on kohtupraktikas tunnustatud. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kõrvale lükata ka väidet selle kohta, et vaidlusalune detailplaneering on vastuolus maakonnaplaneeringuga. Ka juhul, kui kaebus jääb rahuldamata, lükkub detailplaneeringu elluviimine üksnes edasi. Õige ei ole see, et praegu Käsmus sadam üldse puudub. Nii kaebajad kui vastustaja möönavad kaasaegse sadama rajamise vajadust Käsmus. See ei ole aga põhjus, et kiirustades rajada sadam vaidlusaluse planeeringu alusel, eriti arvestades, et just sadama asukoht, suurus ja suunitlus on vaidluse esemeks. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võivad olla kahjulikud tagajärjed avalikele huvidele, mille kaitseks kaebus on esitatud, ning kaebuse rahuldamise korral ei ole neid tagajärgi võimalik või on keerukas kõrvaldada. Samuti võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaasa tuua uusi vaidlusi ja asjatute kulutuste tegemist mitmete isikute poolt. Vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamine seevastu ei kahjusta oluliselt avalikku huvi või praeguses asjas arvestamisele kuuluvaid kolmandate isikute õigusi. Kaebajad ei ole esitanud vastuväiteid planeeringu sellele osale, mis käsitleb Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-le kuuluvat Merekooli tn 4 asuvat kinnisasja. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse eesmärkide saavutamiseks vajalik vaidlustatud korralduse peatamine selle kinnisasja suhtes.
6.Vastustaja esitas Tartu Halduskohtu 11.05.2018. a määruse resolutsiooni p 6 peale määruskaebuse (tl 187-189), milles palub halduskohtu 11.05.2018. a määruse tühistada osas, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotlus on suunatud sellele, et vältida tulevikus ehitusloa andmine ja kohustada vastustajat teavitama ehitusloa andmisest. Ebaproportsionaalne oleks nii kolmanda isiku kui avaliku huvi seisukohast esialgse õiguskaitse kohaldamine nö „igaks juhuks“. Kaebajad ei ole sadama rajamise vastu, küll on neil aga etteheited sadama suurusele ja
asukohale. Maakorralduse toimingud, hoonestusõiguse seadmine, ehitusprojekti koostamine tuleb teha igal juhul sõltumata sellest, milline on käesoleva vaidluse tulemus. Kui ehitusluba antakse välja, saavad kaebajad kaebeõiguse olemasolul kaebust vastavalt täiendada. Haljala Vallavalitsus on lubanud, et kaebajatele saadetakse ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks. Detailplaneeringu kehtivuse peatamise tõttu ei ole võimalik Haljala Vallavalitsusel teha mitte ühtegi toimingut kohtuvaidluse ajal. Halduskohus on jätnud põhjendamata, miks kaebajad esindavad rohkem avalikku huvi kui Käsmu Külaselts ja küsitluses sadama detailplaneerinut ülekaalukalt toetanud vallaelanikud. Olemasolev sadamana kasutatav koht ei vasta sadamatele esitatavatele nõuetele ja seetõttu ei ole see ametliku sadamana sadamate registrisse kantav ega turvaline kasutada. Mere ääres asuva küla puhul korraliku sadama puudumine aeglustab kogukonna arengut. Kaebajad soovivad sisuliselt vaidlustada ehituslubade väljastamist. PlanS §-st 141 ei saa tuletada kaebajate kaebeõigust ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamiseks avalikes huvides. Ehituslubade vaidlustamisega seoses on seadusest tulenevalt kaebeõigus ainult subjektiivsete õiguste rikkumise puhul. Nimetatut tuleb arvestada käesoleva kaebuse perspektiivide hindamisel.
