3-19-2333 X kaebus nõudega keelata Tallinna Linnaplaneermise Ametil 25.10.2019 hoiatuse nr 1912899/00054-1 alusel sunniraha rakendada ja sisse nõuda ning kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit esitama kohtutäiturile täitemenetluse nr 011/2019/1321 lõpetamise avaldus
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Madis Truber Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: TLPA) tegi Xle 05.04.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00054 järgmiste kohustustega: 1) peatada koheselt kõik xxxxxxxx teostatavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 05.04.2019. Ehitustööde jätkamine on lubatud üksnes pärast ehitusteatise ja ehitusprojekti kinnitamist või ehitusloa väljastamist ameti poolt; 2) esitada ametile nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusteatis või ehitusloa taotlus hiljemalt 05.07.2019. Samas hoiatas TLPA kaebajat, et kui ettekirjutust nõuetekohaselt ja tähtaegselt ei täideta, tuleb tasuda sunniraha 1500 eurot hiljemalt 5 päeva jooksul iga ettekirjutuse tähtaja möödumisest. Hoiatuse kohaselt teostas TLPA 23.10.2019 xxxxxxxxx kinnistul paikvaatluse, et kontrollida ettekirjutuse nõuete täitmist. Vaatluse käigus TLPA ametnik tuvastas, et ehitustöid kinnistul on jätkatud. Võrreldes 05.04.2019 teostatud paikvaatlusega on toimunud vana aiamaja suuremahuline lammutamine, ehitatava hoone seinte ülaosas on toimunud betoonvaluga seonduvad
tööd, hoonele on juurde ehitatud uued seina osad. Lisaks tuvastas TLPA piirdeaia edasi ehitamise ja sõiduteelt juurdepääsu rajamise xxxxxxxxx kinnistule. TLPA on kontrollinud ka ettekirjutuse nõude 2 täitmist, kas xxxxxxxxx kinnistul on ehitustööde teostamiseks ehitusprojekt ja ehitusluba. Tuvastati, et need puuduvad.
2.TLPA kohustas 25.10.2019 hoiatusega nr 1912899/00054-1 Xt tasuma hiljemalt 30.10.2019 3000 eurot, kuna 05.04.2019 ettekirjutuse nõuded on täitmata. Samas andis TLPA ettekirjutuse nõude 2 täitmiseks uue tähtaja 25.12.2019. Tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratakse sunniraha 2500 eurot.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 11.12.2019 X kaebus nõudega keelata TLPA-l 25.10.2019 hoiatuse nr 1912899/00054-1 alusel sunniraha rakendada ja sisse nõuda, kohustada TLPA-d esitama kohtutäiturile täitemenetluse nr 011/2019/1321 lõpetamise avaldus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja kinnitusel on ta vaidlusalused ehitustööd peatanud aprillis 2019 peale ettekirjutuse saamist. Kuna vastustaja on paikvaatlused viinud läbi 05.04.2019 ja 25.10.2019, ei ole vastustaja tuvastanud, millal kaebaja on 23.10.2019 paikvaatuse käigus tuvastatud tööd teostanud. Kaebaja on täitnud ettekirjutuse p-s 1 toodud kohustuse. Kaebaja hinnangul ei täida sunniraha rakendamine püstitatud eesmärki mõjutada kaebajat kohustust täitma.
5.Kaebaja ei soovi seadust eirata. Kaebaja esitas 18.09.2018 projekteerimistingimuste taotluse, mille alusel on 17.10.2018 väljastatud projekteerimistingimused. Kaebaja esitas ka ehitusprojekti koos ehitusloa taotlusega, kuid vastustaja tagastas taotluse, viidates puudustele, mida kaebaja ei saanud ette näha. Seoses puuduste ilmnemisega ehitusprojektis on nihkunud edasi ka nõuetele vastava ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse edastamine ning formaalselt saab lugeda, et ettekirjutuse nõue 2 on täitmata. Sunniraha rakendamine ei ole vajalik, kuna kaebaja on teadlik kohustusest. Nõuetekohase ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamine on kaebajale eluliselt oluline. Ka ettekirjutuse nõude 2 mittetäitmise eest rakendatav sunniraha ei täida oma eesmärki.
