X, X ja X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.08.2019 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuste nr 15.33.2/360-1, 15.3-3.2/361-1 ja 15.3-3.2/362-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – X, X, X, ühine volitatud esindaja Tatjana Ikim Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X, X ja X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuses selle avaldamisel kaebajate ja nende esivanemate nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.03.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik X (sündinud xx xx xxxx Venemaal) esitas 28.03.2019 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) enda ja oma poja, samuti Venemaa kodaniku, Xi (sündinud xx xx xxxx Venemaal) tähtajalise elamisloa taotlused välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 118 punkti 7 alusel Eestisse elama asumiseks välislepingu alusel kui rahvuselt eestlased. Samal päeval esitas X (sündinud xx xx xxxx Venemaal) PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 137 lg 1 alusel Eestisse elama asumiseks eesti rahvusest abikaasa Xi juurde.
2.PPA keeldus 05.08.2019 otsustega 15.3-3.2/360-1, 15.3-3.2/361-1 ja 15.3-3.2/362-1 (edaspidi ühiselt 05.08.2019 otsused) Xile, Xile ja Xle tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 2 alusel. PPA põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.Xi eesti rahvusesse kuulumine ei ole tõendatud. Xi sünnitunnistusel on tema vanemad märkinud enda rahvuseks venelane, seega saab ka taotleja rahvus sünnitunnistuse andmetest lähtuvalt olla ainult venelane. Taotleja isa sünnitunnistusel on taotleja vanaisa rahvuseks märgitud venelane ja vanaema rahvuseks eestlane. Lisaks on ka taotleja ise end oma poja Xi sünnitunnistusel määratlenud rahvuskuuluvuselt venelasena. Kuna nii Xi kui Xi sünni ajal on nende vanemad oma rahvuse ära määranud, siis määratlesid nad sellega ära ka oma lapse (taotleja) rahvuskuuluvuse. Kui taotleja rahvus on tõendil (sünnitunnistusel) juba määratletud, siis ei ole võimalik seda muutma hakata ega muud tõendada. Kuna X kui kutsuja ei oma Eestis elamisluba, siis tuleb keelduda ka Xle tähtajalise elamisloa andmisest.
2.2.Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei riiva oluliselt taotlejate põhiõigusi. Riigil on õigus otsustada välismaalase riigis viibimise üle. Põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust elada Eestis ja jääda siia elama. Põhiõigus Eestisse elama asumiseks ei tulene ka põhiseaduse §-st 36 (igal eestlasel on õigus asuda Eestisse), kuna Xi ja Xi rahvuselt eestlaseks olemine ei ole tõendatud.
2.3.X, X ja X on sündinud Venemaal, nad on Venemaa kodanikud, nende emakeeleks on vene keel ja nende perekond on elanud kogu elu Venemaal. X ja X on kogu elu õppinud ja töötanud Venemaal. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel on taotlejatel võimalik elada oma kodakondsusjärgses riigis, kus nad elavad käesoleva ajani ja kus elavad ka nende pereliikmed, seega pereriivet ei esine ning seetõttu on PPA otsus proportsionaalne.
3.X (haldusasi nr 3-19-1708), X (haldusasi nr 3-19-1709) ja X (haldusasi nr 3-19-1710) esitasid 09.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebused PPA 05.08.2019 otsuste tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebajate tähtajalise elamisloa taotlused uuesti läbi vaatama. Halduskohus võttis 12.09.2019 määrusega kaebused menetlusse ja liitis need üheks haldusasjaks nr 3-19-1708.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebajate seisukohad
4.1.Vaidlustatud otsused riivavad kaebajate õigusi, mis tulenevad põhiseaduse §-st 36, VMS §-st 10 ja § 118 punktist 7 ning siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ §-st 25.
