AS Atko Bussiliinid kaebus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 3. oktoobri 2017. a teatele nr 1-17/4107 lisatud toetussummade vähendamise akti, toetussummade vähendamise akti muudatuse ning Narva Linnavalitsuse
13.detsembri 2017. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja AS Atko Bussiliinid, volitatud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg;
Menetlusosalised
Vastustaja Narva linn, lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Atko Bussiliinid kaebus rahuldamata.
2.Mõista Narva linnalt AS Atko Bussiliinid kasuks välja menetluskulud 1113 eurot 1 sent. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. märtsil (k.a) 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Narva Linnavalitsus (vastustaja) saatis 3. oktoobril 2017 AS-le Atko Bussiliinid (kaebaja) lepingu rikkumise teate nr 1-17/4107. Teatele olid lisatud teenuse kvaliteedi mittevastavuse akt (lisa 1), toetussumma vähendamise akt (lisa 2) ja bussipeatuste kontrolltabel (lisa 3). Teatise
3-18-123 lisa 1 kohaselt tuvastati Narva linnas asuvate bussipeatuste kontrollimisel, et bussipeatuste kontrolltabelis nimetatud bussipeatustes puuduvad alates 1. oktoobrist 2017 kehtivad sõiduplaanid. Sellega rikkus kaebaja avaliku riigihanke tulemusena poolte vahel 5. oktoobril 2015 sõlmitud Narva linna avaliku bussiliiniveo teenindamise lepingu (ATL) nr 179 punkti
5.1.18.Toetussummade vähendamise aktiga rakendas vastustaja kaebaja suhtes leppetrahvi summas 3700 eurot ning vähendas selles ulatuses kaebajale makstavat toetussummat. Toetussummade vähendamise aktist tulenevalt fikseeris vastustaja nõuete rikkumise 37 bussipeatuses ning rakendas iga rikkumise eest leppetrahvi lepingu nr 179 p-s 8.8 sätestatud maksimaalses määras ehk 100 eurot ühe rikkumise kohta.
2.Vastustaja esitas 4. detsembril 2017 kaebajale toetussummade vähendamise akti muudatuse nr 1-7/11219-3, mille lisa 1 oli 1. detsembri 2017. a akt toetussumma vähendamise akti muutmise kohta. Toetussummat vähendati 3700 euro asemel 3600 euro võrra. Vastustaja nõustus sellega, et Kangelaste 44 peatuses puudus tahvel sõiduplaani paigaldamiseks ja seetõttu on tuvastatud rikkumine 36 bussipeatuse osas.
3.Vastustaja jättis 13. detsembri 2017. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.
4.AS Atko Bussiliinid (kaebaja) esitas 17. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada vastustaja 13. detsembri 2017. a vaideotsuse, 3. oktoobri 2017. a teatisega nr 17/4107 saadetud toetussumma vähendamise akti ning 4. detsembril 2017 saadetud toetussumma akti vähendamise muudatuse, millega määrati kaebajale leppetrahv summas 3600 eurot ning vähendati vastavalt kaebajale 2017. aastal makstavat toetussummat.
5.Tartu Halduskohus võttis 19. veebruari 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning määras 4. mai 2018. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
6.Tartu Halduskohus jättis 19. juuli 2018. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. novembri 2018. a määrusega halduskohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
7.Tartu Halduskohus peatas 1. juuli 2019. a määrusega haldusasja nr 3-18-123 menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-17-1329. Tartu Halduskohus uuendas 19. detsembri 2019. a määrusega menetluse ning määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.Haldusakt on formaalselt õigusvastane, sest kaebajale ei tagatud võimalust olla ära kuulatud. Sellega rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 sätestatud nõudeid. Kaebajale ei antud enne 3. oktoobri 2017. a teate saatmist võimalust esitada oma seisukohti ning vastuväiteid planeeritavale haldusaktile. ATL p 12.1. kohaselt lahendatakse vaidlusküsimused läbirääkimiste teel. Hea usu põhimõtet arvestades oleks vastustaja pidanud esmalt pöörduma selgituste saamiseks kaebaja poole. Samuti tuleneb sellest asjaolust kaalutlusviga, sest vastustaja ei saanud kaebaja seisukohtadega arvestada.
