X kaebus Maanteeameti kohustamiseks mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks ning 8000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja - Maanteeamet, esindaja Kristo-Taavi Ruus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 05.03.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule laekus 26.06.2019 X kaebus taotlusega kohustada Maanteeametit taastama juhtimisõigus ja välja mõista Maanteeametilt kaebaja kasuks kahju 10 eurot iga viivitatud päeva eest.
2.Tallinna Halduskohus jättis 11.07.2019 määrusega kaebuse käiguta. X esitas 22.07.2019 kaebuse täienduse ja tasus samal päeval ka 240 euro suuruse riigilõivu.
3.Tallinna Halduskohtu 22.08.2019 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maanteeamet vastas kaebusele 23.09.2019 ja taotles selle tagastamist, kuid eelnimetatu oli esitatud alternatiivse taotlusena, mis tähendab seda, et kaebuse rahuldamata jätmise korral see taotlus sisuliselt enam asjassepuutuv ei ole.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 27.09.2019 määrusega kaebuse läbivaatamatult selles osas, mis puudutas esialgsele kaebusele lisanduvat ja kaebuse muutmisele suunatud 27.09.2019 nõuet ehk väärteoasjas 2303,19,001812 koostatud Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2019 väärteoprotokolli nr AB1563496 tühistamiseks esitatud nõuet.
5.Tallinna Halduskohus määras 20.12.2019 määrusega asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja leiab, et Maanteeamet on jätnud ebaseaduslikult tema juhtimisõiguse taastamata, millega on tekitanud kaebajale nii materiaalseid kui ka moraalseid probleeme ja raskusi. Kaebaja selgitab, et tal oli kriminaalasja nr xxxxxxx raames juhtimisõigus kolmeks kuuks ära võetud ja, et juhtimisõigus oleks pidanud taastuma 25.05.2017, kuid Maanteeamet on keeldunud sellest põhjendamatult. Seetõttu nõuab kaebaja vastustajalt ka vastava kahju hüvitamist summas 8 000 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt taotleb vastustaja kaebuse tagastamist.
7.1.Vastustaja selgitab, et kaebajal puudus juba Harju Maakohtu otsuse tegemise ajal juhtimisõigus.
7.2.Põhja Prefektuur tegi 07.12.2011 otsuse nr 2316,11,015239, millega määrati kaebajale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine kuueks kuuks (02.01.2012 kuni 01.07.2012). Liiklusseaduse § 129 lg 1 kohaselt, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. Kaebaja ei ole käesoleva hetkeni sooritanud edukalt (ega mitte edukalt) liiklusteooriaeksamit, mistõttu ei ole ka kaebaja juhtimisõigus taastunud. Tulenevalt liiklusseaduse § 94 lõikest 1 ja § 96 lõikest 2 ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja juhiluba kehtis või mitte lähtuvalt juhiloale märgitud tähtajast ning samuti ei oma tähtsust, kas juhiluba oli isiku käes või loovutatud Maanteeametile liiklusseaduse § 127 tähenduses. Vastustaja on kohtueelse menetluse käigus juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et tema juhtimisõigus on taastamata alates 01.07.2012 ning kaebaja ei ole kordagi sellele vastu vaielnud ega ka kohtumenetluses toonud ümberlükkavaid väited. Vastustajal puuduvad teadmised, miks Harju Maakohus otsustas 14.08.2017 lõpetada X suhtes väärteomenetluse liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Teatavasti on kohtuvälise otsuse tühistamiseks erinevaid põhjusi, sh menetlusnormide rikkumisest tulenevalt. Asjaolu, et Harju Maakohus 14.08.2017 otsustas lõpetada menetluse, ei muuda olematuks fakti, et kaebaja juhtimisõigus on taastamata.
7.3.Riigivastutuse seaduse § 7 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Maanteeameti hinnangul on kahju tõendamata ja nõude eeldused täitmata. Ei selgu kas rikutud on kaebaja subjektiivseid õigusi, kas kahju ja viivituse vahel on põhjuslik seos (RVastS § 7 lg 1), kas kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kas vastustaja tegevus, mille tagajärjel sai kaebaja väidetavalt kahju, oli süüline (RVastS § 13 lg 2).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Käesolevas haldusasjas on taotletud Maanteeameti kohustamist taastama kaebaja juhtimisõigust ning seonduvalt juhtimisõiguse taastamata jätmisega on esitatud veel ka 8000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebaja leiab, et Maanteeamet oli jätnud ebaseaduslikult tema juhtimisõiguse taastamata, millega on tekitanud talle kahju. Kaebaja selgitas, et tal oli kriminaalasja nr xxxxxx raames juhtimisõigus kolmeks kuuks ära võetud ja et juhtimisõigus oleks pidanud taastuma 25.05.2017, kuid Maanteeamet on sellest põhjendamatult keeldunud.
