A esialgse õiguskaitse taotlus nõudega lubada helistada erakorraliselt esindajale/nõustajale
Menetlusosalised
Taotleja – A Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada A menetlusabi taotlus ja vabastada A riigilõivu tasumisest.
2.Jätta A esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Määruse punktile 2 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A esitas 10.07.2019 Tartu Vanglale pöördumise selle kohta, et T. Ehlvest on tema esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK). 25.07.2019 esitas A uue avalduse, mille järgi on T. Ehlvest tema esindaja EIK-s haldusasja nr 3-15-1168 raames. 26.07.2019 edastas T. Ehlvest Tartu Vangla juhtumikorraldajale digitaalselt allkirjastatud avalduse, mille järgi on ta A nõustaja ja esindaja EIKs ja muudes haldusasjades. 20.02.2020 edastas T. Ehlvest Tallinna Vanglale digitaalselt allkirjastatud pöördumise, mille järgi on ta jätkuvalt A esindaja.
2.A paigutati 15.01.2020 Tartu Vanglast ümber Tallinna Vanglasse. Alates 16.01.2020 on A tema kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel. Alates 19.02.2020 kannab A distsiplinaarkaristust kartserikambris.
3.A esitas 21.01.2020 Tallinna Vanglale vaide (reg nr 5-15/20/29-1) Tallinna Vangla tegevuse (toimingu) peale, kuna tal ei lubata helistada lepingulisele nõustajale Tairi Ehlvestile graafikuvälisel ajal. Vaie on Tallinna Vangla menetluses.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 26.02.2020 A esialgse õiguskaitse taotlus nõudega lubada helistada erakorraliselt esindajale/nõustajale. Taotluse põhjenduste järgi võimaldas Tartu Vangla taotlejal helistada nõustajale määratud helistamisaegade välisel ajal 2 korda nädalas kuni 2 tundi, s.o kuni 4 tundi nädalas. Tartu Vanglas taotleja leidis, et tal ei ole vaja erakorralisi kõnesid, kuna nõustaja kõned on tasulised ning taotlejal on tasumisega probleeme ning kahest tunnist päevas on piisav. Peale taotleja Tallinna Vanglasse paigutamist, avaldas taotleja kahel õhtul soovi helistada, mida talle ei
võimaldatud. Tallinna Vangla selgitas taotlejale, et tema nõustaja on teinud avalduse, mille kohaselt ta ei esinda enam taotlejat. Taotleja täiendavatele selgitustele ei reageeritud. 20.02.2020 nõustaja esitas uue kinnituse taotleja nõustamise kohta. Taotleja on ära kasutanud 80% ulatuses lubatud kõneaja, sh on kõned väga lühikesed. Taotleja ei ole saanud helistada piisavalt oma vanematele ning vanavanematele, mis takistab taotleja resotsialiseerumist.
5.Tallinna Vangla esitas 03.03.2020 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Taotlusest ei selgu, mis ajal konkreetselt soovib A esindajale helistada ning mis tingib helistamise erakorralisuse (st helistamise vajaduse graafikuvälisel ajal). Samuti ei selgu, millised tema õigused saavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatult kahjustada.
6.Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi: vangiregister) järgi on A alates 15.01.2020 viibinud Tallinna Vangla V-hoone lukustatud kambris ja alates 19.02.2020 V-hoone kartserikambris. Vastavalt V-hoone telefoni kasutamise graafikule saavad V-hoone lukustatud kambrites viibivad isikud helistada reedeti ja V-hoone kartserikambrites viibivad isikud helistada neljapäeviti. A viibib suletud osakonna lukustatud kambris, kus tema vanglasisene liikumisvabadus on piiratud ning kus tehniliselt tuleb vanglaametnikul telefon tuua kinnipeetava kambri juurde. Seega ei ole Ail iseseisvat juurdepääsu telefonile nagu on avatud eluosakondades ning kus on võimalik osakonda paigutatud telefoniga helistada ajal, mil eluosakond on avatud. Ai viibib suletud osakonnas, kuna tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 1 alusel ning samuti on talle distsiplinaarkorras määratud kartserikaristus(ed) pööratud täitmisele. Seega on tema enda käitumine tinginud selle, et ta viibib suletud osakonna lukustatud kambris ja saab helistada vastavalt graafikus ettenähtule.
