Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 26. märts 2020, Tartu 3-19-386
Haldusasi
Freezedry Technology OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 15.11.2018 otsuse nr 13-6/1127 ja 28.01.2019 vaideotsuse nr 134/18/6-1 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus Freezedry Technology OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Freezedry Technology OÜ esindaja Mermi Kangur Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet esindaja Siim Vellemaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta Freezedry Technology OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. aprill 2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 31. jaanuari 2012. a otsusega nr 13-6/226 määrati Freezedry Technology OÜ-le (endine ärinimi Papivabrik24 OÜ) põllumajandusministri 22. detsembri 2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 119) alusel toetus 100 000 eurot Lääne-Virumaal, Simuna alevikus Lai tänav 4 asuvale tootmishoonele laienduse ehitamiseks, et hakata seal tegelema külmkuivatatud maitsetaimede, puuviljade ja taimse materjali tootmisega. Toetus maksti välja täies ulatuses.
2.PRIA 15. novembri 2018. a otsusega nr 13-6/1127 tunnistati kehtetuks PRIA
31.jaanuari 2012. a otsus kaebajale toetuse määramise kohta ning nõuti tagasi välja makstud
toetus 99 999,91 eurot. Sama otsusega on jäetud rahuldamata Freezedry Technology OÜ toetustaotlus nr 310011591247.
3.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
15.novembri 2018. a otsuse nr 13-6/1127 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et toetuse saaja ei pea kasutama objekti ise täies ulatuses. Kaebaja ei ole esitanud PRIA-le valeandmeid. Kahel firmal oli võimalik investeeringuobjekti ruume kasutada ning ka Veterinaarametile anti sellest teada, et kaebaja ja Freesedry OÜ tegutsevad koos samades ruumides, mistõttu ei ole kaebuse esitaja taotlenudki eraldi käitlemisluba. Kaebaja on kasutanud ruume sihipäraselt ja tema tegevus vastab toetustaotluses märgitud eesmärkidele. Jääb selgusetuks, miks vastustaja nõuab toetuse tagasi tervikuna. Lisaks on nõue toetusraha tagasi maksta aegunud.
4.PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kaebaja ei ole kasutanud investeeringuobjekti sihipäraselt, kuna seda kasutas teine isik. Kaebaja ei ole investeeringuobjekti kasutanud taotluses märgitud eesmärgil (külmkuivatatud maitsetaimede, puuviljade ja taimse materjali tootmine). Vastustaja hinnangul oligi tegelikult mõeldud, et investeeringuobjekt kogu ulatuses antakse kasutada teisele isikule. PRIA on hinnanud kahe taotleja (Freezedry Technology OÜ ja Freezedry OÜ) omavahelisi seoseid ning on asunud seetõttu järeldusele, et toetus tuleb tagasi küsida Freezedry Technology OÜ-lt. Investeeringuobjekti kasutusse andmine kolmandatele isikutele ei ole lubatud tegevus, seda peab kasutama isik, kes toetuse on taotlenud. Alates 4. aprillist 2017 ei olnud investeeringuobjekt enam kaebaja omandis.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.31. mai 2019. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
6.Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub PRIA 11. juuli 2018. a kontrollaruandest nr 15-6/17/3-13, et toetuse saajad Freezedry OÜ ja Freezedry Technology OÜ, kes mõlemad on saanud toetust investeeringute teostamiseks, tootmine asub ühes ja samas hoones Simunas Lai tn 4, tegevus on seotud külmkuivatatud marjatoodetega. Kaebaja omandas kinnistu seal asuva tootmishoonega ning vahetult pärast seda esitas PRIA-le taotluse toetuse saamiseks, et laiendada tootmishoonet ja hakata tegelema külmkuivatusmeetodil taimse materjali tootmisega. Freezedry OÜ esitas 8. septembril 2010 PRIA-le taotluse sublimatsioon-külmkuivati, külmkambrite jms soetamiseks toetuse saamiseks. Algselt Järvamaale kavandatud külmkuivatatud marjade-seente tootmine sooviti üürilepingu alusel üle viia Lai tn 4 Simunas asuvasse tootmishoonesse. Taotluse eesmärk oli remontida hoone ja soetada vajalikud seadmed, et toota külmkuivatusmeetodil töödeldud seeni ja marju. Kaebaja kavandas teha hoonele juurdeehitust. PRIA-le esitatud mitteeluruumi üürilepingu kohaselt anti tootmishoone vana osa üürile Freezedry OÜ-le, kes näitas seda oma kavandatava investeeringu asukohana. PRIA on maksnud välja toetuse selleks, et toetuse saaja ise kindlasti kasutaks investeeringuobjekti sihipäraselt kogu järelevalveperioodil. Toetuse saaja pidi saama tunnustuse ka Veterinaar- ja Toiduametilt, kuid selle tunnustuse saamine ei tõenda veel seda, et kaebaja on tegelenud investeeringuobjektis (juurdeehitatud tootmishoones) taotluses märgitud tegevusega.