4.2.Väär on vastustaja seisukoht, et X ei ole esitanud PPA-le tõendeid oma esivanemate eesti rahvusesse kuulumise kohta. X lisas taotlusele asjakohased tõendid, nende hulgas oma isa sünnitunnistuse, millest nähtub, et tema ema (kaebaja Xi vanaema) X oli rahvuselt eestlane, Xi vanaema sünnitunnistuse, millest nähtub, et ta põlvneb eesti juurtega suguvõsast, ja Xi eesti rahvusest vanaema puudutavad dokumendid (riigiarhiivi teatised, abielutunnistus). Seega on taotlustele lisatud dokumentidega piisavalt tõendatud Xi kuulumine eesti rahvusesse.
4.3.Kaebaja esitas tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 118 punkti 7 alusel Eestisse elama asumiseks välislepingu alusel kui rahvuselt eestlane. Siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 § 25 sätestab, et eesti rahvusest taotleja, kes soovib enda suhtes sisserände piirarvu kohaldamata
2 (8)
jätmist võib lisaks käesolevas määruses sätestatud tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidega tõendada enda eesti rahvusesse kuulumist ka dokumentidega oma vanema või vanavanema rahvuse kohta. Nimetatud dokument peab sisaldama andmeid taotleja või tema vanema või vanavanema rahvuse kohta. Kui taotleja esitab dokumendi oma vanema või vanavanema eesti rahvusesse kuulumise kohta, lisab ta dokumendi, mis tõendab taotleja põlvnemist nimetatud eesti rahvusest isikust. Xi isapoolne vanaema X (neiuna X) oli rahvuselt eestlane, seega on Xil õigus tõendada eesti rahvusesse kuulumist oma vanaema kaudu. Xi isa X sündis Eestis ning andis Venemaal elades pojale edasi Eesti tavasid, traditsioone ja kultuuri. X valdab eesti keelt ja suhtleb regulaarselt oma Eestis elava suguvõsaga. X valdab eesti keelt algtasemel, kasutades lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid, mis võimaldab tal suhelda Eestis elavate lähedastega. X ei ole kaotanud sidemeid päritolumaaga ning alates noorukieast on regulaarselt koos isaga külastanud Eestis elavaid sugulasi. X tunneb suurt huvi eesti kultuuri ja Eesti ühiskonnas toimuva vastu, tutvub interneti teel Eesti sisepoliitikaga, külastab SanktPeterburis toimuvaid Eesti kultuuriüritusi (nt kontserte Jaani kirikus) jne. X peab Eestit oma tegelikuks kodumaaks ning soovib saada tulevikus Eesti kodakondsust.
4.4.Kaebaja leiab, et PPA ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud olulisi asjaolusid, põhjendatud huve ja kohaldatava tagajärje proportsionaalsust, mistõttu on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased ning vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ja võrdsuspõhiõigusega.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebused ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata. PPA on kaebajate tähtajalise elamisloa taotluste menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS-i norme. PPA on vaidlustatud haldusaktide andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja kooskõlas seadusega kaalunud isikute huve ning langetanud õiguspärase otsuse.
5.2.Tähtajaline elamisluba antakse välismaalastele eeldusel, et tähtajalise elamisloa andmise tingimused on täidetud ja ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel kontrollitakse elamisloa andmise üldiste ja eritingimuste täitmist, keeldumise aluste olemasolu ning hinnatakse elamisloa taotluse põhjendatust.
5.3.Vastustaja ei nõustu Xi seisukohaga, et tema eesti rahvusesse kuulumine on põhjendatud sellega, et tema isapoolne vanaema oli rahvuselt eestlane. Vastustaja leiab, et selline lähenemine ei ole kooskõlas praeguse PPA praktika ega ka kohtupraktikaga. PPA-le haldusmenetluses esitatud sünnitunnistustelt nähtub, et X põlvneb suuremas osas ennast rahvuselt venelastena määratlenud isikutest. Ka X põlvneb ennast rahvuskuuluvuselt venelasteks märkinud isikutest (so. Xist ja Xst). Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-19-184 pidanud võimalikuks, et rahvuskuuluvus võib ajas muutuda, mistõttu ei piisa rahvuse hindamisel sellest, kui isiku sünniaktil on vanemad määratlenud end venelastena (kohtuotsuse p 11).