7.Ae telefonikõnede logist nähtub, et ta on saanud kuupäevadel 17.01.2020, 24.01.2020, 31.01.2020, 07.02.2020, 14.02.2020, 20.02.2020, 27.02.2020 ehk vastavalt graafikule ette nähtud mahus helistada sh ka numbritele 37259056052 ja 37253903583, mis avalduste järgi kuuluvad T. Ehlvestile. Eesti Advokatuuri andmetel ei ole T. Ehlvest advokaat. Tallinna Vanglale teadaolevalt ei ole T. Ehlvest ka kaitsja ega riigiasutuse ametiisik VangS § 28 lg 3 mõttes, millest tulenevalt ei pea T. Ehlvestile olema helistamine korraldatud piiranguteta. Ae esitatud pöördumiste kohaselt on T. Ehlvest tema esindaja haldusasja raames EIK menetluses. A ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta peaks saama helistada T. Ehlvestile graafikuvälisel ajal.
8.A on esitanud taotluse helistamiseks esindajale T. Ehlvestile 28.01.2020, 04.02.2020, 14.02.2020, 18.02.2020, 20.02.2020, 22.02.2020. Samuti on A 03.02.2020 teinud taotluse erakorraliseks helistamiseks 03.02.2020 ja 05.02.2020, kuid ei põhjendanud taotluses, milles erakorraline vajadus seisneb. Eelnevalt viidatud kuupäevad (v.a 20.02.2020) ei olnud helistamiseks graafikujärgsed päevad. Kuna Tallinna Vanglale teadaolevalt ei kuulu T. Ehlvest Vangs § 28 lg-s 3 sätestatud isikute hulka, siis ei ole A õigust nõuda talle helistamist piiranguteta. Aele on võimaldatud ja võimaldatakse ka edaspidi soovitud telefonikõned teha vastavalt helistamise graafikule nii nagu näevad ette õigusaktid. Samuti nähtub A kõnelogidest, et ta on saanud helistada perele, st emale (tel nr xxxxxxx) ja isale (tel nr xxxxxxxx). Telefonikõnede pikkus varieerub küll mõnest minutist kuni nt 8 minutini, kuid selle põhjal ei saa järeldada, et see pole piisav peresuhete hoidmiseks. Samas on oluline välja tuua, et kõnelogidest nähtuvalt on A helistanud nt ka numbritele xxxxxxxxxx (21 min ja 44 sek), xxxxxxxxxx (12 min ja 59 sek) ja xxxxxxxxxx (58 min ja 40 sek) oluliselt pikemalt kui emale või isale. Seega ei saa väita, et tal ei ole üldse võimalik perega pikemalt telefoni teel vestelda, kuna tal on vaja selle aja arvelt esindaja T. Ehlvestiga suhelda.
9.A ei ole esialgse õiguskaitse vajadust ning tema taotlusest ei nähtu, milles seisneb see pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg, mille vältimiseks A esialgset õiguskaitset vajab. Tallinna Vangla tagab A helistamise võimaluse esindajale T. Ehlvestile üldises korras vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine õigustatud. Esialgne
õiguskaitse ei ole mõeldud mitte igasuguste ebameeldivuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastasel korral saaksid kaebaja õigused olulisel määral kahjustada.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 6 tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda 15 euro suurune riigilõiv. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ning esitas menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.
12.Taotleja vanglasisene isikuarve väljavõte ei näita andmeid selle kohta, et taotlejal oleks raha, mistõttu kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumisest.