7.Toetuse abil ehitanud juurdeehituse oli kaebaja kuni 3. aprillini 2017 andnud üürile Freezedry OÜ-le. Juurdeehitusse rajatud tehnoloogilised lahendused nagu külmkambrid ja vaakumkuivati on soetatud Freezedry OÜ poolt, seega on juurdeehitus kavandatudki selliselt, et seda saaks kasutada Freezedry OÜ. Tootmishoone vana osa on olnud kasutusest väljas.
Lisaks on sama tegevuskoha vastustajale esitatud toetuse taotluses märkinud ka Rohug OÜ, kelle tegevus on samuti seotud külmkuivatatud marjatoodete tootmisega.
8.Kui pärast üleminekutoetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Toetusraha tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates (ELÜPS § 111 lg 2). Investeeringuobjekti sihipärase kasutamise 5-aastane kohustus algab toetuse viimase osa väljamaksmisest. Kuivõrd kaebaja osas algatati täiendav kontroll juba enne investeeringuobjekti sihipärast 5-aastast järelevalveperioodi, ei saa toetuse tagasinõudmise menetluse algatamine olla mingil juhul aegunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kiites toetuse heaks, andis vastustaja sellega nõusoleku kahel firmal vaidlusaluseid ruume ühiselt kasutada. Ka Veterinaarametile anti teada sellest, et firmad tegutsevad koos samades ruumides, seepärast hilisemalt kaebuse esitaja ei taotlenudki eraldi käitlemisluba. Kogu perioodi vältel on neis ruumides toimunud taimse materjaliga tegelemine ning kaebaja ei rikkunud toetuse kasutamise tingimusi ega esitanud toetuse taotlemisel mitte ühtegi ebaõiget väidet, mis olid olulised toetuse saamiseks. Kirjalikest tõenditest nähtub, et vanas majaosas asuvad Freezedry OÜ kompressorid, veekogumisbassein, elektrikilbiruum, kontor, pakkeruum, puhkeruum, dušširuum, WC, pesuruum, kaubalaadimisruum, jahvatamisruum ja puhaste pakendite ladu. Vana majaosa ei ole kasutusest väljas, vaid seda on võimalik kasutada ja seda ka kasutatakse. Kohus on jätnud analüüsimata ja hinnangu andmata veterinaarameti poolt Freezedry Technology OÜ-le väljastatud käitlemisloale, millega kaebaja tõendas, et vastustaja oli enne toetuse andmist kõikidest asjaoludest teadlik. Samuti ei ole kohus analüüsinud ehitusprojekti, millisest on täpselt näha, et tootmishoone laiendamise projekti tellis kolmas isik - Freezedry OÜ, ning mille vastustaja ka heaks kiitis. Kohus jättis hinnangu andmata, kas tagantjärele kaebaja karistamine on heauskne õigusriigi printsiipe järgiv teguviis.
10.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab, et investeeringuobjekti kasutas väidetava üürisuhte alusel järelevalveperioodi algusest 22. mail 2013 kuni 3. aprillini 2017 oma tegevuses hoopis Freezedry OÜ ning alates
4.aprillist 2017 kuni järelevalveperioodi lõpuni (21. mail 2018) ei olnud investeeringuobjekt enam kaebaja omandis, mistõttu ei saanud kaebaja ka siis objekti ise sihipäraselt kasutada. Kaebaja ei ole seega ise (sh ka mitte samaaegselt Freezedry OÜ-ga) investeeringuobjekti hetkegi kasutanud, nagu tal aga meetme määruse kohaselt selge kohustus lasus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
12.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all, kas kaebaja on kasutanud investeeringutoetust sihipäraselt määruse nr 119 § 14 lg 2 p 1 mõttes, kui andis toetusega ehitatud tootmishoone juurdeehituse vähemalt osaliselt üürile Freezedry OÜ-le ja hiljem võõrandas kinnistu, millel hoone asub, samuti kas kaebaja on kunstlikult loonud tingimused toetuse saamiseks. Ringkonnakohus selgitab esmalt investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ja
eeskirjade rikkumisest tingitud toetuse tagasinõudmise ajalist ja esemelist ulatust (I), hindab seejärel toetuse tagasinõudmise õiguspärasust (II) ning lahendab apellatsioonkaebuse (III). I
13.Kaebaja taotles ning PRIA 31. jaanuari 2012. a otsusega nr 13 6/226 talle ka määrati maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus. Toetuse täpsemad tingimused on sätestatud määruses nr 119. Määrus nr 119 kehtestati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 58 lg-e 5, § 59 lg-e 5 ja § 60 lg-e 4 kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta art 18 lg-e 4 alusel heaks kiidetud arengukavaga. Seega on tegemist maaelu arengu toetusega, mida rahastas EAFRD.
