ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus Jõhvi Vallavolikogu
24.jaanuari 2019. a otsuse nr 124 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja aktsiaselts ALTAM Konsultatsioonide OÜ, esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vastustaja Jõhvi vald
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-19-436.
2.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot advokaadibüroo Linklaw OÜ arvelduskontole nr EE782200221061614405 pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist.
3.Mõista Jõhvi vallalt ALTAM Konsultatsioonide OÜ kasuks välja õigusabikulud 2100 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1).
1.ALTAM Konsultatsioonide OÜ (kaebaja) esitas 8. märtsil 2019 Tartu Halduskohtu kaebuse, milles taotles Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ tühistamist. Samas taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 124 kehtivuse peatamist halduskohtumenetluse ajaks.
2.Tartu Halduskohus jättis 20. märtsi 2019. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
3.Jõhvi vald teatas 3. mail 2019 kohtule, et Jõhvi Vallavolikogu 2. mai 2019. a otsusega nr 147 „Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanuari 2019 otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere,
3-19-436 Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ kehtetuks tunnistamine“ tunnistati vaidlusalune otsus kehtetuks ning taotles kaebuse tagastamist kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.
4.Tartu Halduskohus esitas 27. mail 2019 kaebajale selgituse, kus märkis, et kuna haldusorgan tühistas vaidlusaluse otsuse, on menetluse jätkamine võimalik vaid tuvastusnõude osas, kui kaebaja vastavasisulise põhjendatud taotluse esitab. Kohus leidis, et kui kaebaja tuvastamisnõuet ei esita, rakendatakse HKMS § 152 lg 1 p-st 4 tulenevat menetluse lõpetamise alust.
5.Kaebaja esitas 13. juunil 2019 kohtule menetluskulude nimekirja ja seisukoha menetluse lõpetamise kohta, milles kaebaja taotles menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja vastustajalt HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude välja mõistmist summas 4664 eurot.
6.Vastustaja esitas 17. juunil 2019 seisukoha kaebaja seisukohale menetluse lõpetamise ning menetluskulude osas. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb tagastada ning menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda.
7.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 18. juuni 2019 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ning HKMS § 108 lg 4 alusel otsustas jätta menetluskulud kaebaja kanda.
8.Kaebaja esitas 26. juunil 2019 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, taotlusega tühistada Tartu Halduskohtu 18. juuni 2019. a määrus ning teha uus määrus, millega lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning jätta kõik menetluskulud summas 4664 eurot vastustaja kanda.
9.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. septembri 2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas halduskohtu 18. juuni 2019. a määruse ja saatis asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
10.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2020 vastuseks kohtu 27. jaanuari 2020. a selgitusele täiendatud menetluskulude nimekirja. Kaebaja palub lõpetada asja menetlus ja mõista vastustajalt välja menetluskulud 5812 eurot.
11.Vastustaja esitas 12. veebruaril 2020 seisukoha kaebaja menetluskulude taotluse osas. Kaebaja ainsaks juhatuse liikmeks on Toomas Tamme, kes on Advokatuuri andmetel vandeadvokaat alates 6. maist 2003. vastustajalt menetluskulude välja mõistmine antud olukorras oleks ebamõistlik, sest kaebajal puudus objektiivne põhjus esindaja palkamiseks ja esindaja kulude kandmiseks, kuivõrd kaebaja seaduslik esindaja omab ise piisavat pädevust kohtumenetluses kaebaja huvide esindamiseks. Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja ei üritanud vaidlust kohtuväliselt lahendada ega esitanud vaiet vastustajale, vaid pöördus kohe kohtusse.
KOHTU SEISUKOHT
12.HKMS § 152 lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
3-19-436
13.Kohus leiab, et kuivõrd antud kaebuses vaidlustatud otsuse nr 124 on vastustaja 2. mai 2019. a otsusega nr 147 kehtetuks tunnistanud, siis tuleb käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p-i 4 ja lg 3 alusel lõpetada. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist otsuse nr 124 õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt HKMS § 152 lg-le 2.