5.4.Xi isa on tõepoolest sündinud Eestis (xxxx. a Türil). PPA-le ei ole teada, millal ta Eestist lahkus, kuid on teada, et xxxx. a sündis kaebaja X Venemaal. Ei ole teada, kui kaua Xi isa Eestis elas ning kas teda kasvatati eestluses ning kui kasvatati, siis kas tema rahvusidentiteet kujunes eestlaseks või mitte. Vastustaja ei ole otsuseid tehes seadnud kahtluse alla, et Xi isa võib osata eesti keelt. Kaebaja Xi kasvamist eestluse vaimus ei ole võimalik täielikult välistada, kuid selle seab tugevalt kahtluse alla asjaolu, et xxxx.a on tema sünnitunnistusele tema isa rahvuseks märgitud venelane. X ei ole kordagi väitnud, et see ei vasta tegelikkusele. Samuti on võimalik, et Xi isa tegelikkuses eestluse vaimus ei kasvatatudki, kuna tema isa oli rahvuskuuluvuselt venelane
3 (8)
ning ühtlasi koliti elama Venemaale, mida kinnitab ka asjaolu, et Xi isa ei ole Eestis kunagi elamisluba omanud. Seega saab järeldada, et Xi isa on suurema osa oma elust elanud Venemaal venekeelses kultuuriruumis, tema pereelu ja töökohad on samuti olnud seotud Venemaaga.
5.5.PPA on vaidlusaluste otsuste tegemisel peaasjalikult lähtunud esitatud sünnitunnistustest, kuid on välja toonud ka asjaolu, et alles xxxx. aastal on Xi rahvuseks märgitud tema poja Xi sünnitunnistusel venelane. Vastustaja hinnangul on väheusutav, et kui X oleks Venemaal kasvanud üles eestluse vaimus, siis oleks ta ennast märkinud oma poja sünnitunnistusel rahvuselt venelasena, kui ta tegelikkuses tunneb ennast eestlasena. Otsuste tegemisel on arvesse võetud, et X sündis Venemaal, ta on Venemaa kodanik, tema emakeel on vene keel, ta on kogu elu õppinud ja töötanud Venemaal ning seal elavad tema vanemad, abikaasa ja laps, kes samuti kõik on Venemaa kodanikud.
5.6.Kaebajatele anti arvamuse ja vastuväidete esitamisel võimalus tõendada rahvuselt eestlaseks olemist, kuid seda ei ole tõendatud. Vastustaja on seisukohal, et Xi sünnitunnistusel on tema vanemate rahvused kirja pandud nende endi sõnade kohaselt. Ka ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-19-184 omistanud tähendust taotleja rahvuse määratlemisele taotleja lapse sünnitunnistusel ning toonud välja, et pigem saab eeldada, et see toimus vanemate ütluste alusel. X ei ole haldusega kohtumenetluse käigus väitnud, et tema rahvus poja Xi sünnitunnistusele ei ole kirja pandud tema sõnade kohaselt, mistõttu saab asuda seisukohale, et X määratles ennast xxxx. aastal oma poja sünnitunnistusel rahvuselt venelasena. Vastustaja on seisukohal, et puuduvad viited sellele, mis õigustaks järeldust, et X on saanud rahvuskuuluvuselt eestlaseks pärast poja sündi. Vastustaja on seisukohal, et kui X isa andis teda kasvatades edasi eestlust, siis märkinuks X enda rahvuseks oma poja sünnitunnistusele eestlane, kuid seda ei tehtud.