14.Riigikohus on samuti EAFRD vahenditest rahastatud Leader-meetme toetuse tagasinõudmisega seoses Euroopa Kohtu asjas nr C-580/17 antud tõlgendusele tuginedes selgitanud1 järgnevat. Toetuse taotlemise ajal kehtinud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta art 72 lg 1 sätestas, et ilma et see piiraks asutamisvabadusega ja teenuste osutamisvabadusega seotud eeskirjade kohaldamist asutamislepingu art-te 43 ja 49 tähenduses, peab liikmesriik tagama, et investeeringu puhul säilib EAFRD panus, kui see investeering viie aasta jooksul alates korraldusasutuse otsusest vahendite eraldamise kohta ei tee läbi olulist muutust, mis: a) mõjutab selle laadi või rakendamistingimusi või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile; b) tuleneb kas infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutusest või tootliku tegevuse lakkamisest või ümberpaigutamisest. Kuigi see määrus on tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta art 88 esimese lõiguga kehtetuks, kohaldatakse määrust nr 1698/2005 jätkuvalt enne 1. jaanuari 2014 komisjoni poolt heaks kiidetud programmide alusel rakendatavate tegevuste suhtes. Just määruse nr 1698/2005 art 72, mitte riigisisene õigus, määrab ainsana kindlaks nimetatud tegevuste kestvuse tingimused.
15.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas kohaldada õigust samast põhimõttest lähtudes, kuna määrus nr 1698/2005 kohaldub ka kaebaja taotletud toetusele. Nimelt kuulub art 72 määruse V jaotisesse „Fondi panus“ ja reguleerib seega kõigi EAFRD panusega siseriiklike toetuste tingimusi. Vastavalt on määruse 1698/2005 art 72 tingimused kaebajalt toetuse tagasinõudmisel määravad ning vastuolu korral määruse nr 119 regulatsiooniga tuleb jätta viimase asjakohased sätted kohaldamata ning lähtuda EAFRD panuse säilitamise (järelevalveperioodi) tähtaja arvestamisel määruse nr 1698/2005 art 72 lg-st 1.
16.Kaevatavas otsuses on PRIA investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustuse alusena viidanud määruse nr 119 § 14 lg 2 p-le 1, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest, leides, et viieaastane kontrolliperiood algas viimase toetuseosa väljamaksmisega 22. mail 2013 ja lõppes 21. mail 2018. Ringkonnakohus osutab, et määrus nr 119 alates 6. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis muutunud numeratsiooni tõttu vastab varasema § 14 lg 2 p-le 1 sama paragrahvi viienda lõike esimene punkt. Kuna sätte sõnastus ei ole muutunud, siis ei mõjuta see iseenesest asja lahendamist. Ringkonnakohus lähtub siiski määruse nr 119 redaktsioonist, mis kehtis vaidlusaluse otsuse tegemise ajal (HMS § 54). Erinevalt määrusest nr 119, tuleb määruse nr 1698/2005 art 72 järgi koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg-ga 1 viieaastase järelevalveperioodi alguseks lugeda toetusetaotluse
Vt RKHK 3. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-15-1188.
rahuldamise otsuse tegemisele järgnev päev, s.o 1. veebruar 2012. Järelevalveperiood lõppes seega
31.jaanuaril 2017. Määruse nr 119 § 14 lg 2 p 5 sätestab järelevalveperioodi hilisema lõppemise kui määruses nr 1698/2005 ette nähtud. Vastavalt tuleb siseriiklik määrus jätta kohaldamata kontrolliperioodi kestuse osas, kohaldades vahetult määruse nr 1698/2005 art 72 lg-t 1.
17.Kuigi PRIA on vaidlustatud otsuse andmisel määranud järelevalveperioodi ebaõigesti ei tulene sellest vältimatult, et PRIA otsus tuleb tühistada. Kui kaebajale on etteheidetav eeskirjade rikkumine ka määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 järgi määratud kontrolliperioodi jooksul, siis võib toetuse tagasinõudmine siiski olla õigustatud. Riigikohus on märkinud, et hinnangu andmine eeskirjade eiramise kohta on faktidel põhinev otsustus, mis kaalumist ei nõua2. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja käitumine perioodil kuni 31. jaanuarini 2017 on kooskõlas toetuse tingimustega.