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
14.A on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse nõudega lubada helistada erakorraliselt esindajale/nõustajale Tairi Ehlvestile. Tairi Ehlvest kinnitas 11.07.2019, et on Ae nõustaja ja esindaja Euroopa Inimõiguste kohtus ja muudes haldusasjades. Samas kirjas tõi T. Ehlvest välja, et taotlejal ja temal on vaja suhelda telefoni teel rohkem kui on ettenähtud õigusaktides (Tallinna Vangla lisa nr 3). 20.02.2020 kinnitas T. Ehlvest täiendavalt, et on Ae esindaja (Tallinna Vangla lisa nr 4).
15.Kohtutel tuleb eristada kaebuse (ka vaide) perspektiivitust ja ilmselgelt perspektiivitust (perspektiivitu oleks kaebus, mis jääks suure tõenäosusega rahuldamata, kuid mida siiski ei saa HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ja mida tuleks kohtul sisuliselt lahendada (HKMS kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 434-435)). Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebuse (vaide) eduväljavaated ei ole suured, peaks kohus kaebuse siiski sisuliselt lahendama. Samadel põhjustel peaks kohus kohaldama ka esialgset õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et A vaie ei ole ilmselgelt perspektiivitu ega saa keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sellel alusel. Siiski tuleb kohtul hinnata, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.
16.Tulenevalt VangS § 28 lg-st 1 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 järgi võib kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.
17.Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu järgi on A alates 15.01.2020 viibinud Tallinna Vangla V-hoone lukustatud kambris ja alates 19.02.2020 V-hoone kartserikambris.
18.Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“1 (edaspidi: kodukord) p 12.3.1.3 sätestab, et kinnipeetavale, kellel ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris või on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse kohaldatakse helistamisel 12.3.3.2. sätestatut. VSkE § 51 lg 3 sätestab, et määruse § 8 lõikes 4 nimetatud kinnipeetavad ja vahistatud ning kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal saavad helistada kirjaliku taotluse alusel. Kodukorra p 12.3.3.2, sätestab, et kinnipeetav, kelle suhtlemisõigust on piiratud, kohustatud esitama telefoni kasutamiseks taotluse hiljemalt helistamise päevale eelneval õhtusel loendusel. Taotluses tuleb märkida lisaks enda andmetele ka nende isikute nimed ja telefoninumbrid, kellele kinnipeetav soovib helistada. Vanglateenistus kontrollib esitatud andmete õigsust. Kui kinnipeetav on esitanud taotluse helistamiseks isikule, kellega suhtlemiseks tal õigust ei ole, selgitab telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik helistamisvõimaluse andmisest keeldumise põhjust. Kui soovitud telefonikõne on lubatud, valib telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik telefoninumbri vajadusel ise. Kodukorra p 12.3.3.3. järgi kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, võimaldatakse telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata. Vastavalt V-hoone telefoni kasutamise graafikule saavad V-hoone lukustatud kambrites viibivad isikud helistada reedeti ja V-hoone kartserikambrites viibivad isikud neljapäeviti (Tallinna Vangla lisa nr 7).