7.Kaebajad paluvad määruskaebusele hiljem täiendatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei takista mitte miski vastustajat ehituslube väljastamast ja detailplaneeringut ellu viimast. Kuni pole kindel, kuhu ja millises mahus sadama rajamine lubatud on, peab olema välistatud igasuguste toimingute tegemine. Vastustaja leiab määruskaebuses ühelt poolt, et kaebajad saavad enda õigusi kaitsta esimese astme kohtus toimuva menetluse kestel väljastatavat ehitusluba vaidlustades menetluse kestel, samas aga leiab, et kaebajatel ei ole õigust ehituslubade väljastamist kohtumenetluses vaidlustada. Rahvaküsitluse tulemuste näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Kaebajad juhivad määruskaebusele esitatud vastuse täienduses tähelepanu asjaolule, et vastustaja on rikkunud halduskohtu 11.05.2018. a määruse p-i 6. Vastustaja on 12.06.2018 esitanud Kultuuriministeeriumile taotluse moodustada Merekooli tn 1 kinnistust ajutine krunt 5b vastavalt Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsusega nr 39 kehtestud üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule. Kultuuriministeerium on oma 20.09.2016. a vastuses Riigikogu liikme küsimusele kinnitanud, et kavatseb pärast detailplaneeringu kehtestamist sõlmida uue üürilepingu kaebajaga I ning Kultuuriministeerium peab oluliseks, et muuseum selles majas säiliks. Vastuseks MTÜ Käsmu Külaseltsi 24.04.2018. a pöördumisele märkis Kultuuriministeerium oma 22.05.2018. a kirjas, et Merekooli tn 1 kinnistu, selle ranna-ala ja kinnistul asuvad piirivalvekordoni hoone kui ka muud hooned, kus tegutseb Käsmu Meremuuseum, moodustavad ühtselt toimivad terviku. Lisaks on Käsmu Meremuuseum 21.04.2015 esitanud Kultuuriministeeriumile taotluse Merekooli tn 1 kinnistu võõrandamiseks kaebajale I, mistõttu ei ole välistatud, et uue üürilepingu sõlmimise asemel kinnistu hoopis võõrandatakse kaebajale I. Kaebajal 1 on kehtiv üürileping olemas. Kaebus on esitatud nii avalike huvide kui kaebaja 1 subjektiivsete õiguste kaitseks. 23.01.2018. a ekspertarvamuses on selgitanud, milles seisneb kavandatava sadama rajamisel miljööväärtuste kahjustumine.
8.Kolmas isik toetas määruskaebusele esitatud vastuses määruskaebuse esitaja seisukohta esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Kolmas isik on käesolevaks ajaks hoonestanud Merekooli tn 4 Käsmu asuva kinnistu, ehitanud sinna kaupluse ja külastuskeskuse s.h toad Käsmu külastajate/lastelaagrite majutamiseks. Ta on teinud seda eeldusel, et purjetamise ja muudel mereõppe teemalistes lastelaagrites osalejad saaksid oma tegevuses kasutada ohutult sadamat. Kaebaja 1 aga on korraldanud ja korraldab
mereteemalisi lastelaagreid tingimustes, kus laagris osalejate turvalisus on tagamata. Esialgset õiguskaitset kohaldamata on detailplaneeringualal võimalik hakata detailplaneeringu eesmärke ellu viima ja see takistab kaebaja 1 ebaseaduslikku majandustegevust. Lisaks on kaebaja 1 või kinnistu üürniku Aarne Vaik poolt Merekooli tn 1 Käsmu asuvale kinnistule ehitatud (detailplaneeringualale) ja sellega seotud isikute poolt kasutatavad omavolilised ehitised (nn müügikiosk jne) kuuluvad vastavalt kehtestatud detailplaneeringule lammutamisele. Tegelikkuses Käsmus käesoleval ajal ohutut sadamana kasutatavat kohta ei ole. Üldplaneeringus nimetatud sadama kohta täna sadamana ei kasutata ja sadama rajamist sinna ei toimu. Kaebaja 1 poolt on vallale kuuluvale maale ladustatud erinevat ehitusmaterjali. Seega vallale kuuluvat teemaad ei ole võimalik päästetehnikal kasutada. Valla maaga piirnevale Tartu Ülikooli kinnistule on paigaldatud väravad. Eelnimetatud põhjustel on vajalik, et detailplaneeringut hakatakse ellu viima eelkõige viisil, mis tagab olemasoleva randumiskoha ohutuse, ohutu pääsu merele ja vajadusel kindlustab päästetehnika juurdepääsu randumiskohale. Kolmas isik peab vajalikuks viidata sellele, et 21.05.2018 avaldas Kultuuriministeerium vastavalt riigivaraseaduse § 96 teate, mille kohaselt teavitas ta kavatsusest anda kasutada/võõrandada Merekooli tn 1 asuv kinnistu. Teadaolevalt on Haljala vald õigustatud isikuks, kes on teate esitanud/kavatseb teadet esitada, et teda menetlusse kaasatakse. Selle menetluse tulemina on