18.EAFRD panuse säilitamise eelduste kohta sedastas Riigikohus, et määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 seob investeeringutega seotud tegevuse kestvuse nõude sellega, et investeering viie aasta jooksul alates korraldusasutuse otsusest vahendite eraldamise kohta ei tee läbi olulist muutust. Oluline on muutus juhul, kui see mõjutab investeeringu laadi või rakendamistingimusi või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile (p a), samuti juhul, kui muutus tuleneb kas infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutusest või tootliku tegevuse lakkamisest või ümberpaigutamisest (p b). Kestvuse nõude rikkumiseks piisab ühe eeltoodud tingimuse esinemisest (Euroopa Kohtu otsus asjas C-580/17, p-d 45-46), kuid muutus peab sätte kohaldamisalasse kuulumiseks olema küllaltki märkimisväärne (samas, p 47). Kui pärast üürile andmist jätkati investeeringuga seotud tegevuseks soetatud objekti kasutamist samaks tegevuseks, mis oli ette nähtud toetustaotluses, ei ole aset leidnud tootliku tegevuse lakkamist või ümberpaigutamist (samas p 49). Infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutus saab Euroopa Kohtu selgituse kohaselt seisneda selle õigusliku staatuse muutuses, mille alusel omanik infrastruktuuriüksust omab - lepinguõigusliku suhte alusel kolmandale isikule kindlaks ajavahemikuks kasutusõiguse andmine sellena käsitatav ei ole (samas, p 50). Määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 p a kohta selgitas Euroopa Kohus, et enne kui järeldada, kas oluline muutus esineb või mitte, on vaja kontrollida, kas asjasse puutuv muutus on andnud alusetu eelise ja/või kas see on mõjutanud rakendamise olemust või tingimusi (samas p 53).3
19.Kaebajalt toetuse tagasinõudmisel on vastustaja leidnud, et kaebaja tegevus kontrolliperioodil ei vastanud toetusetaotluses märgitud eesmärkidele. Ta ei soetanud äriplaani teostamiseks vajalikku tehnoloogiat, iseseisva tootmistegevuse asemel pakuti abiteenuseid Freezedry OÜ-le, kellele tootmishoone juurdeehitus üürile anti. Investeeringuobjekt on sisuliselt üks terviklik äriprojekt, mille kunstliku jagamise tulemusel on erinevate, kuid hiljemalt 2016. aasta septembrist ühtsele juhtimisele ja kontrollile allutatud toetusesaajatega saavutatud toetuse eesmärgi vastane olukord, s.o meetme toetusesumma ülempiiri ületamine. Alates 4. aprillist 2017 ei ole kaebaja enam investeeringuobjekti omanik. Kokkuvõtteks asus PRIA seisukohale, et kaebaja tekitas toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, mistõttu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 järgi ei olnud alust kaebajale toetust määrata ning ELÜPS § 80 lg 2 p 1 ja § 79 lg 4 p 3 kohaselt tuleb toetuse määramise otsus kehtetuks tunnistada. Seega tugineb vastustaja asjaoludele, mille kohaselt on investeering teinud läbi olulise muutuse nii määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 alapunkti a kui ka alapunkti b tähenduses või veelgi enam kaebaja ei ole investeeringuobjektil ise üldse alustanud toetuse taotlemisel eesmärgiks seatud tegevusega. Kuna investeeringuobjekti omandi üleandmine on toimunud pärast järelevalve2
Vt RKHK 3. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-15-1188 (p 20). Sealsamas (p 21).
perioodi lõppemist, siis ei olnud PRIA õigustatud selle asjaoluga arvestama toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel. Seepärast kontrollib ringkonnakohus, kas alust on kaebajale tehtud etteheitel, et kaebaja tegevus ei vastanud toetusetaotluses märgitud eesmärkidele, kaebaja tegevus oligi selliselt kavandatud ning kas toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse kaebajalt tervikuna tagasinõudmine sellel põhjendusel on õiguspärane, kui omandi üleandmise etteheide ära langeb. II
20.Asjas ei ole vaidlust, et 2018. aastal viis PRIA kaebaja investeeringuobjektil läbi täiendava kontrolli Freezedry OÜ ja kaebaja toetusetaotluste osas. Kontrolli tulemused on fikseeritud 11. juuli 2018. a kontrolliaruandes nr 15-6/17/3-14. Kontrolli tulemusel tuvastas vastustaja, et -
Freezedry Technology OÜ omandas 2011. aastal Lai tn 4 Simunas asuva kinnistu koos seal asuva tootmishoonega. Vahetult peale kinnistu omandamist esitas ettevõte PRIAle toetustaotluse eesmärgiga ehitada tootmishoonele laiendus, kus plaanis alustada külmkuivatusmeetodil taimse materjali tootmisega. Kaebaja äriplaanis on kirjeldatud tootmiseks vajalikke seadmeid, mis kavatsetakse soetada, nt 10 m2 riiulipinnaga külmkuivatussilinder, õunte koorija ja südamiku eemaldaja, tükeldus- ja viilutusmasin, marjade sorteerija, pakkemasin, kaalud.
-
Kaebaja taotles ja talle määrati toetust 100 000 eurot, mis on määruse nr 119 § 6 lg-te 5–7 kohaselt toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtte, kontserni ning samas maakonnas tegutsevate valitseva mõju kaudu seotud ettevõtete kohta programmiperioodi jooksul.
-
Koos toetustaotlusega esitas kaebaja PRIA-le tootmishoone laienduse eelprojekti, mille seletuskirjas on märgitud tellijaks Freezedry OÜ (Suurkivi talu, Reinu küla, Tabivere vald, Jõgevamaa, 49117, tel. +372 50 14 985, e-post: [email protected]). Samuti on PRIAle esitatud joonistel märgitud tellijaks Freezedry OÜ.
-
27.märtsil 2013 investeeringute teostamise järgselt viis PRIA läbi investeeringute kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et kaebajal puudus hoone kasutusluba, majandustegevuse registri registreering, Veterinaar- ja Toiduameti tunnustamise otsus ning taotluses planeeritud arv töökohti.