8.2.Kaebaja teavitas vastustajat Maanteemeti ühistranspordi infosüsteemi (ÜTRIS) kasutamisega seotud probleemidest, mistõttu oli sõiduplaanide õigeaegne paigaldamine raskendatud. Kuna vastustaja ei vastanud, siis eeldas kaebaja, et teavitusega on arvestatud ja vastustaja käsitleb seda ettenägematu olukorrana. Vastustaja oleks saanud anda sõiduplaanide paigaldamisega seotud probleemide kõrvaldamiseks tähtaja, mistõttu ei ole leppetrahvi kohaldamine õigustatud. Igal juhul oleks pidanud kaebajat leppetrahvi kohaldamise tahtest teavitama.
3-18-123
8.3.Ebaõige on vaideotsuses kajastatud seisukoht, et kaebaja ära kuulamata jätmine ei mõjutanud otsustamist. Leppetrahvi kohaldamine ei ole selline meede, mille viivitamatul kohaldamisel hoitaks ära mingi kahju või kaitstakse viivitamatult kaitset vajavat avalikku huvi (HMS § 40 lg 3 p 1). Kaebaja arvamus ja vastuväited oleksid võinud asja otsustamist mõjutada, mistõttu on menetlusnõuete rikkumine käesoleval juhul piisavalt tõsiseks rikkumiseks, mis võib tingida haldusakti tühistamise.
8.4.ATL p 8.8 näeb vastustajale ette kaalutlusruumi. Üksnes lakooniline märge, et maksimummääras leppetrahvi kohaldamine on rikkumise raskust arvestades põhjendatud, ei ole kaalutluste mõistmiseks piisav. Sarnases kohtuasjas on halduskohus asunud seisukohale, et määratud leppetrahvi suurust peab põhjendama ja puudutatud isik tuleb ära kuulata ning nende reeglite rikkumine toob kaasa haldusakti tühistamise (vt haldusasi nr 3-14-431).
8.5.Toetussumma vähendamisel pidi vastustaja hindama, millises ulatuses on vähendamine põhjendatud. Toetussummade vähendamise aktides ei ole märgitud vastustaja kaalutlusi, mistõttu on aktid kaalutlusveaga ning kuuluvad tühistamisele. Toetussumma vähendamine ei motiveeri vedajat oma kohustusi paremini täitma olukorras, kus temast sõltumatutel asjaoludel ei ole vedajal võimalik oma kohustusi täita. Ootamatu rike infosüsteemis tingis selle, et kaebajal ei olnud võimalik oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et olukord võimalikult kiiresti laheneks.
8.6.Leppetrahvi kohaldamine on ebaõige ka seetõttu, et rikkumised olid vabandatavad. Kaebajal ei olnud Maanteeameti poolt hallatavasse ÜTRIS terminali võimalik turberiskide tõttu ajavahemikul 28. september kuni 3. oktoober 2017 siseneda. Kuna uued sõiduplaanid kinnitati alles 29. septembril 2017 ning need hakkasid kehtima juba 1. oktoobril 2017, siis ei olnud kaebajal võimalik sõiduplaane nende kehtivuse alguseks bussipeatustesse paigaldada.
8.7.Vaideotsuses esitatud seisukoht, et vastustajale olid sõiduplaanid esitatud kooskõlastamiseks juba 28. septembril 2017, ei oma tähtsust, sest praktikast tulenevalt ei pane kaebaja peatustesse üles kooskõlastamata sõiduplaane. Kaebaja paigutas nõuetekohased sõiduplaanid bussipeatustesse esimesel võimalusel vahetades 3. oktoobril 2017 kõikides peatustes sõiduplaanid välja. ATL kohaseks täitmiseks peavad bussipeatustes olema ÜTRIS süsteemi formaadis ja nõuetekohaselt kinnitatud sõiduplaanid.
8.8.Sõidupeatustesse käsitsi tehtud sõiduplaanide paigutamise hiljem tingis asjaolu, et Maanteeamet lubas 2. oktoobril registrile ligipääsu tagada. Kuna seda ei juhtunud, siis paigutas kaebaja igaks juhuks bussipeatustesse käsitsi tehtud sõiduplaanid 2. oktoobril 2017. Kui ligipääs ÜTRIS süsteemile oleks tagatud, siis ei oleks kaebaja pidanud kunagi käsitsi tehtud sõiduplaane peatustesse panema. Seda asjaolu on ebaõigesti kaebaja kahjuks käsitletud.