6.Vastustaja 23.10.2019 paikvaatlusega tuvastatud sissesõidutee rajamine ja piirdeaia ehitamine ei ole ehitusloakohustuslikud tegevused. Ehitusseaduse (EhS) § 4 lg 1 järgi on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusena ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.
7.Sunniraha rakendamisel 25.10.2019 ei täitnud see oma eesmärki kallutada kaebajat kohustusi täitma, kuna ettekirjutuse nõue 1 oli täidetud eelnevalt ja ettekirjutuse nõude 2 täitmiseks on kaebaja poolt tehtud kõik võimalik, kuid nõuetekohase ehitusprojekti esitamine ei kuulu kaebaja pädevusse ning ta vajab selleks kõrvalist abi.
8.25.10.2019 hoiatuses sunniraha rakendamine ei ole proportsionaalne ja põhjendatud. EhS § 133 sätestab, et sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 6400 eurot. Vastustajal oli kohustus kaaluda sunniraha rakendamisel asjaolusid, mis välistaksid sunniraha rakendamise või tagaksid rakendatava sunniraha proportsionaalsuse. Kohtupraktikast tuleneb, et sunniraha saab rakendada ka hoiatuses märgitud määrast väiksemas määras, mis võibki olla tingitud sunniraha rakendamise menetlustoimingu raames kaalutavate asjaoludega.
9.Juhul kui kohus leiab, et sunniraha rakendamine oli põhjendatud, oleks proportsionaalne rakendada sunniraha summas 300 eurot rikkumise eest, mis arvestaks ka juhtumi asjaolusid. Olukorras, kus vastustaja poolt rakendatav sunniraha ei täida selle eesmärki – kallutada kaebajat kohustuste täitmisele –, on sunniraha rakendamine karistusliku iseloomuga. Lisaks on kaebaja piiratud majanduslike võimalustega.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2(5)
10.Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 05.04.2019 ja peatas väidetavalt kohe ehitustööd. Kui võrrelda ettekirjutuse aluseks olnud 05.04.2019 paikvaatlusakti fotosid 23.10.2019 läbiviidud paikvaatlusakti fotodega, on näha, et xxxxxxx kinnistul on vahepeal toimunud ulatuslikud ehitustööd. Seega on kaebaja väide ebaseaduslike ehitustööde peatamise kohta väär ning vaidlusaluse hoiatusega on sunniraha rakendatud õiguspäraselt. Kaebaja viide, justkui oleks vastustaja kohaldanud sunniraha karistusena, ei ole õige. Vastustaja on rakendanud sunniraha vaid selleks, et kallutada kaebajat ettekirjutuse nõuet täitma ja seaduslikult käituma.
11.Vastavalt EhS lisale 1 tuleb piirdeaia või värava rajamiseks, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui ehituloaga taotletakse ehitusõigust, mis hõlmab ehitusteatisekohustuslikke töid, loetakse ehitusteatisekohustuslikud tööd hõlmatuks ehitusloaga. Kaebaja ei ole piirdeaia osas esitanud eraldi ehitusteatist ja ehitusprojekti, seega saab ka piirdeaeda rajada alles siis, kui on väljastatud ehitusluba. Samuti vajab ehitusluba teatud tingimustel eratee (avalikkusele ligipääsetav eratee).
12.17.10.2018 väljastatud projekteerimistingimused (nähtavad ehitisregistris) ei oma ettekirjutuse ja selle täitmise tagamiseks 25.10.2019 tehtud hoiatusega puutumust. Projekteerimistingimused on antud enne ettekirjutuse tegemist kaebajale ning projekteerimistingimused ei anna vahetut ehitusõigust. Ehitusõiguse saamiseks on vaja taotleda ehitusluba. Kaebaja ei saanud ka eksituses olla, sest projekteerimistingimused annavad juhised sõnaselgelt ehitusloa taotlemiseks.