-
5.oktoobriks 2016. aastal toimunud uue järelkontrolli käigus vastustajale esitatud 2013. kuni 2016. aasta müügiarved on kõik esitatud Freezedry OÜ-le, v.a kaks 2014. aasta arvet RHM Nord OÜ-le (kokku 1000 eurot). Freezedry OÜ-le esitatud arvetel on märgitud teenuseks märgitud „Puuviljade, marjade, taimse materjali puhastamine, koorimine, riivimine ja jahvatamine, maitsetaimede töötlemine“ (kõik 2013. ja 2014. aasta arved) või „kommunaalteenused“ (üks arve 2015. ja 2016. aastal). Lisaks on 2015. aastal esitatud arvel märgitud „Kasutusvalduse eest tasu periood 2018 detsember–2021 detsember“.
-
Kaebaja muutis tagantjärele nii 2013. kui ka 2014. aasta majandusaasta aruannet. Kui algselt märgiti 2013. aasta aruandes, et kaebaja majandustegevus seisnes ja kogu müügitulu saadi uue hoone üürimisest, siis muudetud aruande järgi on müügitulu allikaks marjade puhastamine. Kui algselt märgiti 2014. aasta aruandes, et ca 2/3 müügitulust (müügitulu kokku 13 450 eurot) saadi kinnisvara rentimisest ja ülejäänud marjade puhastamise teenuse eest, siis muudetud aruande järgi oli marjade puhastamisest saadud tulu 12 450 eurot ja tulu „teenuse“ eest 1000 eurot.
-
Kaebajal ei ole olnud kogu järelevalve perioodi jooksul põhivahendeid külmkuivatatud maitsetaimede, puuviljade ja taimse materjali tootmiseks.
-
Kaebajal puudub alates 4. oktoobrist 2013 kehtiv Veterinaar- ja Toiduameti tunnustus, mis on nõutav toiduainete käitlemisel. Pärast investeeringuobjekti valmimist sai ettevõte tingimuslikud ja ajutised tunnustamise otsused. VTA ajutise tunnustamisotsuse alusel maksis PRIA ka toetussumma välja. Seejärel, kui VTA oli keeldunud kaebaja tunnustamisest, ettevõte enam tunnustamise otsuse saamiseks vajalikke samme ei astunud ja rohkem tunnustamist ei taotlenud.
-
Freezedry OÜ taotles ja talle määrati toetust 4 690 210 krooni (299 759,06 EUR), mis on ligilähedane maksimaalsele toetusele suurprojektile, samuti ligilähedane maksimaalne toetusesumma (maksimaalne toetus 300 000 eurot) ühe taotleja kohta programmperioodil. 2013.–2016. aastal on ettevõttele laekunud müügitulu erinevatelt Eesti ja Euroopa Liidu ettevõtetelt (Chaga OÜ, Stockmann AS, Kaubamaja AS, Põhjala Teetalu OÜ, Loodusvägi OÜ, Kalev AS, Chocolala OÜ, Dr. Coy's Health Foods jne). Samuti on makseid laekunud ka eraisikutelt, kes ostavad tooteid Freezedry OÜ veebipoest.
-
Kaebaja taotluse nr 310011591247 abil ellu viidud tootmishoone juurdeehitus ühes tootmishoone vana osaga on täies mahus välja üüritud Freezedry OÜ-le. Freezedry OÜ poolt toetustaotluse nr 310010510850 abil soetatud statsionaarsed investeeringuobjektid (külmkambrid, vaakumkuivati) asuvad tootmishoone juurdeehituses.
-
Alates 2012. aasta maist kuni 2016. aasta septembri lõpuni oli kaebaja juhatuse liige ja ainuosanik Aren Põder. 2016. aasta sügisel toimunud osanike ja juhatuse vahetuse käigus sai Freezedry OÜ juhatuse liige ja ainuosanik Mermi Kangur ka kaebaja juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks. Aren Põder ning Mermi Kangur on õde-vend. Ka enne kaebaja omandamist on Mermi Kangur ettevõtte nimel suhelnud PRIA-ga ja allkirjastanud kontrollakte notariaalse volikirja alusel.
21.Kaebaja ei ole haldusmenetluses kontrollaktile vastuväiteid esitades ega hiljem kohtumenetluses nendele kontrollaktis tuvastatud faktilistele asjaoludele vastu vaielnud. Seetõttu ringkonnakohus neid täiendavalt ei kontrolli ega kogu täiendavaid tõendeid ning analüüsib neile asjaoludele tuginedes, kas on põhjendatud vastustaja järeldus, et kaebaja ja Freezedry OÜ on tegutsenud ühiselt Freezedry OÜ huvides ja kaebajal ei olegi olnud soovi iseseisvaks tootmiseks, mistõttu kaebaja tegevus on käsitatav toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisena.