19.Eesti Advokatuuri andmetel ei ole T. Ehlvest advokaat. Kohtute Infosüsteemi andmetel oli kriminaalasjas nr 1-18-6385 Ae kaitsja vandeadvokaat R. Napa. Tallinna Vangla kinnitusel ei ole T. Ehlvest ka ametiisik VangS § 28 lg 3 mõttes. Riigikohtu halduskolleegium on oma 21.05.2014 kohtumääruse nr 3-3-1-26-14 punktides 14, 15 ja 16 selgitanud, et kinnipeetav peab saama ka haldusasjades oma volitatud esindajaga, kes ei ole advokaat, suhelda piisaval ja vajalikul määral, lähtudes kinnipeetava õiguskaitsevajadusest, kuigi selline suhtlemine ei mahu VangS § 26 ja § 28 lg 3 reguleerimisalasse. Euroopa vanglareeglistiku p 23.2 kohaselt võivad kinnipeetavad küsida nõu nende poolt valitud õigusnõustajalt ja enda kulul ka ükskõik millises õiguslikus küsimuses. Kinnipeetaval peab olema ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul võimalik kokku saada oma esindajaga, kes ei ole advokaat, põhjendatud vajaduse korral rohkem, kui on sätestatud VangS §-s 24, ning telefoni teel suhelda suuremas ulatuses kui tuleneb VangS § 28 lg-st 1, vangla sisekorraeeskirjast ja vangla kodukorrast. Kinnipeetaval ja tema volitatud esindajal, kes ei ole advokaat, peab olema võimalus suhelda ka kartserikaristuse kandmise ajal, kui seda tingib kinnipeetava õiguskaitse põhjendatud vajadus. Kinnipeetava helistamine oma volitatud esindajale ei tohi toimuda lähedastega suhtlemiseks ettenähtud võimaluste arvelt, sest see võib ohustada kinnipeetava resotsialiseerimiseks oluliste sidemete säilimist. Vangla peab kaalumisel sellise põhimõttega arvestama. Samas leidis kolleegium, et kinnipeetaval ei pea olema võimalusi telefoni teel piiramatult suhelda advokaadiks mitteoleva esindajaga. Vanglal on sellises olukorras oluline kaalumisruum ja keeldumise korral põhjendamiskohustus.
20.Tallinna Vangla on A võimaldanud helistamist üldises korras vastavalt telefoni kasutamise graafikule. Ae telefonikõnede logist nähtub, et ta on saanud kuupäevadel 17.01.2020, 24.01.2020, 31.01.2020, 07.02.2020, 14.02.2020, 20.02.2020, 27.02.2020 helistada sh ka numbritele xxxxxxxx ja xxxxxxxxx (Tallinna Vangla lisa nr 8), mis avalduste järgi kuuluvad T. Ehlvestile (vt Tallinna Vangla lisa nr 3). A on esitanud taotluse helistamiseks esindajale T. Ehlvestile 28.01.2020, 04.02.2020, 14.02.2020, 18.02.2020, 20.02.2020, 22.02.2020 Samuti on A 03.02.2020 teinud taotluse erakorraliseks helistamiseks 03.02.2020 ja 05.02.2020 (Tallinna Vangla lisa 9). Taotlusest
ei nähtu põhjuseid, miks erakorraline helistamine T. Ehlvestile oli vajalik, mistõttu ei saanud ka Tallinna Vangla kaaluda vajaduse olulisust. A kinnitas taotluses, et Tartu Vanglas võimaldati tal teha erakorralisi kõnesid oma esindajale ning oktoobris-novembris 2019 võimaldati helistada 2 korda nädalas kuni 2 tundi. Kohus eeldab eelnevast, et taotleja ei viibinud kirjeldatud ajal kartserikambris või muus kinnises tsoonis, mis välistab telefonikõnede tegemise piirangu.
21.Kinnituskirja järgi esindab T. Ehlvest Ai EIK-s. Arvestades seda, et taotleja on saanud tema enda sõnul T. Ehlvestiga aktiivselt suhelda alates augustist 2019, on taotlejal olnud piisavalt võimalusi arutada võimaliku kohtuasjaga seonduvat. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et taotleja on üldse pöördunud EIK-sse.
22.Nagu kohus eelnevalt välja tõi on esialgse õiguskaitse eesmärk vältida kaebaja olukorra halvenemist või pöördumatute tagajärgede tekkimist enne vaidemenetluse lõppu. A ei ole märkinud, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta. Vähese helistamise tagajärjel kaasnevad võimalikud probleemid resotsialiseerumisega, ei ole niivõrd kiireloomuline põhjus, mis tingib esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse.
23.Kohus jätab A esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.