8.9.ATL p 5.1.18 kohaselt on bussipeatuste varustamine ilmastikukindlate infotahvlitega vastustaja ülesanne. Kaebajat ei saa võtta vastutusele sõiduplaanide puudumise eest peatuste osas, milles puudus ilmastikukindel infotahvel.
8.10.Ebaõige on vastustaja vastuses kaebusele esitatud seisukoht, et toetussummat vähendati üksnes 1. detsembri 2017. a aktiga ning sellega tühistati varasem toetussummade vähendamise akt täies ulatuses. 1. detsembri 2017. aktist ei nähtu vastustaja tahet tühistada varasem akt täies ulatuses, samuti pole seda akti võimalik ilma eelmise aktiga tutvumata mõista. Tegemist pole eraldiseisva toetussumma vähendamise aktiga, mida kaebaja oleks pidanud eraldi vaidlustama. Sisuliselt on kaebaja vaidlustanud ka eelnimetatud akti, sest kaebaja on vaidlustanud toetussumma vähendamise 3600 euro võrra.
8.11.Toetussumma vähendamise näol on tegemist leppetrahviga. Tühistamiskaebuse kõrval ei pidanud kaebaja esitama kohustamiskaebust, sest toetussumma vähendamise akti tühistamisel taastub vastustaja lepingust tulenev kohustus ning kaebaja saab sellele otse tugineda.
8.12.Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-17-1329, milles oli vaidluse all sarnased rikkumised aastal 2016, tulenevalt moodustavad vaidlustatud teatis ja toetussumma vähendamise akt haldusakti. Haldusorgan rakendas leppetrahvi maksimummääras. Haldusaktis tulnuks põhjendada rakendatud leppetrahvi suuruse kujunemist. Kaebaja hinnangul oli kohaldatud leppetrahv ebaproportsionaalselt kõrge ning vastustaja ei ole järginud kaalumisreegleid.
3-18-123
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
9.1.Kaalutlusõiguse kohaldamine lepingust tuleneva sanktsioonide rakendamisel ei ole kohustuslik ja vastustaja vähendas õigesti kaebajale väljamaksmiseks kuuluva toetuse summat. Vaidlustatud aktis ja selle lisades on märgitud kaalutlused, millest vastustaja lähtus. Ka halduslepingu puhul toimub kohustuste rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamine võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud korras ja alustel. ATL p-ga 8.8 ettenähtud õiguskaitsevahend on toetussumma vähendamine, mis on samalaadne lepingu hinna alandamisega. Seetõttu ei ole kaebaja viidatud kohtuasi nr 3-14-431 asjakohane. Kõik lepingu täitmisel tekkivad suhted, mis ei ole suunatud otseselt ühistranspordi korraldamisega, lahendatakse VÕS-i sätetest lähtuvalt. Toetussumma vähendamine vormistati haldusaktiga.
9.2.Läbirääkimised on tsiviilõigusliku lepingu tunnuseks. Haldusmenetluse seadus ei näe ette võimalust pidada läbirääkimisi.
9.3.Kaebaja ei ole esitanud kohustamiskaebust, mis on efektiivseks õiguskaitsevahendiks.
9.4.Vaidlustatud akt on tühistatud 1. detsembri 2017. a aktiga, millele on viidatud ka
4.detsembri 2017. a teates. Isegi kui käsitleda kaebust 4. detsembri 2017. a teate tühistamise nõudena, on kaebaja 1. detsembril 2017 ära kuulatud ning aktis on esitatud kõik kaalutlused, millest vastustaja lähtus. Tegemist oli korduva rikkumisega, mille tulemusena ei olnud sõitjatel võimalik saada adekvaatset infot sõiduplaanide kohta.
9.5.Raskused Maanteeameti infosüsteemi kasutamisel ei ole vabandatav asjaolu. Kaebajal oli võimalik sõiduplaanid vormistada teisel viisil ning need bussipeatustesse paigaldada. Puudub põhjuslik seos Maanteeameti infosüsteemi rikke ja kaebaja kohustuste täitmata jätmise vahel. Kaebaja seisukoht kohustuse rikkumise kohta on paljasõnaline ja ei vasta tõele.