22.Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et ei ole toetuse taotlemisel esitanud ekslikke andmeid ning toetuse määramisega andis vastustaja heakskiidu kahel ettevõttel ruumide ühiseks kasutamiseks. Selles olukorras ei olnudki kaebajal vajalik VTA-lt tunnustamist taotleda. Toetuse tingimuseks ei ole, et kaebaja pidi investeeringuobjekti täies ulatuses ise kasutama. Seega ei ole kaebaja loonud kunstlikult tingimusi toetuse saamiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
23.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja suhtes lõppes viieaastane järelevalveperiood
31.jaanuaril 2017, siis 2018. aastal toimunud kohapealne kontroll leidis aset enam kui aasta pärast järelevalveperioodi lõppu. See ei tingi aga kontrolli õigusvastasust ega toetuse tagasinõudmise aegumist. Määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1 järgi liikmesriigid taotlevad iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Toodud sättest ega siseriiklikust õigusest ei tulene, et vastustajal oleks õigus ja kohustus teostada kontrolli taotleja poolt nõuete täitmise üle üksnes järelevalveperioodi jooksul. Vastupidi, selline seisukoht on vastuolus kontrolli eesmärgiga, kuna välistaks sisuliselt nõuete kontrolli järelevalveperioodi lõpus, sest järelevalveperiood ja kontrolliperiood langeksid kokku, samas kui mõne toetusnõude täitmine selgubki alles järelevalveperioodi lõpus või isegi pärast seda.
Toetuse tagasinõudmise õigust lõpetav tähtaeg on sätestatud ELÜPS § 111 lg 2 ls-s 2, mille kohaselt toetusraha tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. Seda tähtaega ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel ületatud.
24.Ringkonnakohus jagab PRIA arusaama, et tootmiseks vajalike põhivahendite puudumine, investeeringuobjekti projekti tellimine Freezedry OÜ poolt, investeeringuobjekti Freezedry OÜ-le tervikuna üürileandmine, taimse materjali kuivkülmutamise valdkonnas tegutsemiseks nõutava VTA tunnustuse ja majandustegevuse teatise esitamata jätmine, mitme aasta jooksul müügitulu saamine üksnes Freezedry OÜ-lt, äriühingute osanike ja juhatuse liikmete sugulussidemed osutavad sellele, et toetuse taotlemisel ei olnud kaebaja eesmärgiks äriplaanis kirjeldatud tootmistegevuse arendamine, vaid Freezedry OÜ ettevõtte tegevusele kaasaaitamine.
25.Kaebaja vastuväidetest PRIA 11. juuli 2018. a kontrollaruandele (tl 40-45) ilmneb, et kaebaja kinnitab investeeringuobjektina tootmishoone juurdeehituse kavandamist selliselt, et Freezedry OÜ seadmed mahuksid hoonesse ja neid saaks tootmises kasutada ning, et Freezedry OÜ kasutas hiljem hoonet täies ulatuses oma tegevuseks (tl 41). Kaebaja selgitusel on tootmiseks vajalike investeeringute tegemata jäämise põhjuseks tootmishoone juurdeehituse kallinemine, valmimise viibimine ja kohtuvaidlus ehitajaga. Kaebaja lootis olukorda parandada Freezedry OÜ osanikult, Mermi Kangurilt, tuleva lisainvesteeringuga, kuid see jäi teostamata. Siiski ilmestab kaebaja heauskset tegutsemist asjaolu, et tootmishoone juurdeehituses oli piisavalt vaba pinda kaebaja tootmiseks vajalike seadmete paigutamiseks. Kaebaja märgib, et raamatupidamises ei kajastu üüritulu Freezedry OÜ-lt, sest see oli ettemaksu korras tasutud juba 2011. aastal. See oli vajalik tootmishoone soetamise finantseerimiseks. Samas ei kajastu see väljamakse ka Freezedry OÜ bilansis, kuna selle näitamine oleks kaasa toonud Freezedry OÜ omakapitali negatiivseks muutumise.
26.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad kaebaja selgitused hoopis seda, et juba tootmishoone soetamisel ja toetuse taotlemisel tegutses kaebaja eelkõige Freezedry OÜ huvides. Majanduslikult põhjendatuks ei saa pidada Freezedry OÜ poolt kaebajale tootmishoone ostu finantseerimist, mida tegelikult vajas oma tootmistegevuse jaoks Freezedry OÜ ise. Juba ainuüksi kaebaja väide, et Freezedry OÜ tegi kaebajale mitme aasta eest üüri ettemakse hoone soetamise finantseerimiseks tingib järelduse, et Freezedry OÜ oli veendunud, et kaebaja taotleb toetuse ja rajab Freezedry OÜ tootmistegevuseks sobiva juurdeehituse. Nii PRIA tuvastatud hoone tegelik kasutus kui kaebaja selgitused näitavad, et kaebaja toetuse taotlemisel esitatud eesmärgil ja mahus soetatud suurusega hoonet ega sellele kavandatud juurdeehitust ei vajanud. Kuna Freezedry OÜ-le oli juba määratud investeeringutoetus maksimaalsele lähedases määras, siis ei saanud Freezedry OÜ ise taotleda enam toetust tootmishoone juurdeehituse rajamiseks. Kaebaja selgitusel vajas ta oma tootmises väiksemat külmkuivatussilindrit, mis sobib õrna toorme töötlemiseks. Seega oleks kaebaja tootmise eesmärgiga kooskõlas olnud väiksem investeering hoonesse ja lisaks tootmiseks vajalike seadmete soetamine. Valik oma vajadustele mittevastava tootmishoone juurdeehituse rajamise kasuks ei ole kooskõlas kaebaja väitega, et toetuse taotlemisel peeti silmas äriplaani realiseerimist.