13.Kaebuses esitatud käsitlus ehitusloa taotlemisest ei vasta seadusele. Kaebaja on tellinud ehitusprojekti Arhitektuuribüroo FP OÜ-lt. Ehitisregistrisse esitatud ehitusprojekt on esitatud oluliste puudustega, nagu nähtub ehitisregistri märkuste koondtabelist. Vastustaja on esitanud ehitusprojekti kohta ammendavad märkused 27.06.2019, kuid siiani ei ole ehitusprojekti vastavalt märkustele parandatud. Märkuste sisseviimise ehitusprojekti peab tagama kaebaja, seda ei saa vastustaja teha kaebaja eest. Seega on kaebaja väide, et ta on teinud ehitusprojekti osas kõikvõimaliku ja edasine ei olene temast, ebaadekvaatne ja väär. Märkusi ei tehta ehitusprojektile niisama, vaid ikkagi ainult juhul, kui ehitusprojekt ei vasta õigusaktides ettenähtud nõuetele.
14.Seega on sunniraha sissenõudmine ettekirjutuse nõude 2 osas õiguspärane. Esialgne sunniraha suurus 1500 eurot kummagi ettekirjutuse nõude mittetäitmise eest ei ole teeninud oma eesmärki ja ei ole kallutanud kaebajat ettekirjutuse nõudeid täitma. Kuigi vastustaja esitas ehitusprojekti parandamiseks märkused juba 27.06.2019, ei ole kaebaja ka ligi kolm kuud pärast vaidlusaluse hoiatuse saamist ikka veel ehitusprojekti parandanud. Kokku on kaebajal olnud aega ehitusprojekti parandamiseks nüüdseks üle poole aasta, märkuste tegemisest kuni vaidlusaluse hoiatuse tegemiseni on kaebajal olnud ehitusprojekti parandamiseks aega neli kuud. Seega on esialgse sunniraha suurendamine vajalik ja õiguspärane. Samas ei ole sunniraha midagi paratamatut, mida vältida ei ole võimalik. Sunniraha sissenõudmisest saab hoiduda ettekirjutuse nõuete täitmisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
16.Kaebaja soovib laiendada Tallinnas xxxxxx kinnistul suvilat/aiamaja. Enne laiendust oli hoone ehitusalune pind 61 m2. EhS § 35 lg 3 järgi on ehitusteatise esitamine nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul; ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 elamu laiendamisel kuni 33% on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt, laiendamisel üle 33% on nõutav ehitusluba. Vaadeldava krundi osas on esitatud 14.06.2019 ehitusloa taotlus, millest nähtuvalt soovitakse ehitusalust pindala suurendada kuni 173,3 m2. Ehitisregistris on märgitud menetluse staatuseks: edastatud märkuste lahendamiseks (vastustaja lisa nr 3). Kaebaja ei eita, et ehitusloa taotluse aluseks olevale ehitusprojektile on tehtud parandusettepanekud, mida ei ole praeguse ajani lõplikult kõrvaldatud. Kaebaja hinnangul ei sõltu seadusliku ehitusprojekti ehitamine temast. Samuti ei nõustu kaebaja sunniraha määramisega, kuna kaebaja sõnul peatas ta ehitustööd kohe peale ettekirjutuse saamist. 3(5)
17.Kohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, et kaebajast ei sõltu ehitusprojekti parenduste esitamine. Tulenevalt EhS § 19 lg 1 p-st 2 peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. Kaebaja oleks pidanud astuma samme protsessi kiirendamiseks, vajadusel laskma kõrvaldada projekti puudused teistel isikutel. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks pöördunud projektis muudatuste tegemiseks TLPA poole taotlusega tähtaja pikendamiseks või teinud muul moel TLPA-ga koostööd negatiivsete järelmite vältimiseks.
18.EhS § 130 lg 2 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites selleks mh järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine. Sunnivahendi rakendamise alus saab asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 8 lg 3 p 1 tähenduses ära langeda üksnes siis, kui adressaat on tähtaegselt täitnud ettekirjutuse nõude viisil, nagu keskmine mõistlik adressaat pidi sellest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal aru saama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 otsus nr 3-18-2131, p 14).