5.7.Xi väide, et ta ei ole kaotanud sidemeid Eestiga ning on alates noorukieast regulaarselt külastanud siinseid sugulasi, on paljasõnaline ning seda ei ole haldusmenetluse käigus väljendatud. Vastustaja hinnangul ei tähenda regulaarne Eesti külastamine sugulaste olemasolu tõttu seda, et isik on rahvuselt eestlane. Xi ja Xi isikuandmetega päringu tegemine näitab nende piiriületusi suunaga Eestisse 21.08.2016, 09.11.2017, 05.08.2018 ja 30.09.2018 ning ainult 01.10.2018 liikumist Eestist välja suunaga Venemaale, mis suure tõenäosusega tähendab, et ülejäänud korrad ei ole Eestist lahkutud välispiiri kaudu, vaid teise Schengeni liikmesriiki. X puhul näitab andmebaasi päring Eestisse tulekut 27.08.2016, 27.03.2019 ning Eestist lahkumist 31.08.2016. Vastustaja hinnangul ei ole tegemist tiheda Eesti külastamisega. Märkimisväärne on ka asjaolu, et kaebajad on külastanud Eestit Kreeka ja Soome viisadega ning mitte kordagi ei ole Eesti külastamiseks taotletud Eesti viisat.
5.8.Kuigi PPA ei ole haldusmenetluse käigus välja selgitanud Xi keeleoskust, ajalootunnetust, eestlastele omaste tavade järgimist ja väärtuste omaksvõttu, ei nähtu asja materjalidest, et selle tegemata jätmine võis viia PPA vale järelduseni. X ei ole kordagi väitnud, et ta oskab eesti keelt. Järeldust, et ta eesti keelt ei valda, kinnitab ka kaebuses toodud lubadus õppida ära heal tasemel Eesti keel, et suhelda vabalt Eestis elavate lähedastega ja tunda ennast Eestis enesekindlamalt. Ka eesti keele mitte valdamine seab kahtluse alla selle, et Xi isa kasvatas teda Venemaal eestlaseks. Üldsõnaline ja tõenditega põhistamata on Xi väide, et ta tunneb suurt huvi eesti kultuuri ja Eesti ühiskonnas toimuva vastu, tutvub Internetis Eesti sisepoliitikaga ning külastab Sankt-Peterburis toimuvaid Eesti kultuuriüritusi. Nende väidete kinnitamiseks tuleb kaebajatel esitada tõendid.
5.9.Xi ja Xi puhul ei ole esitatud tõenditega haldus- ega kohtumenetluse käigus tõendatud nende eesti rahvusesse kuulumine. Kuna X ei ole rahvuselt eestlane, ei saa seda olla ka X, mistõttu neile elamisloa andmisest keeldumine on igati põhjendatud. Samamoodi on põhjendatud elamisloa
4 (8)
andmisest keeldumine ka Xle, kes soovis elamisluba abikaasa juurde. Vaidlusalused 05.08.2019 otsused ei riiva kaebajate õiguseid. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada Eesti elamisluba ning kaebajad saavad jätkata oma elu Venemaa Föderatsioonis, kus nad seni on elanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et kaebajaid ei ole põhjust lugeda eestlasteks. Kuigi PPA-le võib ette heita haldusmenetluse läbiviimisel sünnitunnistuse kandele tuginemist ning uurimisprintsiibi rikkumist, siis on PPA otsus õiguspärane ning menetluses toimunud minetused ei viinud väära järelduseni ega kaalutlusõiguse väärkohaldamiseni.
7.Vaidlust ei ole selles, et Xi sünnitunnistusel on tema vanemad määratlenud ennast rahvuselt venelastena1 ning Xi sünnitunnistusel on tema vanemate rahvuseks samuti märgitud venelane2. Seega on kaebajad rahvuselt venelased ning sellisena on kaebaja X ennast määratlenud ka oma poja Xi sünnil xxxx. aastal. Kuigi ei ole täpselt teada, kuidas toimus vanemate rahvuse määratlemine Xi sünnitunnistusel, võib pigem eeldada, et see toimus vanemate ütluste alusel.3 Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses vastupidist väitnud. Seega on kohus seisukohal, et lapse sünnitunnistusel märgitud rahvuse määratlevad lapsevanemad ise, mistõttu on Xi sünnitunnistusega tõendatud, et X pidas enda vähemalt lapse sündimisel rahvuselt venelaseks ning ka X on sellest tulenevalt rahvuselt venelane. Seda fakti ei muuda ka asjaolu, et Xi vanaema oli rahvuselt eestlane4.