võimalik, et nii Aarne Vaik kui kaebaja 1 kaotavad seose Merekooli tn 1 Käsmu asuva kinnistuga. Käesoleval ajal on selle kinnistu kasutamiseks sõlmitud üksnes eluruumi üürileping 10.03.1998 Aarne Vaikiga mitte kaebajaga 1 ning kinnistu edasirentimine ja allüürile andmine on keelatud. See tähendab, et kaebaja 1 tegevus Merekooli tn 1 Käsmu asuval kinnistul ei ole õiguspärane ja temal juriidilise isikuna ei ole ühtegi õigust, mida detailplaneeringu kehtestamine saaks rikkuda. Aarne Vaigu kui füüsilise isiku poolt Kultuuriministeeriumile tasutud kinnistu kasutustasu on 198,24 eurot aastas. Nimetatud fakt ilmestab Aarne Vaiku kui kaebaja 1 nõukogu liikme huvi olukorra säilitamiseks ja sadama rajamise edasilükkamiseks. Kodulehe kohaselt saab muuseumi külastustasu kolm eurot ja giiditasu 15 eurot panna annetustena annetuskarpi. Seega peab kaebaja 1 võimalikuks riigimaksude mittemaksmist sularahamaksete tegemisel. Kuna kohus on lähtunud eeldusest, et kaebus on esitatud kaebaja 1 subjektiivsete õiguste kaitseks, siis tegelikkuses puudub kaebajal 1 õiguslik alus kinnistu Merekooli tn 1 Käsmu kasutamiseks, vaid seda on õigus kasutada eluruumina üksnes Aarne Vaigul. Käesoleval juhul on nii Keskkonnaamet kui Muinsuskaitseamet hinnanud, et planeeritavad ehitised on arhitektuurselt planeeringualale sobivad ja vastavad muinsuskaitse nõuetele ja keskkond planeeringu elluviimise tulemusena ei kahjustu. Kõik planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud on haldusmenetlusse kaasatud. Kinnistu, kus kaebaja 3 elab, ei piirne detailplaneeringualaga. Ainult üks Käsmu sissekirjutatud isik – kaebaja 3 on otsustanud detailplaneeringut vaidlustada ja ülejäänud Käsmuga nii omandi kui elamise kaudu seotud isikud on toetanud planeeringu kehtestamist. Kui kaebajad on tuginenud õiguskaitse vajaduse põhjendamisel elukeskkonna kahjustamise väitele, siis tulnuks seda väidet ka tõendada. Käesoleval juhul on olemas suur avalik huvi sadama rajamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Haljala valla määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 11.05.2018. a määruse resolutsiooni p 6 tuleb tühistada ja teha tuleb uus määrus, millega jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
10.Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse üks eeldusi on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui täidetud on mõni HKMS § 249 lg-s 1 nimetatud juhtudest. Nimetatud lõike kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks või kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
11.Kaebajad ei ole koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustes välja toonud ega põhjendanud, milles seisneb nende subjektiivsete õiguste rikkumine ja missugused on kehtestatud detailplaneeringust tingitud negatiivsed mõjud naaberkinnistu omanikule, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega soovitakse vältida. Vastuses määruskaebusele väidavad kaebajad, et detailplaneering rikub nii avalikke õigusi kui ka SA Käsmu Meremuuseum subjektiivseid õigusi. Kaebajad väidavad, et avalike huvide kaitsest tulenevalt riivab kaebajate õigusi planeeringu elluviimine per se, sest kaebajate huve kahjustab ja kaebuse eesmärgi saavutamist takistab iga detailplaneeringu elluviimisele suunatud tegevus, mis puudutab detailplaneeringu ala. Kaebajad soovivad kindlust, kuhu ja millises mahus sadama rajamine lubatud on. Täiendavalt viitavad kaebajad esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendades peamiselt avalikule huvile, milleks on väidetavad vastuolud kehtiva maakonnaplaneeringuga, kehtiva üldplaneeringuga, muinsuskaitse eritingimustega ja Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kaebajate väitel mõjutab detailplaneering mereelustikku ja Natura 2000 ala liike. Veel väidavad kaebajad, et detailplaneering ei ole aluseks ainult ehituslubade väljastamisele, vaid mitmetele muudele toimingutele nagu ehitusprojekti koostamine, hoonestusõiguse seadmine, reaalservituutide seadmine, kruntide moodustamine, maa sihtotstarvete muutmine jne. Kaebajate väitel sulevad planeeritava ehitised vaated mälestistele. Täiendavalt tuginevad kaebajad ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-tele 1 ja 8.
