Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. märts 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1403
Haldusasi
V.T kaebus Tallinna Vangla 18. juuni 2019. a vastuse nr 5-8/19/13410-2 ja 18. juuli 2019. a vaideotsuse nr 515/19/121-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2019. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – V.T Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-1403 osas, milles V.T kaebus rahuldati, ning teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega jätta V.T kaebus tervikuna rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13. aprillil 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-19-1403 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-1403 Kuigi kaebaja ei ole enam vahistatu, vaid kinnipeetava staatuses ning vabaneb vanglast 17.10.2019, ei mõjuta see vaidlustatud haldusakti kehtivust. Seega on kaebajal kaebeõigus ja tema taotlused on lubatavad. V.T on esitanud Tallinna Vanglale kaks eraldiseisvat taotlust: 1) 06.05.2019 taotluse kaebaja volitusel tema pangakaardi kasutamiseks; 2) 21.06.2019 taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks panga või pangaautomaadi külastamise eesmärgil. Esimene taotlus on lahendatud Tallinna Vangla 18.06.2019 otsusega ja selle peale esitatud vaie 18.07.2019 vaideotsusega. Teine taotlus esitati alles vaides ja see lahendati 18.07.2019 vaideotsusega. Vanglale kaebaja pangakontolt raha väljavõtmiseks volituse andmise taotluse osas nõustus halduskohus HKMS § 165 lg 2 alusel vastustaja põhjendustega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla korraldaks tema rahaasju. Tallinna Vangla 18.06.2019 vastuses on lisaks kaebajale selgitatud, kuidas on tal võimalik oma rahalistele vahenditele ligi pääseda. Lühiajalise väljaviimise taotluse osas leidis halduskohus, et vangla käsitas kaebaja 21.06.2019 vaides väljendatud soovi ise panka minna õigesti taotlusena lühiajaliseks väljaviimiseks VangS § 99 alusel. Vahistatu lühiajalise väljaviimise otsustajaks on VangS § 99 lg-st 1 tulenevalt uurija või kohus, mitte vangla, kes on üksnes lühiajalise väljaviimise korraldajaks ja kellel puudub selles osas kaalutlusõigus (vt Riigikohtu 13.12.2006 otsus nr 3-3-1-73-06, p 10). Seega puudus Tallinna Vanglal pädevus otsustada kaebaja lühiajalise väljaviimise üle ning vanglal tulnuks kaebajale selgitada, kuhu oma taotlusega pöörduda või edastada taotlus ise prokuratuurile või kohtule. Vangla pädevuse puudumine on ilmselge (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3; Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 12) ja seega on 18.07.2019 vaideotsus lühiajalist väljaviimist puudutavas osas tühine. Haldusakti tühisuse saab kindlaks teha ka tühistamiskaebuse alusel (HKMS § 41 lg 4) ja vaideotsus rikub lühiajalise väljaviimise taotluse osas kaebaja õigusi iseseisvalt (HKMS § 45 lg 4). Kuigi lühiajalise väljaviimise taotlus esitati vaides ja lahendati vaideotsusega, tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks, sest vaideotsuse peale vaide esitamine oleks tõenäoliselt päädinud vaide tagastamisega. Kuivõrd kaebaja on praeguseks kinnipeetava staatuses, siis ei saa halduskohus enam kohustada vanglat edastama kaebaja taotlust prokuratuurile või kohtule, vaid muutunud asjaolusid arvestades tuleb vastustajat kohustada lahendama kaebaja taotlus uuesti VangS § 33 alusel.
3-19-1403 langemise tõttu menetluslikult lubamatu. Halduskohus tõlgendas lisaks VangS § 99 lg-t 1 ebaõigesti, sest nimetatud sättest ei tulene vanglale kohustust edastada vahistatu taotlus igal juhul prokuratuurile või kohtule. Vahistatu lühiajaline väljaviimine on võimalik üksnes juhul, kui üheaegselt on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vajadus ajada isiklikku, õiguslikku või ärilist asja; 2) asi on oluline; 3) asi on edasilükkamatu; 4) asja ei saa ajada esindaja või muu kolmanda isiku kaudu; 5) väljaviimiseks on uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nõusolek. Kuigi väljaviimine eeldab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nõusolekut, ei sätesta VangS § 99, et vahistatute esitatud väljaviimise taotluste lahendamise pädevus on üksnes nimetatud asutustel, vaid neil on lõplik otsustusõigus vaid olukorras, kus muud väljaviimise eelduseks olevad tingimused on täidetud. Olukorras, kus vahistatu taotlusest nähtuvalt ei esine tema puhul ilmselgelt väljaviimise aluseid, on vangla direktoril justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 11 lg 1 kohaselt õigus jätta taotlus ise rahuldamata.
V.T ei ole Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele vastanud.
3-19-1403 lahendamine üheselt mõistetavalt vangla direktori (vt 01.02.2007–23.07.2009 kehtinud VangS § 99 lg 1 ja alates 24.07.2009 kehtiva VSKE § 11 lg 1) pädevuses, kuigi väljaviimiseks peab täiendavalt olema ka uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nõusolek. „Vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse“ eelnõu (Riigikogu X koosseisu 964 SE) seletuskirjas on VangS § 99 lg 1 muutmise osas selgelt märgitud, et senine olukord, kus loa andmise otsustas uurija või kohus, tõi praktikas kaasa olukordi, kus vanglatel tuli täita korraldusi, milleks neil puudusid võimalused (nt ei olnud võimalik anda vahistatule kaasa valvet, kui matused toimusid nädalavahetusel), seda eriti olukorras, kus mitu uurijat või kohut olid andnud load väljaviimiseks samal ajal. Seletuskirja kohaselt on vangla direktor ainus isik, kes saab hinnata, kas soovitud päeval on vanglal olemas kõik väljaviimiseks vajalikud vahendid. Seetõttu nähti eelnõus ette, et väljaviimise otsustab vangla direktor, kuid loa andmise eelduseks on asjaomase uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nõusolek. Eeltoodust tulenevalt ei ole lahendis nr 3-3-1-73-06 väljendatud seisukohad enam asjassepuutuvad. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuigi VangS § 99 kommentaaride (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109, 2. vlj, Tallinn, 2014, lk 205) kohaselt oleksid lahendi nr 3-3-1-73-06 seisukohad justkui laiendatavad ka VangS § 99 lg 1 kehtivale sõnastusele, ei saa sellega kuidagi nõustuda ja seda ei ole ka millegagi põhjendatud. Pigem näib, et ka kommentaaride koostamisel ei ole pööratud vajalikku tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu seisukohad puudutasid üksnes kuni 31.01.2007 kehtinud VangS § 99 redaktsiooni.
3-19-1403 notar või oma lähedased/tuttavad. Kuna ühtegi muud põhjendust temale erakorralise lühiajalise väljaviimise võimaldamiseks ei ole V.T esitanud ja sellist nõuet ei saa põhjendada pelgalt sellega, et V.T on väidetavalt näinud kellegi panka viimist, siis jääb taotlus rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.