9.6.Kaebajale oli faktiliselt ärakuulamisõigus tagatud, sest kaebaja teavitas varasemalt vastustajat ÜTRIS terminali kasutamisel esinenud tõrgetest ning kaebaja pidi mõistma, et vastustaja kavatseb sõiduplaanide paigutamiskohustuse täitmist kontrollida ja kohaldada vajadusel ATL-s ettenähtud sanktsioone. Pärast vaidlustatud teatise ja selle lisade saamist oli kaebajal võimalik esitada vastuväiteid ka vaides ning ühe bussipeatuse osas ka varasemat akti muudeti. Vastustaja kehtestas seega uue haldusakti. Lisaks kohaldus HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud erand. Isegi, kui vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamisõigust, ei tingi see formaalne rikkumine haldusakti sisulist õigusvastasust.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja on vaidlustanud vastustaja otsused, millega vähendati AS-le Atko Bussiliinid makstavat toetussummat 3600 euro võrra. Vastustaja on seadnud kahtluse alla nõude põhjendatuse ning 3. oktoobri 2017. a teatise lisaks oleva toetussumma vähendamise akti kehtivuse. Kaebaja tahteks on, et kohus tühistaks toetussumma vähendamise teatise ja selle lisaks oleva akti. Kohtu hinnangul tuleb 3. oktoobri 2017. a teatist ja selle lisaks olevat toetussumma vähendamise akti käsitada ühe tervikliku haldusaktina, mida on muudetud
1.detsembri 2017. a aktiga. Hoolimata asjaolust, et kaebaja pole 1. detsembri 2017. a toetussumma vähendamise akti selgesõnaliselt vaidlustanud, on tema tahteks vaidlustada toetussummade vähendamise lõppotsust, mis hõlmab ka 1. detsembri 2017. a akti. Seega on
3.oktoobri 2017. a teatis ja selle lisaks olev toetussumma vähendamise akt jätkuvalt kehtivad osas, millega nähakse ette toetussumma vähendamine 3600 euro võrra.
11.Vaidlustatud teatise ja selle lisa näol on tegemist haldusaktiga, sest toetussumma vähendamise otsusega reguleeritakse õiguseid ja kohustusi avalik-õiguslikus suhtes. Kaebaja on õigesti esitanud tühistamisnõude, kohustamisnõude esitamiseks ei olnud vajadust. Poolte vahel 5. oktoobril 2015 sõlmitud ATL nr 179 punkt 8.8 annab haldusorganile kaalutlusõiguse otsustamaks toetussumma vähendamise kui ka selle suuruse üle. Haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse eripära ei võimalda lähtuda leppetrahvi nõude esitamisel ja selle
3-18-123 õiguspärasuse kontrollimisel VÕS-i regulatsioonist. Halduslepingu alusel leppetrahvi rakendamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse reeglitest, sh järgida kaalutlusreegleid. Kohus saab kontrollida kaalumise õiguspärasust ega tohi asuda haldusorgani asemel poolte huve kaaluma (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1329, p-d 18-20).
12.Kaebaja möönab, et kontrollide tegemise ajal ei olnud bussipeatustesse (36) paigutatud nõuetekohaselt sõiduplaane, kuid leiab, et ühes bussipeatuses ei olnud seda võimalik teha ning teiste puhul on rikkumine vabandatav, sest esiteks oli ÜTRIS registri kasutamine ning sõiduplaanide väljatrükkimine takistatud ning teiseks näeb ATL p 5.1.18 kaebajale kohustuse paigutada sõiduplaanid üksnes nendesse bussipeatustesse, kuhu vastustaja oli paigaldanud ilmastikukindlad infotahvlid.
13.ATL punktis 5 on sätestatud vedaja õigused ja kohustused. ATL punkt 5.1.18 näeb ette, et vedaja on kohustatud paigaldama kehtivad sõiduplaanid ilmastikukindlate infotahvlitega bussipeatustesse ning tagama teabe kättesaadavuse ja infotahvlite korrasoleku. Kaebaja hinnangul lasub tal nimetatud normi järgi sõiduplaanide paigaldamise kohustus üksnes ilmastikukindlate infotahvlitega varustatud bussipeatustes ning infotahvlite paigaldamine on vastustaja ülesanne. Eelnimetatud normi sõnastus ei võimalda sellise järeldusega nõustuda. Nimetatud normist nähtub, et sõiduplaanide paigaldamise kohustus lasub kaebajal ning sõiduplaanid pannakse bussipeatustesse välja ilmastikukindlate infotahvlitega ning kaebajal lasub ka infotahvlite korrashoiu ning teabe kättesaadavuse tagamise kohustus. Et sõiduplaanide asjakohase avaldamise kohustus on kaebajal nähtub ka ATL punktidest 5.1.17 - 5.1.21. Punktis 5.1.18 kasutatud sõnastus „ilmastikukindlate infotahvlitega bussipeatustesse“ käib sõiduplaanide paigaldamise viisi kohta, mitte ei ole sõiduplaanide avaldamise eeltingimuseks.