14.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
15.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja 13. juuni 2019. a seisukohale lisatud Jõhvi Vallavolikogu 2. mai 2019. a otsuse eelnõu selgitusest (2. mai 2019. a nr 000) nähtub selgesti, et Jõhvi Vallavolikogu 2. mai 2019. a otsuse nr 147 ajendiks oli käimasolev kohtumenetlus. Seega ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise tingis antud kohtumenetlus ning kaebaja menetluskulud tuleb välja mõista vastustajalt. Kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja lepinguline esindaja osutanud kokku õigusabi 41 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga 140 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub riigilõiv 30 eurot. Menetluskulude kogusummaks on 6968 eurot ja 40 senti käibemaksuga.
16.Vastustaja hinnangul on temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kaebaja seaduslik esindaja on vandeadvokaat alates 2003. aastast, mistõttu oli ta ise võimeline äriühingut esindama ning seega puudus tal vajadus esindaja kasutamiseks. Kohus märgib, et seadusest ei tulene äriühingule keeldu teisest advokaadibüroost esindaja võtmiseks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja on vandeadvokaat, ei saa olla põhjenduseks kaebaja menetluskulude tema enda kanda jätmiseks. Sellisel juhul peaks kohus hakkama hindama ka kaebaja seadusliku esindaja õigusteadmiste taset, et välja selgitada tema võimelisus äriühingut esindada. Kohtu hinnangul ei ole see aga mõistlik. Samuti ei ole asjakohane vastustaja väide vaidemenetluse läbimata jätmise kohta. Kuivõrd vaidemenetlus käesolevas vaidluses ei ole kohustuslik, ei saa kaebajale ette heita, et ta pöördus kaebusega otse kohtusse. Seega on kohus seisukohal, et antud asjas on põhjendatud vastustajalt menetluskulude väljamõistmine.
16.1.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-17-11 (p 18) ja 3-3-1-29-12 (p 29)). Arvel nr 1906495 on märgitud kaebuse struktuuri ja kaebuse koostamiseks, kaebuse täiendamiseks, lisade komplekteerimiseks ja lõplikuks vormistamiseks ning kohtule edastamiseks kulunud ajaks kokku 22,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist niivõrd keeruka vaidlusega, mis tingiks sellise suure ajakulu kaebuse koostamiseks. Arvestades vaidluse sisu ja asjaolu, et kaebus on kokku 8 lehel ning õiguskaitse taotlus ühel lehel, on kohtu hinnangul kulunimekirjas märgitud ajakulu 22,5 tundi ülepaisutatud.
16.2.Ka arvel nr 20010089 kajastatud õigusabiteenus seoses määruskaebuse koostamisega, vormistamisega ja kohtule esitamisega on põhjendatud üksnes osaliselt. Menetluskulu arve kohaselt kulus kaebuse tagastamise määruse analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks,
3-19-436 vormistamiseks ja kohtule esitamiseks 5,5 tundi. Määruskaebuse põhjendused olid esitatud kolmel lehel. Kohtu hinnangul ei saa määruskaebuse mahtu ja detailsuse astet arvestades pidada sedavõrd suurt ajakulu nimetatud toimingu teostamiseks põhjendatuks.
16.3.Eelnevast tulenevalt ei pea kohus haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades õigusabiteenuse osutamise ajakulu täies ulatuses põhjendatuks. Seejuures kaebaja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole kohtu hinnangul ülemäära kõrge ning kohus arvestab sellega.
16.4.Arvestatud eelnevat peab kohus vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks arvel kajastatust 2100 eurot, mille kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja.
17.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kohus selgitab, et nimetatud norm reguleerib kaebuse esitamisega seotud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (RKHK 21. märtsi 2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10 ja 28. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p 11). Kuna antud juhul esialgse õiguskaitse taotlus lahendati sisuliselt (kohus hindas sisuliselt, kas kaebajal esines õiguskaitse vajadus), siis taotluselt tasutud riigilõivu ei saa tagastada. Kohtu hinnangul ei ole õiguskaitselt tasutud riigilõivu vastustajalt väljanõudmine põhjendatud ning seega õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot jääb HKMS § 108 lg 11 alusel kaebaja enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb aga HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.