Mihkel Mathieseni Mälestusfondi Muinsuskaitseameti tegevusele
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetlustoiming
ja
X
kaebus
nende Kaebajad: Mihkel Mathieseni Mälestusfond ja X Vastustaja: Muinsuskaitseamet Kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebus.
2.Lõpetada X kaebuse osas haldusasja menetlus kaebust menetlusse võtmata.
3.Võtta haldusasja materjalide juurde X poolt 19. detsembril 2018 haldusasja nr 318-1938 raames Tallinna Halduskohtule saadetud e-kiri (kohtute infosüsteemis haldusasja nr 3-18-1938 dokument nr 4S).
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 15.10.2019 tuvastamis-, tühistamis- ja kohustamiskaebus, milles kaebaja (X kui Mihkel Mathieseni Mälestusfondi toimkonna esimees) palus: 1) tuvastada Muinsuskaitseameti 13.09.2018 kirja nr 5.1-15/36 tühisus tagasiulatuvalt selle kirja koostamise algusest alates; 2) tühistada Muinsuskaitseameti 13.09.2018 kiri nr 5.1-15/36 ning 3) kohustada Muinsuskaitseametit: a) kooskõlastama projekt „Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede monumendi ehitusprojekt“ tagantjärele tagasiulatuvalt selle projekti Tori Vallavalitsusse läbivaatamiseks esitamisest (20.07.2018) arvates; b) algatama Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede monumendi kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võtmine.
2.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 25.10.2019 määrusega käiguta. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal muu hulgas täpsustada, kes on kaebajaks ning põhjendada, millele tuginedes leiab kaebaja, et Muinsuskaitseameti haldusakt on tühine. Kohus selgitas, et kaebus võiks olla eesmärgipärane üksnes kohustamisnõude osas (s.o kohustada Muinsuskaitseametit
1(4)
kooskõlastama Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede monumendi ehitusprojekti).
3.X esitas 11.11.2019 täpsustatud kaebuse, mida 14.11.2019 veel kord täiendas. Täpsustatud kaebuse kohaselt on kaks kaebajat. Seoses Muinsuskaitseameti 13.09.2018 kirjaga nr 5.1-15/36 on kaebajaks Mihkel Mathieseni Mälestusfond ning seoses Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530 on kaebajaks X. Kaebuse kohaselt nõuavad kaebajad nii kirjade tühisuse tuvastamist kui tühistamist. Lisaks nõuab X Muinsuskaitseameti kohustamist (kohustada Muinsuskaitseametit koostamata monumendi ehitusprojekti osas tagasiulatuvalt „Ehitusprojekti läbivaatuse protokoll“). Ühtlasi palusid kaebajad ennistada nii Muinsuskaitseameti 13.09.2018 kirja nr 5.1-15/36 kui ka Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kirja nr 5.1-17.6/530-1 kaebetähtaeg. Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebuse tagastamine
4.Vastusena kaebuse käiguta jätmise määrusele selgitas kaebaja, et lisaks füüsilisest isikust kaebajale on üheks kaebajaks ka Mihkel Mathieseni Mälestusfond (edaspidi ka fond). Samuti kinnitas kaebaja, et fondi näol ei ole tegemist juriidilise isikuga.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 1 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Viidatud õigusaktidest ning kaebaja märgitust lähtuvalt ei ole kahtlust, et Mihkel Mathieseni Mälestusfond ei ole juriidilise isikuna käsitatav. Kaebaja selgitusi silmas pidades vastab fond enim seltsingu tunnustele (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 jj).
6.Kohus selgitab, et seda liiki isikuteühingu halduskohtumenetlusteovõime on äärmiselt piiratud ning lubatud vaid erandjuhtudel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõike 3 kohaselt võib isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, esitada kaebuse vaid seaduses sätestatud juhul. Ennekõike tuleb selliseks seaduses ettenähtud võimaluseks pidada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p-s 2 märgitud keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust (KeÜS § 30 lg 2). Praegusel juhul ei ole tegemist keskkonnaasjaga KeÜS § 30 tähenduses. Ka ei saa fondi kui juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse kaebeõigust tuletada muudest seadustest. Seega leiab kohus, et fondil puudub Muinsuskaitseameti haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastada. Kuivõrd M. M. Mälestusfondi kaebus tagastatakse, puudub vajadus kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks. Menetluse lõpetamine X kaebuse osas
7.Lähtuvalt kaebuses ning kaebuse täpsustustes märgitust on X kaebajaks seoses Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530-1. Kaebaja nõuab nii selle kirja tühisuse tuvastamist kui tühistamist. Samuti on ta esitanud kohustamisnõude (kohustada Muinsuskaitseametit koostama monumendi ehitusprojekti osas tagasiulatuvalt „Ehitusprojekti läbivaatuse protokoll“).