14.Kaebaja ei olnud 1. oktoobril 2017 kehtinud sõiduplaane kontrolli tegemise ajaks nõuetekohaselt bussipeatusse paigaldanud (tl-d 8 ja 9). Kaebaja ei ole oma väite, et ta paigaldas kontrollitud bussipeatustesse 2. oktoobril 2017 käsitsi koostatud sõiduplaanid, kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Vastustaja on esitanud pildimaterjali, mis ei kinnita kaebaja seisukoha õigsust (tl-d 39-53). Piltide hulgas on ka üks pilt bussipeatusest kuhu on hiljem paigutatud sõiduplaan (tl 42 pöördel). See pilt on tehtud pärast bussipeatuste kontrollimist. Pilt on tehtud
27.oktoobril 2017 ega kirjelda 2. oktoobril 2017 esinenud olukorda. Vastustaja on selle pildi esitanud kohtule näitlikustamaks, kuidas on sõiduplaani võimalik paigaldada. Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et Põhja bussipeatuses puudus koht infotahvli paigutamiseks. Infotahvli sõiduplaaniga sai paigutada bussipeatust tähistava posti või bussipeatuse läheduses asuvate tänavavalgustuspostide külge. Ka vastustaja esitatud pildimaterjal kinnitab, et bussipeatustesse oli võimalik nõutavad infotahvlid paigutada.
15.Kaebaja rikkumisi ei vabanda asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik kasutada
28.septembrist kuni 3. oktoobrini 2017 Maanteemeti ühistranspordi infosüsteemi (ÜTRIS) ning ei saanud selle kaudu teha sõiduplaanide väljatrükke. Sõlmitud ATL nr 179 ei näe kaebajale ette, et sõiduplaanide paigaldamise kohustus tuleb täita just ÜTRIS süsteemist väljaprinditud sõiduplaanidega. Samale seisukohale asusid ringkonnakohus ja Riigikohus ka haldusasjas nr 3-17-1329 (vt Riigikohtu otsuse punkt 24). Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud, et talle ei olnud sõiduplaanid üldse teada. ÜTRIS süsteemi kasutamine ei ole eelduseks kaebaja kohustuse täitmisele ning punktis 5.1.18 sätestatud kohustuse täitmiseks oleks piisanud ka 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud sõiduplaanide väljaprintimisest ning nende paigaldamisest alternatiivsel viisil. Miski ei takistanud kaebajal paigaldada sõiduplaanid bussipeatustesse muud ilmastikukindlat viisi kasutades – näiteks kasutades sõiduplaanide paigaldamisel veekindlat materjali (kile, klaas jne). Seega ei olnud raskused ühistranspordi infosüsteemi kasutamisel rikkumisi vabandavaks vääramatuks jõuks ATL punkt 10.1 mõttes. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja rikkus ATL punkt 5.1.18 kohustust.
3-18-123
16.Kaebaja on Maanteemeti ühistranspordi infosüsteemi kasutamisega seotud probleemidest teavitamisest teinud ebaõige järelduse, et vastustaja käsitles seda vabandava asjaoluna ning kaebajal oli alus eeldada, et toetussummat ei vähendata. Vastustaja ei ole üheski menetlusdokumendis kinnitanud, et käsitleb eelnimetatud asjaolu vabandava asjaoluna ning toetussummat ei vähenda. Kuna kaebajal ei olnud ATL p 5.1.18 täitmiseks vajalik paigaldada just ühistranspordi süsteemist väljatrükitud sõiduplaane, siis ei saanud kaebaja ka eeldada, et vastustaja rikkumise tuvastamisel ATL-s ettenähtud sanktsioone ei kohalda.