8.Kohus ei nõustu kaebajate käsitusega määruse nr 7 §-st 25, mille kohaselt esivanema sünnitunnistusel olev märge eestlasest esivanema kohta annab aluse automaatselt tunnustada ka Xi eestlasena. Määruse nr 7 §-i 25 kohaselt Eesti rahvusest taotleja, kes soovib enda suhtes sisserände piirarvu kohaldamata jätmist, esitab lisaks käesolevas määruses sätestatud tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele enda eesti rahvusesse kuulumist tõendava dokumendi (lg 1). Nimetatud dokument peab sisaldama andmeid taotleja või tema vanema või vanavanema rahvuse kohta (lg 2) ning lisada tuleb ka tõend taotleja põlvnemise kohta nimetatud eesti rahvusest isikust (lg 3). Eelnevast tulenevalt peab tähtajalise elamisloa taotleja esmalt tõendama enda eesti rahvusesse kuulumist enda dokumentide kaudu ning kui see ei ole võimalik, siis on tal võimalik seda tõendada muul viisil, sh vajadusel vanemate ja vanavanemate kaudu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2019 otsus nr 3-19-492, punktid 8–9). PPA on toonud põhjendatult välja, et kui isiku enda dokumentidest ei ole võimalik rahvust tuvastada, siis sellisel juhul on isikul võimalik tuvastada enda rahvust esivanemate dokumentide kaudu. See aga ei tähenda, et kui isiku vanavanema sünnitunnistusel on märgitud vanavanema rahvuseks eestlane, et siis peab PPA ka järeltulijad pidama eestlasteks. Kui aga taotleja dokumentidest nähtuvalt on isik muust rahvusest, siis ei ole PPA-l vajalik asuda tuvastama ja tõendama kaugema ringi sugulaste (praegusel juhul vanavanemate) rahvust. Sellisel juhul peab isik ise muude asjaolude kaudu tõendama, et ta on eestlane, kelle suhtes põhiseaduse § 36 lg 3 kohaldub. Seda asjaolu ei muuda ka PPA 01.10.2019 e-kirjas kaebaja esindajale edastatud eksitav
Vastustaja lisa 1 „HA 3-19-1807 (X)“, lk 12. Vastustaja lisa 3 „HA 3-19-1708 (X)“, lk 7.
Sellisele seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus jõudnud asjas 3-19-184, punkt 16
Vastustaja lisa 1 „HA 3-19-1807 (X)“, lk 14.
5 (8)
informatsioon5. PPA on 05.08.2019 Xi ja Xi puudutavates otsustes oma eksimust möönnud ning kohus nõustub, et eksitav info ei saa olla tähtajalise elamisloa andmise aluseks.
9.Ringkonnakohus on selgitanud, et määruse nr 7 §-st 25 ei saa teha mingeid järeldusi selle kohta, millist isikut lugeda eestlaseks. Tegemist on haldusmenetluses tõendamiskoormust puudutava normiga, mis näeb küll ette erandi HMS §-st 38 tähtajalise elamisloa taotluse esitamisel, kuid haldusmenetluses kehtib jätkuvalt uurimispõhimõte (HMS § 6) ja haldusorganil on kohustus koguda muid tõendeid (HMS § 38 lg 1). Kui muud tõendid peale määruse nr 7 §-s 25 nimetatute kinnitavad taotleja eesti rahvusesse kuulumist, ei saa taotlust jätta rahuldamata seetõttu, et taotleja vanemad on end identifitseerinud teise rahvusesse kuuluvana või jätnud oma rahvuse määratlemata. Määruse nr 7 § 25 tuleb seega tõlgendada selliselt, et see nõuab küll lähtumist isiku päritolu osas vanemate ja vanavanemate rahvuskuuluvuse kohta esitatud tõenditest, kuid PPA-l tuleb täiendavalt hinnata muid objektiivseid asjaolusid, paludes vajadusel esitada taotlejal muid asjakohaseid tõendeid (Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2019 otsus nr 3-19492, punktid 10–11, Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 otsus nr 3-19-184, punkt 12).