27.Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et tootmishoone ehitamine võis kallineda ja ühes ehitajaga tekkinud tsiviilõigusliku vaidlusega põhjustada kaebajale majanduslikke raskusi. Samas ei muuda see olematuks asjaolu, et kaebaja tegevus toetuse kasutamisel on soodustanud eelkõige Freezedry OÜ majandustegevust ning toetuse taotlemise asjaolud näitavad, et selliselt oligi kaebaja oma tegevuse kavandanud. Kaebaja kinnitusel on ka tootmishoone nn vana osa kasutuses ja seda kasutab Freezedry OÜ. Hoone vana osa kasutamine Freezedry OÜ poolt ei kinnita aga mingil moel kaebaja enda tootmistegevust ega seda, et kaebaja ei tegutsenud Freezedry OÜ huvides.
28.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ka selles, et tuvastatud asjaolude pinnal ei saa üheselt järeldada, et kaebaja oleks aastatel 2013 kuni 2016teinud Freezedry OÜ-le teenusena viimase
tootmises kasutatava toorme ettevalmistamise töid. Majandusaasta aruannete muutmine tagantjärele, tootmiskulude puudumine ja arvete esitamine ka nendel kuudel, kui kaebajal töötaja puudus, sunnivad kaebaja esitatud andmete õigsuses kahtlema. Kahtlusi ei kõrvalda kaebaja selgitused tasuta saadud tooraine ega kokkulepete kohta Freezedry OÜ-ga arvete igakuiseks esitamiseks. Samas on perioodilise tasu maksmine iseloomulik üürisuhetele. Isegi, kui kaebaja tõepoolest osutas Freezedry OÜ-le teenust, ei muuda see ringkonnakohtu hinnangut kaebaja kavatsustele toetuse taotlemisel ja selle kasutamisel. Olukorras, kus kaebaja ja Freezedry OÜ osanikud ja juhatuse liikmete sugulussuhted lubasid äriühingute tegevuse ühist kavandamist, on eluliselt usutav, et vajadusel võidi Freezedry OÜ tootmine väikeses osas korraldada kaebaja kaudu, et näidata äriplaanis kirjeldatuga sarnase majandustegevuse olemasolu. Seetõttu ei ole sellel küsimusel asjas määrava tähendust. Kaebaja poolt toidu töötlemiseks nõutava tunnustuse taotlemata jätmine ning selgitus, et tunnus ei olnudki vajalik, sest samas asukohas tegutseval Freezedry OÜ-l on tunnustus olemas, kinnitab, et kaebaja ei olnud huvitatud iseseisvast tootmistegevusest ning nägi ise enda tegevust Freezedry OÜ ettevõtte osana, s.o kahte äriühingut ühe majandusüksusena. Toiduseaduse § 6 lg-s 1 ning §-des 7 ja 8 nähakse toidukäitlejale teatamis- või loakohustus ette selgelt isikulise (ettevõtjale kehtiva) nõudena, mitte tegevuskohaga seotud nõudena, mille täitmine annab õiguse kõigile samas kohas tegutsevatele ettevõtjatele. Veendumust, et kaks äriühingut tegutsesid ühise majandusüksusena süvendab veelgi kaebaja osa omandamine Freezedry OÜ osaniku poolt 2016. aastal. Siinkohal on ekslik kaebaja arusaam, et toetuse määramisega vastustaja nõustus ning kiitis heaks kaebaja ja Freezedry OÜ ühise tegutsemise samades ruumides. Nii määruse nr 1698/2005 art 72 lg-st 1, määruse nr 1306/2013 art-st 60 kui siseriiklikust õigusest tuleneb üheselt, et vastutus toetuse tingimuste täitmise kui kuritarvituste eest lasub toetuse taotlejal. Toetuse määramise ega muu otsusega ei saa PRIA seadustada toetuse tingimuste rikkumist. Kui PRIA toetuse määramisel jätab tähelepanuta toetuse tingimuste rikkumisele viitavad asjaolud, siis ei vabasta see toetuse taotlejat kohustusest täita toetuse tingimusi ega PRIA-t kohustusest teostada järelevalvet toetuse kasutamise üle ning rakendada sanktsioone rikkumise tuvastamisel.