17.ATL punkt 8.8 nägi ette, et tellijal on õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 100 eurot iga tellija poolt avastatud puuduse eest, mis puudutavad sõidukijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmist või muude lepingus või ükskõik millistest riigihanke dokumentidest ja/või nende lisadest tulenevate kohustuste mittetäitmist, kui lepingu muus sättes ei tulene konkreetse rikkumise osas teistsugust sanktsiooni. Eelnevast tulenevalt oli vastustajal õigus iga tuvastatud rikkumise korral rakendada sanktsioonina toetussumma vähendamist kuni 100 eurot. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille raames otsustatakse kas toetussummat üldse vähendada ning millises ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on teinud kaalumisvea ning otsusel on põhjendamispuudused ning seetõttu tuleks otsus tühistada.
17.1.Kohus nõustub, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimispuudustega. Vaidlustatud
3.oktoobri 2017. a aktis koos lisaga on välja toodud rikkumiste arv (hilisema muudatuse tulemusel 36) ning viide sellele, et tegemist on korduva rikkumisega, kuid haldusaktis ei ole selgitatud, millistele varasematele analoogsetele rikkumistele vastustaja tugineb ning mis põhjustel tuleb rakendada toetussumma vähendamist maksimaalses lubatud ulatuses ehk 100 eurot ühe rikkumise kohta. Vastustaja on siiski vaideotsuses esitanud detailsema põhjenduse ning kohtul pole alust kahelda, et vastustaja lähtus nendest põhjendustest ka haldusakti koostamisel. Vaideotsuses märgib vastustaja, et sarnased rikkumised sõiduplaanide paigutamises esinesid ka 2016. aastal ning viitab teatisele nr 1-13/4602 (tl 24). Vastustaja 14. novembri 2016. a teatise nr 1-13/4602 (vaideotsuses ekslikult märgitud kuupäevaks 16.11.16.) ja selle lisaks olnud akti õiguspärasust kontrolliti haldusasja nr 3-17-1329 raames ning Riigikohus leidis, et kaebaja pani talle etteheidetud rikkumised toime ning rakendatud leppetrahv 50 eurot ühe rikkumise kohta on rikkumise ulatust arvestades proportsionaalne. Vaidlustatud haldusaktist koosmõjus vaideotsuses kajastatuga on piisavalt selgelt aru saada, et korduva rikkumise puhul tugines vastustaja 2016. a novembris tuvastatud rikkumistele. Nimetatud põhjendus oleks pidanud sisalduma küll ka vaidlustatud haldusaktis, kuid see minetus ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58).
17.2.Arvestades, et kaebaja rikkus teist korda sama kohustust ning samuti suures ulatuses (enamuses hankelepingus märgitud bussipeatustes ei olnud nõuetekohaselt üles pandud sõiduplaane), on kohtu hinnangul maksimaalses ulatuses toetussumma vähendamine ehk leppetrahvi rakendamine rikkumise raskusega proportsionaalne. Olukorras, kus kaebaja paneb toime sama rikkumise, on põhjendatud rakendada varasema sanktsiooniga võrreldes raskemat sanktsiooni. Sarnase rikkumise toimepanemine viitab, et kaebaja ei ole varasemast samalaadsest rikkumisest asjakohaseid järeldusi teinud. Sõiduplaanide puudumine raskendas teenuse saajate võimalusi saada asjakohast informatsiooni busside saabumise aja kohta. Kui sõitjad ei tea busside saabumise aega, on neil ka raskem oma sõiduplaane teha. Lisaks tuleb arvestada, et sõiduplaanid olid nõuetekohaselt paigutamata enamuses bussipeatustes ehk rikkumine oli laiaulatuslik. Kohtu hinnangul on samalaadse rikkumise korduv toimepanek ning tuvastatud rikkumise ulatus asjakohased argumendid maksimaalse sanktsiooni rakendamiseks ning seega pole vaidlustatud haldusakt materiaalselt õigusvastane.
18.Kaebaja heidab haldusorganile ette ka ärakuulamisõiguse rikkumist. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga.