12.Ringkonnakohus juhib kaebajate tähelepanu sellele, et käesolev kaebus on menetlusse võetud üksnes populaarkaebusena (Tartu Halduskohtu 11.05.2018. a määruse p 8). Täiendavalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine detailplaneeringuga käesolevas menetlusstaadiumis kohtule esitatud asjaolude pinnal äärmiselt ebatõenäoline kui mitte võimatu. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda (RKHKo 19.04.2007, 3-3-1-12-07, p 13). Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (RKHKo 24.05.2010, 3-3-1-29-10, p 22-24). Kaebajad ei ole väitnud ega esitanud tõendeid, et detailplaneering kui selline kahjustaks kuidagi nende naabrusõigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi viide mälestiste vaate varjamisele kohtupoolse viivitamatu sekkumise vajadust. Kas ja kuivõrd võib ühe või mitme kaebaja subjektiivseid õigusi kahjustada planeeritav sadam, kütusemahuti ja/või nende ehitamine ülejäänud osas, seda ei ole kaebajad käesolevas menetluses tõstatanud. Avalike huvide võimalik rikkumine ei kujuta endast veel konkreetse isiku subjektiivsete õiguste rikkumist. Samuti ei kujuta ükski kaebajate poolt nimetatud võimalik tulevane tegevus endast kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist detailplaneeringuga. Seega ei esine käesoleval juhul HKMS § 249 lg 1 lauses 1 sätestatud alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
13.HKMS § 249 lg 1 ls 2 sätestab, et kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus leiab erinevalt määruskaebuse esitajast, et detailplaneeringu peale
esitatud tühistamiskaebuse korral, mille aluseks on avaliku huvi kaitse, tuleb see norm esialgse õiguskaitse kohaldamise alusena kõne alla, kuna detailplaneering on nö viimane akt, mida avalikule huvile tuginedes vaidlustada saab. Hilisemaid toiminguid ja haldusakte ei saa enam vaidlustada avalikule huvile tuginedes. Siiski leiab ringkonnakohus, et ka seda alust käesoleval juhul ei esine, sest esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel ei muutu kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega oluliselt raskendatuks ega võimatuks. Kaebuse eesmärgiks on Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsuse nr 39, millega kehtestati Käsmu sadama detailplaneering, tühistamine. Nagu kaebajad on õigesti märkinud, on detailplaneering vaid üheks aluseks tulevaste ehituslubade väljastamisele ning seda tuleb arvestada mitmete muude toimingute puhul nagu ehitusprojekti koostamine, hoonestusõiguse seadmine, reaalservituutide seadmine, kruntide moodustamine, maa sihtotstarvete muutmine. Ringkonnakohus leiab, et ehitusprojekti koostamine, hoonestusõiguse seadmine, reaalservituutide seadmine, kruntide moodustamine, maa sihtotstarvete muutmine ei saa kuidagi rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi ning samuti ei ole kohtule teadaolevalt halduskohtumenetluses olemas nende toimingute vastu suunatud õiguskaitsevahendeid, mis rajaneksid avalikul huvil. Järelikult ei saa need väited kuidagi mõjutada detailplaneeringu suhtes kohaldatavat esialgset õiguskaitset.
14.Võimaliku tulevase ehitusloa osas selgitab ringkonnakohus järgmist. Kaebaja viitab õigesti EhS § 42 lg-le 1, mis seab ehitusloa väljastamise tingimuseks kooskõla detailplaneeringuga. Lisaks tuleb ehitusluba EhS § 42 lg 5 järgi anda 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ringkonnakohus leiab aga, et ehitusloa taotluse esitamiseni läheb kohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt veel aega, kuna vastustaja selgituste kohaselt on eelnevalt kavandatud maakorralduslikud tegevused Kultuuriministeeriumiga, mis seisnevad maatükkide omandi vahetuses, hoonestusõiguse konkursi väljakuulutamine ning hoonestusõiguse seadmine kolmanda isiku kasuks Haljala vallale kuuluvale tulevase sadama alusele kinnistule, reaalservituutide seadmine planeeringualasse jäävatele kinnistutele aadressil Merekooli tn 3 ning Merekooli tn 5 ning sadamahoone ning teiste vajalike ehitiste projekteerimine. Kui peaks juhtuma, et käesolev menetlus ei ole ehitusloa taotluse esitamise ajaks veel lõppenud, on kaebajatel võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus detailplaneeringu kehtivuse peatamiseks või kohtul võimalik peatada detailplaneeringu kehtivus omal algatusel. Teades, et detailplaneering on kohtus vaidlustatud, on otsus, kas ja millises ulatuses nimetatud toiminguid läbi viia, seotud vastustaja teatava majandusliku riisikoga. Lisaks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine praeguses menetlusfaasis piiraks ebaproportsionaalselt kolmandate isikute õigusi, sest kohtul puudub õiguslik alus takistada näiteks maatükkide omandi vahetust, mida pooled lähtuvalt detailplaneeringust soovivad läbi viia.
15.Eeltoodust tulenevalt ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebajate jaoks praeguses menetlusfaasis pöördumatuid tagajärgi ning kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea eelnevast tulenevalt vajalikuks võtta seisukohta kaebuse perspektiivikuse osas. Ringkonnakohus rahuldab Haljala valla määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 11.05.2018. a määruse resolutsiooni p 6 ja teeb uue määruse, millega jätab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.