10.Vaidluse lahendamine taandub ennekõike küsimusele sellest, kes on rahvuselt eestlane ja milliste kriteeriumite alusel tuleb seda hinnata. Rahvus on enesemääratlemise küsimus, mistõttu ei saa nõustuda kaebajaga, et ainuüksi suguvõsa liinis eestlaste olemasolu annab kaebajale õiguse nimetada end eestlaseks, kellel on seeläbi õigus asuda Eestisse elama. Isegi, kui kehtiv õigus ei piiraks rahvuse määratlemist vanemate rahvuse kaudu ning arvestada saaks mingit sugulusliini pidi „eesti juurte“ olemasolu, on kaebajad elanud kogu oma elu Venemaal ning nad on Venemaa kodanikud.
11.Kaebajad leiavad, et nende õigus Eestisse elama asumiseks tuleneb PS §-st 36 lg-st 3, mille kohaselt on igal eestlasel õigus asuda Eestisse elama. PS § 36 lg-s 3 sätestatu näol on tegemist põhiõigusega, mis on seotud just eestlaseks olemisega (nn eestlaseõigus). Õigusaktides (sh põhiseaduses ja välismaalaste seaduses) ei ole samas täpsustatud, keda määratleda eestlasena ja keda mitte. Rahvuskuuluvuse määratlemisel on olulised objektiivsed ja subjektiivsed tunnused (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019 otsus nr 3-19-184). PS § 36 lg-le 3 tuginemiseks ei piisa sellest, et isik ise määratleb end eestlasena (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-96, punkt 16). Eestlaseks olemist peavad kinnitama ka teatud objektiivsed tunnused. PS kommentaaride6 kohaselt on tegemist eelkõige rahvusliku enesemääratlemise küsimusega, mille objektiivsete kriteeriumidena võivad kõne alla tulla eesti keele oskus või põlvnemine eestlasest, kuid nende tunnuste alusel ei saa veel üheselt ja kindlalt väita, kas konkreetne isik on eestlane või mitte. Lisaks saab arvestada ka eesti juurte olemasolu, kodakondsust ja kultuurilisi tegureid, näiteks emotsionaalset side Eestiga, kultuurilist ja sotsiaalset seotust ning haridust.
12.Kui analüüsida põhiseaduse assamblee materjale7, siis nähtub ka nendest, et PS § 36 lg-st 3 tulenev iga eestlase õigus on seotud pigem rahvusriigi ideega ning Eestist lahkunud väliseestlastega. PS § 36 lg 3 kujunemisloost võib järeldada, et sätte eesmärgiks oli võimaldada Eestisse naasta isikutel, kes olid Eestist põgenema sunnitult loobunud oma Eesti kodakondsusest, kuid kes vaatamata Eestist lahkumisele soovisid jääda eestlaseks ning kandsid eestlust hinges.
13.Prof. Martin Ehala on rahvusidentiteedi määratlemise võimalike viisidena välja toonud keele, kodakondsuse, tuumväärtused ja vereliini. Vereliini pidi enamik Euroopa rahvaid üldiselt
Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/03/13.-istung.pdf ja https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/03/14.-istung.pdf (vaadatud 12.02.2020)
6 (8)
identiteeti ei määratle, kuid rahvuslikke juuri tunnustatakse identiteedi võimaliku tunnusena, isegi kui keeleoskus ja kodakondsus puuduvad. Identiteedi määratlemise kultuurilisteks teguriteks on n-ö identiteedi tuumväärtused, mis väljenduvad huvis ja tihedas kokkupuutes eesti kultuuriga. Rahvuslik identiteet lisaks enesemääratlusele vajab kogukonna tunnustust. Eesti rahvuslikku identiteeti on traditsiooniliselt mõistetud üsna keelekeskselt ehk ühiskond on rahvuslikku identiteeti määratlenud kitsalt.8
14.Kohtu hinnangul on isiku rahvus seotud tema päritoluga ning sotsiaalse, rahvusliku ning kultuurilise identiteediga ning eestlaseks olemine on muu hulgas defineeritav põhiseaduse preambulis toodud alusväärtuste kaudu, mille kohaselt on eestlaseks olemise lahutamatuks tunnuseks soov säilitada eesti rahvust, keelt ja kultuuri läbi aegade.