3-18-123
18.1.HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asjaolu, et vastustaja kavatses viia läbi sõiduplaanide paigaldamise kohustuse kontrolli ning selle tulemuseks võis rikkumise tuvastamise korral olla ka toetussummade vähendamine ei tähenda, et vastustaja on täitnud ärakuulamiskohustuse nõuetekohaselt. Selle kohustuse täitmiseks ei ole piisav poolte vahel toimunud varasemale kirjavahetusele viitamine, sest sellest ei selgunud, milliseid rikkumisi vastustaja kaebajale ette heidab ning kas vastustaja kavatseb ATL sätestatud sanktsioone kohaldada või mitte ning millises ulatuses. Samuti ei ole mõeldav, et poolte kirjavahetusest ÜTRIS süsteemi tõrgete teemal pidi kaebaja mõistma vastustaja tulevikus antava haldusakti sisu ja rikkumise asjaolusid. Vastustajaga nõustudes piisaks puudutatud isiku ärakuulamiseks siis vaid asjaolust, et vastustajal on kontrolli tegemise õigus ning toimingute tegemise järgselt puuduks vastustajal vajadus isiku ärakuulamiseks. Selline HMS § 40 lg 1 tõlgendus ei ühti kuidagi ärakuulamisõiguse tagamise eesmärkidega. Ka hilisem vaide esitamise õigus ei tähenda ärakuulamisõiguse kohustuse täitmist nõutaval viisil. Asjaolu, et puudutatud isik pöördub pärast haldusakti andmist vastustaja poole vaidega või esitab muus vormis vastuväiteid ei asenda isiku ärakuulamist enne kaalutlusotsuse tegemist (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-171329, p 25).
18.2.HMS § 40 lg 3 p 1 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Vastustaja seisukoht, et kaebaja jäeti ära kuulamata HMS § 40 lg 3 lg 1 alusel vältimaks menetluse viivitusest tulenevat kahju, ei ole veenev. Kaalumisotsuse tegemiseks on puudutatud isiku väidete ärakuulamine kahtlematult vajalik. Esiteks pole vastustaja suutnud ära näidata, millise olulise kahju tekkimise vältimiseks või olulise avaliku huvi kaitsmiseks oli vaja hälbida üldisest ärakuulamisõiguse tagamise nõudest. Teiseks, sõiduplaanide mittekohane paigaldamine ei ole oma olemuselt selline rikkumine, mille kõrvaldamise tagamiseks tuleb puudutatud isiku positsiooniga tutvumata kohaldada viivitamatult toetussumma vähendamist. Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal seega alust tugineda HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud erandile.
19.Kohtu hinnangul ei tingi sarnaselt kohtuasjaga nr 3-17-1329 ärakuulamisõiguse rikkumine siiski haldusakti materiaalset õiguspärasust, sest kaebaja vaides ja kohtule esitatud menetlusdokumentides välja toodud asjaolud ei tingi teistsuguse lõppotsuse tegemist (HMS § 58).
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus AS Atko Bussiliinid kaebuse rahuldamata.
21.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1689 eurot 1 sent (koos käibemaksuga). HKMS § 108 lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 61 näeb sellest üldreeglist ette erandi. Kohus võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Kuna vastustaja haldusaktis olid põhjendamispuudused, vastustaja rikkus ärakuulamisõigust ja olulises osas sai kaebaja vastustaja positsioonist teada vaideotsusest ning kaebusele esitatud vastusest, siis oleks kohtu hinnangul menetluskulude kaebaja kanda jätmine ebaõiglane.
22.Kohtu hinnangul ei saa siiski kaebaja märgitud menetluskulu suurust pidada täies ulatuses põhjendatuks. Kohtule esitatud menetluskulu nimekirjas on kajastatud ka arve nr 171198, mille kohaselt osutati kaebajale vaide koostamisel õigusabi 6h ning menetluskulu suuruseks oli koos käibemaksuga 576 eurot (tl-d 70 pöördel ja 71). Senise kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid,
3-18-123 mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-20-11, p 18; nr 3-3-1-60-13, p 17; nr 3-15-2595, p 22). Seega ei ole eelnimetatud arve alusel tekkinud menetluskulu vastustajalt välja mõistetav. Ülejäänud kaebaja menetluskulud on seotud menetlustoimingute tegemisega selles kohtuasjas ning need on põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb HKMS § 108 lg 61 alusel mõista Narva linnalt AS Atko Bussiliinid kasuks välja menetluskulu 1113 eurot ja 1 sent (1689,01 - 576). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest ATL alusel toetussummade vähendamise otsustamine ei väljunud vastustaja igapäevase haldustegevuse raamidest.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.