19.TLPA on teostanud 05.04.2019 kell 12.00 paikvaatluse xxxxxxxx, Tallinn, et tuvastada, kas kinnistul teostatakse ehitustöid. Paikvaatluse tulemusel tuvastati, et kinnistul ehitatakse olemasoleva hoone ümber kergplokist välisseinu ning piirdeaeda. Ka asja juures olevatelt fotodelt nähtub, et on alustatud väiksema hoone ette uue hoone ehitamist. Osaliselt on hoone seinad valmis laotud, suures osas on ehitus pooleli (Tallinna linna lisa nr 1). 23.10.2019 on TLPA ametnik teinud uue paikvaatluse, kus tuvastas järgmise: uue hoone seinte vahele jäänud endise hoone suuremahuline lammutamine, uue hoone karkassile on juurde ehitatud uued seina osad, uue hoone seinte ülaosas on teostatud betoonivaluga seonduvad tööd, xxxxxxxx kinnistule on rajatud juurdepääsu tee, piirdeaeda on edasi ehitatud. Juurde lisatud fotodelt nähtub, et müüride ladumine on lõpetatud, soojustatud on vundament ning alustatud on katuse paigaldamiseks vajalike ettevalmistustega. Kui võrrelda 05.04.2019 ning 23.10.2019 tehtud fotosid, on võimalik üheselt järeldada, et ehitustöid on peale 05.04.2019 jätkatud suures ulatuses (Tallinna linna lisa nr 8). Kaebaja küll kinnitab, et peatas ehitustööd aprillis 2019, kuid ei nimeta konkreetset kuupäeva. Kaebaja ei ole esitanud ka tõendeid, millest võib järeldada, et ehitustööd on peatatud kohe peale ettekirjutuse saamist (vt HKMS § 59 lg 1). Seega kaebaja väited kohese ehitamise lõpetamise osas on paljasõnalised.
20.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et piirdeaia ning eratee rajamiseks puudub vastava loa vajadus. EhS lisa 1 järgi tuleb piirdeaia või värava rajamiseks, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui ehitusloaga taotletakse ehitusõigust, mis hõlmab ehitusteatisekohustuslikke töid, loetakse ehitusteatisekohustuslikud tööd hõlmatuks ehitusloaga. Kuna kaebaja ei ole piirdeaia osas esitanud eraldi ehitusteatist ja ehitusprojekti, saab ka piirdeaeda rajada alles siis, kui on väljastatud ehitusluba. Samuti vajab ehitusluba teatud tingimustel eratee (avalikkusele ligipääsetav eratee). Toodut aluseks võttes on sunniraha rakendamine õiguspärane ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu.
21.AtSS § 3 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad; haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Seega määrab haldusorgan sunniraha kaalutlusõiguse alusel, mille rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse hindamisel võib muu hulgas arvesse võtta ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit (Riigikohtu 4(5)
22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27). EhS § 133 järgi on kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot. Kaebajale määrati tasumiseks sunniraha kokku 3000 eurot, mille mõju on kaebaja hinnangul käsitletav karistusena kaebaja väikese sissetuleku tõttu. Määratud sunniraha moodustab ligi 50% ülemäärast. Kaebaja on asja juurde esitanud väljavõtte talle Swedbank AS-s asuvast arvelduskonto väljavõttest perioodi 01.09.2019–09.12.2019 kohta. Nimetatud ajavahemikul on kaebaja sissetulekud olnud 3005,93 eurot ning väljaminekud 3515,70 eurot. Seega on TLPA nõutav summa võrreldav kaebaja 3 kuu sissetulekuga, mis on kaebaja sissetulekut arvestades märkimisväärne summa. Kohus eeldab, et sunniraha määramisel ei tea haldusorgan kohustatud isiku sissetuleku suurust. Vaatamata asjaolule, et kohtu hinnangul on määratud sunniraha märkimisväärselt suur summa, puudub kohtul õigus muuta sunniraha suurust, kuna 05.04.2019 ettekirjutus nr 1912899/00054, millega määrati kindlaks sunniraha suurus, oli hoiatamise väljastamisel jõustunud.
22.Kuna kaebaja ei ole täitnud tähtaegselt 05.04.2019 ettekirjutust nr 1912899/00054, on vaidlustatud TLPA 25.10.2019 hoiatuse nr 1912899/00054-1 alusel sunniraha rakendamine õiguspärane.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.