Maarek Raimeti kaebus Tartu Vangla 17. septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/624 ja 18. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 111/305-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks toimingu sooritamiseks Kaebaja Maarek Raimet Vastustaja Tartu Vangla Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maarek Raimeti kaebus tühistamisnõuete osas rahuldamata kohustamisnõude osas läbi vaatamata.
2.Jätta Maarek Raimeti menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
ning
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. aprill 2020 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla 17. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/624 määrati kinnipeetavale Maarek Raimetile (kaebaja) vangistusseaduse § 67 lg 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristus (noomitus). Etteheidetav distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et kaebaja ei allunud spordiväljakul viibides valvuri korduvatele korraldustele lõpetada suhtlemine jalutusaedikus viibinud teise eluosakonna kinnipeetavatega. Turvasalvestiselt on näha kaebaja korduv kontakti otsimine jalutusaedikus viibinud kinnipeetavatega. Sellele viitab ka kaebaja poolne korduv käega viipamine ning kaebaja ja teiste kinnipeetavate kehaasendid. Vanglaametnik andis korduvalt korralduse suhtlemine lõpetada. Kaebaja spordiväljakul viibimine katkestati seetõttu, et kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele. Sellega rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra punkti
1.7.10.Distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad valvuri ettekanne ning turvasalvestis. Arvestades rikkumise raskust ning asjaolu, et kaebajal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust on põhjendatud karistada teda noomitusega.
2.Tartu Vangla jättis eelnimetatud käskkirja peale esitatud vaide 18. oktoobri 2019. a vaideotsusega nr 1-11/305-2 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 28. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub mõlemad eelnimetatud haldusaktid tühistada.
4.Tartu Halduskohus võttis 8. novembri 2019. a määrusega M. Raimeti kaebuse Tartu Vangla
17.septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/624 ja 18. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 1- 11/305-2 tühistamiseks menetlusse. Tartu Halduskohus võttis 11. detsembril 2019. a menetlusse ka M. Raimeti kohustamisnõude, milles kaebaja palub kohustada vanglat hävitama distsiplinaarmenetluse raames kogutud teave. Kohus tunnistas asja menetlus kinniseks vastustaja esitatud videosalvestise osas ning keelas kaebajal videosalvestisega tutvuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja palub vaidlustatud haldusaktid tühistada ning kohustada vanglat hävitama distsiplinaarmenetluses kogutud teabe. Kaebaja hinnangul ei ole ta etteheidetavat distsiplinaarüleastumist toime pannud. Süütegu ei ole tõendamist leidnud. Vanglaametnik ei andnud kaebajale korduvalt samasisulist korraldust lõpetada suhtlemine teises jalutusaedikus viibinud kinnipeetavatega. Vangla ei järginud ka vangla sisekorraeeskirja § 12 nõudeid, vaide vaatas läbi selleks pädevust mitteomanud isik.
6.Vastustaja jääb käskkirjas ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vangla möönab, et vaide oleks pidanud läbi vaatamata üksuse juht, mitte peaspetsialist ning sellega on vangla rikkunud sisepädevuse norme. Sisepädevuse rikkumine ei tingi siiski vaideotsuse tühistamist, sest see viga ei mõjutanud asja otsustamist. Kehtiv õigus ei anna kaebajale õigust nõuda distsiplinaarmenetluse kogutud teabe hävitamist.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vaidluse all on Tartu Vangla 17. septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/624, millega karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra p 1.7.10 rikkumise eest noomitusega, õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud käskkirja ning vaideotsuse tühistada, sest pole talle ette heidetud distsiplinaarsüütegu toime pannud.
3-19-2017
8.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra punkt 1.7.10 näeb ette, et kinnipeetaval on keelatud suhelda osakonnas, jalutusaias või jalutusboksis olles teiste osakondade kinnipeetavatega. Kaebajale heideti ette allumiskohustuse rikkumist. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldustele mitte suhelda jalutusaedikus viibinud teiste kinnipeetavatega. Distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavateks tõenditeks on vangla hinnangul vanglaametniku ettekanne koos hilisema seletusega ning videosalvestis.
9.Kohtu hinnangul on usutav, et valvur andis mitmel korral kaebajale korralduse lõpetada suhtlemine jalutusaedikus olnud kinnipeetavatega. Sellele viitab videosalvestiselt nähtuv kaebaja ja valvuri vaheline vestlus pärast esimest suhtlemist kaaskinnipeetavatega kui valvur tõi tõenäoliselt spordiväljakul viibinud isikutele tagasi mänguvahendi või muu eseme (videosalvestise ajavahemik 2:06-2:24). Ka pärast sulgpalli mängimise lõpetamist on kaebajal vestlus lähedalasuva valvuriga. Kohtul ei ole alust kahelda valvuri ettekande õigsuses (tl-d 13 pöördel ja 15).