9.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik ka kõrvaldada sama seaduse paragrahvides 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul kui toiming jäi õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lõikele 1 eeldab mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõue veel ka vastustaja süülist tegvust. Kaebaja arvates oli Maanteeamet jätnud ebaseaduslikult tema juhtimisõiguse taastamata, millega tekitas talle moraalseid raskusi ja kahju.
10.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kõigepealt hinnata seda kas vastustaja tegevusetus ning seisukohad seonduvalt juhtimisõiguse taastamata jätmisega on põhjendatud. Kahju või väidetava kahju hüvitamise nõude perspektiiv sõltub sellest kas vastustaja toimingud ning seisukohad, mille pinnalt kahju hüvitamist taotletakse, osutuvad õigusvastasteks või mitte. Õiguspärase haldusakti või toimingu puhul vastupidisel eeldusel baseeruvat kahju hüvitamise nõuet rahuldada ei saa.
11.Maanteeamet on selgitanud oma 08.10.2018 vastuses nr 22-5/18/47134-2, et kaebajal puudus juhtimisõigus juba enne kriminaalasjas nr xxxxxxx tehtud lahendi jõustumist. Nimetatud lahendi resolutsiooni viienda punktiga oli kohaldatud kaebaja suhtes lisakaristust, võttes ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kolmeks kuuks. See pidi hakkama kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lõppema 3kuulise tähtaja möödumisel. Kaebaja järeldas sellest, et kolme kuu möödudes nimetatud kohtulahendi jõustumisest võis tal olla juhtimisõigus uuesti olemas, kuid Harju Maakohtu 10.02.2017 otsusest kriminaalasjas xxxxxxx ei saa tegelikult seda järeldada, et juhtimisõigus pidi automaatselt taastuma ja et selle kohta tulnuks vastavaid andmeid kajastavas süsteemis üksnes asjakohane parandus teha. Harju Maakohtu 10.02.2017 otsuse resolutsiooni punktiga 5 on kohaldatud pelgalt lisakaristust teatavaks tähtajaks, mille hindamine halduskohtu pädevusse ei kuulu ning juhtimisõiguse taastamisega seonduvaid küsimusi Harju Maakohus lahendanud ei ole. Samuti ei ole seda tehtud Harju Maakohtu 14.08.2017 otsusega väärteoasjas xxxxxx. Vastustaja on aga juhtimisõiguse taastamiseks esitatud avaldusele vastamisel ja olukorra selgitamisel tuginenud asjaolule, mille kohaselt oli Põhja Prefektuuri 07.12.2011 otsusega väärteoasjas nr 2316,11,015239 määratud kaebajale liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena temalt kuueks kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Nimetatud otsus väärteoasjas nr 2316,11,015239 on haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitatud. Veel tugineb Maanteeamet liiklusseaduse § 129 esimesele lõikele, mille kohaselt saab isikule, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, taastada mootorsõiduki juhtimisõiguse juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Vastustaja seisukohtadest järeldub, et kaebaja ei ole väärteoasjas nr 2316,11,015239 tehtud otsuse jõustumise järgselt liiklusteooriaeksamit sooritanud. Nähtuvalt haldusasja materjalist eelnimetatud asjaolus kui sellises mingisugust sisulist vaidlust ka olla ei saa. Maanteeamet viitab veel ka liiklusseaduse paragrahvi 96 teise lõike teisele lausele, mille kohaselt juhindutakse olukorras, kus liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, liiklusregistri andmetest. Maanteeamet ongi lähtunud liiklusregistri andmetest ning selline nõue tuleneb vastustaja jaoks liiklusseadusest. Vastavalt liiklusseaduse § 127 oleks kaebaja pidanud oma juhiloa vahepeal ajutiselt Maanteeametile loovutama,
kuid siinkohal peab nõustuma vastustajaga, et käesoleva vaidluse- ja juhtimisõiguse taastamise nõude põhjendatuse kontekstis sellel sisulist tähendust ei ole. Vastustaja seisukoht põhineb seaduses fikseeritud konkreetsel tingimusel ehk nõudel sooritada taolises situatsioonis liiklusteooriaeksam. Seega ei ole kohustamisnõude rahuldamiseks alust, sest juhtimisõiguse taastamise taotluse osas antud vastust ei saa õigusvastaseks pidada.
12.Olukorras, kus vastustaja otsustus seonduvalt kaebaja juhtimisõiguse taastamise küsimusega on osutunud õiguspäraseks, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel põhinevat kahju hüvitamise nõuet. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 10.12.2021 MÄÄRUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.