8.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus asus juba kaebuse käiguta jätmise määruses seisukohale, et kaebaja eesmärgiks on kohustada Muinsuskaitseametit kooskõlastama Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede monumendi ehitusprojekti. Kõik teised kaebaja sõnastatud nõuded on sellega otseselt seotud ning ilmselt on kaebaja neid (tühisuse tuvastamise nõue, tühistamisnõue) eesmärgi saavutamise vajalikeks eeldusteks pidanud. Tühisuse tuvastamise nõude osas palus kohus kaebajal täpsustada, millist haldusmenetluse seaduses sätestatud tühisuse alust kaebaja silmas on pidanud. Kuivõrd kaebaja seda ei täpsustanud ning selgitas vaid seda, et soovib „tagasiulatuvalt nende koostamise algusest õigustühisuse tuvastamist“, saab kohtu hinnangul
2(4)
järeldada, et kaebaja eesmärgiks oli siiski nõuda vaid selle tagasiulatuvalt tühistamist. Kuivõrd Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kiri nr 5.1-17.6/530-1, millega Muinsuskaitseamet ehitusprojekti kooskõlastamisest keeldus, ei ole haldusaktina käsitatav, ei oleks siiski ka selle tühistamise nõue lubatav. Tuvastamisnõue ei oleks aga lubatav põhjusel, et kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Eeltoodut ning HKMS §-s 45 sätestatud kaebeõiguse piiranguid arvestades ning pidades silmas, et ka kohustamiskaebuse läbivaatamisel tuleb kohtul niikuinii võtta seisukoht ka selles, kas haldusorgan on toimingu sooritamisest õiguspäraselt keeldunud, tõlgendab kohus X kaebust kohustamiskaebusena.
9.Vaatamata kaebuse eesmärgipärasele tõlgendamisele, tuleb menetlus X kaebuse osas kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada. HKMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Praegusel juhul on kaebetähtaeg ilmselgelt ületatud. Muinsuskaitseamet andis kaebajale 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530-1 teada, et monumendi ehitusprojekti ei kooskõlastata. Dokument saadeti e-kirjaga samal päeval, s.o 25.10.2018 ka X le. Haldusasja nr 3-18-1938 materjalist nähtuvalt on kaebaja selle kirja kätte saanud ning seoses selle kirjaga ka 11.12.2018 Tori vallavolikogu liikmete poole pöördunud (vrd X poolt haldusasja nr 3-181938 raames 19.12.2018 Tallinna Halduskohtule saadetud e-kiri). Seega ei saa vaidlust olla selles, et hiljemalt 11. detsembriks 2018 oli kaebaja igal juhul Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kirjast ning järelikult ka sellest, et ehitusprojekti ei kooskõlastata, teadlik. Seega tulnuks kaebajal 30 päeva jooksul ehitusprojekti kooskõlastamata jätmisest kohustamiskaebusega halduskohtusse pöörduda. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, on kohustamiskaebus esitatud hilinemisega. Ka juhul, kui pidada projekti kooskõlastamata jätmist siiski haldusaktiks ning tühistamiskaebust lubatavaks, oleks kaebetähtaeg (30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest arvates – HKMS § 46 lg 1) ilmselgelt ületatud.
10.X on seoses Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530-1 esitanud küll üldsõnalise kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis tähtaja möödalaskmist õigustaksid või kaebetähtaja ennistamiseks aluse annaksid. Seega ei pea kohus kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks.
11.HKMS § 152 lg 1 p-i 2 kohaselt lõpetab kohus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 määrusega menetluse. Kui HKMS § 152 lõikes sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kuivõrd kaebaja on kaebuse esitanud ilmselgelt hilinenult ning kaebetähtaja ennistamine põhjendatud ei ole, tuleb haldusasja menetlus X kaebust puudutavas osas lõpetada (HKMS § 124 lg 2, HKMS § 152 lg 1 p 2 ning HKMS § 152 lg 3).
12.Kohus võtab haldusasja materjalide juurde X poolt haldusasja nr 3-18-1938 raames 19.12.2018 Tallinna Halduskohtule saadetud e-kirja (kohtute infosüsteemis haldusasja nr 3-18-1938 dokument nr 4S). Riigilõiv
13.X on mõlema kaebaja eest kokku tasunud 165 eurot riigilõivu (60 eurot 15.10.2019 ning 105 eurot 13.11.2019). Kuigi käesoleval juhul oli kaks kaebajat, oli mõlema kaebuse puhul tegemist liitkaebusega, mille nõuded olid omavahel olemuslikult seotud. Seega tulnuks mõlemal kaebajal tasuda oma kaebuselt riigilõivu 15 eurot (vt HKMS § 104 lg 1). Kaebetähtaja ennistamise taotluse eest riigilõivu tasuma ei pidanud.
3(4)
14.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 või 4 alusel. Seega tuleb Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv selle tasunud isikule tagastada. X kaebuse eest tasutud riigilõiv (15 eurot) tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2 koosmõjus HKMS § 121 lõikega 2).
15.Kuivõrd kokku on kaebustelt tasutud ettenähtust oluliselt enam riigilõivu, tuleb see (v.a 15 eurot X kaebuse eest) selle tasunud isiku pangakontole tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.02.2020 MÄÄRUSEGA
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.