15.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et isiku rahvuskuuluvuse määratlemisel tuleb hinnata rahvuskuuluvuse objektiivseid tunnuseid kogumis, piirdumata üksnes asjaoluga, et isik põlvneb suuremas osas ennast venelastena määratlenud isikutest. Kuna rahvuskuuluvus on sotsiaalselt konstrueeritud ja võib ajas muutuda, ei piisa rahvuse hindamisel sellest, kui isiku sünniaktil või sünnitunnistusel on vanemad määratlenud end venelastena. Selline käsitlus tooks kaasa olukorra, kus rahvuskuuluvus sõltuks vaid isiku päritolust (vanemate etnilisest kuuluvusest) ning igasugune sotsiaalne keskkond, kultuuriidentiteet või keeleoskus ei saaks rahvuskuuluvusele mõju avaldada. Selline käsitus oleks liialt kitsas ega arvestaks PS § 36 lg-s 3 sätestatud põhiõiguse sisu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2019 otsus nr 3-19-492, punktid 8–9).
16.PPA jättis kaebajate tähtajaliste elamislubade taotlused rahuldamata, tuginedes üksnes kaebajate sünnitunnistustele. Kuna nii Xi kui Xi sünnitunnistustel on nende vanemad määratlenud end venelastena, ei pidanud PPA kaebajaid rahvuselt eestlasteks. Kaebajate rahvuskuuluvuse määratlemist võimaldavaid muid objektiivseid tunnuseid, sh keeleoskus, eestlusele omaste tavade järgimine, ajalootunnetus ja eestlastele omaste väärtuste olemasolu, pole PPA haldusmenetluses välja selgitanud. Arvestades eespool toodud ringkonnakohtu seisukohta määruse nr 7 § 25 tõlgendamise osas, on PPA sellega rikkunud uurimisprintsiipi. Otsuse tegemisel tuleb esitatud sünnitunnistusi hinnata kogumis teiste tõenditega. Kuigi kohus möönab, et vastustaja ei ole haldusmenetluse käigus selgitanud välja otsustamist mõjutada võivaid eelpool nimetatud võimalikke objektiivseid asjaolusid, siis on kohtu hinnangul usutav vastuses kaebusele esitatud selgitus, et täiendavate tõendite kogumata jätmine ei viinud PPA-d haldusmenetluses vale järelduseni. Kohtu selline hinnang tugineb järgmistel põhjustel.
17.Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et kui tähtajalise elamisloa taotleja vanavanem on määratlenud end eestlasena, tuleb sellest tulenevalt pidada automaatselt eestlaseks ka taotlejat.9 Lisaks eestlasest põlvnemisele peavad rahvuselt eestlaseks olemist kinnitama ka muud objektiivsed kriteeriumid, mida kohus on eespool käsitlenud.