10.Vangla esitatud videomaterjal kinnitab, et kaebaja suhtles spordiväljakul olles jalutusaedikus viibinud kinnipeetavatega korduvalt. Videosalvestiselt on näha kaebaja liikumine jalutusaedikus ja sulgpalli mängimine ning suhtlemine teises jalutusaedikus viibinud kinnipeetavatega (sellele viitab kaebaja kehaasend, korduv viipamine jalutusaediku poole, teiste kinnipeetavate pöördumine kaebaja poole) ning mõni hetk hiljem ka valvuriga (kohtule esitatud videosalvestise ajavahemik 1:05-2:24). Pärast sulgpalli mängimise lõpetamist suhtles kaebaja korduvalt valvuriga, samuti jätkas suhtlemist teiste jalutusaedikus olevate isikutega istudes jalutusaediku värava juures. Mitmel korral vaatab kaebaja teise jalutusaediku poole ning tema kehaasend viitab jalutusaedikus viibivate kinnipeetavatega suhtlemisele. Teises jalutusaedikus viibinud osade kinnipeetavate kehaasend ning liigutused viitavad samuti suhtlemisele kaebajaga (viipamised, kehaasend kaebaja poole, pea- ja käeliigutused, ühe kinnipeetava liikumine jalutusaediku kaebaja poolsesse serva ja vaatamine kaebaja poole. Teise kinnipeetava kehaasend kinnitab kaebajaga suhtlemist mitme minuti jooksul (kohtule esitatud videosalvestise ajavahemik 9:27-12:50). Videosalvestiselt on samuti näha, et kaebaja liigutused ei ole omased tüüpilistele võimlemisliigutustele, millele kaebaja vaides tugines. Kohtu hinnangul on seega turvakaamera vaatluse protokollis (tl 15 pöördel) kajastatu turvasalvestiselt nähtavaga kooskõlas.
11.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Samuti ei kinnita kaebuses esitatud etteheited tõendite meelevaldset hindamist ning oluliste asjaolude kindlaks tegemata jätmist. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka kasutanud.
12.Vangla on karistanud kaebajat noomitusega, mis on vangistusseaduse §-s 63 sätestatud karistustest leebeim. Toime pandud distsiplinaarsüütegu omab negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse
3-19-2017
vangistuse täideviimise eesmärke. Leebeima karistuse rakendamine on süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatud.
13.Kuna kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane, siis ei ole selles osas alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja hinnangul tuleb vaideotsus tühistada aga ka seetõttu, et selle on allkirjastanud VSkE § 12 lg-t 21 rikkudes otsuse tegemise pädevust mitteomanud vanglaametnik.
13.1.Õige on kaebaja seisukoht, et vaideotsuse allkirjastanud isikul ei olnud vaide läbivaatamise pädevust, sest ta ei täitnud vangla üksuse juhi ametiülesandeid. Vaideotsuse allkirjastas peaspetsialist. Seega on vaideotsuse allkirjastanud selleks pädevust mitteomav isik ning vaideotsus on seetõttu formaalselt õigusvastane.
13.2.Sisepädevuse rikkumine kujutab endast formaalse õigusvastasuse elementi, mis annab aluse taotleda otsuse kehtetuks tunnistamist või tühistamist. Kui haldusakti on pädeva haldusorgani nimel alla kirjutanud ametnik, kellel puudub selleks haldusorgani poolt antud volitus, siis on tegemist menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 317-725, p 20). Vangla on kohtule selgitanud, et vaideotsuse allkirjastanud vanglaametnik oli kuni 31. detsembrini 2018 üksuse juhi ametikohal ning asus 1. jaanuarist 2019 täitma peaspetsialisti ülesandeid. Seega on vaideotsuse allkirjastanud isik, kellel varem oli vaideotsuse allkirjastamise pädevus ning vastav kvalifikatsioon vaiete läbivaatamiseks. Kohtu hinnangul ei mõjutanud sisepädevuse rikkumine asja otsustamist, sest kohus nõustus eelnevalt vangla seisukohaga, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumise raskusega. Seega ei too antud juhul sisepädevuse rikkumine kaasa vaidlustatud vaideotsuse tühistamist (HMS § 58). Samuti ei ole vaideotsus tühine, sest vanglal oli pädevus vaideotsuse andmiseks ning HMS § 63 lg 2 p 3 eeldused ei ole seega täidetud.
14.Kaebaja on palunud kohustada vanglat hävitama distsiplinaarmenetluse materjalid. Kohus jätab selle nõude HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Kaebaja esitas küll vaides videosalvestise hävitamise nõude, kuid ei ole eelnevalt esitanud vanglale vastavasisulist taotlust ning puudub vangla poolne toimingu tegemisest keeldumine. Vangla tagastas vaide lahendamisel selle nõude põhjendatult. Seega on kaebajal kohustamisnõude osas nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Lisaks märgib kohus, et vangistusseadus ei näe ette distsiplinaarmenetluse materjalide hävitamist kaebaja soovil. Samuti ei ole kaebaja toonud välja ühtegi asjakohast põhjendust, kuidas distsiplinaarmenetluse materjalide hävitamine aitab kaasa tema õiguste kaitsele ning mistõttu oleks nende materjalide säilitamine õigusvastane.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maarek Raimeti tühistamisnõuded rahuldamata ning kohustamisnõude läbi vaatamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest jääb kaebaja menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Vangla menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.