29.Asjaolud kogumis on piisavad, et nõustuda PRIA-ga, et kaebaja on kunstlikult loonud tingimused toetuse saamiseks ning juba toetuse taotlemisel ei olnudki tema eesmärgiks kasutada investeeringuobjekti vähemalt olulises osas oma tootmistegevuseks ega seega saavutada toetuse taotlemisel toodud eesmärki. Vastavalt esineb alus toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ELÜPS § 80 lg 2 p 1 ja § 79 lg 4 p 3 alusel koostoimes määruse nr 1306/2013 art-ga 60. Toodud järeldust ei väära asjaolu, et vastustaja on kontrollaktis ja vaidlustatud otsuses tuginenud ka OÜ-ga Rohug seotud asjaoludele, investeeringuobjekti omandi üleandmisele 2017. aastal ning mitmetele asjaoludele, mis vastustaja hinnangul täiendavalt kinnitavad kaebaja ja Freezedry OÜ vahelist seost ja tegutsemist ühisel eesmärgil. Isegi juhul, kui lugeda nende asjaolude kohta antud kaebaja selgitused põhjendatuks ning jätta asjaolud arvestamata, vähendaks see üksnes vastustaja järeldust kinnitavate faktide hulka, kuid ei kinnitaks toetuse heauskse taotlemise väidet ega lükkaks ümber PRIA seisukohta toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisest. Eespool toodud alusel toetuse määramise tühistamine ja toetuse tagasinõudmine ei ole kaalutlusotsus. Sätte kohaldamise aluse sedastamisel on PRIA-l kohustus toetus tagasi nõuda. Seetõttu olukorras, kus ringkonnakohtu analüüsitud asjaolud ja põhjendused on piisavad toetuse tagasinõudmiseks ei muuda vaidlustatud otsuse ülejäänud põhjenduste äralangemine otsuse õiguspärasust ega tingi otsuse tühistamist kohtumenetluses.
30.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tulenevalt Euroopa Kohtu asjas C-580/17 väljendatud seisukohtadest ei ole määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 mõttes iseenesest nõutav, et toetuse taotleja kasutaks investeeringuobjekti ise. Samas ei tohi investeeringuobjekti kasutuse üleandmine tuua kaasa olulist muutust toetuse kasutamisel. Viidatud sätte järgi on muutus oluline juhul, kui see
mõjutab investeeringu laadi või rakendamistingimusi või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul pidada muutust oluliseks. Esmalt on oluline, et tootmishoone juurdeehitus ei ole objekt, mille igasugune kasutamine oleks automaatselt käsitatav toetuse eesmärgiga kooskõlas olevana. Seda ilmestab asjaolu, et investeeringuobjekti tervikuna üürile andmine on vastuolus määruse nr 119 § 3 lg 2 p-ga 12, mille kohaselt ei saa toetust taotleda kinnivaraalaseks tegevuseks. Teiseks ei ole kaebaja suutnud tõendada, et ta üldse oleks alustanud toetuse taotlemisel eesmärgiks seatud tootmistegevusega. Kolmandaks ei ole selge seegi, kas kaebaja üldse sai üüri investeeringuobjekti üürile andmise eest. Kui tootmishoone kasutamise eest turutingimustele vastavat tasu ei makstud sai Freezedry OÜ sellega alusetu eelise. Neljandaks võttis kaebaja toetuse taotlemisel kohustuse luua kolm töökohta ja arendada tootmistegevust investeeringuobjektil. Nende eesmärkide saavutamine oleks iseenesest võimalik ka investeeringuobjekti teisele isikule kasutada andmise kaudu. Samas oli Freezedry OÜ-l endal juba sarnane kohustus seoses talle määratud ja makstud investeeringutoetusega ning ta ei oleks saanud seega samaaegselt täita kaebajale makstud toetusega taotletavat eesmärki. Viiendaks on kaebajale makstud toetusega loodu kasutamine Freezdry OÜ majandustegevuse eesmärkide saavutamiseks vastuolus investeeringutoetuse tingimustega, kuna koostoimes ületab kaebajale ja Freezedry OÜle makstud toetus lubatud maksimummäära ja on vastuolus määruse nr 119 § 6 lg-tega 5-7, andes Freezedry OÜ-le lubamatu eelise. Kuuendaks on kaebaja kavandanud oma tegevuse sellise korraldamise juba toetuse taotlemisel, rikkudes toetuse nõudeid seega tahtlikult. Tulenevalt määruse nr 1306/2013 art-st 56 teevad liikmesriigid maaelu arengu tegevustes või programmides tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral finantskohandusi, tühistades vastava liidu rahastamise kas osaliselt või täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud eeskirjade eiramiste laadi ja tõsidust, samuti EAFRD rahalise kaotuse taset. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja rikkumise ulatust (andis investeeringuobjekti tervikuna teise isiku kasutusse, mistõttu toetuse taotlemisel seatud eesmärgid jäid täielikult saavutamata ning teine isik sai alusetu eelise) ning laadi (tahtlik määruse nr 119 § 14 lg 5 p 1 rikkumine) silmas pidades ei saa toetuse tervikuna tagasinõudmist pidada ebaproportsionaalseks. Seega ei ole alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks isegi juhul, kui leida, et kaebaja ei ole loonud kunstlikult tingimusi toetuse saamiseks. III
31.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
32.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.