18.X on tähtajalise elamisloa taotlusele lisatud elulookirjelduses10 selgitanud, et tema isa hoidis hoolega eesti rahva kombeid, traditsioone ja kultuuri ning andis seda edasi oma pojale. Xi isa valdab kaebaja väidete kohaselt suurepäraselt eesti keelt. Iseenda eesti keele oskuse hindas X kaebuses algtasemel olevaks. Ainuüksi eesti keele valdamine algtasemel viitab sellele, et Xi ei ole Venemaal kasvatatud eestluse vaimus. PPA ei ole seadnud kahtluse alla ning sellega nõustub ka kohus, et Xi isa valdab eesti keelt. Seda enam on küsitav, miks ei andnud kaebaja isa talle eesti keele oskust kasvades edasi. Oma keele säilitamine ja selle edasiandmine oma lastele välismaal
M. Ehala. „Keele rollidest eesti rahvusidentiteedis“, Eesti inimarengu aruanne 2016/2017, lk 171-178. Samale järeldusele on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 17.10.2019 otsuses nr 3-19-184, punkt 15.
Vastustaja lisa 1 „HA 3-19-1807 (X)“, lk 6-8.
7 (8)
elades on lihtsamaid viise oma rahvuslike sidemete hoidmisel. Kuna seda ei ole tehtud, siis ei ole kohtu hinnangul usutav, et Xile on Venemaal kasvades edasi antud ka eesti rahva kombeid, traditsioone ja kultuuri. Kaebajad ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid oma selliste väidete põhistamiseks, kuigi neile on selleks korduvalt võimalus antud.11 Oma keeleoskuse ning eesti kultuuri ja ühiskonnas toimuva vastu huvi ja teadmiste põhistamiseks pidi kaebaja ise esitama tõendeid haldus- või kohtumenetluses (VMS § 19 ja § 31 lg 1), selliste tõendite omaalgatuslik kogumine vastustaja poolt ei ole põhjendatud. Kaebaja jäi aga seisukohale, et tema eestlaseks olemine on tõendatud üksnes läbi vanaema rahvuse12.
19.Kohus jagab vastustaja seisukohta sellest, et Xi väide, justkui ta külastaks tihti oma Eestis elavaid sugulasi, on paljasõnaline. Vastustaja kogutud andmete kohaselt on X ja X aastatel 2016– 2018 külastanud Eestit kokku neljal korral ning lahkunud Eestist Venemaa poole ühel korral ning X on Eestit külastanud kokku kahel korral aastatel 2016 ja 2019. See, et kaebajad on Eesti Vabariigist välja suunaga Venemaa Föderatsiooni lahkunud vaid ühel korral, viitab suure tõenäosusega sellele, et ülejäänud korrad ei ole Eestist lahkutud välispiiri kaudu, vaid teise Schengeni liikmesriiki. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei külasta Eestit tihedalt ning veelgi enam ühiselt perega ei ole nad Eestisse välja toodud ajavahemikul tulnud ühelgi korral. Seega ei nähtu asja materjalidest kaebajate tihedat seost Eesti ja eestlusega.
20.Kokkuvõttes leiab kohus, et kuigi vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi, lähtudes otsuste tegemisel vaid sünnitunnistustele kantud andmetest, ei ole tegemist menetlusveaga, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Xi rahvuselt eestlaseks olemine ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud ka Xi rahvuselt eestlaseks olemine.
21.VMS § 123 punkti 2 kohaselt keeldutakse isikule tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kaebajad ei vasta VMS § 201 ja määruse nr 7 §-i 25 tingimustele, mistõttu on PPA 05.08.2019 otsused õiguspärased. Kuna Xile ja Xile keelduti õiguspäraselt Eestisse tähtajalise elamisloa andmisest, siis on õiguspärane ka X osas tehtud keeldumise otsus. Seega tuleb kaebused nii tühistamis- kui ka kohustamisnõuetes jätta rahuldamata. Menetluskulud
22.Kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning §-ga 109 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
23.Kaebajate eraelu puutumatuse kaitseks tuleb Riigi Teatajas avaldatavas kohtulahendis asendada kaebajate (X, X, X) ja nende esivanemate (X (neiupõlvenimi X)) nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Vastustaja lisa 1 „HA 3-19-1807 (X)“, lk 30-31 ja 34; Tallinna Halduskohtu 30.12.2019 määrus nr 3-19-1708, punkt 4.
ibid 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.